1-18-6212/210

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-6212 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Vassili Vassiljevi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vassili Vassiljevi (Vassiljev; isikukood 38503103732) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja Vassili Vassiljevi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Vassili Vassiljevit 28.05.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-186212 KarS § 121 lg 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat 6 kuu vangistust, millest arvas maha tema kahtlustatavana kinnipidamise aja 3 päeva, mõistes karistuseks 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Vassili Vassiljevile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 28.03.
8. a otsusega mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse võrra. Alates 28.05.2019 kuulus Vassili Vassiljevil ärakandmisele 3 aastat 8 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus 13.06.
10. Tartu Vangla esitas 08.03.2021 Tartu Maakohtule materjalid Vassili Vassiljevi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 1 2.
11. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Vassili Vassiljevi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. Tartu Maakohtu 23.04.
13. a määrusega jäeti Vassili Vassiljev vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
14. Maakohus leidis, et Vassili Vassiljevi suhtes on täidetud formaalsed eeldused, kuivõrd saabunud on seaduses sätestatud tähtaeg ning tal on vabanemisel olemas elukoht rehabilitatsioonikeskuses, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. 3.
15. Vassili Vassiljev on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka kinnipidamisasutuses on ta lausa kuuendat korda. Kuritegude dünaamika varieeruv, sageli esineb vägivaldseid ja varavastaseid kuritegusid koos. Vägivaldne käitumine on olnud jätkuv, lisandunud on narkootikumidega seotud süütegu. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud impulsiivsusest ning sõltuvusprobleemide ja puudulike probleemide lahendamise oskuse tõttu. On esinenud ka grupi mõju ning soov teenida materiaalset kasu. Vassili Vassiljevi käitumine on olnud järjepidevalt kriminaalne. Eelkirjeldatust tulenevalt ei ole alust loota, et karistus suudaks teda õiguskuulekal rajal hoida. Maakohtu hinnangul on Vassili Vassiljevi retsidiivsusrisk keskmisest kõrgem juba tema varasemast elukäigust tulenevalt. Sedavõrd arvukad kuriteod ning pikk kriminaalne ajalugu muudavad uute kuritegude toimepanemise vägagi tõenäoliseks. Kriminaalsetest mõtteviisidest ja käitumismallidest vabanemine ei ole isikul õnnestunud ning puudub alus arvata, et seekord isik suudab seda. 3.
16. Maakohtu hinnangul ei ole Vassili Vassiljev käitunud vangistuses õiguskuulekalt. Temal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust – allumatus, ebaviisakas käitumine ning mitteettenähtud voodikohal magamine. Enamgi veel – 10.09.2020 viskas kinnipeetav kahel korral vanglaametnikke veega, mistõttu ta paigutati eraldi lukustatud kambrisse. Kinnipeetav on ka varem vangistuse jooksul korduvalt rikkunud distsipliininõudeid (ajavahemikul august 2019 – jaanuar 2020 oli Viru Vanglas suurema aja lukustatud kambris) ning sellega väljendanud negatiivseid hoiakuid ühiskonna normidesse. Kui kinnipeetav ei soostu vangistusasutuse rangetes tingimustel kehtivale korrale alluma, on väga suur tõenäosus, et ta ei suuda ka vabaduses või rehabilitatsioonikeskuses kehtivast korrast kinni pidada. 3.
17. Vassili Vassiljevi suurim murekoht on nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamine. Ta on korduvalt läbinud alkoholisõltuvuse võõrutuskuure, kuid need ei ole tulemusi andnud. Lisaks on karistatud tegude eest, mille pani toime alkoholijoobes, sh ka viimane vägivallakuritegu. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning motivatsioon sõltuvusest vabanemiseks on nõrk, millest tulenevalt on tekkinud ka loobumised ja tagasilangused. Samuti on tal narkootiliste ainete sõltuvus, enne vangistust tarvitas amfetamiini igapäevaselt. Praegune karistus mõistetud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, mille pani toime osaliselt ka enda sõltuvusprobleemide tõttu, seega narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses. 3.
18. Vassili Vassiljev on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ mitu korda ning 2019 toimunud jätkuvestlusel leidis, et ei ole sellest huvitatud, kuivõrd hakkab vabanedes nagunii narkootilisi aineid tarvitama. Praegu leidis, et ei soovi neid tarvitada ning tunneb, et on valmis muutuma. Selleks soovib ka vabanedes minna rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. Maakohus leidis, et isikust peab nähtuma sisemine ja tõeline soov muutusteks, milles maakohus kahtles. Tegemist võib olla pigem välise sooviga eesmärgiga vangistusest kiiresti vabaneda. Vassili Vassiljev on manipuleeriva suhtumise ja käitumisega, oma tahtmise või vastumeelsuse väljendamiseks on valmis koguni füüsiliselt sekkuma (nt valvurite veega viskamine), rääkimata verbaalsest allumatusest. 2 3.
19. Lisaks pani Vassili Vassiljev käesoleva süüdimõistmise aluseks olevad kuriteod toime 8 kuud pärast eelmise otsusega süüdimõistmist. Kusjuures kriminaalasjas nr 1-16-1097 mõistetud tingimisi karistus pöörati täitmisele põhjusel, et süüdimõistetud rikkus katseajal määratud kohustusi. Kokkuvõtvalt puudus maakohtul veendumus, et Vassili Vassiljev suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava tahtejõud muutuste tegemiseks edasise seadusekuuleka elu nimel jätkuvalt nõrk. Samuti ei saa kinnipeetava isikut, käitumist vangistusasutuses ja varasemat elukäiku silmas pidades loota vaid rehabilitatsioonikeskusele. Sellele oleks põhjendatud loota, kui isikul oleks tõepoolest tugev sisemine valmisolek muutuste tegemiseks ning motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks ja ta oleks seejuures vangistuse jooksul näidanud üles suutlikkust kehtivast korrast kinni pidada. Arvestades Vassili Vassiljevi pikka kriminaalset elukäiku ning järjepidevat suutmatust püsivaid muutusi seadusekuulekuse suunas ette võtta, ei ole kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine maakohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
20. Tartu Maakohtu 23.04.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu Vassili Vassiljev, kes palub tema kaebuse läbi vaadata. 4.
22. Vassili Vassiljev ei ole nõus Tartu Vangla seisukohaga seoses tema distsiplinaarkaristustega, millised on vangla julgeolekupoliitika tagajärg. Ta on viidud üle soodsamasse sektsiooni hea käitumise eest, kuna ta ei toeta subkultuuri. Ta teeb vangla poolt määratud ühiskondlikku tööd ning suhtleb teistega normaalselt ilma agressiivsuseta. Seaduse järgi peavad nad olema ühiskonnast isoleeritud, mitte vangla administratsiooni poolt mõnitatud ja katsealusteks. Nii tuleks kahtlused tõlgendada tema kui nõrgema poole kasuks ja tunnistada vangla põhjendused tühisteks. 4.
23. Kuigi 28.05.
24. a otsuse alusel kannab 1 aasta 11 kuu pikkust vangistust, kuid reaalselt algas tema karistuse tähtaeg 31.08.
25. Ta on karistust kandnud juba 3 aastat 8 kuud, mida kohus ei võtnud arvesse. Ta on viibinud vangistuses peaaegu neli aastat, viibib vangla rehabilitatsiooniosakonnas, on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ja sooritanud riigikeele eksami (88%) A2 tasemele, kuid tunneb teooria ja praktika ebapiisavust suure arvu sotsiaalprogrammides osalevate kinnipeetavate tõttu. Seepärast Tartu Vangla ei saa anda temale võimalust läbida teisi programme. Ta läbis määratud programmi „Viha juhtimine“, mille tagasiside oli positiivne. Püüdlused muuta eluviisi ebaõnnestusid ja puudus motivatsioon, kuid nüüd on tekkinud motivatsioon – tema lapsed. Pidevalt vangistuses viibimisega on ta käitunud laste suhtes egoistlikult. Vassili Vassiljev soovib, et kohus annaks talle võimaluse hakata kõike parandama ning soovib minna rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Vassili Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). 3
29. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nii soovib Vassili Vassiljev, et kohus hindaks ümber kehtivate distsiplinaarkaristuste asjaolud, arvestaks tema vanglas viibimise tegelikku aega ning arvestaks teda iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, sh ka motivatsiooni enda elu muuta. Seega soovitakse kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata juba maakohtu määruses esitatud põhjendusi, kuivõrd peaasjalikult nõustub nendega, kuid vastab määruskaebuses toodud väidetele.
30. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
31. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses ei hinda kohus distsiplinaarkaristuste määramise asjaolusid, et tuvastada, kas vangla on süüdimõistetut karistanud õigesti. Vassili Vassiljevil oli võimalus distsiplinaarkaristuste määramised vaidlustada, kuid seda ta teinud ei ole. Seega on tegemist kehtivate distsiplinaarkaristustega, mis näitavad, et Vassili Vassiljev ei ole vangistuse kandmise ajal suutnud järgida kehtestatud reegleid nõuetekohaselt. Arvestades seda, et süüdimõistetut on distsiplinaarkorras karistatud lisaks temale mitteettenähtud voodikohal magamise eest ka allumatuse ja suhtlemisega seotud rikkumiste ning ebaviisaka käitumise eest, on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et prognoos Vassili Vassiljevi õiguskuulekusele on pigem madal. Sealjuures on tema suhtes kohaldatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid (paigutati lukustuskambrisse), kuivõrd ta viskas kahel korral vanglaametnikke veega. Ringkonnakohus rõhutab, et süüdimõistetu puhul, kes ei ole võimeline täitma kinnipidamistingimustes olevaid reegleid, ei ole võimalik eeldada, et ta suudaks järgida tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevaid nõudeid korrektselt. Vassili Vassiljevi põhjendused rikkumiste toimepanemise kohta on ennast õigustavad ning näitavad vaid seda, et ka vabaduses, kui miski temale ei sobi, käitub ta täpselt nii, nagu ise seda vajalikuks peab. Nii seab kinnipeetava selline käitumine kahtluse alla ka tema suhtes kriminaalhoolduse läbiviimise, kuivõrd see eeldab käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste korrektset täitmist. Ka rehabilitatsioonikeskuses on kindel kord, mis eeldab, et sinna vabanenud süüdimõistetu saaks hakkama reeglite järgimisega.
32. Ringkonnakohus möönab, et Vassili Vassiljev viibib vangistuses tõesti alates 31.08.2017, kuid seda seetõttu, et esialgu kandis ta karistust kriminaalasjas nr 1-16-
33. Kuivõrd Vassili Vassiljev pani enne kriminaalasjas nr 1-16-1097 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist toime uued kuriteod, mõisteti temale käesolevas kriminaalasjas liitkaristus kohtuotsuste kogumis. Seega on pikaajaline vangistuses viibimine tingitud eelkõige süüdimõistetu enda kuritegelikust eluviisist. Küll ei saa väita, et nii pikk aeg oleks avaldanud mõju Vassili Vassiljevi õiguskuulekusele, arvestades toimepandud distsiplinaarrikkumisi. Seega ei anna ka esitatud väide alust muuta maakohtu seisukohta.
34. Kahtlemata on positiivne, et Vassili Vassiljev on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud majandustöödel ning alustanud riigikeeleõppe B1 tasemega. Vähemalt sõnades on kinnipeetav motiveeritud loobuma sõltuvusainetest, kuritegelikust eluviisist ning leidnud 4 motivatsiooni (lapsed) oma elu muuta. Küll aga ei anna see alust eeldada, et sellest tulenevalt on vähenenud uute kuritegude toimepanemise risk. Nii on materjalidest näha, et sotsiaalprogrammides on Vassili Vassiljev osalenud ka varasemalt ning lapsed ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on ta varasemalt toime pannud ka varavastase kuriteo, seda majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemisel kinnipeetaval töökohta ei ole, kuid tal on võimalus saada töövõimetuspensioni. Ei ole usutav, et ainuüksi see hoiaks ära uute samalaadsete kuritegude toimepanemise. Lisaks on tal sõltuvus nii alkoholist kui ka narkootilistest ainetest, millest loobumisega ei ole ta toime tulnud. Vastupidiselt Vassili Vassiljevile on ringkonnakohus seisukohal, et sõltuvusainetest loobumine ei ole nii kerge, kui kinnipeetav seda arvab. Seda on näidanud ka kinnipeetava varasem elukäik. Risk jätkata narkootiliste ainete tarvitamist ja seetõttu uute kuritegude toimepanemist on jätkuvalt kõrge.
35. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Vassili Vassiljevi suhtes ei ole uute kuritegude risk veel nii märkimisväärselt madal, et see võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastada. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Seda ei taga ka rehabilitatsioonikeskuses viibimine. Nende meetmetega ei ole tegelikkuses võimalik ära hoida ei sõltuvusainete tarvitamist, vägivaldset käitumist ega ebaseaduslikul teel sissetulekute hankimist. Korduvad vangistused ega kriminaalhooldus ei ole muutnud isiku mõtteviisi. Millest tingituna on käesolev vangistus saavutanud karistuse mõistmise eesmärgid, materjalidest ei selgu ning ka kinnipeetav ise ei ole suutnud kohut selles veenda. Seetõttu jääb Vassili Vassiljev vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
37. aprilli
38. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik Aarne Sarjas 5