Obsah (9)

§ 385§ 199§ 226§ 30§ 62§ 61§ 7§ 200§ 208

1-21-3831 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus 11. juuni 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number Kohtunik Vaidlustatud lahend 1-21-3831 (18730000393) Ju

§ 385p 11 kohaselt ei ole määrus vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur alustas
2. oktoobril 2018.a kriminaalmenetlust nr 18730000393 karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 tunnustel seoses sellega, et X OÜ-le kuuluvast ärihoonest aadressil XXX, viidi ära ventilatsiooniseadmed, mis olid sinna ehitamise käigus paigaldatud.
3. Kriminaalmenetluses esitati
4. juunil 2019 YY-le kahtlustus KarS § 199 lg 1 järgi selles, et
5. septembril 2018.a pani ta võõra vallasasja omastamise eesmärgil toime Harjumaal, XXX asuva ja OÜ-le X kuuluva ärihoone katuselt ventilatsioonisõlme (maksumusega 5269 eurot) varguse.
7. veebruaril 2021.a koostas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse.
8. märtsil 2021 lisas ringkonnaprokuratuur määruse juurde põhistused. Kriminaalmenetlus lõpetati

§ 199lg 1 p 1 järgi, s.o kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Ringkonnaprokurör tugines määruses kahtlustatava YY, tunnistajate LL, KK, TT ja MM ütlustele, KK ja NN vahelisele e-kirjavahetusele. Ringkonnaprokurör leidis, et kogutud tõendid on ebapiisavad, väitmaks, et YY või Q OÜ tegevuses esines tahtlus võtta ära võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Ringkonnaprokuröri hinnangul esinevad asjas tsiviilvaidluse tunnused. Ringkonnaprokurör leidis, et pole vaidlust, et

1. septembril 2014.a sõlmiti XXX asuvate ruumide üürileping C OÜ (üürileandja) ja OÜ Q (üürniku) vahel. Peale omaniku muutumist sai uueks üürileandjaks OÜ X. YY oli Q OÜ juhatuse liige
2. märtsini
3. Kohtueelses menetluses pole õnnestunud kõrvaldada ebaselgust, kes vahetult tegeles ventilatsioonisüsteemi äravõtmisega
4. septembril 2018, samuti on ebaselge, kelle huvides ventilatsioonisüsteem oli ära võetud, kuna selle asukohta ja demonteerimisjärgset kasutusotstarvet pole õnnestunud tuvastada. YY ja NN on kinnitanud, et XXX asuvates ruumides oli Q OÜ poolt tehtud märkimisväärsel hulgal parendustöid, mh paigaldatud kahhelkivid, valgustid, ventilatsioon, sisse oli viidud elekter. Kuivõrd puuduvad tõendid (ja neid pole enam ka võimalik koguda), millest saab teha järeldusi renditavate ruumide algse seisukorra kohta, samuti puudub ruumide üleandmis-vastuvõtmise akt, siis pole võimalik tuvastada, kas, kes ja millisel määral pidas kinni
5. septembril 2014 sõlmitud äriruumi üürilepingus nimetatud tingimustest ning kas ja millisel määral kandis Q OÜ XXX asuvate ruumide rentimisega üürilepingus sätestatud tingimustest mittetulenevaid varalisi kulutusi. Ringkonnaprokuröri arvates pole ühtlasi tuvastatud ventilatsioonisüsteemi tegelik hind ja seda pole ka võimalik tuvastada. Q OÜ-ga sõlmitud üürileping kestis neli aastat ja selle perioodi jooksul ventilatsioonisüsteemi ekspluateeriti regulaarselt. Ringkonnaprokurör leidis, et ventilatsioonisüsteemi soetamismaksumus ja taastamise maksumus peab vastama ventilatsioonisüsteemi tegelikule väärtusele selle demonteerimise aja seisuga, kuid nimetatud maksumust pole võimalik tuvastada. Ringkonnaprokurör juhtis tähelepanu ka asjaolule, et OO ja kohtueelse menetleja kirjavahetusest nähtuvalt pole kuni käesoleva ajani uut ventilatsioonisüsteemi katusele paigaldatud, kuna selleks puudub vajadus.
6. OÜ X esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
7. Riigiprokuratuur jättis
8. aprilli
9. a määrusega kaebuse rahuldamata. Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröri seisukohtadega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Riigiprokuröri hinnangul ei ole kogutud tõendid piisavad selleks, et heita YY-le KarS § 199 kuriteokoosseisu tunnustel tõsikindlalt ette vähemalt kaudse tahtlusega võõra vallasja hõivamist. Riigiprokurör tugines kriminaalasjas kogutud YY, tunnistajate LL, KK ütlustele, NN ja KK vahelisele e-kirjavahetusele. Muu hulgas tõi riigiprokurör välja, et KK ütluste kohaselt võttis Q OÜ kaasa köögiseadmed, mille osas neil vaidlust pole, kuid lisaks ka ventilatsiooni. Riigiprokurör osutas viidatud tõendite alusel, et poolte vahel on vaidlus, kellele kõnealune ventilatsioonisüsteem kuulub. Q OÜ omanik YY selgitas, et võttis ruumidest välja kolides kaasa kõik temale/tema firmale kuuluvad esemed ning kuna ta oli ventilatsioonisüsteemi sisuliselt tellinud (tema rajatava kohviku jaoks ja tema soovil see tegelikult paigaldatigi) ja väidetavalt kõnealuse ventilatsioonisüsteemi eest ka (osaliselt) maksnud (sularahas 1500 eurot), siis pidas ta seda enda firmale kuuluvaks. Riigiprokurör märgib, et eeltoodust nähtuvalt oli X OÜ-d esindanud isikute ja Q OÜ esindajate vahel kõnealuse ventilatsiooni kuuluvuse küsimuses põhimõtteline vaidlus, kumbki pool pidas ventilatsioonisüsteemi enda omaks. Riigiprokuröri arvates ei ole YY seesugust väidet (et ta võttis kaasa enda firmale kuuluva ventilatsioonisüsteemi, mille eest oli maksnud 1500 eurot sularahas) võimalik usaldusväärselt kummutada. Seega puudub kriminaalmenetluses alus tõsikindlalt väita, et YY tahtlus oleks suunatud võõra vallasasja äravõtmisele. YY enese väitel võttis ta kaasa tema arvates tema firmale kuuluva vallasvara. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
10. Riigiprokuratuuri
11. aprilli 2021 määrusele esitas kaebuse OÜ X esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Oma taotlust põhistab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kannatanu hinnangul viidi ruumidest ära OÜ-le X kuulunud tuletõkke klapp, filtri sektsioon, elektri kalorifeer, sissepuhke ventilaatori sektsioon, mürasummuti, väljatõmbe ventilaator katusel, juhtautomaatika Siemens. Seega, lisaks ventilatsioonisüsteemile viis kahtlustatav kaasa muidki esemeid, millele pole hinnangut antud. Tunnistajad TT, LL, MM ja KK kinnitasid, et kinnistul asunud hoone (sh kõik kommunikatsioonid ja ventilatsioonisüsteemid) ehitati C OÜ poolt, kes ehituse ja seadmete eest ka tasus. Materjalide juures on ka vastavad aktid ja maksekorraldused. Kahtlustatav väidab aga, et tegelikkuses soetas tema ventilatsioonisüsteemi ja tasus selle eest TT-le, kes oli
12. septembril 2014 sõlmitud üürilepingu ajal C OÜ juhatuse liikmeks. TT andis
13. veebruaril 2019 ütlusi, et kahtlustatav ei tasunud talle millegi eest, ventilatsiooni ei olnud õigust kaasa võtta, kuna see kuulus ehitise juurde. Nii on YY avaldanud ebaõigeid andmeid soovist vabaneda kriminaalasjast. Tunnistaja MM esitas materjalid, et S OÜ paigaldatud seadmete eest tasus C OÜ. Seega on kahtlustatava väited ebaõiged. Kaebaja ei nõustu riigiprokuröriga, et ei ole võimalik kummutada kahtlustatava versiooni, kellele kuulus ventilatsioonisüsteem. Riigiprokurör jättis põhjendamatult tunnistaja ütlused tähelepanuta. Kaebaja hinnangul viitavad kogutud tõendid, et kahtlustatav pani varguse toime tahtlikult. Lisaks heidab kaebaja prokuratuurile ette, et prokuratuur võttis õigusemõistja rolli ja asus analüüsima tõendeid. Prokuratuuri järeldused ei tugine kaebaja hinnangul tõenditele. Kuna riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuröri seisukohtadega, siis jäid vastamata varasemas kaebuses tõstatatud küsimused. Kaebaja peab kummastavaks prokuröri mõttekäiku, et kuna uut ventilatsiooni ei ole paigaldatud, siis polnudki selleks vajadust, mistõttu võiski selle kinnistult eemaldada. Asjaolu, et Q OÜ oli teinud nende endi sõnul üüripinnal märkimisväärseid parendusi, ei oma tähtsust.
14. septembri 2014 üürilepingus puudub viide selle kohta, mis saab lepingu lõppedes tehtud parendustest. Olulisem on, et ventilatsioonisüsteem ei ole kuulunud kunagi Q OÜ-le. Tegemist on hoone olulise osaga, mis kuulub hoone juurde, ehk selle omanikule, kelleks oli kannatanu. Kaebuse esitaja hinnangul on kogutud tõendid piisavad selle saatmiseks prokuratuurist kohtusse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Ringkonnakohtunik jätab esitatud kaebuse rahuldamata.
16. Kaebuse taotlus on jätkata kriminaalmenetlust selleks, et prokuratuur saadaks kriminaalasja kohtusse. Vastavalt

§ 226

lg-le 3, on prokuratuuril võimalik uurimisasutusest laekunud kriminaalasja kohtusse saata üldjuhul siis, kui ta koostab süüdistusakti.

§ 226

lg 1 kohaselt koostab prokuratuur süüdistusakti aga siis, kui prokuratuuril on tekkinud pärast kriminaaltoimikuga tutvumist veendumus, et asjas on kogutud vajalikud tõendid süüdistuse esitamiseks.

§ 30

lg 1 kohaselt juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.

§ 30

lg 2 kohaselt teostab prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele. Seega on prokuratuuri kui riikliku süüdistusfunktsiooni kandja ainupädevuses otsustada, kas kogutud tõendid on piisavad süüdistuse esitamiseks või mitte. Kohtu pädevuses on kontrollida, kas prokuratuur on sellise menetlusotsustuse tegemisel järginud õigesti seadust ja oma otsustust põhjendanud. Samas annavad menetlusnormid õigusliku aluse prokuratuuri menetlusotsustuse tühistamiseks ainult juhul, kui kriminaalmenetluse jätkudes on võimalik täita

§-s 211 lg-s 1 sätestatud eesmärki ehk koguda uut tõendusteavet. Seejuures määratleb

§ 62, mis on tõendamiseseme asjaolud, mille jaoks tõendeid koguda.

Ringkonnakohus märgib, et esitatud kaebuses ei nimeta kaebaja ühtegi uurimistoimingut, mida oleks vajalik kriminaalmenetluse jätkamisel teostada. Ringkonnakohtule ei nähtu kriminaalasja nr 18730000393 materjalidest ja seda ei väideta ka esitatud kaebuses, et kriminaalmenetluses on jäänud tegemata mõni tõendamiseseme seisukohalt elementaarne menetlustoiming. Kaebaja hinnangul on kogutud tõendid piisavad süüdistuse esitamiseks. Ringkonnakohtul ei ole aga võimalik võtta üle süüdistusfunktsiooni, tühistada prokuratuuri menetlusotsustus ja kohustada prokuratuuri esitama süüdistust. Seega jääb kaebus rahuldamata.

1. Kaebuses on esitatud argumentatsioon selle kohta, miks kogutud tõendid on piisavad YY kaitseversiooni kummutamiseks. Teisisõnu, kaebuse sisuks on mittenõustumine prokuratuuri poolt tõenditele antud hinnangutega. Mõne õigusnormi tõlgendamise üle vaidlust arutataval juhul ei ole. Prokuratuur on jõudnud kogutud tõendite pinnalt teistsugusele järeldusele. Nimelt leiab prokuratuur, et riiklikul süüdistajal ei ole võimalik kogutud tõenditega tõsikindlalt kohtus tõestada, et YY või Q OÜ varastasid tahtlikult kannatanu vara. Ringkonnaprokurör on osutanud oma
2. veebruari 2021 määruse põhjendustes erinevatele asjaoludele, mille tõttu prokuratuur ei näe kriminaalasjal kohtumenetluseks perspektiivi. Nimelt osutas prokuratuur, et poolte, s.o C OÜ/OÜ X ja Q OÜ, vahel on olnud vaidlus ventilatsiooniseadme kuuluvuse üle, puudub ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt, pole objektiivselt võimalik tuvastada ventilatsiooniseadme väärtust selle kadumise ajal, tegelikkuses on teadmata, kes vahetult võttis kõnealuse seadme ja mis sellest sai. Kaebuses on vaieldud prokuratuuri tõendite hinnangule vastu ja viidatud tõenditele, mis kahtlustatava kaitseversiooni seavad kahtluse alla või võimaldavad kaebaja hinnangul kummutada. Kaebuses selgitab kannatanu esindaja, et C OÜ endine juhatuse liige on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et ta pole saanud Q OÜ-lt ventilatsiooniseadmete eest raha. Kahtlustatava kaitseversioon on aga vastupidine. Ringkonnakohtunik märgib, et kuigi riigiprokurör oma määruses eraldi TT ütlustele selles osas ei tuginenud, on tegemist vastuoluga, mida kriminaalmenetluse jätkamine ei võimalda kõrvaldada. Ringkonnaprokurör on osutanud mitmetele ebaselgustele, mis kriminaalmenetluse läbiviimisel on jäänud, ning kõnealuses küsimuses on jäänud samuti vastuolu, mida muude tõenditega ei ole võimalik kummutada. Prokuratuur on juhindunud tõenditele hinnangu andmisel

§ 61

lg-test 1 ja 2 ehk pole andnud ühelegi tõendile ette kindlaksmääratud jõudu ning on käsitlenud neid kogumis. Prokuratuur on ühtlasi osutanud mitmetele kahtlustele, mis tõendikogumi pinnalt on jäänud kahtlustatava süüdioleku kohta ja tõlgendanud need

§ 7lg-ga 3 kooskõlas olevalt viimase kasuks.

Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuur oma seisukohta kriminaalmenetluse lõpetamisel asjakohaselt põhjendanud ja tuginenud kehtivale seadusele. Määrav on, et apellatsioonikohtul ei ole pädevust tühistada prokuratuuri menetlusotsustust kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ja kohustada prokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust selleks, et see saadetaks prokuratuuri poolt kohtusse.

1. Kaebuse kohaselt ei ole prokuratuur andnud hinnangut sellele, mis sai tuletõkke klapist, filtri sektsioonist, elektri kalorifeerist, sissepuhke ventilaatori sektsioonist, mürasummutist, väljatõmbe ventilaatorist katusel, juhtautomaatikast Siemens. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kuriteokaebuses on nimetatud esemed eraldi nimetatud, siis nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et ka poolte vahel taandus vaidlus mitte nimetatud kõnealuste üksikute esemete üle, vaid katuselt kadunud ventilatsioonisüsteemi kui terviku üle. Omamata vastava valdkonna eriteadmisi, nähtub ringkonnakohtunikule kriminaalasja materjalidest, et kõnealused esemed on olnud ventilatsioonisüsteemi osad. Nähtuvalt toimikus olevast e-kirjavahetusest vaidluspoolte vahel, nt
2. oktoobri 2018 e-kiri, on väidetud ainult, et „ventilatsiooniagregaat“ võeti ebaseaduslikult maha, on palutud see tagastada või tasuda selle maksumus (tl 47). Sellele on vastanud NN e-kirjaga, et „agregaat“ kuulub neile, selle eest tasuti sularahas „T-le.“ Ekirjades on vaidlus käinud „ventilatsiooniagregaadi“ ümber asjaosaliste puhul, seda on nõutud ja on vaieldud, kes on selle omanik. Tunnistaja LL selgitas
3. veebruaril 2019 toimunud ülekuulamisel, et vaidlus oli katusele paigaldatud „ventilatsiooniseadme“ üle (tl 54). Tunnistaja KK
4. veebruari 2019 ülekuulamise protokollis on ta samuti kirjeldanud, et tema avastas, et objektil puudus katusel „ventilatsioonisüsteem.“ Ta selgitas, et Q OÜ esindajad viisid ära oma köögiseadmed, mille osas pretentsioone ei ole, pretentsioonid on katuselt äraviidud ventsilatsioonisüsteemi osas (tl 57).
5. juunil 2019 esitati P-le kahtlustus KarS § 199 lg 1 järgi selles, et ta pani
6. septembril 2018 toime ventilatsioonisõlme varguse. Teokirjelduse kohaselt koosnes ventilatsioonisõlm ventilatsioonist kalorifeeriga, ventilaatorist katusel kiiruse regulaatoriga, ventilatsioonitorudest, isolatsioonist). Kahtlustatavana ülekuulamisel kasutas kahtlustatav õigust ütlusi mitte anda (tl 71). Seega oli kriminaalmenetluse esemeks eelkõige ventilatsioonisüsteem, mitte selle üksikud osad eraldi. Prokuratuuri seisukohad hõlmavad seega kuriteokaebuses eraldi väljatoodud esemeid.
7. Ei saa välistada, et kannatanu suhtes on toime pandud kuritegu. Vaatamata kogutud tõenditele, on riiklik süüdistaja jõudnud järeldusele, et need on ebapiisavad, et prokuratuur saaks seda täie veendumusega väita ja esitada kuriteo toimepanemises süüdistus. Prokuratuuri otsustus tugineb prokuratuurile seadusest tulenevale pädevusele ja on kooskõlas kriminalmenetluses kehtivate põhimõtetega. Prokuratuuri otsustusele kriminaalmenetluse lõpetamise kohta annab menetlusõigusliku aluse

§ 200, § 199 lg 1 p 1.

12. Juhindudes

§ 208lg-test 1,5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 30.

aprilli 2021 määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)