Obsah (19)

§ 263§ 214§ 184§ 183§ 87§ 120§ 199§ 74§ 64§ 68§ 78§ 75§ 121§ 63§ 118§ 56§ 28§ 21§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-7945 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Orvi Koik

§ 263

lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 184 lg 1 järgi, Mirko Aeru süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4, 5, § 418 lg 1, § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, Ahto Rohtmäe süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 ja § 184 lg 1 järgi, YY (Y) süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4 ja 5, § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi, Kriminaalasi Maario Saki (Sakk) süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi, Olavi-Tanel Kase (Kask) süüdistuses

§ 263

lg 1 p 1 järgi, Kaspar Tiido süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning Egerti Taltsi süüdistuses

§ 183

lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 10. juuni 2020 otsus Apellandid Süüdistatavate YY, Maario Saki ja XX kaitsja Paul Järve Prokurör Gardi Anderson 1 XX, elukoht: XXX ning alates 31.07.2020.a XXX; isikukood: XXXXXXXXXXX; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX Tõkend vahistamine ja viibis vahistuses alates 04.06 kuni 01.07.2019.a. Pärnu Maakohtu 18.06.2019.a määrusega asendati vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 04.08.2019.a. Tõkend vahistamine ja viibis vahistuses alates 14.08.2019.a kuni 30.01.2020.a. Pärnu Maakohtu 14.01.2020.a määrusega asendati vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele tähtajaga kuus kuud, s.o kuni 30.07.2020.a. Kriminaalkorras Pärnu Maakohtu 18.12.2018 otsusega süüdi tunnistatud

§ 214

lg 2 p 1, § 121 lg 1, § 202 lg 1 ja § 215 lg 2 p 2 järgi ning

§ 87lg 1 p 6 alusel allutati käitumiskontrollile 1 aastaks, s.

o 18.12.2018 – 17.12.2019. Süüdistatavad, kelle osas on YY, elukoht: XXX; isikukood: XXXXXXXXXXX; maakohtu otsus vaidlustatud Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX Kahtlustatavana kinni peetud 03.06 kuni 04.06.2019.a ning tõkend vahistamine ja viibis eelvangistuses 20.06.2019.a kuni 16.07.2019.a. Pärnu Maakohtu 28.06.2019.a määrusega vahistamine asendatud kohustusega alluda elektroonilise valvele tähtajaga 4 kuud, s.o kuni 15.11.2019.a. Maario Sakk, elukoht: XXX; isikukood: 50010224223; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: XXX; emakeel: eesti keel; XXX Kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 07.09.2016.a otsusega

§ 263

lg 1 p 1,

§ 120

lg 1,

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9,

§ 214

lg 2 p 1 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust, mis

§ 74lg 1, 3 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga.

Katseaeg 07.09.2016 – 06.09.

1. Kaitsja Paul Järve 2 RESOLUTSIOON
2. Tühistada Pärnu Maakohtu
3. juuni 2020 otsus järgmistes osades: 1) Maario Saki süüditunnistamises

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi; 2) YY

§ 214

lg 2 p 4, 5 ja § 121 lg 1 järgi süüditunnistamise osas ning talle

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas; 3) XX-le mõistetud karistusest 8 kuu täitmisele pööramise osas. 4) Maario Sakilt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha väljamõistmise osas Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata. 2. Tühistatud osas teha uus otsus järgnevalt: 1) Tunnistada Maario Sakk süüdi

136 lg 1 alusel ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, st 1 aasta 4 kuuni.

§ 68

lg 1 alusel loeb ringkonnakohus sellest eelvangistuses oldud aja arvel kantuks kolm päeva. M. Saki ärakandmata karistus on 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Maario Sakk ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Maario Sakk on kohustatud 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 2) Tunnistada YY 29. septembril 2018 ja 11. juunil 2019 toime pandud kuritegudes süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat 3 kuud vangistust.

Mõista YY-le

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristus, lugedes

§ 121

lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse kaetuks talle maakohtu otsusega

§ 118lg 1 p 1 järgi mõistetud 4-aastase vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ehk 2 aasta 8 kuuni. Sellest karistusest tuleb

§ 68lg1 alusel lugeda kantuks 29 päeva.

Ärakandmata karistus on seega 2 aastat 7 kuud 1 päev vangistust. 3

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui YY ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. YY on kohustatud 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.06.2020.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 3) Jätta XX vangistuse ära kandmata osa 2 aastat 1 kuu 16 päeva täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata maakohtu otsuses toodud tingimustel. 4) Mõista Maario Sakilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigi kasuks välja sundraha 876 eurot.

1. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus mõista Maario Saki kasuks välja tema maakohtus kantud õigusabikulud.
2. Kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavatele apellatsioonimenetluse kulud rahuldada osaliselt, mõistes riigieelarvest Maario Saki, YY ja XX kasuks nende õigusabikulude katteks igaühele välja 430 eurot. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Pärnu Maakohus tegi
4. juunil 2020 otsuse kriminaalasjas, milles oli esitatud süüdistus 4 XX-le

§ 263

lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 184 lg 1 järgi, Mirko Aerule

§ 214

lg 2 p 4, 5, § 418 lg 1, § 121 lg 1 ja § 266 lg 2 p 1 järgi, Ahto Rohtmäele

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 ja § 184 lg 1 järgi, YY-le

§ 214

lg 2 p 4, 5, § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi, Maario Sakile

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi, Olavi-Tanel Kasele

§ 263

lg 1 p 1 järgi, Kaspar Tiidole

§ 184

lg 2 p 2 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning Egerti Taltsile

§ 183lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi.

Loetletud süüdistatavatest on apellatsioon esitatud XX, Maario Saki ja YY huvides, mistõttu kohus käsitleb maakohtu otsust üksnes neid puudutavas osas. 1.1 Maakohus tunnistas Maario Saki süüdi

§ 214lg 2 p 1, 4 ja 5 järgi ning mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, st 3 aasta 4 kuuni. Sellest luges kohus

§ 68

lg 1 alusel kantuks 3 päeva.

§ 74lg 1 ja 3 alusel jättis kohus M.

Saki ära kandmata vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et M. Sakk ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1.2 YY tunnistas maakohus süüdi

§ 214

lg 2 p 4, 5,

§ 121

lg 1 ja § 118 lg 1 p 1 järgi.

§ 214

lg 2 p 4 ja 5 järgi mõistis kohus YY-le karistuseks 5 aastat vangistust,

§ 121

lg 1 järgi ühe aasta vangistust ning

§ 118lg 1 p 1 järgi 4 aastat vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus 7 aastat vangistust, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 4 aasta ja 8 kuuni.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määras kohus, et kohe tuleb YY-l ära kanda 6 kuud vangistust ning ülejäänud 4 aastat 2 kuud vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui YY ei pane 5aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus YY karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud 29 päeva. 1.3 XX tunnistas maakohus süüdi

§ 263

lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3 ja § 184 lg 1 järgi.

§ 263

lg 1 p 1 järgi mõistis maakohus XX-le karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust ja

§ 184lg 1 järgi samuti 2 aastat vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus liitkaristuseks mõistetud vangistust 2 aasta 8 kuuni.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määras kohus, et karistusest tuleb XX-l kohe ära kanda 8 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat vangistust jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui XX ei 5 pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-ga 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelas kohus XX-l katseajal tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 68

lg 1 alusel luges kohus XX karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud 6 kuud 14 päeva vangistust. 1.4 Kohus mõistis M. Saki

§ 214

lg 2 p 1, 4 ja 5 järgi ja YY

§ 214

lg 2 p 4, 5 järgi süüdi selles, et nad osalesid ühiselt ja kooskõlastatult Ahto Rohtmäe ja Mirko Aeruga

1. juunil 2019 QQ suhtes toime pandud väljapressimises. Ahto Rohtmäe oli 2018 aasta sügisel käskinud QQ-l röövida Tallinnas VVV asuvat E kauplust. Kui QQ keeldus, hakkas A. Rohtmäe nõudma QQ-lt nõudma talle 10 000 euro tasumist. Ahto Rohtmäe, kes oli ka varem mitmel korral nõudnud vägivalla ähvardusel QQ-lt 10 000 euro maksmist, käskis
2. juunil 2019 QQ-l istuda M. Saki kasutuses olevasse sõiduautosse. Kui QQ oli autosse istunud, lukustati selle uksed, samuti ähvardati teda peksmisega, kui ta ukse avab. A. Rohtmäe tõmbas QQ-l kapuutsi üle pea ja eest kinni ning sidus tal mingi riideeseme ümber pea, nii et QQ ei näinud, mis toimub. Seejärel sõideti Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa. Pärast raudteeülesõitu peatati auto ning autosse võeti Mirko Aer, kellel oli kaasas relv, ning YY, kellel oli peas suusamask. M. Aer ja YY istusid tagaistmele, ümbritsedes QQ-d. Mirko Aer surus relvataolise eseme QQ-le ribide vahele. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal öeldi QQ-le, et tema võlg on pooleldi müüdud Tallinna inimestele ning kästi tal see ära maksta. QQ lubas võla ära maksta, sest kartis edasi toimuvat. Seejärel peatati sõiduk, QQ kisti tagaistmelt välja ning tal seoti autos olnud koormarihmaga käed kinni. QQ-d peksti, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi. Seejäres seoti ta koormarihmaga puu külge kinni, misjärel peksti teda käte ja jalgadega. Samuti tulistati tema kõrval relvast 2 lasku, millest üks oli hoiatuslask õhku ning üks QQ kõrval puusse. Seejärel seoti käed puu küljest lahti ning QQ-d löödi jalaga kõhtu ning ajal, mil QQ auto juurde viidi, teda löödi korduvalt puuokste ja puutükkidega jalgade, ala- ning ülakeha piirkonda, mille tulemusena tundis QQ füüsilist valu. Seejärel istus kogu seltskond autosse, QQ-l seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. Sõidu ajal peksid QQ kõrval olevad, nii paremal pool istuv YY kui ka vasakul pool istuv Mirko Aer QQ-d muuhulgas rusikaga ribidesse, mille tulemusena tundis QQ valu. Sõideti Pärnu linnas Rohu 111 maja parklasse, kus Ahto Rohtmäe ja QQ autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Seal vabastas Ahto Rohtmäe QQ nägemise kapuutsi ja riideeseme äravõtmise teel ning teatas QQ-le, et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid tahavad oma raha saada ehk siis pool Ahtole väidetavalt võlgu olevast summast. 12.06.2019 Pärnu linnas rannapiirkonnas ütles Ahto Rohtmäe QQ-le, et 12.06.2019 kella 21.00-ks tahavad isikud saada 7500 eurot, muidu viiakse QQ metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti andis Ahto Rohtmäe talle teada, et kui QQ raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Väljapressimise käigus vägivalla kasutamise tagajärjel tekitati QQ-le pindmised marrastused parema silma ümber ja peanahal parientaalselt paremal, mõlema õlaliigese piirkonnas hematoomid, pindmine nahamarrastus vasakul säärel ja valu. 6 1.5 Kohus mõistis YY

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja XX

§ 263

lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et nad tungisid koos Olavi-Tanel Kasega 24.mail 2019 enne kella 20.32 avalikus kohas (Pärnu linnas Lai 8/2 juures jõe kaldal Jaansoni raja äärsel puhkealal) ja kolmandate isikute juuresolekul kallale ZZ-le. Selle käigus lõi YY ZZ kahel korral noaga keha piirkonda, tekitades ZZ-le eluohtliku tervisekahjustuse – rinnaõõnde tungiva haava arterite vigastuse ja ägeda verekaotusega. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Saki, YY ja XX kaitsja vandeadvokaat Paul Järve. Kaitsja taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist Maario Saki

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi süüditunnistamise, tema karistamise ja temalt menetluskulude ja sundraha väljamõistmise osas; YY

§ 214

lg 2 p 4, 5 ja

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüditunnistamises ning tema karistamises; XX

§ 263lg 1 p 1 järgi süüditunnistamises ning karistamises.

Tühistatud osas taotleb kaitsja ringkonnakohtult uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista Maario Sakk

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi, YY

§ 214

lg 2 p 4, 5 ja

§ 118

lg 1 p 1 järgi ning XX

§ 263lg 1 p 1 järgi õigeks. YY-l ja

XX-l taotleb kaitsja sellega seoses ka neile mõistetud karistuse kergendamist. Ühtlasi taotleb M. Saki, YY ja XX ringkonnakohtus kantud menetluskulude riigi kanda jätmist. M. Saki puhul taotleb kaitsja ka maakohtus kantud menetluskulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. 2.1 Kaitsja hinnangul rikkus maakohus M. Saki

§ 214lg 2 p 1, 4 ja 5 alusel süüdi tunnistamisel oluliselt menetlusõigust.

Kohtuotsuse põhistusest ei ole kaitsja hinnangul jälgitav, milliste tõendite alusel luges kohus süüdistatavale omistatud teod tõendatuks. Maakohus, leidis, et M. Sakk oli kaastäideviija, sest ta oli QQ-le „kehtestatud“ võlast teadlik ja jälgis sündmuste käiku. Need ei ole kellegi kaastäideviijaks lugemiseks piisavad. Riigikohtu praktika kohaselt peavad isiku kuriteo kaastäideviijana süüdimõistmiseks olema täidetud kaks eeldust: esiteks peavad kõik kaastäideviijad olema langetanud ühise teootsuse ehk olema leppinud kokku kuritegu toime panna ning teiseks peab iga täideviija olema teinud kaastäideviimise kvaliteediga teo. Kohtuotsusest ei nähtu, et M. Sakk oleks A. Rohtmäega (ja teistega) väljapressimise toimepanemises kokku leppinud. Samuti ei nähtu otsusest, et M. Sakk oleks pannud kannatanu suhtes toime mingisuguse kaastäideviimise kvaliteediga teo. Kaitsja heidab maakohtule ette, et kohus pole selgelt ja järgitavalt tuvastanud sündmuse asjaolusid. Kaitsja leiab, et väljapressimine algas siis, kui A. Rohtmäe nõudis QQ-lt Tallinnas poodidest varguste toimepanemist ning Tallinna kesklinnas oleva E poe röövimist. Kui 7 kannatu ei suutnud seda teha, kehtestas A. Rohtmäe talle nn võla 10 000 eurot. Seega oli A. Rohtmäe üksi võimeline QQ-d oma kontrollile allutama. Kui QQ teatas, et ei tantsi enam A. Rohtmäe pilli järgi, otsustaski A. Rohtmäe teda hirmutada. Pole ühtegi tõendit, mis kinnitaks et A.Rohtmäe oleks M. Sakile, YY-le või Mirko Aerule selgitanud loo tagamaid või leppinud nendega kokku ühise teootsuse. A. Rohtmäe üksi kontrollis sündmuste käiku. M. Sakk oli üksnes autojuht. M. Saki kinnitusel seisis tema koos Ahto Rohtmäega lihtsalt kõrval, kui teised QQ-d lõid või hirmutasid. Ühtegi tõendit, mis selle ümber lükkaks, ei ole. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused näitavad sedagi, et M. Sakk ei teadnud plaanist kannatanu suhtes väljapressimine toime panna. Seda, et M. Sakk ei teadnud väljapressimise plaanist, kinnitab kaitsja hinnangul ka jälitusprotokollis kajastatud telefonikõne Mirko Aeru ja XX vahel. Seda, et M. Sakil polnud väljapressimise tahtlust, näitab see, et ta tundis kannatanule kaasa ja püüdis teda kaitsta. Maakohus on pidanud M. Saki piisavaks teopanuseks tema kohalolekut. Kaitsja leiab, et see on täiesti meelevaldne ja otsitud. Kaitsja leiab, et kui teopanus saaks seisneda üksnes nn kohalolekus, puuduks teovalitsemise teoorial igasugune mõte ja tähtsus. Maakohtu otsuses toodud seisukoht, nagu nähtuks kannatanu ütlustest, et A. Rohtmäe ja M. Sakk viisid ta metsa ning nõudsid kannatanult vägivalda kasutades ja sellega ähvardades varalist kasu, on põhjendamatu ega põhine tõenditel. Tunnistaja CC ütlused, milliste kohaselt rääkis kannatanu talle, et A. Rohtmäe ja M. Sakk tahavad ta metsa viia ja talle peksa anda, ei ole KrMS § 66 lg-st 21 tulenevalt lubatav tõend. Isegi kui lugeda neid lubatavaks tõendiks, on CC ütlused ületamatus vastuolus teiste tõenditega. Kohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust sellega, et on võtnud vastu tõendeid ja neid kohtuotsuses nimetanud, kuid pole ära näidanud, mis neist tõenditest järeldus. See, et kohtueelses menetluses ei suudetud välistada, et gaasipüstol, mida kasutati kannatanu suhtes väidetava väljapressimisteo toimepanemise ajal, kandis mh M. Saki DNA-d, ei tähenda, et M. Sakk oleks seda gaasipüstolit kannatanu suhtes ka kasutanud. Selles teda ka ei süüdistata. Maakohus on leidnud ka seda, M. Saki seotus 11.06.2019 juhtumiga nähtub süüdistatavate suhtes läbi viidud jälitustoimingutest. Kaitsjale jääb arusaamatuks, mida peab kohus 11.06.2019 juhtumiga „seotuse“ all silmas. Nagu kaitsja eelnevalt selgitas, ei saa sellel argumendil, et isik on mingist võlast teadlik ning näeb mingit kuritegu pealt, seda isikut milleski süüdi tunnistada. Teiseks – ei jälitustoimingutega kogutud tõenditest ega ühestki teisest tõendist ei tulene, et M. Sakk oleks kahtlustatava suhtes toime pannud kaastäideviimise kvaliteediga teo. Maakohus kirjeldab oma otsuses justkui M. Sakile etteheitva teona seda, et ta hoidis auto pagasiruumis koormarihma, millega seoti kannatanu puu külge kinni. Kaitsja märgib, et M. Sakk ei andnud seda koormarihma kellelegi, rihma võttis A. Rohtmäe M. Saki pakiruumist ise välja Ühestki tõendist ei nähtu, et M. Sakk oleks A. Rohtmäele või kellelegi teisele väidetava kuriteo toimepanemise jaoks vahendite hankimisel n.ö abi andud. 8 Veel leiab maakohus oma otsuses, et M. Saki ütlused on vastuolus teiste kaassüüdistatavate ütlustega. Vastuolu seisneb maakohtu hinnangul selles, et nt. Mirko Aer eitab sisuliselt kõike, väites et sõideti lihtsalt ringi; M. Sakk tunnistab vaid autojuhiks olemist; YY väidab aga seda, et ei tea, mis metsas juhtus jne. Kohus leiab, et vastuolud ütlustes on tingitud sellest, et igaüks püüdis rääkida nii nagu endale parasjagu kasulik, vähendades enda rolli juhtunus. Kaitsja leiab, et kohus on alusetult pidanud M. Saki ütlusi teiste süüdistatavate ütlustega vastuolus olevaks. Kaitsja leiab, et kuna igaüks andis toimunu kohta talle sobivaid ütlusi, ei saa rääkida sellest, et M. Saki ütlused olid teiste süüdistatavate ütlustega vastuolus. Vastuolu tähendab kaitsja hinnangul seda, kui üks isik väidab end olevat autojuht, teine aga väidab, et ta ei olnud. M. Sakk ei saa vastutada ka väljapressimisele kaasaaitamise eest. Kaasaaitamine eeldab tahtlust. Kaitsja leiab, et M. Saki tegevus – kaassüüdistatavate „sõidutamine“ – võis äärmisel juhul olla neutraalse kaasabi, mis ei ole aga karistatav. Kaitsja toob apellatsioonis välja ka selle, et M. Sakile mõistetud karistus ei vasta

§ 56lg 1 nõuetele.

Kohus ei ole ära näidanud, miks ta pidas põhjendatuks M. Saki karistamist 5aastase vangistusega. Kohus märkis, et M. Saki süü ei ole suur, tema puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid, kergendav asjaolu on aga puhtsüdamlik kahetus. Sellel kohtu järeldusel pole mingit tagajärge, sest kohus mõistis M. Sakile 5 aastat vangistust nagu teistelegi. 2.2 Kaitsja leiab, et maakohus on alusetult lugenud YY väljapressimise kaastäideviijaks. Maakohus tugines sellele, et YY oli A. Rohtmäe poolt kannatanule kehtestatud võlast teadlik ja peksis kannatanut. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole otsuses toonud ühtegi loogilist põhjendust selle kohta, et YY oleks ka tegelikkuses täpselt teadnud, et kannatanu kavatsetakse kusagile metsa viia ja tema suhtes väljapressimiskuritegu toime panna. Kaitsja leiab, et A. Rohtmäe rääkis teistele vaid sellest, et kannatanut on vaja hirmutada, hirmutamine ei ole aga iseenesest kuritegu ja selles kokkuleppimine ei tähenda kokkulepet panna toime väljapressimine. Kaitsja märgib, et paika ei pea maakohtu otsuses väidetu, et YY tunnistas end kuriteos süüdi. YY on ise kinnitanud üksnes seda, et „oli loll, et sõpradega kaasa läks“. Samas kinnitas ta, et tema ei ole QQ-le esitanud ühtegi väljapressivat nõuet, tal puudus kannatanu suhtes igasugune eesmärk ja ta lihtsalt lõi kannatanut. Seega on YY omaks võtnud

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava teo.

Ka prokuratuur on heitnud YY-le ette just seda, et ta kannatut lõi (mis vastab

§ 121tunnustele).

Et YY oleks kelleltki midagi nõudnud, kedagi millegagi ähvardanud või kellegi suhtes vägivalda kasutanud just väljapressimise eesmärgil, süüdistuses väidetud ei ole. Kaitsja juhib tähelepanu, et kannatanu löömine, kinni sidumine jne. toimus enne tema väljapressimisnõude esitamist. Seda, et A. Rohtmäe oleks YY juuresolekul kannatanult üldse midagi nõudnud, ei ole tuvastatud. YY-le (ja ka teistele) esitatud süüdistusest ei tulene, et süüdistatavatel, s.h YY-l oleks esinenud ühine teootsus kannatanult välja pressida . YY-le etteheidetav tegevus – peaasjalikult 9 kannatanu ribidesse löömine autos (mille tagajärjed ei ole tõendusmaterjalile tuginevalt tõsised) – ei evinud kaitsja hinnangul kaastäideviimise „kvaliteediga“ panust, sest selleks olid YY teadmised A. Rohtmäe plaanidest suisa olematud. 2.3 YY süüdimõistmist

§ 118

lg 1 p 1 alusel vaidlustab kaitsja, tuginedes väitele, et kohus on andnud juhtunule põhimõtteliselt ebaõige hinnangu. Kohus on teadlikult ja tahtlikult jätnud kõrvale tõendid, mille kohaselt läks kannatanu süüdistatavate pingi juurde ja hakkas neid peksma. See nähtub tunnistajate NN, VV ja UU ütlustest. Ainuüksi ZZ sinisest silmast järeldas kohus, et esimesena lõi XX. Kaitsja kinnitab, et keegi ei rünnanud kannatanut ega solvanud teda. Kannatanu alustas kaklust põhjuseta, tungides kallale alaealisele XX-le. Kaitsja leiab, et kohus jättis tähelepanuta, et süüdistatavad olid alaealised ja neid ründas täisealine mees. Samuti jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta, et ZZ oli purjus. YY lõi kannatanut noaga pärast seda, kui kannatanu oli löönud tema sõpra XX rusikaga mitu korda näkku ning YY ennast vastu kaela. Seega lõi YY ZZ enda ja XX kaitseks, teostades seega hädakaitset. Kohtu järeldused, mille kohaselt oli rünne lõppenud, on eluvõõrad ja ei vasta tõenditele. Ka luges kohus alusetult hoopis ZZ hädakaitseseisundis olnuks. 2.4 XX süüdimõistmisel

§ 263lg 1 p 1 alusel rikkus kohus Kr

MS § 7 lg-t 3. Kohus tõlgendas kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks ja asus seisukohale, et XX ei teostanud hädakaitset. XX tegutses kannatanut lüües hädakaitseseisundis

§ 28lg 1 mõttes.

Apellatsiooni kohaselt ei vasta tegelikule sündmuste käigule kohtu järeldus, et kannatanut ründasid kolm süüdistatavat. Kaitsja märgib, et tunnistajate ütlusi iseloomustab see, et kui jõutakse ütlustega ründeni, väidavad tunnistajad, et vaatasid mujale, olid hetkel seljaga, ei pööranud tähelepanu jne. See näitab tunnistajate kallutatust. Teiseks nähtub tunnistajate ütlustest, et kannatanu läks süüdistatavate juurde arveid klaarima väidetavalt tema aadressil kostunud solvangu peale (keegi olla hüüdnud, „mis sa kõnnid, oksad laiali“). Tegelikult on võimalik, et kõlas lihtsalt laul pealkirjaga „Oksad on laiali“. Kolmandaks andis kannatanu sõber, tunnistaja NN ütlusi, et kaklust alustas ZZ. Kokkuvõtvalt märgib kaitsja, et tunnistajate ütlustega on kõigele vaatamata selgelt tuvastatav, et kannatanu alustas avaliku korra rasket rikkumist. Hiljemalt pärast rusikalöögi näkku saamist oli XX-l põhjust ennast kaitsta. Pealegi oli tal põhjust arvata, et teda võib rünnata ka ZZ-ga koos olnud KK. Seetõttu oli tal ka õigus kannatanut lüüa. 2.5 Kaitsja vaidlustab ka YY-le ja XX-le mõistetud karistusi. 10 Kaitsja märgib, et nii YY kui XX olid süüdistuses nimetatud kuritegude toimepanemise ajal alaealised. Mõlemad on olnud vahi all ja neile on kohaldatud elektroonilist valvet. Kaitsja leiab, et seega on mõlemad süüdistatavad juba saanud üsna karmi karistuse ja nende karistuse osaline täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. Ka XX oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine, kes viibis menetluse ajal vahi all ja elektroonilise valve all.

1. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ning M. Sakk, YY ja XX toetasid apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonis taotletud osas ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et maakohus on nii väljapressimise kui avaliku korra rikkumise ja ZZ-le raske tervisekahjustuse tekitamise tuvastamisel rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõudeid. Samas ei ole põhjendatud ka apellatsiooni täies ulatuses rahuldamine. I
3. Väljapressimist puudutava süüdistuse osas on apellatsiooni keskne väide see, et ei M. Sakki ega YY pole alust lugeda väljapressimise kaastäideviijaks. Kaitsja toob välja, et Riigikohtu praktika kohaselt saab kaastäideviijaks lugeda ainult isikut, kelle teopanus kuriteo toimepanemisel on oluline ja kes tegutseb ühise teootsuse alusel ning kokkulepitud teoplaani järgides.
4. Apellatsiooni kohaselt pole M. Sakk pannud toime tegu, millega ta oleks andnud olulise teopanuse väljapressimisele. Ka ei tegutsenud nad mingi eelnevalt kokku lepitud ühise teoplaani alusel ega olnud langetanud otsust teistega koos väljapressimine toime panna. Selle tuvastamisel, kas M. Sakk on osalenud kaastäideviijana QQ-lt 10 000 euro väljapressimisel, on maakohus teinud apellatsiooni kohaselt vea sellega, et kohus ei ole ei ole selgelt ja jälgitavalt tuvastanud, mida üks või teine süüdistatavatest QQ-le tegi. Ringkonnakohus nõustub sellega, et selle tuvastamiseks, kas isik on kuriteo kaastäideviija, tuleb tuvastada tema teopanus. Isegi, kui mitme tegutsenud isiku puhul ei õnnestu detailselt välja selgitada, kes mida tegi, ei saa lugeda isikut kaastäideviijaks, kui pole tuvastatud, et ta andis teo toimepanemisse piisava panuse, et teda saaks pidada sarnaselt teistele tegu valitsenuks. Maakohtu otsuses on süüdistatavate teopanuse tuvastamises tõesti puudusi. Maakohus on kirjeldanud küll seda, mida QQ-ga tehti, kuid on hoidunud kindlate tegevuste omistamist konkreetsetele süüdistatavatele. Kohus (nagu ka prokurör esitatud süüdistuses) on tegevusi kirjeldades kasutanud umbisikulist tegumoodi, öeldes, et QQ-lt nõuti võla maksmist, talt võeti vabadus (milleks lukustati auto uksed), teda ähvardati relvaga, tema suhtes kasutati vägivalda. 11 Kui süüdistuses on selline üldsõnalisus põhjendatud jätmaks kohtule võimalust tuvastada täpsemalt, kes mida tegi, siis kohus peaks tuvastama sündmuste käigu võimalikult täpselt ja kirjeldama seda kohtuotsuses. Seda, mida üks või teine süüdistatavatest konkreetselt tegi, on maakohus käsitlenud vaid fragmentaarselt. Nii on kohus pidanud M. Saki puhul vajalikuks mainida, et M. Sakk ei jäänud autosse, kui QQ viidi metsa, ta laenas M. Aerule väljapressimise ajaks oma tunkepüksid ja andis koormarihma kannatanu käte kinni sidumiseks. YY ja M. Aeru puhul toonitas kohus, et neist esimene oli kaasa võtnud suusamaski, millega kattis oma näo, teine laenas teo toimepanemise ajaks M. Saki tunkepüksid ning võttis kaasa relva. Selliselt on maakohus kogu tegevuse omistanud kõigile süüdistatavatele, näitamata ära, et süüdistatavate endi tegevus oli piisav nende käsitamiseks kaastäideviijatena. Kuna apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust küsimuses, milline oli erinevate süüdistatavate roll väljapressimises, ning on esitatud väide, et M. Sakk ega YY ei pannud üldse toime mingit sellist tegu, mis annaks põhjust pidada neid väljapressimise kaastäideviijateks, on ringkonnakohtul õigus anda tõenditele oma hinnang ja võtta seisukoht küsimuses, kas ja milliste tegudega M. Sakk ja YY panustasid ühise ja kooskõlastatud väljapressimise toimepanemisse.
6. juunil 2019 toimunu tuvastamisel on peamiseks tõenditeks asjaosaliste ütlused. Ringkonnakohus leiab, et sündmuste käigu osas saab tugineda eelkõige kannatanu ütlustele, kelle räägitut kinnitavad põhimomentides ka süüdistatavate M. Saki ja A. Rohtmäe ütlused. QQ ütluste kohaselt käskis A. Rohtmäe 2018 aasta sügisel tal röövida Tallinnas asuvat E kauplust. Kui QQ sellest keeldus, kehtestas A. Rohtmäe kehtestas talle 10 000 euro suuruse võla, mille tasumist ta QQ-lt korduvalt vägivalla ähvardusel nõudis.
7. juunil 2019 sõitis A. Rohtmäe M. Sakiga QQ kodu juurde, kus ta kutsus QQ välja, et rääkida. A. Rohtmäe kutsus QQ M. Saki autosse põhjendusega, et õues sajab vihma ning autos on mugavam rääkida. Kui QQ oli auto tagaistmele istunud, lukustasid M. Sakk ja A. Rohtmäe auto uksed ning A. Rohtmäe keelas QQ-l ust lahti teha. Seejärel sõitsid nad Pärnu linnas Niidu tänava lõpus üle raudtee ülesõidu metsa. A. Rohtmäe tõmbas QQ-l kapuutsi üle pea, paeltega avause kinni ning sidus riideeseme üle pea, nii et QQ ei näinud tema ümber toimuvat. Samuti käskis ta QQ-l anda talle oma mobiiltelefoni. Pärast raudteeülesõitu peatas M. Sakk auto ning autosse tuli veel kaks meesterahvast, kes istusid üks ühele, teine teisele poole QQ-d. QQ tundis, kuidas paremal istuv mees talle relva vastu ribisid surus. Seejärel sõideti mööda pinnasteed umbes 5-10 minutit. Samal ajal ütles A. Rohtmäe QQ-le, et pool tema võlast on antud üle Tallinna meestele, kellele tuleb see esimese asjana ära maksta. Kui auto seisma jäi, tõmmati QQ autost välja, teda löödi korra tugevalt näkku ja tema käed seoti koormarihmaga kinni. Seejärel lükati ja lohistati teda edasi. Selle käigul löödi teda korra püstoli käepidemega ribidesse. Lööja oli üks hiljem autosse tulnud meestest, sest A. Rohtmäed ja M. Sakki kuulis ta kaugemal rääkimas. Ta seoti kuhugi kinni, nii et ta jäi peaaegu rippu. Siis kuulis ta püstolilasku, mille peale ta hakkas paluma, et lõpetataks, ja lubas raha ära maksta. 12 QQ-d löödi jalgadesse ja siis tulistati veel kord, talle tundus, et kuul möödus ta kõrvast ja tungis tema lähedal puusse. Seejärel seoti QQ käed puu küljest lahti ning keegi lõi teda jalaga kõhtu. Seejärel viidi ta auto juurde tagasi, kus teda hakati puutükkidega peksma. Jällegi peksid QQ arvates teda hiljem autosse istunud mehed, sest A. Rohtmäed ja M. Sakki kuulis ta kaugemal rääkimas. Seejärel istus kogu seltskond autosse, QQ-l seoti käed lahti, kuid kapuutsi peast ning riideeset ümber pea ära ei võetud. QQ kõrval istunud mehed jätkasid autos tema peksmist. Sõideti Pärnu linnas Rohu 111 maja parklasse, kus A. Rohtmäe ja QQ autost välja läksid ning ülejäänud seltskond minema sõitis. Nüüd sidus A. Rohtmäe QQ silmad lahti ja teatas, et kaks tundmatut meest, kes peksmises osalesid, ongi need, kellele tuleb pool võlast maksta. Päev hiljem ütles A. Rohtmäe QQ-le, et kella 21.00-ks tahavad Tallinna mehed saada 7500 eurot, muidu viiakse QQ metsa, kust ta enam tagasi ei tule. Samuti väitis A. Rohtmäe, et kui QQ raha ei too, siis lüüakse kodus uks maha ning ta võetakse sealt kaasa. Kuigi A. Rohtmäe ja M. Saki ütlused ei kattu QQ omadega täielikult, kinnitavad need põhipunktides QQ kirjeldust toimunust. Need kinnitavad ka QQ arvamust, et teda peksid ja tulistasid tema hirmutamiseks püstolist mehed, kes olid hiljem autosse istunud, st M. Aer ja YY. Ka heidavad A. Rohtmäe ja M. Saki ütlused valgust sellele, kelle teod olid need, mida QQ, kes enda ümber toimuvat ei näinud, kellelegi konkreetsele omistada ei osanud. A. Rohtmäe tunnistab, et nõudis QQ-lt 10 000 eurot, ning et see oli seotud sellega, et QQ pidi E poest kaupa varastama, kuid ei teinud seda. A. Rohtmäe versiooni järgi ei kehtestanud seda võlakohustust QQ-le küll tema, vaid tema tuttavad. Esiteks väitis A. Rohtmäe QQ ütluste kohaselt talle, et ta oli Tallinna meestele osa võlast üle andnud ja need, kes QQ-d peksid, olidki need, kellele võlg oli üle antud. Ka nähtub toimikust, et A. Rohtmäe on erinevatele inimestele (nt oma elukaaslasele ÄÄ-le, aga ka M. Sakile) rääkinud, et QQ on talle võlgu. Kuigi need ütlused ei ole KrMS § 66 lg 21 kohaselt kasutatavad iseseisva tõendina, on need kasutatavad A. Rohtmäe ütluste usaldusväärsuse hindamisel (mutatis mutandis Riigikohtu
8. oktoobri 2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-73-15, p 11). A. Rohtmäe tunnistab ka seda, et sõitis
9. juunil 2019 koos M. Sakiga QQ kodu juurde ja kutsus QQ välja ning tegi talle ettepaneku M. Saki autosse istuda. Seejärel sõitsid nad kohta, kust tulid auto peale M. Aer ja YY. Autos sidus ta QQ-le silmade ette autos olnud dressipluusi. R. Jalaks istus tagaistmel QQ-st vasakule, M. Aer aga paremale. Nad sõitsid mööda metsavaheteed, kuni see otsa sai. Tema kinnitusel oli just tema see, kes tõmbas metsas QQ autost välja ja sidus ta käed auto pakiruumist võetud koormarihmaga kinni. A. Rohtmäe sõnul lõi ta metsas QQ-d jalaga vastu jalga, käe servaga kõhtu ja rusikaga vastu pead. A. Rohtmäe väitel läks ta seejärel eemale ega vahepeal toimunut ei tea. Ta kuulis püstolipauku ja kui ta teiste juurde tagasi läks, oli QQ maas ja nuttis. Nad läksid tagasi auto juurde, kinniseotud silmadega QQ juhatas auto juurde tema. Auto juures sidus ta QQ käed lahti. Nad sõitsid tagasi linna, sõidu ajal QQ siples, M. Aer ja YY näpistasid teda. Tema läks koos QQ-ga oma kodu juures maha, teised sõitsid edasi. Järgmisel päeval sai ta taas QQ-ga kokku ja ütles, et QQ peab samal päeval raha ära maksma. 13 Ka M. Sakk tunnistab, et sõitis koos A. Rohtmäega
10. juuni 2019 pärastlõunal QQ kodu juurde. A. Rohtmäe oli QQ-ga kokkusaamise kokku leppinud. Nendega kohtuma tulnud QQ istus A. Rohtmäe ettepanekul autosse. QQ arvas, et nad tahavad lihtsalt rääkida ja suitsu teha, aga kui nad olid suitsu ära teinud, sõitsid nad koos QQ-ga minema. A. Rohtmäe ütles QQ-ga, et nad lähevad ühtede inimestega kokku saama, QQ ütles, et ta ei saa kaua olla, sest peab emaga poodi minema. A. Rohtmäe käskis QQ-l anda oma telefon tema kätte. Ta tõmbas QQ-l peas oleva kapuutsi paelad eest kokku ja sidus veel mingi riidetüki ümber pea, nii et QQ ei näinud, mis ümberringi toimub. Metsavahel istusid autosse M. Aer ja veel üks poiss, kellel oli peas suusamask. M. Aer istus autos taga paremal. Nad sõitsid ühele platsile. Nad läksid kõik autost eemale rohkem metsa sisse. QQ kukkus või lükati pikali, aga A. Rohtmäe tõstis ta püsti ja pani ta puu najale. QQ korrutas, et nad saavad kokkuleppele ja ta maksab raha ära. A. Rohtmäe ja M. Aer sidusid ta puu külge. M. Aer peksis QQ-d mingi puunotiga, teine poiss lihtsalt rusikas kätega. M. Aer tulistas püstolist õhku. Tema ja A. Rohtmäe seisid eemal. Siis võttis M. Aer QQ puu küljest lahti ja sidus käed kinni. Ta lohistas QQ-d mööda maad. Seejärel tõstis A. Rohtmäe QQ püsti, M. Aer sidus nööri ümber puuoksa, nii et QQ-l olid käed tõmmatud üles. M. Aer tulistas QQ kukla juures püstolist. Maskiga poiss lõi QQ-d ühe korra jalaga, mille tulemusel too pikali kukkus. Seejärel läksid nad tagasi auto juurde. QQ pandi auto pagasiruumi, nemad tegid suitsu. A. Rohtmäe ja M. Aer võtsid QQ auto pagasiruumist välja ja panid taas tagaistmele istuma. Seejärel sõitsid nad A. Rohtmäe kodu juurde, M. Aer ja tundmatu poiss peksid sõidu ajal QQ-d tagaistmel. A. Rohtmäe kodu juures A. Rohtmäe ja QQ väljusid autost, nemad sõitsid edasi. M. Aeru ja YY ütlused erinevad oluliselt QQ, A. Rohtmäe ja M. Saki omadest ning ringkonnakohus jätab need ebausaldusväärsetena kõrvale. Lisaks sellele, et M. Aeru ja YY ütlused on vastuolus QQ, M. Saki ja A. Rohtmäe ütlustega, on nende versioonid ka omavahel vastuolus ja kohati eluliselt ebausutavad. Pealegi on M. Aer jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonivestlustes XX-ga ise rääkinud, et pani teo toime, kuid ütlusi andes eitas seda (kd V; tl. 116, 124, 127). YY ütluste kohaselt võeti tema auto peale koos M. Aeruga, autos olid M. Sakk ja A. Rohtmäe. Tagaistmel oli veel keegi, kellel oli kapuuts eest nii kinni tõmmatud, et ta nägu näha ei olnud. A. Rohtmäe ütles, et see on Q. Autos QQ suhtes mingit vägivalda ei kasutatud, vähemalt tema ei märganud. Nad sõitsid kuhugi metsa. Metsas tulid kõik autost välja. Tema jäi auto juurde suitsu tegema, teised läksid eemale metsa alla. QQ-l olid käed kinni seotud, kuid seda, mis temaga metsas tehti, YY ei tea. Ta kuulis, kuidas QQ lubas mingi raha ära maksta. Tema istus autos, kui teised tagasi tulid. Siis sõitsid nad linna tagasi. Sõidu ajal QQ niheles, aga ta ei tea, miks. A. Rohtmäe maja juures läksid Ahto ja Q maha, nemad sõitsid. Lõpetuseks lisas YY, et kui ta autosse istus, tõmbas ta pähe juhuslikult kaasa võetud suusamaski (st YY möönis maski kandmist hoolimata sellest, et ta eitas, et oleks midagi õigusvastast teinud). M. Aer tunnistab seda, et oli
11. juunil 2019 autos koos QQ, M. Saki ja A. Rohtmäega (ja veel ühe meesterahvaga, kelle nime ta keeldus nimetamast), kuid tema väitel ei tehtud midagi muud peale selle, et sõideti koos ringi. M. Aeru ütlused on QQ, M. Saki ja A. Rohtmäe ütlustega vastuolus alates sellest, et tema väitel oli ta autos siis, kui sõideti QQ kodu juurde ja QQ autosse tuli. Pärast QQ-d võeti autosse veel üks meesterahvas. Siis sõideti metsa, kus kõik tulid autost 14 välja ja seisid auto juures. Siis ta lõi QQ-d niisama ühe korra vastu jalga. Pärast seda istus tema autosse, teised jäid kõik välja juttu rääkima. Mida nad veel tegid, ta ei vaadanud. Varsti istusid kõik autosse ja nad sõitsid Oja tänava kanti, kus A. Rohtmäe ja QQ väljusid autost. Täiendaval ülekuulamisel jäi M. Aer varem antud ütluste juurde, kuid tunnistas, et tal oli metsas kaasas püstol, mida ta muidu igapäevaselt kaasas ei kanna (püstoli andis ta politseile välja). Tema sõnul võttis ta püstoli kaasa, et metsas lasta, ta kasutas metsas 1–2 padrunit. Telefonivestlustes XX-ga on M. Aer kurtnud, et erinevalt teistest ei olnud tal midagi üles tunnistada (st tal ei olnud ülestunnistamisest mingit kasu loota), sest tema tegigi „ju seal kõik“ (kd V; tl. 116). Samuti rääkis ta, et tema koos YY-ga tegutsesid A. Rohtmäe käsul (kd V; tl. 127), QQ ei saanud neid üles anda, sest A. Rohtmäe sidus tal näo kinni, ning et A. Rohtmäe viis nad metsa, jättis nad sinna ja siis tuli QQ-ga tagasi (kd V; tl. 124). Kokkuvõttes joonistub QQ, M. Saki ja A. Rohtmäe ütlustest ning jälitustoimingu protokollist välja, et A. Rohtmäe nõudis QQ-lt ilma õigusliku aluseta 10 000 eurot ning selleks, et mõjutada QQ-d raha maksma, korraldas tema metsa viimise, kus kasutati QQ suhtes vägivalda ja hirmutati teda püstolilaskudega. Selle tulemusel pidi QQ-le jääma mulje, et talle kehtestatud võlg on antud üle inimestele, kelle nõudmiste mittetäitmine võib lõppeda sellega, et QQ järgmisel korral enam metsast tagasi ei tule. Teo toimepanemisel oli osalenutel rollijaotus: kehaline väärkohtlemine ja QQ ähvardamine püstoliga oli jäetud M. Aeru ja YY ülesandeks, kes istusid autosse pärast seda, kui QQ silmad olid kinni seotud (M. Aer ja YY olid valmistunud, võttes kaasa vastavalt püstoli ja suusamaski näo varjamiseks; nad võeti auto peale kokkulepitud kohas ja QQ silmad seoti kinni enne seda, kui nad autosse istusid). Ajal, kui QQ oli puu külge seotud ja tema suhtes tarvitati vägivalda, seisis A. Rohtmäe ise eemal, ajades M. Sakiga juttu, nii et QQ kuulis seda. See andis A. Rohtmäele võimaluse väita, et QQ suhtes tarvitasid vägivalda võõrad, kellele ta oli osa võlast loovutanud.
12. Apellatsiooni kohaselt oli M. Sakk üksnes autojuht ega teinud midagi, mis annaks alust lugeda teda väljapressimise kaastäideviijaks. Tõepoolest pole tõendatud, et M. Sakk oleks osalenud vägivalla tarvitamises või oleks nõudnud raha maksmist. See ei tähenda siiski veel tingimata, et M. Sakki pole põhjust kaastäideviijaks lugeda. Kaitsja väitel on maakohus lugenud M. Saki kaastäideviijaks tuginedes argumendile, et ta oli kuritegelikul viisil kehtestatud võlast teadlik ning oli näinud kuriteo toimepanemist pealt. Ta peab põhjendamatuks maakohtu seisukohta, et M. Saki oluline teopanus väljapressimisse seisnes selles, et ta läks metsas teistega kaasa ega jäänud autosse. Maakohus leidis, et „M. Saki kohalolek võimendas veelgi kannatanu jaoks olukorra tõsidust, kuna koos M. Sakiga oli väljapressijaid neli mitte kolm“. Kaitsja leiab, et ainuüksi juures olemine ei saa olla käsitatav olulise teopanusena. Ringkonnakohus nendib, et see sõltub konkreetse teo asjaoludest. Juuresolek võib võimendada varalise kasu üleandmise nõudmist toetavat ähvardust, kui on alust arvata, et ähvardajaga koos olevad isikud ongi kaasas selleks, et vajadusel ähvardust täide viia. Praegusel juhul ei näe aga ringkonnakohus tõesti asjaolusid, mis viitaks sellele, et M. Sakk läks teistega kaasa, et suurendada ähvarduste tõsiseltvõetavust. Sündmuste käigust võib teha järelduse, et see ei olnud 15 teoplaani osa. Tuvastatud sündmuste käik näitab, et QQ-le pidi jääma mulje, et kui ta ära ei maksa, võivad tema jaoks võõrad Tallinna inimesed ta ära tappa (ta viiakse metsa ja tagasi ta enam ei tule). QQ ütluste kohaselt väitis A. Rohtmäe, et oli poole võlast andnud üle neile meestele, kes QQ-d peksid ja teda maha lasta ähvardasid, ja just neile pidigi ta kõigepealt ära maksma. Seega pidid ähvarduse tõsiseltvõetavust tagama M. Aeru ja YY tegevus. See-eest A. Rohtmäe koos M. Sakiga näiliselt distantseerisid end toimuvast – seda näitavad ka QQ ütlused, et ta kuulis neid eemal rääkimas. Sellega haakuvalt väärib tähelepanu see, et A. Rohtmäe ja M. Sakk läksid avalikult, end maskeerimata või varjamata QQ-ga kohtuma, enne seda, kui M. Aer ja YY autosse istusid, seoti QQ-l aga silmad kinni, et ta neid ei näeks ega saaks ära tunda. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldus, nagu oleks M. Sakk oma kohalolekuga muutnud ähvarduse tõsiseltvõetavamaks, põhjendamatu. Maakohus on M. Saki panusena väljapressimise toimepanemisse nimetanud ka M. Aerule tunkede andmist ning koormarihma hoidmist auto pakiruumis ja selle andmist QQ kinnisidumiseks. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et ühtegi tõendit pole selle kohta, et koormarihma võttis auto pagasiruumist ja andis QQ kinnisidumiseks M. Sakk. A. Rohtmäe on kahtlustatavana ütlusi andes öelnud, et koormarihma sai ta M. Saki auto pagasiruumist, st tema ütluste kohaselt võttis ta koormarihma ise. See, mil moel M. Saki tunkede kandmine M. Aerul kuritegu toime panna aitas, jääb aga selgusetuks. Eelnev ei tähenda aga, et M. Sakk ei oleks andnud sellist teopanust, mis annaks alust käsitada teda väljapressimise kaastäideviijana. M. Sakile heidetakse ette ka QQ-lt vabaduse võtmist. QQ ütluste kohaselt lukustati pärast seda, kui ta oli autosse istunud, auto uksed. Kaitsja väitis ringkonnakohtu istungil, et pole tuvastatud, et see oli üldse tehniliselt võimalik. Ringkonnakohus märgib, et QQ ütluste näol on olemas tõend, et uksed lukustati. QQ ütlusi sündmuste käigu kohta toetavad mitmetes punktides teised tõendid, mingeid asjaolusid, mis seaks QQ ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, ei ole (selliseid asjaolusid ei ole oma apellatsioonis toonud välja ka kaitsja). Seevastu tõendit, mis tõendaks, et M. Saki autol ei olnud võimalik tagauksi lukustada, ei ole. Kindlasti ei saa seda, et Opel Vectral ei saa juhikohalt auto uksi lukustada või et sellel pole lastelukku, lugeda üldteada asjaoluks – paljudel autodel on sellised funktsioonid olemas. Sellest tulenevalt loeb kohtukolleegium QQ ütluste alusel tõendatuks selle, et M. Sakk ja A. Rohtmäe lukustasid auto uksed. Kohtukolleegium märgib aga, et M. Saki tegevus, millega ta QQ-lt vabaduse võttis, ei seisnenud ainult auto uste lukustamises. Kaitsja rõhutab apellatsioonis, et M. Sakk oli üksnes auto juhtimine. Ringkonnakohus nendib, et just QQ tolle tahte vastaselt metsa viimisega võttis M. Sakk talt vabaduse. Nii QQ enda kui tema ema ütluste kohaselt ei pidanud QQ A. Rohtmäega kaasa minema. QQ ütluste kohaselt kutsus A. Rohtmäe teda autosse ettekäändel, et ei peaks vihma käes rääkima. Seda, et QQ ütles ka autos, et peab minema emaga poodi minema, on tunnistanud ka M. Sakk. Sellest hoolimata sõitis M. Sakk pärast seda, kui QQ oli autosse istunud, QQ kodu juurest ära. Ilmselgelt ei lähtunud M. Sakk seejuures QQ soovidest, vaid järgis A. Rohtmäe plaani, sõites esmalt kohta, kus istusid autosse M. Aer ja YY, ning seejärel kohta, kus QQ puu külge seoti. Vabaduse võtmine oli seotud väljapressimisega. QQ metsa viimine oli väljapressimise teoplaani osa, see suurendas ähvarduse tõsiseltvõetavust ja andis võimaluse QQ suhtes 16 segamatult vägivalda kasutada. Seega osales M. Sakk väljapressimises sellega, et võttis QQ-lt vabaduse. Kaitsja toonitab, et iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline. Nii see tõesti on, kuid see tingimus on täidetud. Kui isik täidab oma teoga mõne kuriteokoosseisu tunnuse, on tema panus ühtse teoplaani täitmisesse oluline. Vabaduse võtmine on

§ 214lg 2 p-s 5 sätestatud väljapressimise kvalifitseeriv tunnus.

Seega oli M. Saki teopanus väljapressimisse oluline. Selleks, et lugeda M. Sakki väljapressimise kaastäideviijaks, peavad olema täidetud ka subjektiivse külje tunnused. Kaitsja leiab, et süüdistatavad ei tegutsenud väljapressimisel kooskõlastatult, mida kaastäideviimine

§ 21lg 2 kohaselt eeldab.

Kaitsja väitel ei olnud süüdistatavatel ühist teootsust ega ühtset teoplaani. Tegu valitses A. Rohtmäe üksi. Oma seisukohta põhjendab kaitsja argumendiga, et kuna A. Rohtmäe oli QQ-le võla kehtestanud juba tükk aega varem, oli ta juba väljapressimist alustanud ja juba alustatud väljapressimistegu lihtsalt jätkus. Kaitsja leiab: „Kohtule pidi olema nähtav, et nimetatud teod olid A. Rohtmäele jõukohased ilma igasuguse kõrvalise abita.“ Kohtukolleegium kaitsja nende väidetega ei nõustu. Kuivõrd tuvastatud on see, et A. Rohtmäe ei viinud QQ-d metsa ega tarvitanud tema vastu vägivalda üksi, ei oma tähtsust, kas A. Rohtmäele oli jõukohane väljapressimine üksi toimepanemine. See, et QQ viidi metsa A. Rohtmäe initsiatiivil, ei tähenda, et ülejäänud süüdistatavatel ei saanud olla temaga ühist teootsust. Teootsus muutus ühiseks sellega, kui teised nõustusid A. Rohtmäe plaanis kaasa lööma. Tuvastatud kuriteo asjaolud näitavad, et vähemalt üldjoontes oli paika pandud, milline on iga süüdistatava roll väljapressimise toimepanemisel, ning süüdistatavad teadsid, mis on plaanis ja mis on nende roll kuriteo toimepanemisel. Seega olid olemas rollijaotust puudutav kokkulepe. Ühine teoplaan ei eeldagi, et kõik kaastäideviijad peavad teadma plaanitava kuriteo kõiki üksikasju. Ka ei eelda ühine teoplaan, et iga kaastäideviija roll oleks viimase detailini paika pandud. Kaitsja rõhutab, et pole ühtki tõendit selle kohta, et A. Rohtmäe oleks M. Sakile, YY-le või M. Aerule selgitanud loo tagamaid. Kohtukolleegium möönab, et tõendid selle kohta, mida A. Rohtmäe teistele rääkis, on väga pealiskaudsed. M. Sakk ise on rääkinud vaid seda, et A. Rohtmäe oli paar päeva varem rääkinud, et QQ on talle võlgu, ning et plaan oli olnud QQd hirmutada. Järeldusi selle kohta, et A. Rohtmäe oli M. Saki, YY ja M. Aeru oma plaani pühendanud, võimaldavad teha aga tuvastatud kuriteoasjaolud, st M. Saki, YY ja M. Aeru tegevus. See tähendab, et ühtse teoplaani ja ühise teootsuse olemasolu on tõendatud samade tõenditega, millega on tõendatud süüdistatavate tegevus kuriteo toimepanemisel. Nagu eespool märgitud, nähtub tõenditest, et tegutseti eelneva kokkuleppe kohaselt ning igaühel oli oma osa teo täideviimisel. Kuriteo asjaoludest nähtub, et QQ metsa viimine ei olnud spontaanne. Ajal, kui A. Rohtmäe koos M. Sakiga läks QQ-le järele, ootasid M. Aer ja YY kokkulepitud kohas – nad ei tulnud auto peale suvalises kohas linnas, vaid metsavahelt; M. Aer selgitas ise YY-le: „…Ahto viis metsa, jättis meid sinna ja siis tuli Q’iga tagasi.“ (jälitustoimingu protokoll: kd V; tl. 124). Lisaks olid M. Aer võtnud kaasa gaasipüstoli ja YY suusamaski. Selliste ettevalmistuste tegemiseks ei oleks olnud põhjust, kui A. Rohtmäe poleks vähemalt üldjoontes neile oma plaani selgitanud. Selle kohta, et A. Rohtmäe seda tegi, annab ringkonnakohtu hinnangul kinnitust M. Saki tunnistus, et ta teadis, et plaanis on QQ-d 17 hirmutada. On selge, et kui hirmutamine pidi seisnema metsa viimises, tähendas see hirmutamist vägivalla või koguni tapmisega. Samuti teadis M. Sakk tema ütlustest nähtuvalt, et hirmutamise plaani juurde kuulus QQ-lt vabaduse võtmine: „Alguses mõtlesin, et lihtsalt mängitakse natuke lolli ja siis lastakse Q vabaks.“ M. Saki enda esitatud toimunu kirjeldusest nähtub, et tema mainitud „hirmutamise“ juurde kuulus see, et QQ-ga sõideti vastu tema tahtmist tema kodu juurest minema: „Q ei teadnud algul asjast midagi. Ta arvas, et me tahame lihtsalt rääkida ja suitsu teha…Q istus autosse, tegime autos suitsu ja siis hakkasime ära sõitma. Q küsis seepeale, kus me lähme, siis Ahto rääkis, et lähme saame ühtede inimestega kokku. Q ütles, et peab emaga poodi minema ja et ta ei saa väga kaua olla. Ahto ütles, et Q annaks Ahtole oma telefoni ja siis Q andis Ahtole oma telefoni.“ (kd V; tl. 140). Seega võttis M. Sakk QQ-lt ebaseaduslikult vabaduse kavatsetult. Niisiis teadis M. Sakk nii seda, et ta osaleb QQ hirmutamises ja talt vabaduse võtmises, kui ka seda, et selle eesmärk on mõjutada QQ-d A. Rohtmäele raha maksma. Tähelepanu väärib aga see, et M. Saki ütluste kohaselt ei teadnud ta, et võla põhjus oli E poe röövimisest keeldumine – seda A. Rohtmäe talle ei rääkinud. Tõendeid, et M. Sakk teadis QQ võla tekkelugu või pidas vähemalt võimalikuks, et A. Rohtmäel ei ole QQ-lt raha nõudmiseks tegelikult õiguslikku alust, pole. Tegemist ei ole ka asjaoluga, millest rääkimine oleks olnud vajalik M. Saki kaasamiseks teoplaani, on täiesti võimalik, et A. Rohtmäe selgitaski M. Sakile vaid seda, et QQ-d on vaja hirmutamiseks metsa viia. See on ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, mis välistab M. Saki teo kvalifitseerimise

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi.

§ 214

lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Kohtukolleegium on seisukohal, varalise kasu üleandmise nõudmine saab tähendada üksnes sellise nõudmise esitamist, millel ei ole õiguslikku alust. Kui isikul on õiguslik nõue teise isiku vastu, ei tähenda vara nõude suurusele vastava vara üleandmine nõudja rikastumist, st varalise kasu saamist. Ringkonnakohtu hinnangul toetavad ka süstemaatiline ja ajalooline tõlgendus seisukohta, et

§ 214

lg 1 või 2 järgi on kvalifitseeritav ainult sellise nõude esitamine, milleks ei ole õiguslikku alust. Riigikohus on 20. juunil 2003 kriminaalasjas nr 3-1-1-88-03 tehtud otsuses selgitanud, et väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus. Riigikohtu seisukoht pärineb küll veel kriminaalkoodeksi kehtivuse ajast, kuid karistusseadustikus sätestatud väljapressimise koosseis ei erine kriminaalkoodeksis sätestatust sellisel moel, et oleks võimalik öelda, et varalise kasu nõudmise all tuleks mõista ka nõude esitamist isiku poolt, kellel oli nõude esitamiseks seaduslik õigus. Ka tõik, et Riigikohtu seisukoht pärines ajast, kui eraldiseisvana kehtis omavoli koosseis, mis nägi ette vastutuse tõelise või oletatava õiguse teostamise eest nt vägivallaga või vabaduse võtmisega, enam sellist kuriteokoosseisu aga ei ole, ei tähenda, et väljapressimise koosseisu tuleks nüüd tõlgendada laiemalt. Omavoli koosseisu kehtetuks tunnistamist põhjendati sellega, et vägivalla, vabaduse võtmise jt ses süüteokoosseisus nimetatud teod on karistatavad iseseisvatena ja vajadus erinormi järele puudub, eriti kuna omavoli eest ette nähtud karistusmäärade tulemusel oli kujunenud olukord, kus oma tegeliku või oletatava õiguse teostamine raskendas isiku olukorda 18 tavalise isikuvastase vm süüteoga võrreldes (Seletuskiri „Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ eelnõu 554 SE juurde: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a5820efb9631e2ad/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste% 20seaduste%20muutmise%20seadus). Seega oli seadusandja tahe see, et teod, mis oleks varem vastanud omavoli kuriteokoosseisule, kvalifitseeritaks edaspidi nt isikuvastaste kuritegudena. Märkida tuleb, et väljapressimise põhikoosseisugi sanktsioonimäärad on nt vägivallategude sanktsioonimääradest raskemad. Kui vaadata M. Saki toime pandud tegu – ebaseaduslikku vabaduse võtmist –, on vahe märkimisväärne. Väljapressimise eest, mille raames võeti isikult ebaseaduslikult vabadus, näeb

§ 214lg 2 ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Ebaseadusliku vabaduse võtmise eest, millega ei kaasnenud varalise kasu üleandmise nõuet näeb

§ 136lg 1 ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

See, kui isikult võeti vabadus mõjutamaks teda maksma võlga, mille nõudmiseks oli vabaduse võtjal õiguslik alus, ei saa kuidagi anda põhjust oluliselt raskema karistuse kohaldamiseks. Küll õigustab raskema karistuse kohaldamist see, kui lisaks vabaduse võtmisele esitatakse ohvrile varaline nõue, mille esitamiseks õiguslikku alust ei ole. Seega on põhjust kvalifitseerida väljapressimisena ainult sellise varalise nõude esitamist, millel ei ole õiguslikku alust. Kuigi A. Rohtmäe nõudis QQ-lt 10 000 euro maksmist ilma õigusliku aluseta, ei ole tõendatud, et M. Sakk oleks pidanud vähemalt võimalikuks, et võlg, mis A. Rohtmäe väitel QQ-l tema ees oli, oli n.ö kehtestatud ebaseaduslikult – M. Saki enda ütluste kohaselt A. Rohtmäe talle võla päritolu ei selgitanud ning ühtegi tõendit, mis selle väite ümber lükkaks, ei ole. Ainuüksi seda, et A. Rohtmäe valis väidetava võla kättesaamiseks vägivaldse tee, ei pea ringkonnakohus piisavaks tegemaks järeldust, et M. Sakk pidas võimalikuks, et A. Rohtmäe nõudel pole õiguslikku alust. Ainuüksi Sellest tulenevalt puudus M. Sakil tahtlus panna kaastäideviijana koos A. Rohtmäe, M. Aeru ja YY-ga toime väljapressimine ja tema süüdimõistmine

§ 214lg 2 p 1, 4, 5 järgi tuleb tühistada.

See ei tähenda aga, et M. Sakk tuleb õigeks mõista. Ringkonnakohus luges tõendatuks, et M. Sakk võttis

1. aastal sündinud QQ-lt
2. juunil 2019 ebaseaduslikult vabaduse, tehes seda tahtlikult. Seega tuleb M. Saki tegu kvalifitseerida

§ 136lg 1 järgi.

1. YY puhul ei vaidlusta kaitsja, et YY lõi QQ-d, kuid YY enda ütlustes omaks võetust, et ta lõi QQ-d ühe korra jalaga. See versioon aga maakohtu järeldustega kokku ei sobi. Maakohus ei ole lähtunud sellest, et YY piirdus ühe löögiga. Kohus on lugenud tõendatuks, et QQ-d peksti ja selles osales YY. Ringkonnakohus ei näe põhjust teistsuguseks järelduseks. Nagu eespool märgitud, ei pea ringkonnakohus YY ütlusi usaldusväärseteks. Kohtukolleegiumi hinnangul on põhjust lähtuda eelkõige kannatanu QQ ütlustest. QQ sõnul peksti teda auto juures puutükkidega ja tema arvates peksid teda hiljem autosse istunud mehed, sest A. Rohtmäed ja M. Sakki kuulis ta kaugemal rääkimas. Samuti on tõendatud see, et YY peksis koos M. Aeruga QQ-d siis, kui nad sõitsid autoga tagasi linna – siis peksid QQ sõnul teda temast mõlemal pool istunud mehed. 19
2. Apellatsiooni põhirõhk on aga subjektiivsel küljel. Kaitsja leiab, et tõendatud ei ole, et YY oleks täpselt teadnud, et kannatanu kavatsetakse kuskile metsa viia ja tema suhtes väljapressimiskuritegu toime panna. Väidet, et YY ei teadnud plaanist QQ metsa viia ega selle põhjustest, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. Nagu eespool märgitud, on tõenditest näha, et tegu pandi toime vastavalt paika pandud plaanile ja ka YY oli end ette valmistanud, võttes kaasa suusamaski. Asjaolud näitavad, et autosse tulnud M. Aer ja YY teadsid, et nende roll on QQ suhtes vägivalda tarvitada (YYga koos olnud M. Aer surus kohe kaasas olnud püstoli vastu QQ-d). Kaitsja arutlust, mille kohaselt oli YY-l suusamask kaasas QQ hirmutamiseks, ei pea ringkonnakohus tõsiseltvõetavaks. Arvestades asjaosaliste vanust on selge, et YY ei pidanud QQ-le kolli tegema, vaid hirmu pidi QQ tundma oma tervise ja elu pärast ja mask ei olnud YY-l kaasas hirmutamiseks, vaid näo varjamiseks. Arvestades seda, et M. Sakile oli A. Rohtmäe rääkinud QQ võlast, ning tõendatud on see, et ta oli enne QQ metsa viimist suhelnud ka YY-ga, on põhjendatud järeldus, et ka YY teadis, et plaanitava põhjus on QQ võlg. Pealegi nähtub QQ enda ja M. Saki ütlustest, et nii autos kui metsas lubas QQ korduvalt raha ära maksta. Nii nagu M. Saki puhulgi, ei ole aga ka YY puhul tõendatud, et ta pidas vähemalt võimalikuks, et A. Rohtmäe nõudel QQ vastu pole õiguslikku alust. Kuigi toimunu tulemusel pidi jääma QQ-le mulje, et tema kallal vägivallatsesid Tallinnast tulnud mehed, kellele oli tema võlg osaliselt loovutatud, ei ole piisavalt andmeid, et YY oli pühendatud sellesse ossa teoplaanist. QQ ütluste kohaselt ütles A. Rohtmäe küll juba autos YY ja M. Aeru juuresolekul, et andis poole võlast Tallinna meestele üle (kd V; tl. 14), ei nähtu ühestki tõendist, et A. Rohtmäe oleks siis öelnud, et viimastena autosse tulnud mehed ongi need, kellele ta võla üle andis. QQ ütluste kohaselt ütles A. Rohtmäe alles pärast seda, kui nad olid A. Rohtmäe kodu juures autost väljunud ja teised olid ära sõitnud, et pool võlast tulebki maksta just neile meestele, kes QQ-d just peksnud olid (kd V; tl. 15). Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et YY ei ole pannud toime

§ 214lg 2 p-dele 4 ja 5 vastavat kuritegu.

See ei anna aga alust tema õigeksmõistmiseks. Kuna tõendatud on, et YY peksis QQ-d, tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 3 järgi.

YY tegu tuleb kvalifitseerida korduva kehalise väärkohtlemisena põhjusel, et lisaks käsitletud teole heideti YY-le ette ka LL peksmist 21. septembril 2018 koos RR, XX ja M. Aeruga, selles on maakohus ta

§ 121

lg 1 järgi süüdi tunnistanud ning selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

1. M. Saki ja YY tegude ümberkvalifitseerimine ei too kaasa M. Aeru ja A. Rohtmäe tegude ümberkvalifitseerimist KrMS § 339 lg 3 alusel. M. Saki ja YY tegude ümberkvalifitseerimise tingis see, et ringkonnakohus ei tuvastanud nende tahtlust panna kaastäideviijatena toime väljapressimine. St faktilised asjaolud, mis tingisid teo ümberkvalifitseerimise, on seotud just M. Saki ja YY-ga ega ole kaassüüdistatavatele ülekantavad. M. Aeru tahtlust ei ole ringkonnakohtul alust hindama asuda, sest tema süüdimõistmist ei ole vaidlustatud. 20 II
3. mail 2019 Jaansoni raja äärse puhkeala juures ZZ pussitamisega päädinud kaklusesse puutuvalt leiab kaitsja, et nii YY kui XX tegutsesid hädakaitses. Maakohus teistsugune järeldus on tingitud mitmetest, eelkõige tõendite hindamisel tehtud vigadest. Kaitsja heidab maakohtule ette, et maakohus pole hinnanud tõendeid objektiivselt ega põhjendanud otsuses jälgitavalt, kuidas ta otsuse aluseks olevate järeldusteni jõudis. Ühtlasi on kaitsja esitanud apellatsioonis versiooni toimunust. Kohtukolleegium nõustub kaitsja etteheidetega maakohtu otsusele. Osalt on maakohus jätnud sündmuste kulu osas seisukoha võtmata, nendes küsimustes, milles maakohus on seisukoha võtnud, ei ole otsuses esitatud tõendite käsitluse alusel jälgitav, kuidas maakohus järeldusteni jõudis. Maakohtu esimene viga on see, et kohus on erinevate isikute ütlused võtnud kokku nii abstraktselt, et ütlustest on jäänud välja olulised detailid. Kohati on käsitlus ringkonnakohtu hinnangul lausa ütluste sisu moonutav, sest ütlusi on kajastatud nii üldsõnalistena, et on jäetud mulje, nagu toetaks üksteist ütlused, milles tegelikult on esitatud sündmuste käigust täiesti erinevad versioonid. Nt kannatanu kirjelduse sellest, millest konflikt alguse sai ja mis toimus enne kui konflikt füüsiliseks muutus, on kohus võtnud kokku järgnevalt: „Ühel hetkel tekkis konflikt võõraste seltskonnaga.“ Selgelt eksitav on kokkuvõte NN ütlustest. Maakohus on neid otsuses kajastanud nii: „Tunnistaja NN on kirjeldanud (
4. kd t.l 54-57), et 24.05.2019.a veedeti aega Pärnu jõe ääres. Ühel hetkel tekkis kannatanul konflikt teise seltskonnaga ning läks kakluseks. Tunnistaja kinnitusel taganes kannatanu selg ees ründajate eest. Tunnistaja kinnitusel olid kannatanute ründajateks XX, YY ja Olavi-Tanel Kask.“ Kohtuotsusest jääb mulje, et NN on kirjeldanud toimunut sama moodi nagu kannatanu. Kohus jätab mainimata selle, et NN ütluste kohaselt lõi kõigepealt kannatanu XX (vastupidiselt kannatanu väitele, et kõigepealt löödi teda), samuti selle, et NN sõnul tegi ZZ XX-le ettepaneku kakelda üks ühe vastu. Ilmselgelt eksitavaid väiteid on kohus esitanud tunnistaja ŠŠ ütluste kohta. Kohus on märkinud: „Samuti on tunnistaja ŠŠ kirjeldanud (
5. kd t.l 67-69) konflikti tekkimist, sh esimesena lõi kannatanut XX, mille peale kannatanu taganes selg ees ning talle järgnes XX ning veidi ajapärast ka YY ja O.-T. Kask. Tunnistaja nägi kannatanu noaga löömist, kuid ei osanud täpsustada, kas noaga lööjaks oli YY või O.-T. Kask.“ Tegelikult ei ole tunnistaja ŠŠ konflikti algust kirjeldanud, teiste isikute ütluste kontekstist on selgelt aru saada, et tema kirjeldus algab olukorrast, kus ZZ oli juba liikunud pinkidega platvormi pealt kõnniteele ja XX liikus talle järele. Samas kordab ringkonnakohtu hinnangul osalt maakohtu vigu ka kaitsja. Kaitsja versioon tugineb põhiliselt YY ütlustele, kohati on aga tuginetud versiooni toetavatele lõikudele teiste isikute ütlustest, osalt aga jääb selgusetuks, millisest tõendist pärinevatele andmetele esitatud väited tuginevad. Kaitsja põhjendused selle kohta, miks tuleks see versioon tõendatuks lugeda, piirdub seisukohaga, et YY ütlustes pole põhjust kahelda, sest ta tunnistab tegu ja andis välja noa asukoha. Teiste ütluste puhul pole seda, miks peaks lähtuma just neist, kaitsja versiooni toetavatest ütlustest, apellatsioonis põhjendatud. Seejuures ei ole ka kaitsja pööranud tähelepanu sellele, kas nende isikute ütlustest, millele ta tugineb, nähtub ka ühesugune sündmuste kulg. Nimelt ei lange kannatanu, süüdistatavate ja tunnistajate versioonid toimunust sugugi kokku. 21 Vaidlustades maakohtu järeldusi sündmuste käigu kohta, on kaitsja sisuliselt taotlenud ringkonnakohtult tõendite hindamist ning seisukoha võtmist, milline sündmuste kulg on tõendatud.
6. Apellant heidab ette seda, et maakohus pole tuvastanud seda, kuidas konflikt alguse sai. Kaitsja ise leiab, et konflikti algatas kannatanu ja süüdistatavad selleks põhjust ei andnud. Ta väidab: „Pole kogutud mitte ühtegi tõendit sellest, et süüdistatavad ( või keegi nendest) oleks lahkunud oma pingilt ja läinud kannatanu juurde ja teda rünnanud. Seevastu on kohus teadlikult ja tahtlikult jätnud kõrvale tõendid (ilmselt ei sobitunud need süüdistusversiooni) sellest, et hoopis kannatanu läks süüdistatavate pingi juurde ja hakkas neid peksma.“ Maakohus on tõepoolest olnud konflikti alguse kajastamisel äärmiselt pealiskaudne. Kohus on piirdunud tõdemusega: „Kriminaaltoimikust joonistub selgelt välja see, et kannatanu sõpruskond ja temaga jõe ääres viibinud isikud väidavad, et esmalt ründas XX kannatanut pinkide juures, samas süüdistatavad ja nende sõpruskond väidavad, et esimesena lõi pinkide juures hoopis kannatanu XX. Süüdistatavad väidavad seega antud juhul, et tegutsesid hädakaitses.“ Seda, kuidas sündmused esimese löögini jõudsid, ei ole kohus üldse käsitlenud. Ringkonnakohus nendib, et konflikti algust puudutavas osas langevad erinevate isikute ütlused kokku ses osas, et oma seltskonnaga Jaansoni raja äärsel puhkealal (pinkidega platvormil) olnud ZZ läks samal puhkealal olnud teise seltskonna juurde, kuhu kuulusid ka XX ja YY. Seal tekkis esmalt sõnelus, mis seejärel kasvas üle füüsiliseks konfliktiks. Ütlused erinevad aga küsimuses, miks ZZ XX ja YY seltskonna juurde läks. ZZ ja tema seltskonna väitel läks ZZ XX ja YY seltskonna juurde põhjusel, et keegi sellest seltskonnast oli hüüdnud ZZ-le midagi solvavat, kui ta oli selle seltskonna pingist möödunud. ZZ väitel oli talle hüütud, „mis sa käid, oksad laiali“. Pärast seda läks ta oma seltskonna pingi juurde, pani jaki ja päikeseprillid pingile ja läks hüütu kohta aru pärima. Seda, et ZZ-le hüüti, et ta ei kõnniks, oksad laiali, on oma ütlustes väitnud ka OO (kd IV; tl. 59). NN, kes ülekuulamise protokolli andmetel tundis teise pingi juures olnud seltskonda kuulunuid, on kinnitanud seda, et ZZ-le midagi solvavat hüüti, järgmiste sõnadega: „Mingil hetkel hakkas XX ZZ kallal õiendama, öeldes, et tont ära tõmble.“ (kd IV; tl. 55 prd). Seda, et ZZ-le hüüti midagi, mida ZZ pidas solvavaks, on kinnitanud veel mitmed n.ö tema pingi juures olnud (KK, UU, VV, MM), kuid loetletud tunnistajad kinnitasid, et seda, mida hüüti, nemad ei kuulnud. Loetletud tunnistajad on kinnitanud ka seda, et ZZ pani seejärel asjad pingile ja siirdus teise seltskonna pingi juurde. Ka on kannatanu ja tunnistajad, sh BB ise, öelnud, et väikse vahemaaga järgnes ZZ-le BB. ZZ jäi seisma pingil istuvate noormeeste ette, täpsemalt seisis ta XX ees. BB jäi seisma pisut eemale. Sellele järgnes nii kannatanu kui ka tunnistajate KK, NN, OO, UU, TT ja VV sõnul lühike sõnavahetus. Kannatanu ja tunnistajate versioonid lahknevad küsimuses, kes keda selle sõnavahetuse lõpus lõi. Kannatanu väitel löödi teda rusikaga vasaku silma piirkonda. NN sõnul lõi hoopis ZZ parema käega XX-le vastu nägu. Ka OO ütluste kohaselt lõi ZZ XX ühe korra rusikaga näkku, kuid tema sõnul löödi enne seda ZZ jalaga põlve piirkonda ja seejärel rindkere piirkonda. KK seda, et kedagi oleks kohe pingi juures löödud, 22 oma ütlustes ei maini. Mitmed tunnistajad – UU, TT, VV – on väitnud, et nad kakluse algust ei näinud, sest ei jälginud teise pingi juures toimuvat. Süüdistatavate ja nendega koos olnute ütlusi üldistades võib öelda, et nende väitel tuli ZZ põhjendamatult nendega tüli norima. XX ütluste kohaselt nägi ta ZZ nende pingist mööda teise pingi juurde minemas, keegi neist ZZ-le midagi ei hüüdnud. Varsti pärast seda tuli aga ZZ koos KK-ga nende pingi juurde ja jäi pingi ette seisma. XX küsis ZZ-lt, mida ta tahab, too vastas sellele „mis see sinu asi on“ ja lõi XX rusikaga näkku (kd IV; tl. 181). YY väitel oli teise pingi juures olnud seltskond purjus ja räuskas. Ühel hetkelt tulid teisest seltskonnast kaks meesterahvast. Üks neist seisis XX ette, hakkas ülbitsema ja lõi XX järsku rusikaga näo piirkonda (kd IV; tl. 139). Ka M. Aeru väitel tuli ZZ ilma igasuguse põhjuseta tüli norima. M. Aeru sõnul nägi ta, kuidas ZZ tuli garaažide vahelt jõe äärde koos KK-ga. Nad möödusid selle seltskonna pingist, kus oli M. Aer, ja suundusid Port Arturi poole jääva pingi juurde, kus oli teine seltskond. Umbes minuti jagu hiljem tulid ZZ ja KK aga nende pingi juurde, KK sügas kõndides oma sõrmenukke. M. Aer küsis KK-lt, mis nad tahavad, ja KK vastas, et oli ütlemist. ZZ küsis nende pingi juures, kas kellelgi oli midagi öelda ja siis lõi kellegi suunas rusikas käega, löök riivas SS nägu. Seejärel lõi ZZ uuesti, löök oli suunatud XX pihta. (kd IV; tl. 87). O.-T. Kase väitel oli neil mingil hetkel teise seltskonnaga sõnavahetus, sest teine seltskond laskis muusikat, mis neile ei meeldinud. Nad ütlesid teisele seltskonnale, et pangu oma muusika kinni, see häirib. Selle peale tuli teisest seltskonnast ZZ ja küsis, mis neil öelda oli. XX ütles, et muusika ei meeldi, mille peale ZZ lõi XX (kd IV; tl. 160). SS ütluste kohaselt mängis hoopis nende seltskonnal muusika. Ajal, kui parajasti mängis AG laul „Oks on laiali“, juhtus neist mööda minema ZZ, kes tuli garaažide poolt. ZZ-le see laul ei meeldinud, mistõttu ta tuli nende juurde ja ütles, et nad selle laulu ära paneks. XX ütles, et nad ei vaheta lugu, mille peale tekkis ZZ ja XX vahel sõnavahetus. Järsku lõi ZZ rusikas käega XX suunas; SS, kes istus XX kõrval, tõmbas pea eest, et mitte ise pihta saada (kd IV; tl. 99). AA väitel kõndis ZZ mööda Jaansoni rada silla poolt kesklinna poole. Ta kõndis „oksad laiali“, st provotseerivalt. Kui ta ei olnud veel nende pingist möödunud, pani keegi nende seltskonnast mängima loo, mille teemaks oli „oks laiali“. ZZ tuli nende pingi juurde ja ütles, et talle see ei meeldi. XX vastas, et tema siis ei käiks, oks laiali. Selle peale ZZ lõi XX rusikaga näkku silma piirkonda (kd IV; tl. 92). Küsimuses, millest konflikt algas, peab ringkonnakohus usaldusväärsemateks kannatanu ning tunnistajate KK, NN, OO, UU, TT ja VV ütlusi. Kõigi loetletute ütlused langevad üldjoontes kokku: kõik kinnitavad, et ZZ läks teise pingi ümber olnud seltskonnalt küsima talle hüütud väidetava solvangu kohta. Ütluste kokkulangevust ei pea kohtukolleegium aga selliseks, mis viitaks räägitu omavahelisele kooskõlastatusele. Seda, et tunnistajad räägivad just seda, mida nad ise tajusid, näitab ringkonnakohtu hinnangul see, et enamik tunnistajaid on tunnistanud, et ei kuulnud ise, mida ZZ-le hüüti, ning seda, et hüüti midagi solvavat, said nad teada ZZ-lt. Seda, et tunnistajad ei püüa anda just ZZ-le soodsaid ütlusi, näitab see, et tunnistajad ei ole üksmeelselt eitanud võimalust, et ZZ lõi esimesena. 23 Loetletud tunnistajate ütluste usaldusväärsust suurendab asjaolu, et väljakutse peale sündmuskohale saabunud politseiametnik PP on andnud tunnistajana ütlusi, et KK oli ka saabunud politseinikele selgitanud, et konflikt tekkis sellest, et ZZ solvati tema omapärase kõnnaku pärast ja ZZ läks aru pärima, miks tema kallal noriti (kd IV; tl. 54 prd). PP ütlused näitavad, et solvamise väide ei ole hiljem välja mõeldud, vaid sellest räägiti juba siis, kui asjaosalised olid ilmselgelt veel toimunu mõju all (politsei saabus loetud minutid pärast konflikti lõppu, KK oli hõivatud ZZ verejooksu peatamisega). Seevastu süüdistatavate ja nende seltskonnas olnute ütlused varieeruvad rohkem, neist ütlustest nähtub kaks ja pool erinevat versiooni toimunust, mida ühendab vaid see, et ZZ lõi esimesena. XX, YY ja M. Aeru ütluste kohaselt tuli ZZ koos KK-ga täiesti ilma põhjuseta ootamatult tüli norima. Nende väitel oli ZZ ja kogu teine seltskond häirivalt purjus. SS ja AA ütluste kohaselt häiris ZZ muusika, mis neil mängis, kusjuures loos kõlasid sõnad „oksad laiali“. Ka O.-T. Kase väitel oli konflikti põhjus muusika, kuid tema versiooni kohaselt ärritus ZZ hoopis tema seltskonnas mänginud muusika kohta tehtud märkus. Esitatud versioonidest jääb mulje, et süüd konflikti tekkimise pärast püütakse veeretada teisele seltskonnale, mistõttu on seda seltskonda tervikuna püütud näidata võimalikult halvas valguses. Ühtlasi on püütud ajada ZZ solvanud fraasi „oksad laiali“ kõlanud muusika süüks. Selle versiooni muudab ebausaldusväärseks tõsiasi, et selle kohta, et tüliõunaks oli mänginud muusika, esitati kaks erinevat versiooni. Kahe niivõrd erineva versiooni esitamine jätab paratamatult mulje, et muusika nimetamises tüli põhjusena on kokku lepitud, kuid versioon jäi lõpuni kooskõlastamata. Tähelepanu väärib seejuures fakt, et vahetult konfliktis osalenutest keegi (sh XX, kes erinevate isikute ütluste kohaselt oli see, kellega ZZ sõnelusse sattus) ei maini, et tüli põhjus oleks olnud mõni mänginud muusikapala. Lisaks eelnevale on erinevate versioonide vahel erinevusi ka küsimustes, kust poolt ZZ tuli, kui ta XX ja YY seltskonnast möödus, kas ta tuli üksi või kellegagi koos ning kas ta läks peale nende seltskonnast möödumist oma seltskonna pingi juurde. Sellest tulenevalt ei pea kohus XX, YY, M. Aeru, SS, O.-T. Kase ja AA ütlusi konflikti põhjuste osas usaldusväärseks. Niisiis loeb ringkonnakohus tõendatuks järgneva versiooni: ZZ-le hüüti midagi solvavat tema kõnnaku kohta, kui ta möödus XX ja YY seltskonnast. ZZ läks edasi pingi juurde, kus olid tema tuttavad. Ta pani oma asjad pingile ning ütles, et teda solvati ja ta läheb selle kohta aru pärima. Seejärel siirdus ZZ koos talle pisut tagapool järgnenud KK-ga teise seltskonna pingi juurde, kus ZZ-l tekkis sõnelus XX-ga. See, et ringkonnakohus ei pea usaldusväärseks XX ja YY seltskonda kuulunud isikute ütlusi konflikti tekkimise kohta, ei tähenda, et automaatselt tuleks lugeda ebausaldusväärseks ka nende väide, et esimesena lõi ZZ. Seda, et ZZ tegi löögiliigutuse, on väitnud mitte ainult süüdistatavate seltskonna liikmed, vaid ka osa tunnistajaid kannatanu oma seltskonnast (NN, OO). Selle väite usaldusväärsust kinnitab ka jälitustoimingu protokollis kajastatud M. Aeru ja XX
7. juulil 2019 kell 13.37 toimunud telefonivestlus, milles nad arutasid muu hulgas ka 24 Jaansoni raja ääres juhtunut. M. Aer rääkis, et ta mäletab, kuidas ZZ tuli ja lõi SS-le „vastu hambaid“. XX vaidles vastu, et nii siiski ei olnud, millele vastuseks kinnitas M. Aer, et löök riivas SS nägu. XX kommenteeris, et SS istus tema kõrval, mille peale M. Aer avaldas arvamust, et ZZ püüdis lüüa XX. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks oleks pidanud M. Aer valetama XX-le selle kohta, et ta sellist lööki nägi. Seda, et ta nägi sellist rusikalööki, on M. Aer öelnud ka ütlusi andes. SS on omakorda andnud ütlusi, mille kohaselt ta tõmbas pea eest ära, kui ZZ rusikaga lõi. Kannatanu ütluste kohaselt löödi hoopis talle rusikaga näkku vasaku silma piirkonda, pärast mida ta hakkas selg ees taganema. Maakohus tegigi järelduse, et kõigepealt löödi kannatanut. Ringkonnakohus seda maakohtu seisukohta ei jaga. Tähelepanu väärib, et isegi tunnistajad, kes ei väida, et kannatanu lõi esimesena, ei kinnita samas kannatanu väidet, et teda löödi pingi juures rusikaga näkku. KK ütluste kohaselt hakkas ZZ taganema selle peale, kui XX püsti tõusis. OO sõnul löödi kõigepealt ZZ jalaga, siis tegi tema rusikalöögi ja hakkas taganema. Maakohtu hinnangul toetas kannatanu väidet tõik, et kannatanul on tuvastatud hematoom vasaku silma juures. Seda tehes on maakohus ilmselgelt eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu. Nimelt luges kohus kannatanu väidet kinnitavaks tõendi, mis tegelikult löömise aja kohta teavet ei andnud. Maakohtu järeldus on seda kummalisem, et pärast seisukoha võtmist, et kõigepealt löödi kannatanut, on maakohus otsuses ise tunnistanud mitme erineva järelduse võimalust. Kohus märkis: „Konflikti alguse osas on ütlused vastuolulised, s.o kes keda esimesena lõi. Samas kohtu hinnangul tuleb tõenäolisemaks pidada, et pinkide juures lõi esimesena XX kannatanut, sest pärast juhtunut on kannatanul tuvastatud hematoom vasaku silma juures (
8. kd t.l 18). Kohtu hinnangul haakub antud vigastus pigem sellega, et esimesena lõi XX kannatanut mitte kannatanu XX. Samas, kuna XX ja kannatanu konflikt jätkus ka pinkide juurest eemaldumisel, s.o XX lõi korduvalt kannatanut, ei saa siiski antud vigastuse põhjal teha tõsikindlat järeldust, et esimeseks lööjaks oli justnimelt XX, sest eksisteerib siiski ka võimalus, et kannatanu sai silma piirkonda vigastuse löömise käigus, mis toimus pinkidest eemal.“ Seda, et kohus pole oma seisukohas olnud kindel, näitab seegi, et kohtu seisukoht küsimuses, kes esimesena lõi, on ebamäärane: kohus on leidnud, et kannatanu versiooni tuleb pidada tõenäolisemaks. Ringkonnakohus nendib, et ka selline ebalev seisukohavõtt on kriminaalmenetluse regulatsiooniga vastuolus. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Sellest tulenevalt peab kohus võtma selge seisukoha, kas ta loeb mingi asjaolu tõendatuks. Kuna keegi teine seda maininud ei ole, ei pea ringkonnakohus tõendatuks ka OO väidet, et enne kui ZZ lõi XX, löödi või vähemalt üritati kaks korda teda jalaga lüüa. Kokkuvõttes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et ZZ, kes läks solvangu kohta aru pärima ja sattus XX-ga sõnelusse, lõi XX esimesena. Edasise suhtes ütlused varieeruvad. Kannatanu väitel taganes ta pärast seda, kui teda oli näkku löödud, selg ees garaažide poole ning talle järgnes agressiivselt kolm noormeest. Kannatanu väitega, et tema taganedes tulid talle järele kolm noormeest, langevad kokku mitmete tunnistajate ütlused. 25 ZZ-ga koos XX jt pingi juurde läinud KK ütluste kohaselt hakkas ZZ taganema selle peale, kui XX tõusis püsti. XX koos veel kahe noormehega järgnes omakorda ZZ-le. Seda, et XX ja veel mitu noormeest tõusid püsti ning XX koos YY ja O.-T. Kasega järgnesid taganevale ZZ-le, on kinnitanud teisedki tunnistajad, nende seas XX, YY ja O.-T. Kasega koos olnud M. Aer, kes KK ütluste kohaselt hoidis teda kinni, et ta sekkuda ei saaks. OO ütluste kohaselt tõusid pärast seda, kui ZZ oli XX näkku löönud, XX, YY ja O.-T. Kask pingilt püsti ja hakkasid ZZ suunas jalalööke tegema. ZZ ja tema ründajad liikusid garaažide suunas. Ka NN väitel läksid YY ja O.-T. Kask selle peale, kui ZZ oli XX löönud, ZZ-le kallale. ZZ hakkas taganema ja ütles XX-le, et teeme üks ühele. Seda, et keegi hüüdis, et tehke üks ühele kaklust, on väitnud ka MM. Tema sõnul läks kolm noormeest korraga platvormi pealt ZZ juurde kõnnitee peale. Seal toimus sõnavahetus ja keegi vehkis rusikatega. Selle peale, kui keegi karjus, et tehke üks ühele kaklust, läksid kaks noormeest platvormi peale tagasi. Seevastu osade ütluste kohaselt järgnes ZZ-le vaid XX. Selline mulje jääb esiteks XX enda ütlustest, milles ta väidab, et pärast seda, kui teda löödi, lükkas keegi nende seltskonnast ZZ eemale (YY väitel oli see tema), ZZ taganes garaažide poole ja kutsus XX enda juurde, et kakelda üks ühele. XX tunnistab, et ta läkski ZZ juurde. XX kõrval olnud SS ütluste kohaselt tõusis XX pärast ZZ lööki pingilt püsti, ZZ hakkas taganema garaažide suunas, XX järgnes talle. O.-T. Kask väitis kahtlustatavana ütlusi andes, et pärast seda, kui ZZ lõi XX, tõusis XX püsti ja tõukas ZZ, nad hakkasid rüselema ja liikusid selle käigus teistest eemale. Veel kaks tunnistajat on rääkinud sellest, et nägid ZZ-le järgnemas vaid XX. Nende tunnistajate puhul tuleb aga arvestada seda, et nad on mõlemad väitnud, et ei pööranud toimuvale kogu aeg tähelepanu, ning nende kirjeldus toimunust ongi fragmentaarne, kumbki nendest ei oska öelda, mis toimus vahetult enne nende kirjeldatud olukorda. TT sõnul ta kogu aeg ei jälginud, mis selle pingi juures toimus, kuhu ZZ läks. Kui ta sinna poole vaatas, nägi ta, kuidas ZZ taganes garaažide poole ja XX järgnes talle väga agressiivselt. YY ja O.-T. Kask olid platvormi peal. Ka ŠŠ ütluste kohaselt nägi ta ZZ asfaltteel selg ees garaažide poole liikumas ning talle lähenes agressiivselt XX. Ülejäänute ütlustest lahknevad XX, YY ja O.-T. Kase seltskonnas olnud ÕÕ ütlused, kelle sõnul järgnesid taganevale ZZ-le XX ja YY. YY ütlused langevad osaliselt kokku XX omadega. Nimelt väidab YY, et tema oli see, kes tõukas ZZ pärast seda, kui ZZ oli XX löönud. Ülejäänud osas haaku YY ütlused aga teiste tõenditega. YY ütluste kohaselt aga järgnes tema üksi taganevale ZZ-le, püüdes teda rahustada. ZZ pussitas ta põhjusel, et ZZ ei rahunenud isegi noa näitamise peale, vaid lõi teda ning jätkas tema ründamist veel pärast esimest noalööki. Lisaks väitis YY, et pärast seda, kui ta oli ZZ 26 noaga löönud, tekkis ZZ-l veel maadlus XX-ga. Nagu eespool kajastatud teistest ütlustest näha, ei toeta kannatanu, tunnistajate ega isegi teiste süüdistatavate ütlused sellist sündmuste käigu kirjeldust. Ka on ebausutav väide, et ZZ jätkas kaklust pärast seda, kui oli saanud kaks noahaava, mille tõttu ta kaotas kiiresti verd – meditsiinidokumentidest nähtuvalt kaotas ZZ rohkelt verd. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et YY ütlustes pole põhjust kahelda, sest ta tunnistas oma tegu. See, et YY tunnistas noaga löömist, ei tähenda, et kogu tema versioon toimunust peab paika. Ka juhul, kui kahtlustatav tunnistab tegu, on võimalik, et ta paneb teo tema jaoks soodsamasse konteksti. Mitme erineva versiooni valguses, kus ka põhijoontes sarnase kirjelduse detailid varieeruvad, ei näe ringkonnakohus muud võimalust, kui lugeda tõendatuks asjaolud, mille suhtes on ütlusi andnute seas suurim üksmeel. Sellest tulenevalt on esimesele löögile järgnenud sündmuste käik järgmine: ZZ löögi peale tõusis XX pingilt püsti, kuid lisaks temale reageerisid ka teised tema seltskonnas olnud. ZZ löödi või tõugati, mille peale ta taganes selg ees garaažide poole. Tema poole hakkasid liikuma XX ning temaga koos YY ja O.-T. Kask (see, et ZZ-le järgnesid just XX, YY ja O.-T. Kask, nähtub NN, OO, TT ja M. Aeru ütlustest). Nähes tema poole liikumas kolme vastast, tegi ZZ XX-le ettepaneku kakelda üks ühe vastu. XX, YY ja O.-T. Kask võtsid selle ettepaneku vastu: YY ja O.-T. Kask pöördusid platvormile tagasi, XX läks aga ZZ juurde (sellise sündmuste käiguga on selgitatav ka see, miks eelnevat mitte jälginud TT ja ŠŠ nägid ZZ-le lähenemas vaid XX). Järgneva sündmuste käigu osas lähevad ütlused kõige rohkem lahku. Ütlused varieeruvad alates sellest, et ZZ-ga kakles ja teda lõi noaga ainult XX (MM) või YY (M. Aer) kuni selleni, et XX, YY ja O.-T. Kask peksid ühiselt ZZ (TT, ŠŠ). Ka erinevad ütlused küsimuses, kaks kakeldi ainul püsti seistes (MM), või maadlesid XX ja ZZ ka maas. Viimase versiooni puhul erinevad ütlused omakorda küsimuses, kes teise maha tõmbas ja mitu korda keegi kukkus. Neist erinevustest tulenevalt erinevad ka versioonid, kuidas ZZ noaga löödi. Nagu eelnevalt selgitatud, peab ringkonnakohus tõendatuks seda, et esialgu läks ZZ juurde vaid XX. See tähendab, et ka edasise sündmuse käigu kirjeldamisel ei saa lähtuda ütlustest, mille kohaselt osalesid järgnevas kakluses algusest peale lisaks ZZ-le ja XX-le ka YY ja O.-T. Kask. Need ütlused, mille kohaselt hakkasid esialgu kaklema XX ja ZZ, langevad kokku järgnevas: ZZ ja XX vahel tekkinud kakluse käigus tõmbas ZZ XX pikali. Selle peale sekkusid kaklusesse YY ja O.-T. Kask, kes tõmbasid omakorda pikali ZZ ning peksid teda. Sellele järgnenu täpset käiku versioonide rohkuse tõttu tuvastada võimalik ei ole, kuid selle kakluse käigus lõi YY ZZ kaks korda noaga. Kuigi kannatanu ZZ ise ei ole maininud seda, et ta oleks teinud XX-le ettepaneku kakelda üks ühe vastu, nähtub tema sündmuste edasise käigu kirjeldusest, et tema juurde jõudis esmalt XX üksi. Tema väitel lõi ta esimesena tema juurde jõudnud noormeest enesekaitseks vähemalt ühe korra rusikaga näkku. Seejärel tõmbas ta noormehe riietest pikali maha. Pikali olevat noormeest lõi ta jalaga kehasse; noormees teda ei löönud, püüdis püsti tõusta. Siis sekkusid kaks ülejäänud noormeest, kes hakkasid teda maas olevast noormehest eemale tõmbama, lüües teda samal ajal rusikatega pähe. Sarnased on ka XX ütlused: tema väitel läks ta üksi ZZ juurde. ZZ tegi tema näo suunas löögi, aga ta ei mäleta, kas see tabas. ZZ tõukas teda rindu, mille 27 tulemusel kaotas ta tasakaalu ja kukkus murule pikali. Keegi tuli ja lükkas ZZ tema pealt minema. Seda, et ZZ tema juurde jõudnud XX lõi, on oma ütlustes maininud ka ŠŠ, kelle sõnul lõi aga ka XX ZZ. ŠŠ on kinnitanud ka Seda, et XX kaotas tasakaalu ja kukkus maha, mille peale läksid kaklejate juurde YY ja O.-T. Kask. NN ütlused langevad kannatanu ütlustega kokku XX mahatõmbamise ning YY ja O.-T. Kase sekkumise osas. Tema ütluste kohaselt pani ZZ XX pikali, mille peale läksid O.-T. Kask ja YY uuesti ZZ-le kallale, kukutasid ta pikali ja üritasid maas olevat ZZ peksta. Veel mitmetes ütlustes on mainitud seda, et XX ja ZZ maadlesid maas, kuid neist ei ole võimalik teha järeldust, kas tegemist on kirjeldatud olukorraga või sattusid XX ja ZZ veel kord maas rüselema (nii on väitnud nt XX). Nagu öeldud, on kakluse lõpufaasi kohta ütlused segased ja vastuolulised. Küll on suur osa tunnistajaid (NN, TT, ŠŠ, VV, UU) väitnud seda, et siis oli ZZ üksi XX, O.-T. Kase ja YY vastu. Lisaks viitavad sellele, et ZZ pussitamise ajal olid XX, O.-T. Kask ja YY kõik tema juures, ütlused, milles on mainitud seda, kuidas kaklus lõppes sellega, et ZZ-ga kakelnud noormehed jooksid minema (seda on maininud ka süüdistatavatega samas seltskonnas olnud SS ja ÕÕ). Seega oli kakluse lõpuks asendunud XX ja ZZ vastastikune kaklus asendunud olukorraga, kus ZZ oli üksi XX, O.-T. Kase ja YY vastu ning just sel ajal lõi YY ZZ kahel korral noaga.
9. Kirjeldatud sündmuste käigu valguses peab ringkonnakohus maakohtu poolt XX ja YY tegudele antud õiguslikku hinnangut põhjendatuks ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Kaitsja argument, et avaliku korra rikkumist alustas ZZ, ei oma tähtsust, sest see, kas YY tegu vastab

§ 118

lg 1 p-le 1 ja XX tegu

§ 263

lg 1 p-le 1, ei sõltu sellest, kas ka ZZ pani toime

§ 263lg 1 p-le 1 vastava teo.

Samuti on põhjendamatu kaitsja seisukoht, et XX-le õigusrahu rikkumise etteheitmine on variserlik, kuna ta oli rünnaku all ja sundolukorras. Ringkonnakohtu hinnangul paneb kaitsja selle argumendi puhul omavahel kokku deliktistruktuuri esimesse tasandisse kuuluva kuriteokoosseisu subjektiivse külje ja deliktistruktuuri teise tasandisse kuuluva hädakaitse.

1. Kuna kaitsja esitatud versioon toimunust ei leidnud tõendamist, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ka kaitsja väidet, et XX ja YY tegutsesid hädakaitses. Kuigi ringkonnakohus peab tõendatuks seda, et ZZ lõi esimesena, on tõendamist leidnud sündmuste käigu puhul põhjendatud maakohtu seisukoht, et siis, kui ZZ taganes XX ja YY seltskonna pingi juurest kõnniteele, oli rünne lõppenud ja hädakaitseseisund ära langenud. Kaitsja väitel ei pruukinud ZZ taganemine tähendada seda, et rünne lõppes. Ringkonnakohus möönab, et tõendatud asjaoludest lähtuvalt oli ZZ endiselt konfliktselt meelestatud, st ta ei lugenud konflikti lõpetatuks ega plaaninud naasta oma seltskonna juurde. Samas hoidis oht sattuda kaklusesse mitme vastasega korraga teda tagasi. Nagu apellatsiooniski märgitud, tegi ZZ XX-le ettepaneku kakelda üks ühe vastu. Millele kaitsja tähelepanu ei pööra, on aga see, et XX võttis ettepaneku vastu, minnes üksi ZZ juurde. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt välistab selline vastastikusel nõusolekul toimuv kaklus hädakaitseseisundi ning hädakaitseseisund tekib 28 kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai 2011 otsus kriminaalasjas nt 3-1-1-26-11, p 16). Kuna XX võttis vastu ZZ kutse minna temaga kaklema, ei olnud XX-l ega tema sõpradel talle appi minnes õigust hädakaitseks enne, kui XX oleks muutunud võitlusvõimetuks või andnud kuidagi märku, et soovib kaklust lõpetada. Kumbagi kinnitavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. See, et ZZ-l õnnestus XX pikali tõmmata, ei tähenda, et XX oleks muutunud võitlusvõimetuks – see ei näita, et XX poleks olnud üldse võimeline ZZ-le vastupanu osutama. YY sekkus koos O.-T. Kasega kaklusesse, kui see kulges XX-le ebasoodsalt (ZZ oli ta pikali tõmmanud), kuid mille puhul ei saa rääkida sellest, et XX oleks muutunud võitlusvõimetuks. Pealegi õnnestus YY-l koos T.-O. Kasega tõmmata omakorda ZZ pikali. Mingit ohtu, mida oleks YY-l olnud vaja pärast seda tõrjuda, ringkonnakohus tuvastanud ei ole. Järelduseks, et XX ja/või YY oli hädakaitseseisundis, ei anna alust ka kaitsja rõhutatud fakt, et ZZ oli täiskasvanu, XX ja YY aga alaealised. Kuigi süüdistatavad olid alaealised, ei olnud nad ilmselgelt täiskasvanud mehele füüsise poolest alla jäävad poisikesed. Nii ei saa ZZ ja XX vanusest teha järeldust, nagu oleks olnud tegemist ilmselgelt ebavõrdse võitlusega. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuna XX võttis ise vastu ZZ kutse minna temaga kaklema, ei olnud ta ZZ-ga avalikus kohas kakeldes hädakaitseseisundis ning hädakaitseseisundis ei olnud ka YY, kes sekkus kaklusesse, kuigi XX ei olnud muutunud võitlusvõimetuks (jäänud ZZ-le selgelt alla) või näidanud soovi kakluse lõpetamiseks. Seega ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks XX

§ 263

lg 1 p 1 ja YY

§ 118lg 1 p 1 järgi süüdimõistmise osas.

III 16. Kuna ringkonnakohus kvalifitseeris kuriteod, milles maakohus M. Saki ja YY vastavalt

§ 214

lg 2 p 1, 4 ja 5 ning

§ 214

lg 2 p 4 ja 5 järgi süüdi tunnistas, ümber vastavalt

§ 136lg 1 ja § 121 lg 2 järgi, tuleb mõista M.

Sakile ja YY-le ka uued karistused. 17.

§ 136lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Ringkonnakohus leiab, et karistusliigiks tuleb valida vangistus. Toimepandud kuriteo asjaoludest nähtub, et kuritegu on toime pandud tutvusringkonna mõjutusel ja selles tutvusringkonnas omaks võetud hoiakutest lähtudes. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus M. Saki mõjutamiseks vajalikuks raskemat karistusliiki. Karistusmäära valikul arvestab ringkonnakohus sellega, et tegu ei ole pandud toime M. Saki enda initsiatiivil, vaid A. Rohtmäe plaaniga kaasa minnes. Samas väärib tähelepanu ka see, et vabadus võeti QQ-lt selleks, et teda hirmutada ja võimaldada tema suhtes vägivalda tarvitada. St M. Sakk pani QQ olukorda, kus ta kartis oma elu ja tervise pärast. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus M. Saki süüd

§ 136lg 1 järgi kvalifitseeritud teos keskmiseks.

Kuna maakohus on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud puhtsüdamliku kahetsuse, tuleb M. Sakile mõista karistus, mis jääb alla

§ 136lg 1 keskmise määra.

Ringkonnakohus peab kohaseks M. Saki karistamist kaheaastase vangistusega. 29 Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 1 alusel vähendada M. Saki karistust 1/3 võrra, st 1 aasta 4 kuuni.

§ 68

lg 1 alusel loeb ringkonnakohus sellest eelvangistuses oldud aja arvel kantuks kolm päeva. Seega on M. Saki ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Maakohus jättis M. Saki vangistuse

§ 74lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Kuna Ringkonnakohus tunnistab M. Saki süüdi kergemas kuriteos ja mõistab talle ka kergema karistuse, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks M. Saki karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmist. Katseaja pikkuseks määrab ringkonnakohus 1 aasta 6 kuud. 18.

§ 121

lg 2 p 3 eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd YY süüdistused ei piirdu

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud teoga, on põhjendatud YY karistamine vangistusega. Ka YY puhul võtab ringkonnakohus arvesse, et tema tegu ei põhjustanud kannatanus ainult füüsilist valu, vaid ka hirmu tema elu ja tervise pärast. Ka YY puhul on maakohus karistust kergendava asjaoluna tuvastanud puhtsüdamliku kahetsuse. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et YY tuleb

§ 121

lg 2 p 3 järgi karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase, st 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Sellele karistusele tuleb

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liita

§ 118lg 1 p 1 järgi mõistetud 4-aastane vangistus.

Ringkonnakohus leiab, et karistuste liitmisel on võimalik lugeda kergem karistus

§ 64lg 1 alusel raskemaga kaetuks.

Nimelt on mõlemad karistused mõistetud vägivallategude eest ning

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistetud karistus on

§ 121lg 2 p 3 alusel mõistetud karistusest oluliselt raskem. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud liitkaristust vähendada 1/3 võrra ehk 2 aasta 8 kuuni. Sellest karistusest tuleb

§ 68lg1 alusel lugeda kantuks 29 päeva.

Maakohus jättis mõistetud karistuse

§ 74alusel osaliselt täitmisele pööramata.

Ka ringkonnakohus leiab, et mõistetud karistuse ärakandmata osa on võimalik jätta

§ 74lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kohaldades 3-aastast katseaega.

Kuna YY on viibinud ligi kuu aega vahi all, ei näe ringkonnakohus põhjust karistust osaliselt täitmisele pöörata, vaid leiab, et karistus on võimalik jätta täies ulatuses täitmisele pööramata.

1. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb tühistada ka Pärnu Maakohtu otsusega XX-le kohaldatud karistus. Ringkonnakohus peab sarnaselt kaitsjaga põhjendamatuks XX karistuse täitmisele pööramist 8 kuu ulatuses. XX on viibinud vahi all kokku 6 kuud 14 päeva ja peaks maakohtu otsuse kohaselt ära kandma veel 1 kuu 16 päeva vangistust. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole see karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik. XX on olnud juba nii palju vahi all, et täiendav poolteist kuud mingit olulist eripreventiivset mõju omada ei saa. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et XX vangistuse ära kandmata osa 2 aastat 1 kuu 16 päeva tuleb jätta täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata. IV
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt ja teeb ses osas KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1, 2, 3 ja § 340 lg 1 ja 2 p 3 ja 4 alusel uue otsuse. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse Maario Saki

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi ja YY

§ 214lg 2 p 30 4, 5 järgi süüditunnistamise osas.

Kuna ringkonnakohus kvalifitseerib YY

§ 214

lg 2 p 4 ja 5 järgi kvalifitseeritud teo ümber, tuleb tühistada maakohtu otsus ka YY

§ 121lg 1 järgi süüdimõistmise ja talle selle sätte järgi mõistetud karistuse osas.

Ses osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, mõistes M. Saki süüdi

§ 136

lg 1 ja YY süüdi

§ 121lg 2 järgi.

Kuna YY tuleb tunnistada süüdi korduvas kehalises väärkohtlemises, tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle selle sätte alusel uus karistus mõlema kehalise väärkohtlemise eest. Samuti mõistab ringkonnakohus YY-le uue liitkaristuse. XX puudutavas osas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus määras, et XX peab mõistetud karistusest ära kandma 8 kuud vangistust, millest kandmata on veel 1 kuu 16 päeva. Ses osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kogu XX ärakandmata karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. V 21. Kaitsja on taotlenud M. Sakile, YY-le ja XX-le nende apellatsioonimenetluse kulude hüvitamist. Kuna kaitsja taotles M. Saki täies ulatuses õigeks mõistmist, taotles kaitsja talle ka maakohtu menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist. KrMS § 181 kohaselt hüvitatakse kantud menetluskulud süüdistatavale tema õigeksmõistmise korral. Kuna ringkonnakohus ei mõista M. Sakki õigeks, vaid kvalifitseerib ta teo ümber, ei ole alust M. Sakile tema maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks. M. Sakilt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskuludes tuleb siiski teha üks muudatus. Maakohus on mõistnud M. Sakilt välja esimese astme kuriteole vastava sundraha.

§ 136lg 1, milles ringkonnakohus M.

Saki süüdi mõistab, on II astme kuritegu. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada M. Sakilt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 1460 euro suuruse sundraha väljamõistmise osas ning mõista M. Sakilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja 876 euro suurune sundraha. Apellatsioonimenetluses on kaitsja taotluse andmetel kõigi süüdistatavate õigusabikulud 860 eurot. Apellatsioonimenetluses tekib süüdistatavatel KrMS § 185 lg 1 kohaselt õigus menetluskulude hüvitamisele juhul, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahendi. Kui apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad KrMS § 185 lg 2 kohaselt menetluskulud isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Kõigi süüdistatavate puhul rahuldas ringkonnakohus apellatsiooni osaliselt ja tegi nende suhtes uue otsuse, mistõttu on neil õigus mõistliku suurusega õigusabikulu hüvitamisele. Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele tuleb õigusabikulude mõistlikkuse hindamisel arvestada ka sellega, millises ulatuses apellatsioon rahuldati. Sellega seoses tuleb nentida, et ringkonnakohus ei rahuldanud ühegi süüdistatava osas apellatsiooni täies ulatuses ning mitmeid kaitsja seisukohti kohus põhjendatuks ei pidanud. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et nii M. Sakile, XXle kui YY-le tuleb apellatsioonimenetluse kulud hüvitada 50%, st 430 euro ulatuses. 31 Allkirjastatud digitaalselt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 14.06.2021 otsusega RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2021. a otsus osas, millega ringkonnakohus: 1.1 tunnistas Maario Saki süüdi ja karistas teda

§ 136

lg 1 järgi, samuti mõistis temalt välja sundraha; 1.2 tunnistas YY süüdi ja karistas teda

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõistis talle

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
3. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 32