11. Lugemaks põhjendatuks
lg 3 alusel vangistuse täitmise edasi lükkamise süüdimõistetu ja tema perekonna majandusliku olukorra tõttu, peavad vangistusest tulenevad tagajärjed osutama oluliselt konkreetsematele tagajärgedele, kui kaebuses märgitud. Ühtlasi on olukord, kus vangistusega võivad kaasneda negatiivsed majanduslikud tagajärjed süüdimõistetu perekonnale, pigem tüüpiline, kui erandlik juhtum. On ilmne, et D. Petrenko sissetuleku kaotus võib tema perekonnale negatiivselt mõjuda, kuid D. Petrenko ja tema perekond on juba käesoleva aasta algusest olnud teadlikud, et D. Petrenko asub vangistuses karistust kandma. Seega on nad tegelikkuses saanud juba jaanuarist alates teha vastavaid korrektuure selleks, et pehmendada D. 2 Petrenko perekonnast eemalolekut. Ühtlasi ei ole vähimalgi määral usutav, et neil ei ole seni ajani õnnestunud endale elukohta leida. Covid-19-ga seotud pandeemia on küll aeglustanud ühiskonna toimimist, kuid see ei ole seda täielikult seisma pannud. 12. D. Petrenko poolt teenitav töötasu, mida ta läbi vangistuse edasilükkamise täiendavalt teeniks, ei suudaks tema perekonna olukorda oluliselt parandada. Selleks, et perekonna majanduslik toimetulek oluliselt paraneks, tuleks vangitus ilmselt edasi lükata oluliselt pikemaks tähtajaks, mida seadus aga ette ei näe. Kindlasti ei oleks aga seadusega kooskõlas see, kui süüdimõistetu hakkaks iga paari kuu tagant taotlema vangistuse täitmise uut edasilükkamist, viidates iga kord oma perekonnal tekkida võivatele raskustele. Selliselt ei olekski võimalik D. Petrenkol kunagi karistust kandma asuda. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et D. Petrenko poolt avaldatu ei anna alust
13. Ühtlasi ei vasta tõele kaebuses märgitu nagu lükkaks määruskaebemenetlus edasi D. Petrenko kohustuse vanglasse minna, sest „tegemist ei ole veel jõustunud lahendiga“. See on tegelikkuses ka seaduse tasandil välistatud.
lg 4 kohaselt ei peata taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks vangistuse täitmisele pööramist.
lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule vangistuse täitmisele pööramise kohta teatis. Kui süüdimõistetu ei ilmu teatisel märgitul ajal vanglasse, edastab vangla tema kohta sundtoomise teatise politseile (
14. Nõustuda ei saa õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et
lg 4 eesmärgiks on saata kohtu poolt süüdimõistetule vangistuse algusaja teatis ka siis, kui viimane on taotlenud vangistuse algusaja edasi lükkamist (Pikamäe –
. Kommentaar. § 414/6). Täitmisele pööramine tähendab
lg 3 alusel süüdimõistetu reaalset vanglasse viimist (mitte üksnes teatise saatmist). Lisaks ei arvesta viidatud seisukoht sellega, et süüdimõistetud ei esita üldjuhul pikendamistaotlusi enne, kui kohus on neile teatanud vanglasse minemise kuupäeva – taotlused esitatakse pärast selle kuupäeva teada saamist. Seega muutuks
lg 4 kriminaalmenetluse seadustiku kommentaaris esitatud tõlgendust järgides (suuresti) sisutühjaks. 15. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et edasilükkamistaotluse esitamine ei võta vanglalt ära
lg 3 järgset kohustust teatada süüdimõistetu ilmumata jäämisest politseid ega politseilt
§-st 139 tulenevat kohustust viia kurjategija sundkorras vanglasse. Samuti tuleneb ülal öeldust, et vangla peakski nüüd tegema viivitamata politseile D. Petrenko vanglasse sundtoomise taotluse ja politsei peaks D. Petrenko sellest taotlusest lähtuvalt vanglasse viima. Sellest lähtuvalt tuleb määrus saata ka Tartu Vanglale (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
mai 2021. a määruse osaliselt ja jätab määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.