4-20-4686/17

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.05.2021 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-20-4686 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2021 Väärteoasi M M väärteoasi Karistusseadustiku §275 lg.1 järgi Kaebuse esitaja Kaitsja Kohtuväline menetleja M M sünd. xxx, isikukood xxx, xxx kodanik, kannab karistust Viru Vanglas Robert SPRENGK vandeadvokaat E M Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist M L 19.10.2020 otsus väärteoasjas nr.650020000025 M M karistamise osas Karistusseadustiku §275 lg.1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 100 (ükssada) eurot – tühistada ning väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. M M kaebus rahuldada. Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel rahuldada vandeadvokaat Robert SPRENGKI taotlus, määrata tema poolt M MLE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. otsuse Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist M L koostas 18.09.2020 väärteoprotokolli väärteoasjas nr.650020000025 M M kohta selles, et viimane solvas 13.02.2020 kell 11.15 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla V hoone V8 osakonna kambris nr.V815 tahtlikult ametikohustusi täitnud teise üksuse valvur A R, kui kasutas suhtlemisel solvavaid väljendeid, öeldes korralduse peale kambrist välja anda telefon: Sina rott võid selle telefoni voodi alt võtta, ma ju ütlesin sulle, et sa hakkadki telefoni voodi alt võtma. Kinnipeetava poolt ametniku rotiks nimetamine oli A R jaoks ebameeldiv ning ta tundis, et sellise käitumisega näitas kinnipeetav selgelt tema osas alandavat suhtumist. Sellega pani M M toime väärteo Karistusseadustiku §275 lg.1 järgi. Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist M L 19.10.2020 otsusega väärteoasjas nr.650020000025 määrati M Mle Karistusseadustiku §275 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 €. Otsuse kohaselt ei arvestanud selle tegija menetlusaluse isiku vastulausega, kuna selles väljatoodud viited on asjasse puutumatud. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. M M esitas 05.11.2020 Viru Maakohtule taotluse kaitsja määramiseks kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks. Viru Maakohtu 24.11.2020 määrusega määrati M Mle väärteoasjas nr.650020000025 kaebuse koostamiseks kaitsjaks vandeadvokaat Robert Sprengk. M M kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk esitas 30.11.2020 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik 13.02.2020 kell 11.15 nimetanud valvur A R rotiks. Nimetatud valvur ei võtnud 06.02.2020 vastu kaebaja helistamistaotlust ilma selleks seaduslikku alust omamata ja menetlusalune isik ütles valvur A Rle seejärel: Edaspidi hakkad sina rott minu telefoni voodi alt võtma. 13.02.2020 tuli sama valvur menetlusaluselt isikult telefoni ära võtma, kuid viimane oli pannud selle voodi alla ja ütles valvurile, et telefon on voodi all. Seejärel tuletas menetlusalune isik valvurile meelde, mida ta oli valvurile 06.02.2020 öelnud. Seega ei nimetanud menetlusalune isik valvurit 13.02.2020 rotiks, vaid viitas Ault varem öeldule. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik ei ole 13.02.2020 nimetanud valvur A R 2 rotiks, on ta arvamusel, et kui ta oleks valvurit ka rotiks nimetanud, ei oleks see saanud valvuri au ja väärikust riivata. Riigiasutused, s.h. vanglad, kasutavad oma embleemidel loomade sümboleid, mis tähendab samastamist ja selle looma omaduste omamist. Seetõttu pole võimalik loomaks nimetamisega solvata. Menetlusalusele isikule on arusaamatu ja põhjendamatu, miks üks loom on parem kui teine. Viru Maakohtu 14.12.2020 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti selle esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse kohaselt kontrollis maakohtunik eelmenetluses Väärteomenetluse seadustiku §114 ja §115 nõuete täitmist ning tuvastas, et täitmata on sama seadustiku §115 lg.1 p.9 ja §115 lg.3 p.2 nõuded. Puuduste kõrvaldamiseks esitas M M 29.12.2020 Viru Maakohtule taotluse, mille palus kaitsja määramist kohtumenetluses, taotles 11 isiku tunnistajana kohtuistungile kutsumist ning kõikide tõendite uurimist. Viru Maakohtu 06.01.2021 määrusega määrati M Mle väärteoasjas nr.650020000025 maakohtu istungile kaitsja. Riigi õigusabi infosüsteemi 06.01.2021 teate kohaselt võttis isiku kaitsmise väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus vastu vandeadvokaat Robert Sprengk. Viru Maakohtu 01.02.2021 kirjale kaebuse puuduste osas menetlusalune isik ei vastanud. Viru Maakohtu 01.03.2021 kirjale kaebuse puuduste osas menetlusalune isik ja tema kaitsja ei vastanud. Maakohtu istung Maakohtu istungil tunnistas menetlusalune isik M M neid sõnu, mida ta valvurile ütles, kuid kinnitas, et ütles need 06.02.2020, kuna valvur A R ei võtnud helistamise taotlust vastu. Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk leidis maakohtu istungil, et kui ka rotiks nimetamist pidada solvavaks, siis leidis see aset 06.02.2020 ja 13.02.2020 tuletas menetlusalune isik valvurile meelde nädal tagasi öeldut. Kaitsja leidis, et rotiks nimetamine ei ole solvav. Kohtuvälise menetleja esindaja E M seletas maakohtu istungil, et 13.02.2020 kordas menetlusalune isik sõnu, mida ta oli 06.02.2020 väidetavalt öelnud. Rotiks nimetamist saab kohtuvälise menetleja esindaja arvates pidada solvavaks, kuna seda polnud öeldud vanasõna kontekstis, vaid halvustaval toonil. Kohtuvälise menetleja esindaja möönis, et esimene ütlemine oli 06.02.2020 ning palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et kaitsja poolt maakohtule esitatud kirjalikud vastused menetlusaluse isiku kaebustele on talle teada ja need on õiged. Tunnistaja A R ütlustest maakohtu istungil nähtub, et juhtum toimus eelmisel aastal Ault ühel päeval, kuupäeva ta ei mäleta. Kinnipeetavale oli antud kambrisse telefon helistamiseks, selle juhe oli toiduluugi vahel. Kui tunnistaja andis korralduse anda telefon tagasi, istus kinnipeetav toolil, telefon oli tal käes ning juhe ei olnud selle 3 küljes. Kinnipeetav ütles tunnistajale, et ta võib telefoni võtta voodi alt. Kuna kinnipeetav oli ka varasemalt selliselt käitunud, sulges tunnistaja toiduluugi, andis vanemvalvurile teada, avas kambriukse ja andis uuesti korralduse telefoni tagasi andmiseks. Kinnipeetav ütles, et sina rott võid selle telefoni võtta voodi alt. Vastuseks kaitsja küsimustele kinnitas tunnistaja, et enne seda sündmust ei olnud kinnipeetav teda rotiks nimetanud ning tunnistaja ei mäleta, et varem oleks sellel kinnipeetaval olnud probleeme telefoni kasutamisega. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele seletas tunnistaja, et kuna kinnipeetav võrdles teda närilisega, oli see alandav ja solvav. Vastuseks kohtu küsimustele seletas tunnistaja, et väidetavalt kasutas ta menetlusaluse isiku puhul väljendit, mille osas vangla vabandas kinnipeetava ees, kuid konteksti ta ei mäleta. Peale 13.02.2020 juhtumit jätkus tavapärane töö. Maakohtu istungil taotlesid kohtumenetluse pooled lisaks väärteoprotokollile, kohtuvälise menetleja otsusele, maakohtule esitatud kaebusele ja kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja ütlustele järgmiste tõendite avaldamist: - Asitõendi 31.03.2020 vaatlusprotokoll väärteoasjas nr.650020000025, mille kohaselt vaadeldi DVD-R plaati kahe salvestisega. Kohtuvälise menetleja esindaja viitas vaatlusprotokollis teisele videofailile - M M 09.02.2020 kaebus Justiitsministeeriumile - Justiitsiministeeriumi vanglate osakonna karistuse täideviimise talituse nõunik E T 14.02.2020 pöördumise edastamine Viru Vangla direktorile - Viru Vangla 08.04.2020 vastus M M märgukirjale - Karistusregistri väljavõte M M kohta - Viru Vangla teise üksuse juhi T S 25.03.2021 vastus M M selgitustaotlusele, mille kohaselt ütles valvur viimasele 23.01.2021 õhtuse loenduse ajal: ei ole olemas ravimit, mis sind terveks raviks. Asjaolude kontrollimisel leidis kinnitust, et valvur tõepoolest kasutas loenduse läbiviimisel seda väljendit, kuid valvur ei soovinud kuidagi kinnipeetavat solvata ega muul moel alandada ning vangla vabandas valvuri käitumise pärast - Viru Vangla teise üksuse juhi T S 16.12.2020 vastus M M märgukirjale, mille kohaselt ütles vanemvalvur 15.11.2020 hommikuse loenduse ajal viimasele korduvalt: ära mölise. Asjaolude kontrollimisel leidis kinnitust, et vanemvalvur tõepoolest kasutas korduvalt seda ebasobivat kõnepruuki ning vangla vabandas vanemvalvuri käitumise pärast. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja menetlusosalised ja tunnistaja, tuvastas alljärgneva. materjalidega, ära kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et väärteoprotokoll menetlusaluse isiku suhtes on koostatud Karistusseadustiku §275 lg.1 rikkumise kohta. 4 Karistusseadustiku §275 lg.1 näeb ette vastutuse avalikku korda võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. kaitsva Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku M M suhtes oli koostatud väärteoprotokoll ja tehtud väärteootsus selles, et viimane solvas 13.02.2020 kell 11.15 tahtlikult ametikohustusi täitvat teise üksuse valvurit A R, kui kasutas temaga suhtlemisel solvavaid väljendeid – sina rott võid selle telefoni voodi alt võtta, ma ju ütlesin sulle, et sa hakkadki telefoni voodi alt võtma. Kinnipeetava poolt ametniku rotiks nimetamine oli A R jaoks ebameeldiv ning ta tundis, et sellise käitumisega näitas kinnipeetav selgelt tema osas alandavat suhtumist. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et väärteoprotokollis nimetatud ajal viibisid menetlusalune isik ja tunnistaja samas protokollis viidatud kohas. Küll aga seisneb vaidlus käesolevas väärteoasjas selle üle, millal toimus menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollis nimetatud sõnade ütlemine ning kas ja kuivõrd see oli tunnistaja suhtes solvav. Väärteoprotokolli kohaselt oli väärtegu toime pandud 13.02.2020 kell 11.15. Maakohtu istungil väitis menetlusalune isik, et tegelikult väljendus ta ebaviisakalt 06.02.2020 ja 13.02.2020 vaid kordas neid sõnu. Tunnistaja varasemat solvamist ei mäleta ja kinnitas maakohtu istungil, et menetlusalune isik on teda solvanud vaid ühel korral. Menetlusalune isik seletas maakohtu istungil, et 06.02.2020 toimunud solvamist kinnitavad väärteoasja materjalides olevad järgmised tõendid: menetlusaluse isiku 09.02.2020 kaebus Justiitsministeeriumile, Justiitsministeeriumi 14.02.2020 kaaskiri ja Viru Vangla 08.04.2020 vastus menetlusaluse isiku kaebusele. Maakohus ei nõustu menetlusaluse isiku ja tema kaitsja seisukohaga selles osas, et nimetatud tõenditega on tõendatud väärteo toimepanemine 13.02.2020 asemel 06.02.2020. Nimetatud tõenditest ei nähtu kuidagi, et menetlusalune isik oleks 06.02.2020 õhtuse loenduse ajal kasutanud valvuri suhtes ebaviisakaid väljendeid. Kuna muud tõendid väärteo toimepanemise aja kohta väärteoasja materjalides puuduvad, lähtub maakohus väärteoprotokollis märgitud ajast. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis ta end alandatu ja solvatuna, kuna menetlusalune isik võrdles teda närilisega. Karistusseadustikus ei ole välja toodud, mida tuleb pidada ametniku solvamiseks. Eesti keele seletavas sõnaraamatus kirjeldatakse solvamist kui teise isiku au ja väärikuse alandamist ebasündsas vormis. Tegemist on väärtushinnanguga, mille piirid on iga isiku jaoks erinevad. Iga isik tajub oma väärikust ja selle piire erinevalt. Solvamise puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. Selleks, et hinnata, kas mingi tegu või sõna on solvav, tuleb välja selgitada, milliseid sõnu või miimikat kasutati ja missugune on üleüldine asjaolude kontekst. Menetlusaluse isiku seletuse ja väärteoasja materjalides asuvate ülalnimetatud tõendite kohaselt sai konflikt alguse 06.02.2020 sellest, et valvur keeldus menetlusaluselt isikult vastu võtmast taotlust helistamiseks ja selle tõttu ei saanud 5 menetlusalune isik 07.02.2020 helistada. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka kohtuvälise menetleja esindaja. 13.02.2020 võimaldati menetlusalusel isikul helistada, sama valvur viis telefoni menetlusaluse isiku kambrisse, jättes juhtme toiduluugi juurest välja. Kui valvur läks telefonile järele, ei olnud see juhtme küljes, mistõttu pidi valvur kambrisse sisenema. Menetlusalune isik oli telefoni visanud voodi alla ja selle võtmisel valvuri poolt kasutas menetlusalune isik tema suhtes ebaviisakat väljendust. Maakohus leiab, et antud juhul on vaja välja selgitada, kas menetlusaluse isiku tahe oli konkreetselt seda valvurit konkreetselt sellel ajahetkel solvata või oli selle valvuri rotiks nimetamine seotud eelneval nädalal toimunud juhtumiga. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et antud juhul oli tegemist menetlusaluse isiku tahtega väljendada pahameelt ja nii-öelda maksta kätte valvurile, kes ei võimaldanud tal eelneval nädalal helistada. Selleks kasutas menetlusalune isik kõige tavapärasemat ja lihtsamat võimalust – verbaalset väljendust. Selleks, et täita Karistusseadustiku §275 lg.1 objektiivne koosseis, peab solvang olema intensiivne, ebasündsas vormis ja paistma ka kõrvaltvaatajale solvav. Maakohus ei leia, et ühekordne rotiks nimetamine on solvamine Karistusseadustiku §275 lg.1 mõttes. Rotiks nimetamine võib tunduda vulgaarsena, kuid see ei ole ebasünnis või ebatsensuurne väljend. Menetlusalune isik ei teinud seda intensiivselt, pikka aega, korduvalt ega sellisel viisil, et valvur oleks pidanud end tundma alandatuna. Tunnistaja kinnitas ka ise maakohtu istungil, et peale intsidenti ja menetlusaluse isiku kambrist lahkumist jätkas ta tavapärast tööd. Maakohus leiab, et ka see asjaolu näitab ilmselgelt seda, et tunnistaja ei tundnud ennast teistmoodi ja oli koheselt võimeline tööd jätkama, ilma, et vajanuks näiteks psühholoogilist abi oma alandatuse tõttu. Nagu maakohus juba varem käesolevas kohtuotsuses märkis, tajuvad erinevad isikud solvamise piire erinevalt, kuid antud juhul ei saa me lähtuda nn keskmisest inimesest. Tegemist on vangla valvuriga, kes on seda tööd teinud aastaid, mistõttu tema pingetaluvus ja tajuvuse piirid peavad olema keskmisest kõrgemad. Lisaks sellele arvestab maakohus siinkohal ka kaitsja poolt maakohtule esitatud kahte vangla vastust menetlusaluse isiku selgitustaotlustele. Nendest nähtub üheselt, et valvurid on menetlusaluse isiku suhtes kasutanud vulgaarseid väljendeid, kusjuures ühe valvuri puhul oli tegemist sama isikuga. Valvurite poolt kasutatud väljendid ei olnud samuti ebasündsad või ebatsensuursed ja vangla pidas piisavaks nende kasutamise eest vaid vabandada. Seetõttu jääb maakohtule täiesti arusaamatuks, missugustel põhjendustel leidis vangla, et antud juhul on täidetud väärteokoosseis Karistusseadustiku §275 lg.1 järgi ning ei piisa vaid vabandamisest. Maakohus on seisukohal, et analoogsetes olukordades tuleb vanglal käituda ühtemoodi ja kedagi eelistamata. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatavas otsuses ei ole Me millegagi põhjendatud menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi summa suurust. Karistusseadustiku §275 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses seda täielikult põhjendamata. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. 6 Käesolevas väärteoasjas osales menetlusaluse isiku kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Robert Sprengk, kes esitas tasutaotluse summas 174 € (s.h. ettevalmistus ja kaebuse täiendus 27 €, ettevalmistus 27 €, kohtuistungil osalemine 27 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 25 €, käibemaks 21,20 €, sõidukulud 39 €, käibemaks 7,80 €). Maakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning mõistab kaitsjatasu välja Eesti Vabariigilt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7