1-20-566/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-566 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
3. mai
4. a määrus Rene Abelile mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse süüdimõistetu määruskaebus Rene Abel (ik 38708125215), Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond pooled RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. veebruari
9. a otsusega mõisteti R. Abel süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aastat vangistust ja KarS § 120 lg 1 järgi 8 kuud vangistust. R. Abelile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Sellest kuulus koheselt kandmisele 5 kuud vangistust. Ülejäänud 1 aasta 6 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus jäeti tingimisi kahe aastase katseajaga täitmisele pööramata, kui R. Abel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Lisakohustusena keelati tal tarvitada alkoholi, osaleda sotsiaalprogrammis ja registreerida ennast ühe kuu jooksul pärast vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Samuti oli R. Abel kohustatud kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).
10. Kriminaalhooldusametnik esitas
11. aprillil
12. a maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata R. Abeli kandmata karistus täitmisele, kuna viimane on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis suurendab tema uue kuriteo toimepanemise riski.
13. Tartu Maakohtu
14. mai
15. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja R. Abelile tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
16. R. Abel rikkus
17. jaanuaril ja
18. aprillil
19. a kohustust mitte tarvitada alkoholi.
20. jaanuaril
21. a fikseeris politsei tal alkoholijoobe 1,04 mg/l kohta. R. Abeli enda sõnul tarvitas ka koos elukaaslasega alkoholi ja ei suutnud seda kontrollida. Sellele reageeriti kirjaliku hoiatusega.
22. aprillil
23. a fikseeriti tal politsei poolt joove 0,96 mg/l kohta. Tema suhtes algatati kriminaalasi nr 21284000106 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selle kohta, et R. Abel peksis Viljandis aadressil XXX asuvas hoones kahte inimest. R. Abel viibib hetkel vahi all.
24. Ta on rikkunud kohustust osaleda alkoholitarvitamise häire raviteenusel, kuhu ta käesoleval aastal on pöördunud vaid ühel korral. SA Viljandi Haigla teavitas
25. aprilli
26. a kohut sellest, et R. Abel on ravil käinud kolmel korral. Viimati
27. veebruaril
28. a. Samas väitis ta
29. aprillil
30. a toimunud registreerimisel ametnikule, et käib regulaarselt nõustamisel ja järgmine vastuvõtt toimub
31. aprillil
32. a.
33. R. Abeli
34. veebruari
35. a CDT-näit oli tõusnud 1,3 %. Enda sõnul tarbis ta alkoholi viimati
36. jaanuarist kuni
37. jaanuarini
38. a. Asjatundja hinnangul ei põhjusta sellist CDT-tõusu isegi kahepäevane kange alkoholi tarbimine. Pigem näitab see, et isik tarbib alkoholi rohkem, kui vaid nädalavahetustel, tehes seda regulaarselt. Ametnik reageeris rikkumisele hoiatusega, kuna on alust arvata, et ta rikkus keeldu tarvitada alkoholi.
39. Kokkuvõtvalt on R. Abel korduvalt rikkunud temale määratud kohustusi. Tema rikkumised on tahtlikud ja takistavad tema üle järelevalve teostamist. MÄÄRUSKAEBUS
40. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Abel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
41. Ta kahetseb
42. jaanuaril
43. a toime pandud rikkumist.
44. aprilli
45. a rikkumisega seonduvalt märgib R. Abel järgmist. Ta läks sel hommikul tööle ja objektil teisi töötajaid ei olnud. Ta otsustas neid otsima minna, kuna ei soovinud tööpäeva raisku lasta. Tuttavaid kohates uuris ta, et ega nad tema töökaaslasi näinud ei ole, millele sai eitava vastuse. Ta oli sellest äärmiselt löödud ja kuna tema tuttavad tarbisid sel hetkel alkoholi, tekkis tal murdehetk. Ta kahetseb siiralt ja ei õigusta ennast. Ühtlasi oli CDT-näit tema veres tõusnud ja sellele reageeriti hoiatusega. Samas ei tarbinud ta perioodil
46. jaanuarist kuni
47. veebruarini
48. a alkoholi.
49. Ta ei nõustu, et tema motivatsioon alkoholist loobumiseks on vaid näiline. Ta täitis aasta jooksul nõuetekohaselt tingimusi. Tagasilanguse oht alkoholismi puhul on suur. Ta soovib leida enda probleemidele veel tõhusamat abi. Senised pingutused on andnud küll positiivseid 2 tulemusi, kuid ta vajab veel täiendavaid meetmeid. Vangistus nulliks kõik tema senised pingutused ja muudaks võimatuks täiendavate meetmete rakendamise. Tema vangistus ühtlasi raskendaks tema elukaaslase ja kahe alaealise lapse majanduslikku olukorda, kes elavad üüripinnal. Ta sooviks vangistuse asemel katseaja pikendamist, üldkasulikku tööd, ravile allutamist ja alkoholi tarvitamist kontrolliva seadme paigaldamist. Samuti laseks ta endale paigaldada alkoholivastase ampulli. Katseaja pikendamise korral saaks ta näidata, et on suuteline muutuma. Tema suhtes algatatud kriminaalasja ei saa arvesse võtta, sest see kõik ei vasta päris tõele ja uurimine on alles algusjärgus. Otsusega ei ole periood, mil ta peab ravil käima, kindlaks määratud. Ta käis ravil vastavalt võimalusele, sest leidis endale töökoha. Ta oli alati kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
50. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult R. Abeli kandmata karistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
51. R. Abel vabanes vangistusest
52. aprillil
53. a. Pärast seda täitis ta
54. a käitumiskontrolli nõudeid- ja tingimusi nõuetekohaselt. Probleemid algasid selle aasta algusest, mil ta asus tarvitama alkoholi. Ja tema rikkumised ongi suuresti tingitud alkoholi liigtarvitamisest. Joove tuvastati tal kahel korral politsei poolt. Ravil on ta käinud vaid ühel korral, valetades seejuures ametnikule, et ta käib regulaarselt programmi raames kohtumistel. Alkoholikeeld määrati talle põhjusega – nimelt muutub ta joobes olles vägivaldseks. Praeguse otsuse aluseks elukaaslase korduv kehaline väärkohtlemine ja ähvardamisega seotud episood on toime pandud alkoholijoobes olles. Nagu eespool märgitust tuleneb, tema tarvitamisharjumustele ei ole kriminaalhooldusele allutamine mingisugust mõju avaldanud. Ka tema vägivaldsus ei ole sugugi vähenenud, sest Tartu Maakohtu
55. aprilli
56. a määrusega kriminaalasjas nr 1-212830