) § 5 lg 1 p 3 võimaldab halduskohtul keelata haldusorganil teha toiminguid haldusmenetluses.
lg 2 alusel piirdub halduskohtu pädevus eraõigusliku tehingu puhul tehingu tühisuse tuvastamisega. Halduskohtul puudub pädevus kaebaja soovitud keelu kehtestamiseks ning kohus jätab nõude
Kaevandamisloa ümberregistreerimise keelamine (vastustaja Keskkonnaamet) 23. Maapõueseaduse (MaaPS) § 42 lg 1 ja 3 kohaselt peab kaevandamiseks olema kaevandamisluba ning kaevandamisloa omajal on loa alusel muuhulgas õigus kaevandada, s.o eemaldada mäeeraldise piires maavara looduslikust seisundist. MaaPS § 73 lg 1 ja 4 alusel võib kaevandamisloa andja (s.o Keskkonnaamet) kaevandamisloa omaja ja kaevandamisluba saada sooviva isiku ühise taotluse alusel registreerida kaevandamisloa ümber teisele isikule. Taotlusele lisatakse muuhulgas kaevandamisõiguse loovutamise kokkulepe. Loa ümberregistreerimisel lähevad loa uuele omajale üle kõik loaga seotud õigused ja kohustused. MaaPS § 73 lg 7 sätestab kaevandamisloa ümberregistreerimisest keeldumise alused. Kuna praegusel juhul ei soovita kaevandamisloa osalist ümberregistreerimist, siis võivad nendeks olla: - kaevandamisloa omajal on tähtpäevaks tasumata maavara kaevandamisõiguse tasu; - taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud; - keskkonnaloa taotlust ei ole esitanud isik, kes taotlusest nähtuvalt loaga lubataval tegevusalal tegutseb; - taotluses on esitatud olulise tähtsusega valeandmeid või keskkonnaloa taotlejale on viimase nelja kuu jooksul keeldutud sama tegevuse jaoks luba andmast valeandmete esitamise tõttu. 24.
lg 1 alusel võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Keskkonnaamet leidis, et kaebajal ei ole keelamisnõude esitamise õigust, kuna kaebaja saab oma õigusi vajadusel hiljem kaitsta tühistamisnõudega. Kaebaja hinnangul ei ole see piisav, 9 kuna kaevandamisloa ümberregistreerimisega tekib kolmandal isikul kaevandamise õigus ja enampakkumise eseme väärtus väheneb. 25. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal kaebeõiguse puudumine sedavõrd selge, et keelamisnõude saaks jätta
lg 2 p 1 ja
Kaevandamisloa ümberregistreerimine kolmandale isikule on osa konkurentsisituatsioonist, mida kaebaja vaidlustab. Ka Keskkonnaamet ei väida kaebeõiguse puudumist põhjusel, et kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole võimalik, kuna vastustaja hinnangul saaks kaebaja esitada tühistamiskaebuse. Kohus möönis esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, et kaevandamise korral tõenäoliselt väheneb maavara varu ja sellega seotult enampakkumise esemeks oleva vara väärtus ning kaebaja võib kaotada huvi rendilepingu sõlmimiseks ja kaevandamisloa omandamiseks vaidlustatud korralduses toodud tingimustel. Kohus ei kohaldanud esialgset õiguskaitset ja ei keelanud kaevandamisloa ümberregistreerimist, kuna see asjaolu ei kaalunud üles muid asjaolusid, mis rääkisid esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. See ei tähenda, et sama asjaolu ei võiks olla piisav keelamisnõude esitamise alusena. Arvestada tuleb ka seda, et praeguses asjas on keelamisnõue üks osa liitkaebusest, mille terviklikuks eesmärgiks saab pidada vaidlustatud korralduse tühistamist ja selle täitmiseks tehtud tehingute ja toimingute kõrvaldamist või ärahoidmist. Kohus peab eeltoodut arvestades keelamisnõuet lubatavaks ja lahendab selle sisuliselt. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et 09.06.2020.a määruses sisalduvad kohtu seisukohad kaevandamisloa ümberregistreerimise küsimuses ei ole praegu enam asjakohased. Kohus lähtus selle määruse tegemise ajal teada olevatest andmetest, sh sellest, et kaevandamisloa omaja on keskkonnalubade registri andmete põhjal osaühing Cambi. Alles hiljem selgus, et Kambja valla andmetel on kaevandamisluba üle läinud talle ning Keskkonnaamet on vallale kinnitanud, et kaevandamisloa üleandmine on võimalik ilma seda vahepeal valla nimele registreerimata (tl 53, 46). 26. Keelamisnõude rahuldamise eelduseks on kavandatava haldusakti või toimingu õigusvastasus. Kohtu hinnangul puudub alus väita, et kaevandamisloa ümberregistreerimine kolmandale isikule oleks õigusvastane. Kambja vald ja kolmas isik on esitanud Keskkonnaametile MaaPS § 73 lg 1 ja 4 nimetatud taotluse ja dokumendid. Kaebaja hinnangul on nende hulka kuuluv kokkulepe kaevandamisloa üleandmise kohta tühine, kuid kohus kokkuleppe tühisust ei tuvastanud. Kaebaja ei väida, et esineb mõni MaaPS § 73 lg 7 sätestatud alus, mille tõttu ei ole kaevandamisloa ümberregistreerimine kolmandale isikule lubatud. 27. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse ühes nõudes läbi vaatamata ja muudes nõuetes rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 28.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 alusel kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral.
lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. 10 See tähendab, et vastustajate ja kolmanda isiku menetluskulude kandmine praeguses asjas on kaebaja kohustus. 29. Vastustajad ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab
30. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 101-104). Kolmanda isiku menetluskuludeks on esindaja kulud kogusummas 864 eurot (sisaldab käibemaksu). Kolmas isik kasutas õigusabi 6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Tehtud toimingud on ajaliselt mahult mõistlikud, sh arvestades, et kaebuse koosseisus oli neli erineva iseloomuga ja erinevate vastustajate vastu suunatud nõuet. Kohus rahuldab kolmanda isiku taotluse. 31.
lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja (sh kohaliku omavalitsuse asutuse, riigiasutuse) andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.