Obsah (6)

§ 80§ 96§ 100§ 101§ 102§ 108

Tsiviilasi nr 2-20-6998 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. 16. Kohtule esitatud sünnitunnistusest ja sünnitõendist (I kd, tlk 9-10) nähtuvalt on A. A. ja B. B. ülenejateks sugulasteks

§ 80lg 1 järgi nende vanemad C.

C. ja E. E. , olles ülalpidamiskohustuslaseks

§ 96mõttes.

17.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad isaga. 18. Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud

§ 101

lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus,

1. aastal 270 eurot ja alates 01.01.
2. a 292 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
3. Kostja on seisukohal, et arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid ei ole ta võimeline elatist ettenähtud miinimummääras maksma ning avaldas kohtuistungil, et on nõus maksma elatist 168 eurot kuus lapse kohta, kokku 336 eurot kuus. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt (II kd, tlk 3-34) on kostja töötasu septembris
4. a 732,94 eurot. Tõendeid kohustuste ja lisa sissetulekute kohta kohtule kostja esitanud ei ole.
5. Kuigi elatise vähendamine alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui 3 vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (

§ 102

lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (

§ 102lg 2 lause 3).

1. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
2. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
3. Kostja on palunud arvestada kohustuste hulka peretoetus, mida makstakse hagejatele riigi poolt. Kohus leiab, et kuna kehtiv perekonnaseadus ei näe ette alust

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata asjapõhiselt, leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada peretoetustega.

1. Kohus, on seisukohal, et antud juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid elatist välja mõista alla kehtiva miinimummäära. Kohtule esitatud tõenditest (I kd, tlk 125-152) nähtuvalt on kostja ilusalongi omanik ja on kohtule kinnitanud, et ta osutab seal ka ise teenust. Seega on kostjal võimalus oma sissetulekut suurendada ja tagada enda toimetulek.
2. Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.09.
3. a kuni hagi esitamiseni kokku summas 2452 eurot (s.o hageja kohta 1226 eurot). 26.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 27. Kohus leiab, et arvestades lapsevanemate erimeelsusi laste elukoha suhtes ning asjaolu, et lapsed on viibinud ka ema juures, siis ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine, kuna tagasiulatuva elatise kostjalt väljamõistmine antud juhul ei taga oma eesmärki. Praegusel juhul on oluline, et kostja suudaks maksta elatist väljamõistetud ulatuses. 28.

§ 101

lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab E. E. elt A. A. kasuks välja elatise 292 eurot kuus alates hagi esitamisest 13.05.
2. a kuni tema täisealiseks saamiseni ja B. B. kasuks elatise 292 eurot kuus alates hagi esitamisest 13.05.
3. a kuni tema täisealiseks saamiseni.
4. 14.05.
5. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas E. E. t maksma tsiviilasja menetluse ajal igale hagejale elatist 200 eurot kuus.
6. Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohus juhib tähelepanu, et hagejatel ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14.05.
7. a hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse 4 lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise kohtuotsuse muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.
8. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E. E. e poolt alates 14.05.
9. a C. C. pangakontole A. A. ja B. B. elatise katteks kantud summadega. Menetluskulud
10. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
11. Arvestades asjaolusid, nõude rahuldamise ulatust ning seda, et tegemist on laste ülalpidamisnõudega, on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5