Obsah (4)

§ 249§ 248§ 130§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2021, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number nr 4-20-4577 (2780,20,011691) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi s

§ 249

lg 1;

§ 248

lg 1 järgi Kaevatav menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 14.10.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,011691 Toivo Koorti karistamises liiklusseaduse (

) § 249 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (asukoht: Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond, Riia 132, Tartu; e-post: louna@politsei.ee) Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Taivo Rosi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi vanemkomissar Priit Kiidron Menetlusalune isik Toivo Koort (isikukood: 36012076016; elukoht: xxxxx xx x xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxx vandeadvokaadi abi Gregori Palm (e-post gregori.palm@lindeberg.legal) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: Jätta Toivo Koorti kaitsja kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14. oktoobri 2020 kiirmenetluse otsus nr 10220182463762 väärteoasjas nr 2780,20,011691 Toivo Koorti karistamises KarS § 63 lg 1 alusel

§ 249lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest hiljemalt

1. märts
2. Kui üks kohtumenetluse pool on eelmärgitud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis alates
3. aprill
4. Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni) tähtaeg on möödunud. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
5. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi liikluspolitseinik Kristjan Varind on 14.10.2020.a. koostanud väärteoasjas nr 2780,20,011691 kiirmenetluse otsuse nr 10220182463762 Toivo Koorti õigusrikkumises

§ 130lg 1 järgi.

Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt Toivo Koort 14.10.2020, kell 13.08 Ilmarise tn 1, Viljandi linnas juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 08.10.2020 kell 06:45 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 08.10.2020 kell 20:33 kuni 09.10.2020 kell 06:44 10 tundi 11 minutit. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 09.10.2020 kell 06:44 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 09.10.2020 kell 20:32 kuni 10.10.2020 kell 06:44 10 tundi 12 minutit. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15-minutilise ja sellele järgneva vähemalt 30-minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestvus oli 03.10.2020 kell 07:56 kuni 03.10.2020 kell 15:10 04 tundi ja 57 minutit. Kiirmenetluse otsusega on Toivo Koortile mõistetud

§ 249

lg 1 ja

§ 248lg 1 alusel lähtuvalt Kar

S § 63 lg 1 kohaselt,

§ 249lg 1 alusel rahatrahv 160 eurot.

Karistuse määramisel karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Toivo Koorti kaitsja on esitanud 29.10.2020 kohtusse kaebuse väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tehtud kiirmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja leiab, et katkematu ööpäevase puhkeperioodi nõuded täidetud. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et menetlusaluse isiku karistamine tööpäevasisese vaheaja nõuete rikkumise eest ei ole otstarbekas ja leiab, et pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi nõue, mille kestvuseks on 11 tundi, käesoleval juhul ei kohaldu. 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 (edaspidi: määrus) artikkel 8 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Nimetatud määruse artikli 4 kohaselt tohib juht kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Menetlusaluse isiku juhikaardilt nähtub, et ajavahemikul 07.10 – 09.10.
2. a oli nimetatud kuupäevade vahel menetlusaluse isiku katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvuseks 9 tundi ja enam, kuid vähem kui 11 tundi. Seega on kaitsja hinnangul nimetatud puhkeperioodide näol tegemist vähendatud ööpäevaste puhkeperioodidega. Kaitsja leiab, et täidetud on ka määruse artiklis 4 sätestatud nõuded. Nimelt, kuna 09.10 ja 10.10 tööpäevase vahelise puhkeperioodi kestvuseks oli juba 11 tundi, siis ei ületanud menetlusalune isik lubatud vähendatud puhkeperioodide arvu. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et menetlusaluse isiku suhtes kohaldub 9-tunnine katkematu ööpäevase puhkeperioodi nõue, mis on antud juhul ka täidetud. Menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Nimelt nähtub 14.10.
3. a kiirmenetluse otsusest, et ajavahemikul 08.10–09.10.
4. a oli menetlusaluse isiku katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus 10 tundi ja 11 minutit. Perioodil 09.10–10.10 oli selle kestvuseks 10 tundi 12 minutit

§ 249puhul kaitstavaks õigushüveks reisijate turvalisus.

Nimelt muutub juht eelduslikult reisijate ja kaasliiklejate jaoks ohtlikumaks, kui ta juhib sõidukit, olles väsinud ja piisavalt puhkamata. Menetlusaluse isiku katkematu ööpäevaste puhkeperioodide kestvused olid 11 tunnist väiksem ühel ajaperioodil vaid 49 ja teisel perioodil 48 minuti võrra. Selle näol ei ole tegemist niivõrd suure ajaperioodiga, et saaks väita, et menetlusalune isik osales liikluses väsinuna. Selliselt ei ole menetlusalune isik kordagi kujutanud liikluses ohtu ei endale ega kaasliiklejatele. Rikutud ei ole ka vaheajale kehtestatud nõudeid. Seda põhjusel, sõidumeeriku andmed ei vasta tõele. Nimelt ajal, mil sõidumeeriku kohaselt juhtis menetlusalane isik sõidukit, kasutas ta tegelikkuses vaheaega. Nimelt ilmnesid bussil tehnilised probleemid, mistõttu oli vaja bussi remonti viia. Sellest tulenevalt tingis remondi tegemine bussi liigutamist. Buss vajas enne remonditööde alustamist pesemist, seejärel oli vaja remondikotta jõuda ning seal tehnilist sõitu teostada. Inimliku eksimuse tõttu oli remondivajadusest tingitud bussi liigutamise ajal juhikaart sisestatud digimeerikusse, kuid bussi liigutamisega tegeles tööandja töökoja meeskond, mitte bussijuht. Seega tegemist on bussijuhi inimliku eksimusega kaardi mitte väljutamisel tehniliste toimingute ajaks. Eeltoodut tõendab asjaolu, et bussijuhi uuesti tööle asumise aeg joonistub välja, kui bussi sõiduaeg ja läbisõit hakkavad uuesti järsult suurenema. Kuigi juhikaart oli bussi liigutamise ajal digimeerikusse sisestatud, oli menetlusalune isik tegelikkuses puhkamas. Bussi liigutamisega oli tegelenud remondikoja tehniline meeskond, mistõttu pole menetlusalune isik samal ajal sõidukit juhtinud. Menetlusalune isik ei ole tegelikkuses etteheidetud ajal töö- ja puhkeaja nõudeid rikkunud, ei juhtinud ta tööpäevasiseselt sõidukit piisavalt puhkamata ning seeläbi ei ole ta kujutanud liikluses ohtu ei endale ega teistele. Vaheaja nõuete rikkumise puhul on menetlusaluse isiku süü minimaalne. Kaitsja leiab, et selle asjaolu puhul, et menetlusalune isik ei võtnud tehniliste toimingute ajaks juhikaarti digimeerikust välja, on tegemist inimliku eksimusega. Tõsiasjast, et menetlusalune isik viibis tehniliste tööde ajal tegelikult vaheajal, saab järeldada, et menetlusaluse isiku tegu ei iseloomusta üldine ükskõiksus liikluskorda või töö- ja puhkeaja nõuetesse. Asjaolu, et juhikaart oli digimeerikusse jäetud kogemata, ilmestab seda, et menetlusalusele isikule etteheidetav rikkumine on toime pandud kergeima võimaliku tahtlusega. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et menetlusaluse isiku süü on käesoleval juhul minimaalne. Kaitsja taotleb menetlusaluse isiku suhtes VTMS § 30 lõike 1 punkti alusel väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-11-14 leidnud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Selle kohaldamise eeldused on samad nagu on välja toodud KrMS §-s 202. 3 Eelnev tähendab, et väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab kõne alla tulla juhul, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Kaitsja jääb enda eelmistes punktides toodud seisukoha juurde ning leiab, et menetlusaluse isiku süüd ei saa suureks pidada. Käesolevas väärteoasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et avalik menetlushuvi puudub üldjuhul süütegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Olukorras, kus töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine oli pigem formaalset laadi ning tegelikkuses ei ole menetlusalune isik nimetatud nõudeid rikkunud, ei saa avaliku menetlushuvi jaatada. Kaitsja leiab, et kui väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada ei saa, siis menetlusalusele isikule mõistetud karistus on tema süüd arvestades liiga karm. Väärteoasjas nr 4-18-690 on Viru Maakohus lahendanud asja, milles menetlusalune isik on muu hulgas rikkunud töö- ja puhkeaja nõudeid. Nimelt oli viidatud asjas tegemist olukorraga, kus menetlusaluse isiku ööpäevase puhkeaja kestvused olid mitmel ajaperioodil kehtestatust kuni kaks tundi lühemad. Tähelepanu väärib ajaperiood, mille puhul oli isiku ööpäevase puhkeaja kestvus nõutud kestvusest väiksem 3 tunni ja 20 minuti võrra. Kohus on leidnud, et isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 16 trahviühikut ehk 64 eurot, mis on oluliselt väiksem kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr, on põhjendatud ning vastab isiku süüle. Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et viidatud asjas oli isiku ööpäevase puhkeaja kestvus palju väiksem, kui menetlusalusel isikul käesolevas asjas. Sellest hoolimata on praegusel juhul menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahv suurem. Ka väärteoasjas nr 4-12-6638 on isikule

§ 249

lõikes 1 sätestatud teo toimepanemise eest mõistetud karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mida kohus pidas põhjendatuks. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et asjaolusid ja kohtupraktikat arvestades on menetlusalusele isikule mõistetud karistus liiga suur ning palub kohtul seda vähendada. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 114-115, palub kaebuse esitaja alternatiivsete nõuetena: 1) lõpetada VTMS § 30 lõike 1 punkti 1 alusel väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel; 2) tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 14.10.

1. a kiirmenetluse otsus nr 10220182463762 peale, millega määrati menetlusalusele isikule rahatrahv 40 trahviühikut, s.o 160 eurot; 3) vähendada menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi kohtu õiglasel äranägemisel.
2. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebusele Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus seisukohas kaebusele (KoTo, tl 19-21), et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja märkis, et viimasel paaril aastal on Politsei- ja Piirivalveamet pidanud kohtus esindama kommertssõidukite juhtide osas läbiviidud menetlusi varasemast tunduvalt rohkem. Teadaolevalt ei ole liiklusjärelevalve maht samas korrelatsioonis suurenenud ning kutseliste juhtide kaebemenetluste osakaalu kasv muudest väärteomenetlustest võib olla tingitud elukutseliste roolikeerajate hüppeliselt suurenenud õiglustundest. Paraku sellist asjade käiku kohtuvälise menetleja esindaja ei usu ja on siinkohal paratamatult sunnitud tähelepanu pöörama kurvakstegevate detailile, et vägagi paljud samalaadsed kohtulikud kaebemenetlused puudutavad just AS Atko Grupiga seotud vedusid. Ühest küljest võib tegemist olla pelgalt kokkusattumusega, kuid imelikul kombel siiski tavatu süsteemsusega. Lisaks kohtulikele kaebemenetlustele väärteomenetluse raames on kulutatud ka halduskohtute uksi nii Lõuna- kui ka Põhja regioonis. Kogu selline teadmine tekitab kohtuvälises menetlejas paratamatult kahtlusi äriühingu ja selle töötajate õiguskuulekusele suunatud ning ausale konkurentsile sihitud hoiakute tõsiduses. Eesti Vabariigis on ikka nii, et õiguskuulekal rajal kõndimist tuleb aeg-ajalt kontrollida läbi riiklike mehhanismide, milliste alla kuulub ka politsei kontroll näiteks liikluskeskkonnas kehtivate reeglite täitmise üle. Liiklusjärelevalve oma olemuselt ongi politsei korrakaitseline tegevus jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste kujundamisel liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumiste ja liiklusõnnetuste vähendamiseks ning üldise liiklusohutuse parandamiseks. Eeltoodu hulka liigitub ka reisijaid teenindavate busside kontrollimine, mis lisaks 4 liiklusohutuslikule aspektile aitab hoida võrdseid konkurentsitingimusi Eesti Vabariigis tegutsevate transpordiettevõtete seas. Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et ta juhtis sõidumeerikuga varustatud mootorsõidukit Isuzu registreerimismärgiga xxx xxx 14.10.2020 kell 13:08 ajal Viljandi maakonnas Viljandi linnas. Sellel ajahetkel võeti menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk Tartu politseijaoskonna kommertssõidukite kontrollimisele spetsialiseerunud liikluspolitseinike poolt kontrolli. Järelevalve käigus tuvastati rikkumised, millised kanti järelevalvest väärteomenetluseks üle kasvanud kiirmenetluse otsusele ning milliste toimepanemine sai tõendatud kirjalike materjalidega. Menetlusalune isik allkirjastas kõik vajamineva ning oli oma rikkumisega nõus, vastuväiteid pole kiirmenetluse otsusele esitatud. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 160 eurot, milline jääb sanktsiooni maksimaalset määra arvestades alla keskmise suuruse ja arvestab seeläbi nii kahetsust kui ka varasemate karistuste puudumist. Siinkohal tuleb esile tõsta välja kujunenud menetluspraktikat, mida on korduvalt ikka ja jälle Riigikohtu poolt toonitatud, et karistuse määramisel tuleb aluseks võtta sanktsiooni keskmine määr ning sellest kergendavate- ja raskendavate asjaolude ning teosüü suuruse väljaselgitamisel liikuda siis vastavalt kas üles- või alla poole. Iga raskeveoki- ja liinibussi juht peab teadma temale pandud kohustusi töö- ja puhkeaja jälgimiseks ning loetavaks salvestamiseks. Juht peab tundma teda puudutavaid õigusakte ning kohtuvälise menetleja hinnangul on bussijuhi sellealased teadmised äärmiselt olulised. Reisijate veoks ettenähtud bussi juhtimisõiguse saanud isik, kes muuhulgas läbib ka perioodilisi täiendkoolitusi peab teadma, millised on seatud nõuded töö- ja puhkeajale. Kohtuväline menetleja toonitab, et tegemist on äärmiselt kitsa valdkonnaga ning sellised teadmised taolisel erialatööl on enam kui elementaarsed. Lisaks on igal juhil võimalik alati täiendavalt juurde õppida nii teiste kogemustest kui ka iseseisvalt kõigile kättesaadavaid õigusakte ja kasutusjuhendeid lugedes. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et oma teadmisi ja kindlat meelt koos rakendades ei peaks ükski elukutseline auto- või bussijuht töö- ja puhkeajale kehtestatud reegleid rikkuma. Isegi olukorras, kus ettevõtte mõni töötaja on ekslikult või isegi tahtlikult koostanud nõuetele mittevastava graafiku saab sellisest tööst keelduda. Tegemist on isegi iga töötaja ja õigusaktide nõudeid tähtsaks pidava hoolsa ning õiguskuuleka inimese kohustus. Eeltoodu peab paika ka käesolevas olukorras, kuna eeldatavasti reegleid tundev Toivo Koort on siiski teadlikult ning tahtlikult eiranud töö- ja puhkeajale kehtestatud nõudeid. Toivo Koorti nädalagraafikust nähtub, et ta on oma ööpäevast puhkeperioodi lühendanud viis korda, kuigi kaitsja ka ise on kirjeldanud, et taolist ööpäevast puhkeperioodi lühendamist pärast iganädalast puhkeperioodi tohib teha vaid kolmel korral. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et tegemist on tõestatud õigusrikkumisega ning väärteo tunnuste puudumise tõttu väärteomenetluse lõpetamine pole võimalik. Kohtuväline menetleja on kindlal veendumusel, et puhkeaeg on bussijuhi jaoks väga tähtis ning kõrvalekaldes sellest on lubamatud. Niigi juba teame eluliselt asjaolusid, et tihtipeale kulutavad juhid ka aega oma kodust töövahendini sõitmiseks ja tööpäevade lõpul vahel ka masinate hooldamiseks ja puhastamiseks, milliseid toimetusi tehakse kahjuks tihtipeale oma vaba aja arvelt. Selline asjade kulg seab teatava riski liiklusohutuse säilimisele ning annab mõningates olukordades ka konkurentsieelised teatud ettevõtetele oma kandidatuuri esitamisel vähempakkumiste korraldamisel. Mis puudutab kaitsja väiteid menetlusaluse isiku nö. erakordselt väikse süü ning avaliku menetlushuvi puudumise küsimust, siis paraku kohtuväline menetleja taolise käsitlusega nõustuda ei saa. Esmalt liiklusalaste õigusaktide järgimisest tulenev üleüldine liiklusohutus puudutab igat Eesti Vabariigi territooriumil õigustatud ootusega turvalist liikluskeskkonda nautivat inimest. Liiklusreeglite eesmärk on tagada ja kaitsta liikluskeskkonna turvalisust ja see kehtib otseloomulikult ka Viljandi maakonda teenindavate bussiliinide kohta. Järjepidev taoliste reeglite rikkumine mõjuks kohalikule liiklusohutusele selgelt hälbivalt. Puhkeaja nõudeid mittetäitev bussijuht ei saa ega suuda üldtuntud arusaamade järgi teha oma tööd professionaalselt ning seeläbi võivad ilmneda alged õnnetusteks, milliste kohta me igakuiselt ikka ja jälle ajalehtedest loeme. 5 Olgu nendeks siis olukorrad, kus lapsed jooksevad bussi varjust teele või bussid satuvad tavalistesse liiklusõnnetustesse. Bussi- ja veoauto juhtide poolt töö- ja puhkeaja nõuete reeglite mittetäitmine annab vahel ka ettevõtetele paremaid võimalusi tööturul konkureerimiseks, mis mõjutab teenuste hinda ning kättesaadavust ja seegi puudutab selgelt teenuste kasutajate harjumusi ning rahalisi väljaminekuid. Asuda seisukohale, et asjas puudub avalik menetlushuvi pole kohtuvälise menetleja arvates päriselt õige. Lähtudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
3. Kohtu põhjendused 4.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud kohtuistungil menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametnike seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid (s.h kohtutoimikus ja väärteotoimikus olevad kirjalikud tõendid) ning hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ning Toivo Koorti kaitsja kaebus jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kuulu PPA 14.10.2020.a. kiirmenetluse otsus tühistamisele VTMS § 132 p 2 alusel karistuse kergendamise motiivil. Samuti ei kuulu PPA 14.10.2020.a. kiirmenetluse otsus tühistamisele VTMS § 132 p 3 alusel ning väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel (teos väärteo tunnuste puudumine) ega ka VTMS § 30 lõike 1 punktis 1 alusel (menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi). 4.
5. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik on rikkunud

§ 130

lg 1 ja EÜ Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 lõige 2 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritud

§ 249lg 1 järgi.

14.10.2020.a. koostatud kiirmenetluse otsuses nr 10220182463762 (väärteoasjas nr 2780,20,011691) sisalduvas rikkumise kirjelduses heidetakse menetlusalusele isikule Toivo Koortile ette, et Toivo Koort juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 08.10.2020 kell 06.45 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 08.10.2020 kell 20.33 kuni 09.10.2020 kell 06.44 10 tundi 11 minutit. Samuti Toivo Koort juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 09.10.2020 kell 06.44 kehtestatud 11 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 09.10.2020 kell 20.32 kuni 10.10.2020 kell 06.44 10 tundi 12 minutit.

§ 130

lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitletavate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 8 lg 2 sätestab, et 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Viidatud määruse artikkel 4 punkti g kohaselt on ööpäevane puhkeperiood ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset ööpäevast puhkeperioodi ja lühendatud ööpäevast puhkeperioodi. Regulaarne ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 11-tunnine puhkeperiood ja lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9-tunnine, kuid lühem kui 11-tunnine puhkeperiood.

§ 249

lg 1 näeb ette vastutuse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et menetlusalune isik Toivo Koort töötab Osaühingus Personaal bussijuhina. Buss on

§ 2

p 5 kohaselt sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta. Toivo Koorti ütlustest nähtub, et sõitjate vedu teostas ta 2020.a. oktoobrikuus bussiga Isuzu registreerimisnumbriga xxx xxx , millel on kasutusel digimeerik. 14.10.2020.a. koostati talle kiirmenetluse otsus, kuna kasutas ajavahemikel 08.-09.10.2020 ja 09.10.2020-10.10.2020 vähem puhkeaega vastavalt 48 minutit ja 49 minutit. Rahatrahvi on ta ära tasunud 19.10.

1. Toivo Koort tunnistab rikkumisi ja leiab, et need on kahetsusväärsed, samas möönab, et graafikud peavad olema sellised, et oleks võimalik seadust täita. Ta ei saa reisijatega seisma jääda, et puhkeaegasid täita (KoTo, tl 33p35). Väärteotoimikus oleva Tachoscan väljatrükist (nädalagraafik Toivo Koort) (VT, tl 6-7) on tõendatud, et Toivo Koorti kasutas mootorsõidukit (antud juhul bussi) juhtides 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu ajavahemikul kella 08.10.2020 kell 6.45 kuni 09.10.2020 kell 6.44 11 tunni pikkuse ööpäevase puhkeperioodi asemel puhkeperioodi 10 tundi 11 minutit, milline algas 08.10.2020 kell 20.33 ja lõppes 09.10.2020 kell 6.44 s.o lubatust 49 minutit lühemat puhkeaega. Samuti kasutas Toivo Koort juhtides bussi 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu ajavahemikul 09.10.2020 kell 6.44 kuni 10.10.2020 kell 6.44 11 tunni pikkuse ööpäevase puhkeperioodi asemel puhkeperioodi 10 tundi 12 minutit, milline algas 09.10.2020 kell 20.32 ja lõppes 10.10.2020 kell 6.44 s.o lubatust 48 minutit lühemat puhkeaega. Kohus ei nõustu kaebuse p-des 2.
2. ja 2.
3. märgituga, et ajavahemikul 07.-09.10.2020 olevaid puhkeperioode tuleks käsitleda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 p 2 kohaselt vähendatud ööpäevaste puhkeperioodidena, kuna nimetatud kuupäevade vahel oli katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvuseks 9 tundi ja enam, kuid vähem kui 11 tundi. Kohus märgib, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 p 2 kohaselt 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi peab juht olema võtnud uue ööpäevase puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24-tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Viidatud määruse aktikkel 8 p 4 kohaselt tohib juht kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Väärteotoimikus oleva Tachoscan väljatrükist (nädalagraafik Toivo Koort) (VT, tl 6-7) on tõendatud, et Toivo Koort on oma ööpäevast puhkeperioodi kahe iganädalase puhkeperioodi vahel ajavahemikus 05.10.2020-10.10.2020 lühendanud kokku viis korda ja esimesel kolmel korral ajavahemikul 05.-08.10.2020 puhkeperioodide lühendamist saab tõepoolest käsitleda vähendatud ööpäevaste puhkeperioodidena. Kuid ülejäänud kahel korral (s.o perioodil 08.10.2020 kell 20.33 kuni 09.10.2020 kell 6.44 ja perioodil 09.10.2020 kell 20.32 kuni 10.10.2020 kell 6.44) on ööpäevaste puhkeperioodide lühendamine toimunud 7 vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 8 p 2 nõudega, et juht peab 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi võtma uue ööpäevase puhkeperioodi kestvusega vähemalt 11 tundi. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütluste- ja Tachoscan väljatrükiga (VT tl 6-7) on tõendamist leidnud, et Toivo Koort on täitnud

§ 249lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Subjektiivsete tunnuste poolest pani Toivo Koort temale etteheidetava

§ 249lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kar

S § 16 lg 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Antud juhul pidas menetlusalune isik võimalikuks, et tööandja koostatud töögraafiku järgi töötades võib ta rikkuda mootorsõidukijuhile kehtestatud töö- ja puhkeajanõudeid, kuid hoolimata eeltoodust otsustas ta järgida tööandja käsku ja teostada reisijate vedu seaduse nõudeid rikkudes. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus täiendavalt juhib tähelepanu kaitsja poolt kohtuistungil avaldatud seisukohale, mille kohaselt kaitsja ei jaatanud kaebuse seisukohti, et Toivo Koort ei ole ühtki rikkumist toimepannud (KoTo, tl 35). Liiatigi on kaitsja viidanud 07.10.2020.a. Toivo Koorti rikkumisele, mis aga ei kajastu väärteo etteheite asjaoludes, mistõttu kaitsja poolt viidatu kaevatava kiirmenetluse otsuse seisukohti selles, et T. Koort on toime pannud väärteo, ei väära. Ka kaebusele lisatud tõend - detailsed tegevused T. Koorti juhikaardilt (KoTo, tl 8-13) ei välista T. Koorti käitumises väärteo tunnuseid temale etteheidetavas väärteos. 4.3. Järgnevalt võtab kohus seisukoha

§ 130

lg 1 ja EÜ Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 561/2006 artikkel 7 nõuete rikkumises, milline tegu on kvalifitseeritud

§ 248lg 1 järgi.

14.10.2020.a. koostatud kiirmenetluse otsuses nr 10220182463762 (väärteoasjas nr 2780,20,011691) sisalduvas rikkumise kirjelduses heidetakse menetlusalusele isikule Toivo Koortile ette, et Toivo Koort juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Pärast 4,5 tunnist sõiduperioodi ei kasutanud juht vähemalt 45-minutilist vaheaega, samuti ei asendanud vaheaega vähemalt ühe 15 minutilise ja sellele järgneva 30 minutilise vaheajaga. Kasutatud sõiduaja kestvus oli 03.10.2020 kell 07.56 kuni 03.10.2020 kell 15.10 4 tundi ja 57 minutit. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006 artikkel 7 sätestab, et pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi teeb juht vähemalt 45-minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheaeg, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg, mõlemad on sobitatud sõiduaja suhtes nii, et järgitakse lõike 1 sätteid.

§ 248

lg 1 näeb ette vastutuse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5-tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et menetlusalune isik Toivo Koort juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal 03.10.2020 kell 07.56 kuni 03.10.2020 kell 15.10 mootorsõidukit, antud juhul bussi, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Toivo Koorti ütluste kohaselt teostas ta 03.10.2020.a. reisijate vedu bussiga Isuzu registreerimisnumbriga 702BXS, millel on kasutusel digimeerik. Toivo Koort kohtuistungil antud ütlustes tunnistab 03.10.2020.a. toimepandud rikkumist sõidumeeriku järgi ja selgitab, et töögraafik ei võimalda pärast 4,5-tunnist sõitu teha vaheaega 45 minutit, samuti ei saa ta teha vaheaegasid kestvusega 8 15 minutit ja 30 minutit. Toivo Koort leiab, et rikkumine on kahetsusväärne. Kiirmenetluse otsusega kohaldatud rahatrahvi on ta ära tasunud 19.10.2020 (KoTo, tl 33p-35). Toivo Koort on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ka väärteotoimikus olevas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütlustes (VT, tl 2). Kohtu hinnangul on Tachoscan väljatrükkidega s.h väljatrükk juhi rikkumised Toivo Koort (VT tl 5) ja väljatrükk nädalagraafik Toivo Koort (tl 6) ning Toivo Koorti ütlustega tõendatud, et Toivo Koort on 03.10.2020 ajavahemikul kell 7.56 kuni kell 15.10 mootorsõidukit juhtides (s.o bussijuhina sõitjate vedu teostades) ületanud katkematut 4,5-tunnist sõiduaega enne vaheaja tegemist. Tegelik sõiduaeg oli 4 tundi ja 57 minutit. Kirjeldatud tegevusega on Toivo Koort täitnud

§ 248lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

Kohus leiab, et Toivo Koort on täitnud

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo subjektiivse koosseisu, pannes väärteo toime kaudse tahtlusega. Kõnealusel juhul pidas Toivo Koort võimalikuks, et tööandja koostatud töögraafiku järgi töötades, võib ta ületada katkematut 4,5tunnist sõiduaega enne vaheaja tegemist, kuid hoolimata eeltoodust otsustas ta teostada reisijate vedu. Toivo Koorti ütlustest nähtub, et sõiduleht toodi talle 03.10.2020 hommikul enne sõidu alustamist ning ta oli kohustatud tööandja käsku täitma. Selliselt käitudes pidas ta võimalikuks, et võib töö- ja puhkeaja nõudeid rikkuda. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Käesoleva otsuse punktides 4.

1. ja 4.
2. on kohus tuvastanud Toivo Koorti käitumises väärteo tunnused ning eeltoodud asjaoludel tuleb jätta rahuldamata kaitsja taotlus PPA 14.10.2020.a. kiirmenetluse otsuse tühistamiseks VTMS § 132 p 3 alusel ning väärteomenetluse lõpetamiseks väärteo koosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 4.
3. Kohtu seisukoht kaebuses esitatud taotluses lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lõike 1 punktis 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuses on taotletud väärteokoosseisu tuvastamise korral alternatiivina kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekusega, siis märgib kohus järgmist. VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest, s.t KrMS §-st 202 (RK nr 3-1-1-105-09 p 11). Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RK nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Liiklusseaduse järgimine on avalikkuse huvides ning kohtu hinnangul on Liiklusseaduse rikkumised sagedased ning seega laialdaseks probleemiks. Kõnealusel juhul ei ole menetlusaluse isiku Toivo Koorti süü väike, kuna menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritav kahe erineva väärteokoosseisu (

§ 248

lg 1 ja

§ 249lg 1) järgi.

Seejuures on Toivo Koort mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõudeid rikkunud kahel korral ning lisaks eeltoodule rikkunud ka mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõudeid. Kohtu hinnangul väärib märkimist, et töö- ja puhkeaja nõuete järgimine on oluline faktor liiklusõnnetutse vältimisel.

§ 248

ja

§ 249

väärteokoosseisude puhul on kaitstavaks õigushüveks reisijate turvalisus, kuna juht muutub eelduslikult reisijate ja kaasliiklejate jaoks ohtlikumaks, kui ta juhib sõidukit, olles väsinud ja piisavalt puhkamata. Iseenesest on eelmärgitud asjaolule 9 tähelepanu juhitud ka nii kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas (KoTo, tl 20) kui ka arutatava väärteokaebuse p.-s 2.

1. Toivo Koorti rikkumise mahtu ning väärteokoosseisudega kaitstavate õigushüvede olemust silmas pidades ei pea kohus käesolevas väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamist võimalikuks, kuivõrd antud asjas on tuvastatav avalik menetlushuvi. Seetõttu ei ole täidetud ka VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamise eeldus ehk avaliku menetlushuvi puudumine. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata Toivo Koorti kaitsja kaebuses esitatud taotlus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lõike 1 punkti 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 4.
2. Kohtu seisukoht karistuse osas. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et

§ 249

lg 1 ja

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Toivo Koort.

§ 249

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 248lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kar

S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele erikoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKK nr 3-1-1-15-08). Võttes arvesse, et käesoleval juhul on mõlemad väärteod kantud ühisest tahtlusest see tähendab, et Toivo Koort pidas võimalikuks tööandja koostatud sõidugraafikuid järgides rikkuda mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja ja vaheaja nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud käsitleda Toivo Koorti poolt toimepandud väärtegusid toimepanduna ideaalkogumis ühe teona KarS § 63 lg 1 mõttes ja mõista karistus

§ 249lg 1 alusel. Kar

S § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 249lg 1 sanktsiooni keskmine määr on 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

10 Väärteoasja toimikumaterjalidest nähtub, et menetlusalusel isikul puudub kehtiv karistus (VT tl 8). Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada rikkumise asjaolusid ja mahtu. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku süü väike põhjusel, et rikutud on erinevaid liiklusseaduse sätteid (väärteod kvalifitseeritud

§ 248

lg 1 ja

§ 249

lg 1 järgi).

§ 248

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on toimepandud tahtlikult, arvestades aga süüteo asjaolusid - tegemist vaheaja mittekasutamisega pärast 4,5-tunnist sõitu ning lubatud sõiduaega on ületatud suhteliselt pikka aega s.o ligemale pool tundi – on isiku süü alla keskmise, kuid keskmisele lähenev. Samas aga on

§ 249

lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu väärteokirjelduses märgitud perioodil toimepandud korduvalt ja tahtlikult, mistõttu eelmärgitud sätte järgi on isiku süü üle keskmise. Toivo Koorti süü suurust mõjutab varasema karistatuse puudumine (VT, tl 8) ja karistust kergendava asjaolu olemasolu. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna Toivo Koorti puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi (VT tl 2, KoTo tl 35). Karistust raskendavaid asjaolusid Toivo Koorti puhul ei esine. Seega eeltoodud asjaoludel on Toivo Koorti süü mõnevõrra alla keskmise. Menetlusalusele isikule Toivo Koortile määras kohtuväline menetleja

§ 249

lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega Toivo Koortile kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega, et mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Eeltoodud asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta rahuldamata Toivo Koorti kaitsja kaebuses esitatud taotlus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja Toivo Koortile määratud rahatrahvi vähendamiseks. 4.6. Menetluskulud Kohus menetluskulusid antud väärteoasjas ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 11