← Eesti

1-20-566/27

Obsah (8)§ 199§ 121§ 120§ 74§ 63§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-566 (19284000473) Kohtulahend Tartu Maakohtu 07.02.2020 otsus Rene Abeli süüdim

§ 199

lg 2 p 7, 9;

§ 121

lg 2 p 2, 3;

§ 120

lg 1 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva, millest koheselt ärakandmisele 5 kuud ja ülejäänud karistus 1 aasta 6 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Erle Kalmus Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Rene Abel (isikukood: 38708125215; elukoht: xxxxxxxx xxxx xx xxxxxxx ; viibib vahistatuna Tartu Vanglas) Asja arutamise kuupäev 30.04.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Rene Abelile Tartu Maakohtu

  1. veebruari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 6 kuud 27 päeva täitmisele.
  2. Rene Abelile mõistetud vangistuse kandmise algusaega arvestada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
  3. Määrus edastada süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
  4. Rene Abel on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07.02.2020 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõisteti Rene Abelile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 07.-09.11.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Rene Abelil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 30.11.2019.a., s.o Rene Abeli kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Rene Abelile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Rene Abel ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Rene Abelile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Rene Abelile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul peale kinnipidamisasutusest vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“.

§ 75

lg 4 alusel määrati Rene Abelile katseajaks lisakohustuse kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

  1. Kriminaalhooldusametnik on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Rene Abeli kohta. Ettekandest nähtuvalt Rene Abel on rikkunud talle määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 19.04.2021 kontrollis Viljandi politsei seoses väljakutsega Rene Abelit. Isikul tuvastati joove 0,96 mg/l väljahingatavas õhus. Rene Abel vabanes vangistusest 30.04.
  2. Tulenevalt Eesti Vabariigis 12.03.2020 kehtestatud eriolukorrast toimusid registreerimised kuni 19.05.2020 elektroonsetes kanalites. 19.05.2020 allkirjastas R. Abel „Kriminaalhooldusaluse õiguse ja kohustused“. Kokku on toimunud 31 registreerimist, valdavalt on isik registreerimiskohustust täitnud. 22.07.2020 kinnitati R. Abeli juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuriteoriskide maandamiseks. Jõuti analüüsida emotsioonide maandamise võimalusi ning isiklike valikute mõju isikule endale ja lähedastele. 02.02.2021 saatis Politsei- ja Piirivalveamet teatise, et 31.01.2021 tabati Rene Abel alkoholijoobes ning tal tuvastati joove 1,04 mg/l väljahingatavas õhus. 08.02.2021 kirjutas hooldusalune seletuses, et tarbis alkoholi koos elukaaslasega ning ei osanud joomist kontrollida. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ pöördus isik 26.05.
  3. Kokku toimus 2020.aastal nõustamisi 16 korral. Käesoleval aastal on isik Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse pöördunud ühel korral 25.02.
  4. Registreerimisel 01.04.2021 väitis isik, et on ennast tõsiselt käsile võtnud, käib regulaarselt nõustamisel ning järgmine vastuvõtt on 09.04.
  5. SA Viljandi Haigla vastusest päringule nähtub, et isik varjas tegelikku olukorda ametniku eest. Kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel on R. Abel teinud laboratoorse vereanalüüsi CDT määramiseks 7 korral. 25.02.2021 oli CDT näit vereanalüüsis tõusnud referentsväärtusest 1,3% suuremaks. Isik väitis, et tarbis alkoholi viimati 31.01.
  6. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna ekspert Mailis Tõnisson ütles telefonivestluses, et isegi kahepäevane kange alkoholi tarbimine sellist CDT tõusu ei põhjusta, pigem näitab, et inimene 2 tarbib alkoholi mingites kogustes rohkem kui vaid nädalavahetusel ning teeb seda regulaarselt. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega, sest oli alust arvata, et isik rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. 14.04.2021 R. Abel registreerimisele ei ilmunud ning saatis e-kirja haigestumise kohta ning kuvatõmmise eesti.ee lehelt töövõimetuslehe kohta. 20.04.2021 saatis Politsei- ja Piirivalveamet teatise, mille järgi seoses väljakutsega kontrollis politsei R. Abelit. Isikul tuvastati joove 0,96 mg/l väljahingatavas õhus. Rene Abel on katseajal korduvalt rikkunud talle määratud olulist kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isiku peamiseks kuriteoriskiks on alkoholi kuritarvitamine, isiku poolt toime pandud kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Hooldusalune on karistatud elukaaslase suhtes toime pandud vägivaldse kuriteo eest. R. Abel on enda sõnul teadlik, et on alkoholijoobes kergesti ärrituv ning võib käituda seetõttu vägivaldselt, samas jätkab alkoholi tarvitamist koos elukaaslasega. Ametniku hinnangul on isiku motivatsioon loobuda alkoholi kuritarvitamisest näiline. Alkoholi kuritarvitamisest nähtub uue kuriteo toimepanemise risk. Lähtuvalt eeltoodust teen ettepaneku R. Abelile mõistetud karistus täitmisele pöörata.
  7. Kohtuistung 30.04.
  8. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik leidis, et R. Abeli motivatsioon alkoholist vabaneda on olnud näiline. Tehtud on R. Abelile kaks kirjalikku hoiatust – 03.02.2021 hoiatus, et oli joobes 31.01.2021, ning 05.03.2021 on hoiatus tehtud selle kohta, et näit on tõusnud üle referentsväärtuse. Süüdimõistetu Rene Abel avaldas kohtuistungil, et faktilised asjaolud erakorralises ettekandes on õiged ja rikkumised toimusid. Alkoholism on haigus, et tõused hommikul jälle mõttega, et saaks juua. Tal ei ole õigustust sellele. Ta arvab, et täitmisele pööramine ei ole sellise teo eest päris õige karistus.
  9. ja 31.
  10. ta tarbis alkoholi, peale seda olin kaine. Käis verd andmas ja teda ehmatas see näit ja lõi ta rivist välja, et sai juba teise hoiatuse. Tal oli juba teine hoiatus ja ta teadis, et üks asi veel, siis tuleb tal kohus. Peale seda läks kõik alla mäge. KOHTU PÕHJENDUSED
  11. KrMS 427 lg 1 kohaselt

§ 74

lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning 3 kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Tartu Maakohtu 07.02.2020 otsusega on Rene Abel süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 7, 9,

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120

lg 1 järgi ja mõistetud talle

§ 63

lg 2 ja

§ 64

lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 07.-09.11.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Rene Abelil veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 5 kuud vangistust, mille kandmise algust arvestada alates 30.11.2019.a., s.o Rene Abeli kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Rene Abelile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 6 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Rene Abel ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Katseajaks määrati Rene Abelile lisakohustustena

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis.,

§ 75

lg 4 alusel registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul peale kinnipidamisasutusest vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja

§ 75

lg 4 alusel kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus märgib, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõuete rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla juhul, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus (vt RKKKm nr 3-1-1-61-13 p 9.2). Erakorralisest ettekandest nähtuvalt taotletakse Rene Abelile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, kuna ta on katseajal rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 31.01.2021 ja 19.04.2021. Politsei- ja Piirivalveameti 02.02.2021 teatise kohaselt tabati Rene Abel 31.01.2021 Viljandis alkoholijoobes, mille kohta koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd 3, tl 109-110). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on Rene Abelil 31.01.2021 kell 20.38 tuvastatud alkoholijoove 1,04 mg/l (kd 3, tl 114-114p). Oma 08.02.2021 antud seletuses on Rene Abel tunnistanud, et tarbis alkoholi koos elukaaslasega ning ei osanud joomist kontrollida. Nimetatud rikkumisele on ametnik reageerinud kirjaliku hoiatusega. Politsei- ja Piirivalveameti 20.04.2021 teatise kohaselt kontrollis politsei Rene Abelit seoses väljakutsega. Isik oli alkoholijoobes ja tema osas koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll ( kd 3, tl 111-112). Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on Rene Abelil 19.04.2021 kell 10.18 tuvastatud alkoholijoove 0,96 mg/l (3 kd, tl 113-113p). Samuti on politseiteatise kohaselt Rene 4 Abeli suhtes alustatud kriminaalmenetlus 21284000106

§ 121

lg 2 p 3 tunnustel selles, et Rene Abel kasutas füüsilist vägivalda kahe isiku suhtes, pekstes neid xxxxxxxx xxxxxx xxxx hoones. Rene Abel on 19.04.2021 kahtlustatavana kinni peetud ning käesolevalt viibib vahi all. Rene Abel on rikkunud talle määratud kohustust osaleda alkoholitarvitamise häire raviteenusel, kuhu ta käesoleval aastal on pöördunud ainult ühel korral. SA Viljandi Haigla 21.04.2021 kirja nr 12-1/1389-1 kohaselt on Rene Abel pöördunud Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse alates 01.11.2020 järgmistel kuupäevadel: 13.11.2020, 17.12.2020 ja 25.02.2021 (3 kd, tl 107-108). Samas 01.04.2021 toimunud registreerimisel väitis Rene Abel ametnikule, et käib regulaarselt nõustamisel ja järgmine vastuvõtt on 09.04.

  1. Rene Abeli 25.02.2021 antud CDT näit vereanalüüsis - 1,4% oli tõusnud referentsväärtusest (s.o 1,3%) suuremaks. Isik väitis, et tarbis alkoholi viimati 30.-31.01.
  2. Asjatundja Mailis Tõnissonilt pärineva informatsiooni kohaselt ei põhjusta sellist CDT tõusu isegi kahepäevane kange alkoholi tarbimine, pigem näitab, et inimene tarbib alkoholi mingites kogustes rohkem kui vaid nädalavahetusel ning teeb seda regulaarselt. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, kuna oli alust arvata, et Rene Abel rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt kriminaalhooldaja poolt kohtule esitatud erakorralises ettekandes toodud asjaoludest on Rene Abel katseajal korduvalt rikkunud talle määratud kohustusi. Kohtu hinnangul on R. Abeli rikkumised tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku ettekanne ja pöörata Rene Abelile Tartu Maakohtu
  3. veebruari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 6 kuud 27 päeva täitmisele. Määruse edastamine ja edasikaebe kord Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4). Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  4. peatüki §-des 383 –
  5. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.