1-18-3432/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-3432 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2021 määrus Jüri Stepanovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jüri Stepanov (isikukood 36406135221) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja maakohtu põhistused seoses ühiskonna õiglustunde arvestamisega ning täiendada maakohtu määrust ringkonnakohtu põhistustega.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 30.05.2019 otsusega karistati Jüri Stepanovit KarS § 113 lg 1 järgi 6 aasta vangistusega, mille hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg ja J. Stepanovi karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 03.01.
7. Karistuse kandmise aja lõpp 03.01.
9. Viru Maakohtu 15.04.2021 määrusega jäeti J. Stepanov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
10. Kohtumääruse tegemise ajaks oli kinnipeetav karistusest ära kandnud 3 aastat 3 kuud 12 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisadega selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Formaalsed eeldused on täidetud. 2.
11. Maakohus võttis arvesse, et kinnipeetaval on 1 kehtiv karistus ja ta kannab esimest korda reaalset vangistust. J. Stepanov on ennast vanglas üleval pidanud hästi, sest kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on positiivne, et ta on töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Maakohus tunnustas kinnipeetavat hea käitumise, tööga hõivatuse ja sotsiaalprogrammi läbimise eest, kuid leiab, et kinnipeetava poolt individuaalses täitmiskavas mõnede seatud eesmärkide läbimine ja eeskujulik käitumine vanglas ei tähenda koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.
12. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt soovib kinnipeetav vabanemise korral asuda elama koos ema ja perega isiklikku eramajja. Kinnipeetaval on lähedastest kaks alaealist last ja täisealine kasutütar. Peale selle on kinnipeetaval lähedastest endine elukaaslane, kes on nõus teda toetama. 2.
13. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohus möönab, et kaitsja väited kinnipeetava poolt võimaliku ettevõtte rajamise kohta on iseenesest küll märkimist väärt, kuid kuna ühtegi garantiikirja maakohtule esitatud ei ole, siis maakohus seda arvestada ei saa. Kindla töökoha puudumine aga suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Ühtlasi raskendab resotsialiseerumist ka isikut tõendava dokumendi puudumine. Antud juhul välistab see kohese tööleasumise või sotsiaaltoetuste taotlemise võimalused. On positiivne, et kinnipeetaval puuduvad rahalised nõuded ja tema vabanemisfondis on 949,03 eurot. 2.
14. Maakohtu hinnangul on oluline, et kinnipeetav kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt oli kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei mõista kinnipeetav alkoholi tarvitamisega seotud probleeme. Maakohus ei nõustunud kaitsja väidetega, et J. Stepanovi puhul on alkoholi tarvitamise oht minimaalne. Maakohtu hinnangul annab kinnipeetava eelnevast käitumisest tulenev ohuprognoos või halbade asjaolude kokkusattumisest tekkida võiv probleem alust arvata, et vabaduses võib kinnipeetav jätkata alkoholi kuritarvitamist, mis omakorda võib kaasa tuua uue isikuvastase kuriteo. 2.
15. Maakohus ei nõustunud kaitsja väidetega ka selles, et kinnipeetava karistuse eesmärgid on saavutatud ning tema ärakantud karistus on proportsionaalne kinnipeetava poolt toime pandud kuriteoga. Vastupidiselt – maakohtu hinnangul ei ole käesolevaks hetkeks kinnipeetava kõrge retsidiivsusrisk piisavalt taandunud, et ta suudaks vabaduses hästi käituda. Niisiis ei piisa maakohtu hinnangul ainuüksi kinnipeetava lubadustest, et maandada tema isikust tulenevaid riske. Ennatlik on kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada. 2.
16. Vangistuse üheks eesmärgiks on ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Kinnipeetav on küll esimest korda kriminaalkorras karistatud ja kannab selle eest reaalset vangistust. Teda positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles teisi puudujääke. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 15.04.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Stepanovi kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada J. Stepanov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Määruskaebuses leitakse, et maakohus on teinud kaalutlusvea ning andnud asjaoludele ebaõige hinnangu. Maakohtu järeldused on pealiskaudsed ja vastuolulised. 3.
18. Maakohus jättis J. Stepanovi vabastamata seetõttu, et süüdimõistetul puudus kindel töökoht ning isikut tõendav dokument. Need asjaolud on ebaolulised. Maakohtu istungi ajal puudus süüdimõistetul töökoha osas garantiikiri, kuid maakohus ei arvestanud J. Stepanovi eelnevat 2 elukäiku. Süüdimõistetul on 30-aastane tööstaaž erinevates firmades erinevatel ametikohtadel. Enne vanglat J. Stepanov juhatas oma firmat Justep Ehitus OÜ, mis edukalt töötas 11 aasta jooksul ehituse valdkonnas. Firma on kustutatud. Motivatsioonikirjas J. Stepanov märkis, et sidemed partneritega on jäänud, on võimalus moodustada firma ning endine raamatupidaja on valmis töötama, kinnitades seda ka kohtuistungil. Maakohus luges alusetult, et kui puudub garantiikiri, siis ta ei saa ülaltoodut arvestada. Garantiikirja olemasolu ei tähenda, et süüdimõistetu peab asuma tööle just nimelt antud firmas. Vabastamisel saab panna isikule kohustuse asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele. Määruskaebusega koos esitati kohtule 18.04.2021 garantiikiri Viktoria Veod OÜ juhatuse liikmelt V.Vlt selle kohta, et garanteerib J. Stepanovile töö veoautojuhina. Kindla töökoha olemasolu maandab samuti uue kuriteo toimepanemise riski. 3.
19. Määruskaebuses ei jagata maakohtu seisukohta, et resotsialiseerumist raskendab isikut tõendava dokumendi puudumine. Selles osas puudub J. Stepanovil süü. Inspektor-kontaktisik selgitas J. Stepanovile, et puudub vajadus esitada taotlust isikut tõendava dokumendi saamiseks, kuna vabastamise korral vangla vormistab tasuta dokumendid lühikese aja jooksul ning isik vabastatakse juba koos kehtivate dokumentidega. Nii on ka kinnipeetava iseloomustuses kirjas, et vabanemisel tegeletakse isiku dokumendi taotlemisega. Selles osas on esitatud lisana ka vangla vastus. 3.
20. J. Stepanovi karistus vastab kuriteo raskusele ja süü suurusele. Tema käitumine vangistuses näitab, et karistuse eesmärk on täidetud. Samuti on süüdimõistetu saavutanud eesmärke, mis on märgitud individuaalses täitmiskavas. Individuaalne täitmiskava on täidetud ja karistuse eesmärgid tänaseks päevaks saavutatud. Pikema ajavahemiku vältel on J. Stepanov hõivatud püsiva tööga ning vangla märgib, et kinnipeetava töösse suhtumine on positiivne ning ta on vangistuses olnud motiveeritud töötama. Samuti on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning J. Stepanovit ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Vabanemise korral on süüdimõistetul elukoht ja võimalus tööle asuda. Maakohus ei ole J. Stepanovit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid arvestanud ja ta on jäetud üksnes uute kuritegude toimepanemise riski asjaolude tõttu vabastamata. 3.
21. Lisaks on maakohtu seisukohad uue kuriteo toimepanemise riskide osas heitlikud. Kord leiab maakohtus, et kinnipeetava kõrge retsidiivsusrisk on piisavalt taandunud, et ta suudaks vabaduses hästi käituda, siis jälle, et vangla riskide hinnangut ei saa arvestada. Maakohtu järeldus kuriteo riskide osas ei põhine detailsel analüüsil ja on ainult oletus. Kohtumääruses peaksid olema kajastatud kõik põhjendused, millised konkreetsed kuritegude toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed tingivad sellise arvamuse ning miks nad ei kaalu üle süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad infot. Isiku vabastamisest keeldumiseks ei piisa üksnes üldiste ennetuslike kaalutluste märkimisest seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu eelmise eluga, kui samal ajal on täidetud ka muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. 3.
22. Uute kuritegude toimepanemise ohtu ei saa tuletada vaid asjaolust, et varem karistamata isik pani enam kui 3 aastat 4 kuud tagasi toime raske kuriteo, sest see välistaks teatud kuritegude puhul ennetähtaegse vabastamise. J. Stepanov on oma varasema käitumise hukka mõistnud ja käitunud pika aja jooksul seaduskuulekalt. Tuleb võtta arvesse, et kinnipeetav on praeguseks hetkeks oma väärtused ümber hinnanud ja peab neid väiteid usutavaks. Tegemist ei ole suure retsidiivsusriskiga. Uute kuritegude riski on võimalik maandada elektroonilise valvega. Edaspidised võimalused vabaduses võimaldavad süüdimõistetu varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. 3 3.
23. Maakohus on põhjendamatult omistanud kaalu alkoholiprobleemile, mis ei tugine vangla iseloomustusele. Kriminaalhooldusametnik ei ole mitte kunagi väljendanud arvamust, et kinnipeetav ei mõista alkoholiga seotud probleeme, nagu on kohtumääruses märgitud. Vangla iseloomustuses on märgitud, et meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval varasemalt olid alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemid, kuid iseloomustuse järgmine lause räägib sellest, et „käesolevalt kinnipeetavat sõltlaseks hinnatud ei ole“. Maakohus ei võtnud vajalikul määral arvesse ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist. Süüdimõistetu on juba üle 3 aasta alkoholist eemal olnud. Kuigi isik kunagi tarvitas alkoholi, ei tähenda, et ta seda ka tulevikus teeb. Oht, et J. Stepanov vabaduses hakkaks uuesti tarvitama alkoholi, on minimaalne. 3.
24. Kinnipeetav suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt elada. J. Stepanov näitas maakohtu istungil üles kõrget motiveeritust ning tema sõnadest oli aru saada, et ta on seadnud endale eesmärgiks käituda tulevikus õiguskuulekalt. Kaitsja palub arvestada ka süüdimõistetu vanust. 3 aastat on piisav aeg, et loobuda kuritegelikest hoiakutest. Samuti puuduvad süüdimõistetul tasumata nõuded ning tal on vabanemisfondis peaaegu tuhat eurot. 3.
25. Elutingimused pärast vabanemist toetavad J. Stepanovi vabastamist. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga ning leiab, et J. Stepanoviga seonduvad positiivsed aspektid kaaluvad üles negatiivsed. Kuna isik viibib vangistuses esimest korda, siis vanglakaristuse mõju tema edaspidisele käitumisele on eriti tugev. Isik on oma vigadest õppinud ning tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada ning ta ei ole andnud alla. Kaitsja arvab, et isiku varasem elukäik räägib tema vabastamise kahjuks, kuid tegemist on asjaoluga, mida isik muuta ei saa. Isikut tuleb toetada edasiseks seaduskuulekaks eluks ning vabanemisel tuleb lisakohustusena määrata osalemine sotsiaalabiprogrammis, alluda elektroonilisele valvele 7 kuud, mitte tarvitama alkoholi, nagu tegi ettepaneku kriminaalhooldusametnik. J. Stepanov nii oma motivatsioonikirjas kui ka kohtuistungil väljendas veendunult oma soovi teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning on valmis täitma kõiki täiendavaid kohustusi. Kuna hukkunu perekonda jäi alaealine laps, siis on J. Stepanov valmis materiaalselt aitama seni, kuni ta ise on võimeline endale elamiseks vahendid teenima. J. Stepanov saab vabanemise korral kanda hoolt oma lähedaste eest, nimelt eaka 84-aastase tõsiste terviseprobleemidega ema eest, 2 alaealise lapse eest, abikaasa ja hukkunu lapse eest. Positiivseks asjaoluks tuleb lugeda riigikeele piisavat valdamist, kuna kodune keel on eesti keel.
26. Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 17.05.
27. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata. Küll leiab ringkonnakohus, et maakohtu määruses toodu vajab täiendamist. Ka tuleb ringkonnakohtul juhtida taaskord maakohtu tähelepanu seoses mõiste ühiskonna õiglustunne arvestamisega.
29. Maakohtu viide ühiskonna õiglustundele ei ole õige. Maakohus on küll ka ise leidnud, et tegemist on sisustamata õigusmõistega, kuid on seejuures märkinud, et kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab kohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestas siinkohal nii kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust kui ka tema väljavaateid vabaduses. Kuidas seda õiglustunnet sisustada maakohtu määrusest siiski ei nähtu 4 ja milles seisneb seejuures õiglustunde arvestamisel korduv karistatus, samuti väljavaated vabaduses, ka ringkonnakohtule ei nähtu. Ehk ringkonnakohtule ei ole teada, mida maakohus on selle mõiste all silmas pidanud. Tulenevalt eelnevast tuleb nimetatud osa põhistustest maakohtu määrusest välja jätta. See ei muuda teiste asjaolude alusel kogumis tehtud lõppjäreldust.
30. Kohtukolleegiumi hinnangul jäävad määruskaebuse argumendid edutuks. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolud. Samuti on need üheselt ka maakohtu määruses välja toodud, mistõttu argumendid nende mittearvestamise osas on eksitavad. See, et nende asjaolude pinnalt ei jõutud kaitsja jaoks soovitud tulemuseni, ei tähenda, et neid ei oleks arvestatud. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, need on individuaalse täitmiskava alusel toimunud tegevused ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Küll ei anna nende asjaolude ülekordamine neile täiendavat kaalu. Maakohus on arvestanud neid kui süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid.
31. Määruskaebuses korratakse ka üle, et süüdimõistetul on kindel elukoht ning lähedaste toetus. Vangla iseloomustusest ning vangistuse aluseks olevast kohtuotsusest nähtub, et J. Stepanov asub elama samale aadressile, kus ta elas ka enne vangistust. On märkimisväärne, et vangistuse aluseks oleva kuriteo on süüdimõistetu samuti toime pannud oma elukohas. Seega, faktiliselt on küll positiivne, et süüdimõistetul on garanteeritud elukoht, mis on vajalik formaalsete eelduste täidetuks. Samas, analüüsides elutingimusi materiaalsete eelduste täidetuse osas, tuleb asuda seisukohale, et kindla elukoha olemasolu süüdimõistetu käitumisele mõju ei avalda. See ei ole ära hoidnud kuriteo toimepanemist, sest kuritegu on seal samas elukohas toime pandud. Seega ei mõjuta see asjaolu ka uue kuriteo toimepanemise riski. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole põhjust asuda ka seisukohale, et varasemalt puudus isikul lähedaste toetus, mistõttu on selle positiivne mõju käitumise muutmisele samuti vaieldav. Määruskaebuses tuuakse välja rida selgitusi, kuidas J. Stepanov tahab kanda hoolt oma ema, abikaasa, laste ja hukkunud mehe lapse eest, kuid kohtukolleegium ei pea sellele asjaolule vajalikuks anda suuremat kaalu kui süüdimõistetu seda enne kuriteo toimepanemist tegi. Lähedased ei ole suunanud/hoidnud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekana.
32. Maakohus heitis ette, et süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht. Määruskaebemenetluse ajaks on kaitsja koos määruskaebusega esitanud lisana garantiikirja, mille kohaselt on J. Stepanovil võimalik asuda tööle Viktoria Veod OÜ-sse veoautojuhina. Kaitsja heidab ette maakohtule, et garantiikiri ei taga isiku töötamist konkreetsel töökohal. On ilmselge, et kedagi ei saa sundida vabaduses töötama sellel ametikohal, mille kohta on väljastatud garantiikiri. Küll on garantiikirja vaja selleks, et kohtul tekiks veendumus, et isikul ka reaalselt on seal võimalus vabanedes kindlasti tööle asuda, mitte et ta hakkab endale alles vabaduses tööd otsima. Siinkohal märgib ringkonnakohus aga, et ta ei jaga maakohtu seisukohta sellest, et ka tollel hetkel, kui garantiikiri puudus, oleks töökoha puudumine oluliselt mõjutanud uute kuritegude toimepanemise riski. Muidugi on positiivne, et käesolevalt on süüdimõistetule garanteeritud töökoht, mis aitab teenida isikul legaalset sissetulekut ja vältida täiendavaid elulisi probleeme ning probleemide lahendamise oskuse puudulikkusest tulenevalt uue kuriteo riske. Samas, J. Stepanov on töötanud kogu elu, millele viitab selgelt ka määruskaebuses välja toodud 30-aastane staaž. J. Stepanov ei ole kuritegu toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil või majanduslikest probleemidest tulenevalt. Kuriteo toimepanemise põhjuseks oli probleemide lahendamise oskuse puudulikkus ning alkohol. Seega ei oma kohtukolleegiumi hinnangul töökoha olemasolu või siis ka puudumine uue kuriteo toimepanemise riski maandamisel määravat rolli. 5
33. Ringkonnakohtu hinnangul vähetähtsustatakse määruskaebuses alkoholi mõju süüdimõistetule, sest esineb sellest tulenev risk. Lähtudes käesoleva vangistuse aluseks olevast teost, on lähtuvalt alkoholi tarvitamisest ning probleemide lahendamise oskuse puudulikkusest uue kuriteo toimepanemise risk märkimisväärne. Tõsi, süüdimõistetul ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust käesoleval ajal, kuid isikul on ilmselgelt probleeme alkoholiga. See tuleneb nii toimepandud kuriteo asjaoludest kui ka vangla iseloomustuses toodust. Vangistuse aluseks olev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes ning kui tutvuda süüdimõistetu selgitustega maakohtu istungil ning vangla iseloomustusega, siis süüdimõistetu ei näe alkoholis probleemi. Ringkonnakohus sellega eeltoodust tulenevalt ei nõustu. Süüdimõistetu selgitused toimepandud kuriteo osas on samuti pooleldi arvestatavad. See fakt, et isik tegutses hädakaitseseisundis, ei tähenda, et ta ei oleks tegu toime pannud. Nii on ka maakohus oma otsuses tuvastanud, et isik ületas hädakaitsepiire. Kuigi isik ei näe probleemi alkoholiga, siis kõrvaltvaataja pilgu järgi on märkimisväärne, et süüdimõistetu oli kuriteo toimepanemise ajal raskes joobes – etüülalkoholi verest 2,74 mg/g ja uriinist 3,64 mg/g. On oluline, et ka sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu läbimisel puudus veendumus, et isik oleks toimunust omad järeldused teinud, olles jätkuvalt eelkaalutlemise faasis. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu hakkas alkoholi tarvitama umbes 20aastaselt. Enne vangistust tarvitas enda sõnul umbes kord kuus, peamiselt pidudel. Kinnipeetava sõnul ei ole tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Alkoholi tarvitamine ei seganud tema töötamist ega üldist elu. Siiski leiab, et alkoholi tarvitamine võib suurendada kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava endise elukaaslase väitel mindi kinnipeetavaga lahku, kuna viimasel oli probleeme alkoholiga. Seega, kuigi isik pisendab alkoholi rolli, nähtub, et see rikub juba tema suhteid lähedastega. Lisaks ei ülehinda ringkonnakohus asjaolu, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetul probleeme alkoholiga. J. Stepanov kannab karistust vangistuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vangistuses viibitud ajaga ületähtsustada alkoholist loobumise või selle mõju hindamise realistlikkust. Kohus ei väidagi, et kontrollitud keskkonnas alkoholist loobumine ning mittetarvitamine toimib, kuid vabaduses, kus kõik olemas ja saadaval, ei ole see olukord nii lihtne. Vangistuses olles on lihtne väita, et isik on loobunud alkoholist, kuna alkoholi kättesaadavus on sisuliselt välistatud. Ometi on alkoholil süüteo toimepanemisele olnud süüdimõistetul puhul oluline roll lisaks konfliktsituatsioonile.
34. Lähtuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest, et tüli käigus ei osanud süüdimõistetu oma käitumist juhtida ja ületas hädakaitse piire, siis peab kohus vajalikuks, et enne, kui teha põhjapanevaid järeldusi süüdimõistetu muutumise osas ning vabastamise võimalikkuse kohta, tuleb läbida tal ka vangistuses sotsiaalprogramm Viha juhtimine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu täitmiskava täies ulatuses täidetud. Nii nähtub individuaalsest täitmiskavast, et tegevustena on ette nähtud ka sotsiaalprogramm Viha juhtimine, mille eesmärgiks on, et isik oskab kontrollida oma emotsioone, oskab konfliktisituatsioonis käituda. Kohtukolleegiumi hinnangul on nimetatud oskuste omandamine vajalik juba enne vangistusest vabanemist, et vältida igasuguseid võimalusi, et J. Stepanov pärast vangistuse kandmist peaks uuesti karistuse kandmisele tagasi pöörduma.
35. Mõneti väärib tähelepanu kaitsja poolt väljatoodu, et maakohus on üle paisutanud ID-kaarti puudutavat osa. Maakohtu järeldus on laias laastus õige, kuid tõesti kinnipeetava iseloomustuses on kirjas, et vabanemisel tegeletakse isiku dokumendi taotlemisega. Kaitsja poolt lisana esitatud Viru Vangla vastusest (21.04.2021) tuleneb, et J. Stepanovi poolt on isikut tõendava dokumendi taotlusankeet täidetud ning ankeet on edastatud PPA-le. 6
36. Lähtuvalt eelnevast ei ole ringkonnakohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk viidud miinimumini ning kriminaalhoolduse kohaldamine selleks oleks käesoleval ajal veel ennatlik. Määruskaebus jääb edutuks.
37. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-dest 2 ja 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
38. aprilli 2021 määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta selle põhjendustest välja viited ühiskonna õiglustundele ning lisada ringkonnakohtu põhistused. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 7