1-20-9442/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-9442 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Artjom Korobov (ik 39210062226) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi, lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. märtsi 2021 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Artjom Korobov RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Artjom Korobovi apellatsioon Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Artjom Korobov anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 järgi, selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna (viimati karistatud Viru Maakohtu
7. veebruari
8. a otsusega): 1)
9. septembril 2019 kella 13.00 paiku võttis Jõhvi Vene Põhikooli (Narva mnt 16, Jõhvi linn) klassist ebaseadusliku omastamise eesmärgil D.A. i seljakotist mobiiltelefoni Sony Xperia G3121 IMEI-koodiga XXX maksumusega 239,99 eurot koos telefonikaanega maksumusega 10,39 eurot ja väljus asjadega koolist. Sellega tekitas ta E.A. ile varalist kahju 250,38 eurot. 2)
10. jaanuaril 2020 kella 18.20 paiku võttis kaupluse „Maxima“ (Puru tee 77, Kohtla-Järve) müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 pudelit konjakit HENNESSY VS 0,5L maksumusega 19,99 eurot/tk. Ta väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellega tekitas A. Korobov Maxima Eesti OÜ-le varalist kahju 39,98 eurot. 3)
11. jaanuaril 2020 kell 21.49 paiku võttis kaupluse „Maksimarket“ (Tallinna mnt 30b, Narva) müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli konjaki 0,7L „Jules Guatret VSOP“ maksumusega 49,99 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellega tekitas ta Järva Tarbijate Ühistule varalist kahju 49,99 eurot. 4)
12. jaanuaril 2020 kella 17.20 paiku võttis kaupluse „Selver“ (Narva mnt 8, Jõhvi linn) müügisaalist (tegutsedes grupis koos oma õe V.K. ga) ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 1 pudeli konjakit Larsen Cooper’s VS maksumusega 39,90 eurot; 1 pudeli konjaki Remy Martin VSOP maksumusega 44,90 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellega tekitas ta Selver AS-ile varalist kahju kokku summas 84,80 eurot. 5)
13. jaanuaril 2020 kella 18.02 paiku võttis kaupluse „Denim Dream“ (Tallinna mnt 41, Narva) müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 2 T-särki „Guess“ kogumaksumusega 84,00 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellega tekitas ta Põldmaa Kaubanduse AS-ile varalist kahju 84,00 eurot. 6)
14. jaanuaril 2020 kella 17.17 paiku võttis ta kaupluse „Grossi“ (Estonia pst 30a, Kohtla-Järve) müügisaalist ebaseadusliku omastamise eesmärgil 6 šokolaadi „Kalev“ metspähklitega 300g maksumusega 4,08 eurot/tk, 3 šokolaadi Leiger 300g maksumusega 3,78 eurot/tk, 10 šokolaadi Mesikäpp 300g maksumusega 3,84 eurot/tk, 1 kommi glasuuris Toffee „Kuldne Liilia“ 150g maksumusega 0,98 eurot ja väljus kaubaga kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Sellega tekitas ta OG Elektra AS-ile varalist kahju summas 75,20 eurot. Seega süüdistatakse A. Korobovi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt.
15. Viru Maakohtu
16. märtsi
17. a otsusega tunnistati A. Korobov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes A. Korobovile karistuseks 6 kuud vangistust. A. Korobov võeti kohtuotsuse kuulutamisel vahi alla. Tema karistuse algusajaks loeti
18. märts
19. Lahendati ka tsiviilhagide, menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused.
20. Kohus põhjendas A. Korobovile mõistetud karistust järgmiselt. A. Korobov pani toime 6 vargust otsese tahtlusega, ühe neist grupis. Kuriteod olid suunatud võõra vara vastu ning nendega tekitati kannatanutele varalist kahju. Tema süü on keskmine. A. Korobovi on varem 3 korral kriminaalkorras karistatud varguste eest. Teda on 19 korral karistatud väärteokorras, sh 3 korral KarS § 218 järgi. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus süü tunnistamist. A. Korobovi karistusest vabastamiseks või karistuse muul viisil oluliselt kergendamiseks alused puuduvad. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades pidas kohus vajalikuks karistada A. Korobovi reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamas määras. Kuna A. Korobov on teises kriminaalasjas vahistatud, pidas kohus otstarbekaks kohaldada antud kriminaalasjas tõkendit vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest. APELLATSIOON
21. A. Korobov palub Viru Maakohtu
22. märtsi
23. a otsuse tühistada mõistetud karistuse osas ning vähendada seda. A. Korobov ei pannud kuritegusid toime rikastumise eesmärgil, vaid pere toitmiseks. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ja elukaaslane. Viimane käesoleval ajal ei tööta, vaid tegeleb laste kasvatamisega ning vajab materiaalset abi. A. Korobov on motiveeritud vabaduses töötama ja oma lapsi ning peret ülal pidama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Analüüsides kaebuse sisulist põhjendust ning selle perspektiivi II astme kohtus jõudis kohtukoosseis konsensusele, et apellatsioonil puuduks edulootus, mistõttu tuleb see jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. 2
25. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm nr 3-1-149-10, p 5)
26. A. Korobov taotleb kergema karistuse mõistmist. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.
27. Vastavalt KarS § 56 lg 1 esimesele lausele on karistuse alus isiku süü. Seega määrab esmajoones süü suurus karistuse raskuse – suurem süü toob kaasa ka raskema karistuse. Maakohus hindas A. Korobovi süü keskmiseks. Ringkonnakohuski leiab, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis sõltub süü suurus muuhulgas toimepandud varguste arvust. A. Korobov mõisteti süüdi 6 varguses, millel esines kaks kvalifitseerivat tunnust. Ometi mõistis maakohus A. Korobovile karistuseks vangistuse sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka karistust kergendavat asjaolu. Ringkonnakohus ei näe ühtegi preventiivset kaalutlust, mis annaks alust A. Korobovile veelgi kergema karistuse mõistmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on I astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 3