← Eesti

2-19-18762/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-18762 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Apellatsioonkaebuse hind: A.A. nõude osas 738 eurot B.B. nõude osas 738 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind: A.A. nõude osas 1002,75 eurot B.B. nõude osas 1616,75 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus C.C. vastuapellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja D.D., lepinguline esindaja Janno Perv Vastuapellatsioonkaebuse esitaja (kostja): C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mehis Adamson RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2021 otsus osaliselt C.C.lt A.A. ja B.B. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista C.C.lt välja elatis A.A. kasuks perioodi 29.11.2019–31.01.2021 eest 2422,25 eurot ja alates
  5. veebruarist 2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni igakuiselt 262 eurot ning B.B. kasuks perioodi 04.08.2019–31.01.2021 eest 3092,97 eurot ja alates
  6. veebruarist 2021 kuni B.B. täisealiseks saamiseni igakuiselt 262 eurot. Parandada maakohtu otsuse resolutsiooni ps 5 esinev ilmne ebatäpsus ning märkida B.B. täisealiseks saamise ajaks kuupäeva X asemel õige kuupäev, milleks on X.
  7. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.
  8. Rahuldada A.A. ja B.B. hagi C.C. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. 2.
  9. Välja mõista C.C.lt elatis A.A. kasuks perioodi 29.11.2019–31.01.2021 eest ühekordse summana 2422,25 eurot. 2.
  10. Välja mõista C.C.lt A.A. kasuks alates
  11. veebruarist 2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni X igakuine elatis 262 eurot. 2.
  12. Välja mõista C.C.lt elatis B.B. kasuks perioodi 04.08.2019–31.01.2021 eest ühekordse summana 3092,97 eurot. 2.
  13. Välja mõista C.C.lt B.B. kasuks alates
  14. veebruarist 2021 kuni B.B. täisealiseks saamiseni X igakuine elatis 262 eurot. 2.
  15. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette D.D. määratud pangakontole (menetluse ajal X). 2.
  16. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 2.
  17. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.“
  18. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  19. Jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
  20. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  21. A.A. (sünd X; hageja I) ja B.B. (sünd X; hageja II) esitasid 29.11.2019 oma seadusliku esindaja, ema D.D. kaudu maakohtule C.C. (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt välja elatis seadusega kehtestatud alammääras hageja I kasuks alates 29.11.2019 ja hageja II kasuks alates 04.08.
  22. D.D. esitas 29.11.2019 maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja on hageja I isa. Maakohus rahuldas 10.01.2020 põlvnemise tuvastamise nõude hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega ja tuvastas, et hageja I põlvneb kostjast. 2 Hagejate väidete kohaselt ei ela hagejad kostjaga koos alates 04.08.
  23. Mõlema lapse igakuised kulud on 678 eurot, sh eluase 153 eurot (üür, kommunaalkulud, küte; alates 10.06.2020 ei ela hagejad kostja majas), toit 210 eurot, transport 50 eurot, side 50 eurot, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 25 eurot, koolikohustuse täitmine 70 eurot, riided ja jalanõud 55 eurot ning meelelahutus 50 eurot. Kostjal on võimalik nõutud elatist maksta. Kostja töötab täistööajaga, saades X eurot töötasu ametlikult ja vähemalt samasuure summa n-ö mustalt, lisaks saab kostja töövõimetoetust X eurot kuus. 29.11.2019 kuni 01.10.2020 on kostja kandnud laste seadusliku esindaja ja hageja I kontodele kokku 2748 eurot. Laste seadusliku esindaja kontole kantud summast on põhjendatud elatise katteks arvestada 1520 eurot, kuivõrd kostja on üle kandnud ka enda telefoni järelmaksu ja teenusega seotud summasid ning laenu tagasimakseid. Seega koos hageja I kontole kantud 485 euroga on kostja alates hagi esitamisest tasunud elatist 2005 eurot ehk 1002,50 eurot lapse kohta. Kuna hagejad elasid kuni 10.06.2020 kostja majas, on nad nõus elatisest maha arvestama kostja kantud mõistlikud kommunaalkulud, kokku 237,25 eurot hageja kohta.
  24. Kostja tunnistas hagi osaliselt, s.o edasiulatuva elatise nõuet summas 210 eurot kuus kummalegi lapsele. Selline summa vastab lapse vajaduspõhise miinimumelatise osas tehtud uuringu tulemustele. Hagejate kulud eluasemele, transpordile, toidule, sidele, koolikohustuse täitmisele ja meelelahutusele on ülepaisutatud. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka lapsetoetust 60 eurot kuus lapse kohta. Tagasiulatuva elatise palus kostja jätta välja mõistmata. Kostja on võtnud osa laste ülalpidamisest. Lapsed elasid kostja majas, mille kulud tasus kostja, ning kostja on kandnud raha laste seadusliku esindaja ja hageja I kontodele. Kostja võime sissetulekut saada on osalise töövõime tõttu piiratud. Kostja töötab osalise tööajaga, tema töötasu on X eurot ja töövõimetoetus X–X eurot kuus. Elatise määramisel on põhjendatud arvestada ka laenu, mida kostja tasub, kuna see on võetud koos laste seadusliku esindajaga kodu remontimiseks ja sisustamiseks. Samuti tuleb arvestada, et hageja I omas pangakonto väljavõttest nähtuvalt vaadeldaval perioodil piisavalt sissetulekuid (X eurot). MAAKOHTU LAHEND
  25. Tartu Maakohus rahuldas
  26. jaanuari 2021 otsusega hagi osaliselt ning mõistis C.C.lt välja elatise A.A. kasuks tagasiulatuvalt perioodi 29.11.2019–31.01.2021 eest 1944,75 eurot ja alates
  27. veebruarist 2021 kuni A.A. täisealiseks saamiseni X igakuiselt 210 eurot ning B.B. kasuks tagasiulatuvalt perioodi 04.08.2019–31.01.2021 eest 2814,75 eurot ja alates
  28. veebruarist 2021 kuni B.B. täisealiseks saamiseni X igakuiselt 210 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja I õigustatud nõudma kostjalt elatist alates hagi esitamisest, s.o 29.11.2019, ja hageja II tagasiulatuvalt alates 04.08.
  29. Kostjale kuulub üks kinnistu, s.o kuni 10.06.2020 hagejate elukohaks olnud maja. Kostja nimele ei ole registreeritud ühtegi sõidukit. Kostja sissetulekuks on töötasu X eurot (neto) ja töövõimetoetus keskmiselt X eurot kuus. Kostja tõendatud sissetulek kokku X eurot kuus on iseenesest piisav, et täita oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõtetelt suures ulatuses sularaha sissemakseid, mis annab aluse arvata, et hagejate väide kostja tegelike sissetulekute suuruse kohta on õige. Kostja on tuginenud sellele, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada riikliku lapsetoetusega 60 eurot kuus lapse kohta. Riikliku lapsetoetuse arvel kaetakse lapse vajadusi ning selle maksmine peab selliselt reeglina tulema kasuks mõlemale vanemale. Seega tuleks pool lapsetoetusest üldjuhul alati elatisest maha arvata (mh miinimumelatisest). Laps võib tõendada, et selline mahaarvamine on põhjendamatu, kuna tema vajadused on miinimummäärast suuremad. Hagejad ei ole tõendanud, et nende vajadused on miinimummäärast suuremad. 3 Hagejate kulud toidule, sidele ja koolikohustuse täitmisele on ülepaisutatud. Hagiavalduses on laste igakuiste püsikuludena märgitud 275 eurot, menetluse kestel on kulud suurenenud enam kui 600 euroni lapse kohta. Üksnes elamispinnakulude lisandumine ei saa püsikulusid poole võrra suurendada. Laste seadusliku esindaja kinnitusel tasub kostja hageja I telefoni järelmaksu igakuiselt 30 eurot. Septembris ja oktoobris 2019 on kostja maksnud laste seadusliku esindaja kontole kokku 250 eurot selgitusega „lapse toetus“. Samuti on kostja tasunud hageja I võistluse eest. Hagejad on elanud kostja majas ning kostja on tasunud kommunaalmakseid. 29.12.2019 kuni 16.02.2020 on kostja maksnud hageja I kontole X eurot selgitusega „toiduraha“. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja väide, et ta osales laste ülalpidamises vahetult, seejuures hageja I osas suuremas ulatuses. Vahetu ülalpidamise andmise võrra tuleb väljamõistetava tagasiulatuva elatise summat vähendada. Samuti on põhjendatud kummalegi lapsele ühekordse summana väljamõistetavast elatisest maha arvestada 237,25 eurot, s.o elamispinnakulud, mille kandmist on laste seaduslik esindaja aktsepteerinud. Kostja osaline töövõime, laste vahetu ülalpidamine ja peretoetuste laekumine laste ema kontole on aluseks elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostjalt tuleb mõista hageja I kasuks välja elatis alates 29.11.2019 kuni 09.06.
  30. a 150 eurot kuus, kokku 805 eurot. Kostja on nimetatud ajavahemikus tasunud hageja I kontole X eurot ja kandnud elamispinnakulusid 237,25 eurot, mis tuleb võlast maha arvestada. Kostja elatisevõlg hageja I ees perioodi 29.11.2019 kuni 09.06.2020 eest on 327,75 eurot. Hageja II kasuks elatise väljamõistmisel arvestab kohus kostja poolt kommunaalteenuste eest tasumisega 04.08.2019 kuni 09.06.2020 ja riikliku lapsetoetusega. Sellest tulenevalt tuleb mõista kostjalt hageja II kasuks tagasiulatuvalt välja igakuine elatis 150 eurot. 04.08.2019 kuni 09.06.2020 on kostja elatisekohustus hageja II ees 1685 eurot, millest tuleb maha arvestada septembris ja oktoobris 2019 tasutud 250 eurot ning muud kulutused 237,25 eurot. Kostja võlg hageja II ees nimetatud perioodil on 1197,75 eurot. Peale hagejate väljakolimist kostja majast kannab laste elamispinnakulud nende seaduslik esindaja. Seetõttu on põhjendatud alates 10.06.2020 mõista kostjalt mõlema lapse kasuks välja elatis 210 eurot kuus. Kohus liidab alates 10.06.2020 tekkinud elatisevõla 7 kuu 21 päeva eest, arvestades, et kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud ka
  31. a jaanuarikuu elatis, kokku 1617 eurot ühele lapsele, kuni 09.06.2020 tekkinud elatisevõlaga hagejale I 327,75 eurot ja hagejale II 1197,75 eurot. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista hageja I kasuks 1944,75 eurot ja hageja II kasuks 2814,75 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  32. A.A. ja B.B. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
  33. jaanuari 2021 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega rahuldada nende hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 102 lg 2 ja ületanud oma volitusi. Kohtuotsusest ei nähtu, et kostja oleks esitanud taotluse elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel. Kohus on tuvastanud, et kostjal on piisavalt ametlikke sissetulekuid ja ka regulaarseid muid sissetulekuid, et tasuda seadusega ettenähtud miinimumelatist. Samuti ei ole otsusest võimalik välja lugeda, et kostja oleks esitanud taotluse arvestada elatise suuruse määramisel riikliku lapsetoetusega. Kohus ei ole piisavalt selgitanud, kuidas ta jõudis elatise suuruseni 210 eurot kuus; 2) on tagasiulatuva elatise arvestused väärad ja raskesti arusaadavad. Tagasiulatuva elatise arvutamisel tuleb võtta aluseks eeldus, et kostja peab tasuma elatist 292 eurot kuus lapse kohta. 4
  34. C.C. esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  35. jaanuari 2021 otsuse tühistamist resolutsiooni p-de 2 ja 4 osas osaliselt ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega vähendada kuni
  36. veebruarini 2021 väljamõistetud elatist A.A. osas 942 euroni ja B.B. osas 1198 euroni. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud olulised asjaolud arvestamata. Osalise töövõime tõttu on kostja võime sissetulekut saada piiratud. Kostja töötasu on täistööajaga töötades X eurot kuus, töövõimetoetus X–X eurot kuus. Kohtu seisukoht kostja varjatud töötasu kohta on tõendamata ja oletuslik. Kohus märgib, et kostja kontole on tehtud sularaha sissemakseid, kuid jätab tähelepanuta sularaha väljavõtmised. Kostjal tuleb üksi tasuda pere koduks olnud elamu remondiks võetud laenu, kuigi kohustus on vanematel solidaarne. Laenumaksete mittearvestamisel tuleb elamu realiseerida, samuti ei piisa 313 eurost kostja tavapärasteks kuludeks ravimitele, söögile, eluasemele ning elukohast ilma jäämisel ka kostja ema ülalpidamiseks; 2) on kohtuotsus vastuoluline ja arvutused arusaamatud. Kostja tasutud summad on põhjendamatult jäetud olulises osas arvesse võtmata, sh ei kajastu tagasiulatuva elatise väljamõistmisel lahendi p-s 6 toodud hagejate omaksvõtt (et kostja on tasunud 2005 eurot ehk 1002,50 eurot lapse kohta). Lahendist ei ole võimalik aru saada, mis summad, mis perioodil peaksid minema hageja I ja mis summad hageja II nõude katteks. Ebaselgeks jääb ka, mis perioodil arvestab kohus elatisemääraks 150 eurot (ilmselt kuni 09.06.2020) ning mis põhjusel ja ajast 210 eurot lapse kohta. Kostja on tasunud alates septembrist 2019 kuni 09.06.
  37. a 600 eurot laste ülalpidamisega seotud kulusid, pluss hageja I kontole tasutud summad. Alates 10.08.2020 tasutud summad on jäetud käsitlemata ligemale 750 euro pluss jooksvate maksete ulatuses. Kohtuotsuse p-st 14 pole võimalik aru saada, mis summa ja kui suures ulatuses loetakse tasutuks, mis summa pidi kostja tasuma ja mis on tagasiulatuva elatise võlg; 3) on kostja arvestuste järgi tema elatisekohustus 01.02.2021 seisuga järgmine: - Hageja I elatiseks perioodil 29.11.2019 kuni 09.06.2020 määras kohus 150 eurot kuus, kokku 805 eurot. Kostja on nimetatud ajavahemikus tasunud hageja I kontole X eurot ja laste ema kontole 1002,50 eurot ning kandnud elamispinnakulusid 237,25 eurot, kokku 1480 eurot. Seega on kostja rohkem tasunud 675 eurot (1480 – 805). Alates 10.06.2020 tekkinud elatisevõlg 7 kuu 21 päeva eest on 1617 eurot. Lahutades 1617 eurost ettemaksu 675 eurot, saab hageja I nõue olla 942 eurot. - Hageja II elatis perioodil 04.08.2019 kuni 09.06.2020 on 1650 eurot (11 kuud × 150 eurot; kohus määras ekslikult 1685 eurot). Kostja on 04.08.2019 kuni 09.06.2020 tasunud 600 eurot (kohus arvestas vaid septembris ja oktoobris 2019 tasutud 250 eurot) ning võlg on 812,50 eurot (1650 – 600 – 237,25). Alates 10.06.2020 tekkinud võlg 7 kuu 21 päeva eest on kohtu arvestuste järgi 1617 eurot. Lahutades 1617 eurost 1002,50 eurot, on võlg 385,50 eurot. Seega hageja II nõuded võivad olla kokku 1198 eurot (812,50 + 385,50).
  38. C.C. vaidleb A.A. ja B.B. apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastuväidete kohaselt tõendid kostja töösuhte välise tulu kohta puuduvad. Tagasiulatuva elatise arvutamisel ei saa lähtuda eeldusest, et kostja peab tasuma elatist 292 eurot kuus lapse kohta. Lapsed elasid koos ema ja ema uue elukaaslasega kostja kulul kostja majas. Kostja on esitanud kulude arvestuse summas 2665 eurot, millest tagasiulatuva elatisenõude perioodil kandis kostja 5 hageja kohta kulusid 666,25 eurot. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka hageja rahalist seisu. Hageja I kontole on vaadeldaval perioodil laekunud X eurot (osa sellest kostjalt). Ka see on aluseks elatise vähendamiseks.
  39. A.A. ja B.B. vaidlevad C.C. vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jättis kohus õigesti arvestamata kostja finantskohustused. Vaidluse teema on elatise tasumine lastele, mitte kostja vara parendamiseks võetud laenude jagunemine kostja ja laste ema vahel. Maakohtus leidis tõendamist, et kostjal on perioodilised sularahalised sissetulekud, mida võidakse talle tasuda „ümbrikupalgana“. Seega tõendatud on kostja võimekus tasuda miinimumelatist. Kostja arvutused on rajatud valedele eeldustele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  40. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 08.01.2021 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise hageja I kasuks perioodi 29.11.2019–31.01.2021 eest 2422,25 eurot ja alates 01.02.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni igakuiselt 262 eurot ning hageja II kasuks perioodi 04.08.2019–31.01.2021 eest 3092,97 eurot ja alates 01.02.2021 kuni hageja II täisealiseks saamiseni igakuiselt 262 eurot. Ringkonnakohus parandab TsMS § 447 lg 2 alusel maakohtu otsuse resolutsioonis esineva ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta otsuse sisu: maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 5 on märgitud hageja II täisealiseks saamise kuupäevaks X, õige kuupäev on X. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  41. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse hagejad ja vastuapellatsioonkaebuse kostja. Hagejad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning kuni 01.02.2021 ühekordse summana väljamõistetud elatise vähendamist hageja I osas 942 euroni ja hageja II osas 1198 euroni. Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust maakohtu määratud elatisesummasid suurendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani ning kas on alust mõista kuni 31.01.2021 ühekordse summana elatis välja väiksemas ulatuses kui maakohus seda tegi.
  42. Hagejad on esitanud kohtule hagi kostjalt miinimummääras elatise väljamõistmiseks, s.o
  43. aastal 270 eurot kuus ja alates 01.01.
  44. a 292 eurot kuus lapse kohta. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse põhjendustele kõigepealt, et arusaamatuks jääb hagejate väide, et kostja ei ole esitanud taotlust elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel, samuti taotlenud elatise suuruse määramisel riikliku lapsetoetusega arvestamist. Kostja on vastavad taotlused esitanud kohe esimeses vastuses hagile ning korranud neid oma hilisemates menetlusdokumentides ja kohtuistungil. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28), et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel ning mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) 6 ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu seisukoht nt 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hagejatele kuni 09.06.
  45. a 150-eurose elatise ja alates 10.06.
  46. a 210-eurose elatise määramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on teinud kindlaks kostja varalise seisundi. Kostjale kuulub üks kinnistu ning kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvad lisaks töötasule X eurot ja töövõimetoetusele keskmiselt X eurot kuus veel ka suures ulatuses sularaha sissemaksed. Hagejate väitel saab kostja lisaks ametlikule X-eurosele töötasule vähemalt samasuures ulatuses töötasu n-ö mustalt. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt on kostja sissetulekud oluliselt suuremad kui töötasu X eurot ja töövõimetoetus X eurot. Selline järeldus ei ole oletuslik, nagu leiab kostja vastuapellatsioonkaebuses. Järeldus tugineb dokumentaalsetel tõenditel, s.o kostja pangakonto väljavõtetel, millelt nähtuvad regulaarsed igakuised sularaha sissemaksed kontole ja ka peaaegu igakuiselt mõni ülekanne kolmandatelt isikutelt (osadel selgituseks nt „angerjas“, „paar meetrit kala“ jms). Kostja ei ole põhjendanud, miks kolmandatelt isikutelt laekunud summasid ei saa lugeda kostja sissetulekute hulka. Sularaha sissemakseid on perioodil 01.07.2019 kuni 01.10.2020 kontole tehtud keskmiselt vähemalt X eurot kuus (kõik sissetulekud kontole kokku X eurot, sh siis ka kolmandatelt isikutelt laekunud summad, tulumaksutagastus, lotovõidud jne). Vastuapellatsioonkaebuses on märgitud, et kohus on jätnud tähelepanuta kostja kontolt sularaha väljavõtmised. 05.04.2021 lõplikus seisukohas täpsustab kostja, et sularaha pärineb enamasti varem kontolt väljavõetud rahast, mida kostja enne makseid oma kontole tagasi kannab. Selline selgitus ei ole eluliselt usutav ega lükka ümber järeldust, et kostja käsutuses on rahalisi vahendeid oluliselt rohkem kui X eurot kuus. Sularaha on kontolt väljavõetud sissemaksetega võrreldes pisisummades (enamasti mõnikümmend eurot korraga). Väljaminekud kontolt on läinud valdavalt erinevateks ülekanneteks, makseteks, tasumisteks kauplustes jms summades, mida X-eurone sissetulek ei võimaldaks. Lähtudes kehtivast PKS § 101 lg-st 1 tuleb eeldada, et mõlema lapse kulud olid
  47. aastal 540 eurot kuus ja on alates 01.01.
  48. a 584 eurot kuus (Riigikohtu seisukoht nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27). Hagejate väide, et nende kulud moodustavad igakuiselt 678 eurot, ringkonnakohtu hinnangul tõendamist leidnud ei ole. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et praegusel juhul on põhjendatud arvestada, et osa laste kuludest katab lapsetoetus 60 eurot kuus lapse kohta. Kostjal on tuvastatud osaline töövõime (kuni X) ja laste seaduslikul esindajal puuduv töövõime (kuni X; samas laste seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta töötab täiskohaga – tl 50). Ringkonnakohus leiab, et seetõttu on õiglane, kui riiklik toetus vähendab võrdselt mõlema vanema ülalpidamiskoormust. Ülaltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates põhjendatud määrata mõlema lapse elatise suurus selliselt, et seaduses sätestatud miinimumelatisest arvestatakse maha pool riiklikust 7 lapsetoetusest (mille laekumine laste seadusliku esindaja kontole nähtub tema Swedbank AS konto väljavõttest). Selliselt on
  49. aastal elatise suurus 240 eurot (270 – 30) ja alates 01.01.
  50. a 262 eurot (292 – 30) kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on miinimumelatise sellises ulatuses vähendamisel tagatud elatise väljamõistmise eesmärk, s.o kõik laste vajadused on kostja makstava elatise, laste seadusliku esindaja antava vahetu ülalpidamise ja riikliku lapsetoetusega kaetud. Samuti on järgitud vanemate võrdsuse põhimõtet ning põhimõtet, et kostjale jääks lisaks alaealiste laste ülalpidamisele samaväärselt vahendeid ka enda vajaduste katmiseks. Laste elatisenõude lahendamisel ei oma tähendust kostja ja laste seadusliku esindaja laenukohustustega seonduvad asjaolud.
  51. Seega alates hagi esitamisest 29.11.2019 kuni 31.01.2021 oli kostja elatisekohustus ühe lapse ees kokku 3662 eurot (16 + 240 + 13 × 262). Vaidlust ei ole selles, et kostja on kõnealusel perioodil teinud ülekandeid laste seadusliku esindaja ja hageja I kontodele ning kandnud vahetult eluasemekulusid, kuna hagejad elasid kuni 09.06.2020 kostja majas, mille kulud kandis kostja. Hagejad on 09.10.2020 seisukohas (tl 130) võtnud omaks, et 29.11.2019 kuni 01.10.2020 kostja poolt laste seadusliku esindaja ja hageja I kontodele kantud 2748 eurost on põhjendatud elatise katteks arvestada 2005 eurot ehk 1002,50 eurot lapse kohta. Kuna hagejad elasid kuni 10.06.2020 kostja majas, nõustusid hagejad 27.11.2020 seisukohas (tl 172 pöördel) elatise summast maha arvestama ka kostja kantud kommunaalkulud kogu perioodi jooksul 237,25 eurot hageja kohta. Ringkonnakohus märgib, et kostja vastuapellatsioonkaebuse arvutuste p-s 1.1 toodud X eurot , mille kostja on tasunud hageja I kontole, on hagejad arvestanud 09.10.2020 seisukohas omaks võetud 2005 euro hulka (tl 148, 72). Asjaolu, milliseid summasid on hageja I kontole kandnud tema seaduslik esindaja ja kolmandad isikud (selgitustega nt „kingitus“, „lõpetamise puhul“, „taskuraha“), kostjalt elatise väljamõistmisel tähtsust ei oma. Arvestades kostja elatisekohustusest 3662 eurot maha hagejate tunnistatud summad 1002,50 eurot ja 237,25 eurot, tuleb kostjalt mõista perioodi 29.11.2019 kuni 31.01.2021 (s.o menetluse aja) eest välja elatis 2422,25 eurot lapse kohta. Ringkonnakohus selgitab siinkohal, et maakohus on nimetanud menetluseaegset elatist ebaõigesti tagasiulatuvaks elatiseks. Tagasiulatuv elatis on elatis, mida nõutakse hagi esitamisele eelneva aja eest, s.o praegusel juhul aja eest enne 29.11.
  53. Tagasiulatuva elatisenõude PKS § 108 alusel alates 04.08.2019 on esitanud kostja vastu hageja II. Alates 04.08.2019 kuni 28.11.2019 pidi kostja maksma hagejale II elatist kokku 920,72 eurot (216,72 + 2 × 240 + 224). Sel perioodil on kostja maksnud elatist 250 eurot (septembris 150 eurot, oktoobris 100 eurot), mis tuleb elatisevõlast maha arvestada. Hagejad on tunnistanud kostja poolt hagejate eluasemekulude tasumist kokku kogu vaidlusaluse perioodi (s.o alates 04.08.2019) jooksul 237,25 eurot lapse kohta. Nimetatud summa on kostja elatisevõlast maha arvestatud juba eelmises punktis. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 04.08.2019 kuni 28.11.2019 eest 670,72 eurot (920,72 – 250). Riigikohus on selgitanud (nt 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. 8 Ringkonnakohtu hinnangul kostja majanduslik olukord võimaldab tasuda tagasiulatuva elatise väljamõistetud summas.
  54. Kokku moodustab kostja elatisevõlg hageja I ees 2422,25 eurot (perioodi 29.11.2019– 31.01.2021 eest) ning hageja II ees 3092,97 eurot (sh 2422,25 eurot perioodi 29.11.2019– 31.01.2021 eest ja 670,72 eurot perioodi 04.08.–28.11.2019 eest).
  55. Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.