Obsah (9)

§ 162§ 657§ 5§ 232§ 442§ 230§ 163§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2021, Tallinn Kohtuasja

§ 162lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

1. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1008 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitas kostja Grant Thorton Baltic OÜ arved, millest üks on esitatud 5h eest 30.11.2019 kohtus esindamise eest ning teine 5,5h eest 14.02.2020 kohtus esindamise eest. Tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Hageja vaidles kuludele vastu ja leidis, et kostja ei ole 7 2-19-102382 esitanud menetluskulude nimekirja. Grant Thornton Baltic OÜ ei esindanud kostjat kohtus, esitanud ei ole volikirja. Arvetel olev tundide arv ületab kordades tegelike kohtuistungite aega. Alternatiivselt palus hageja vähendada kulusid vastavalt tegelikule istungite pikkusele 3h.
2. Kostjat esindas vaidluses lepinguline esindaja, kes osales 04.11.2019 eelistungil, mis kestis 1h ning 12.02.2020 eelistungil, mis kestis 1h 15min. Lisaks koostas kostja esindaja 06.01.2020 menetlusdokumendi, mis oli esitatud 5-l lehel. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja esindaja näol on tegemist Grant Thornton Baltic OÜ töötajaga. Küll aga nõustub kohus hagejaga, et menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada tegelikku ajakulu, mis esindajal esindamiseks kuluda võis. Kohus leiab, et 04.11.2019 istungiks valmistumiseks võis esindajal aega kuluda 1h, millele lisandub istungil osalemise ajakulu 1h. 06.01.2020 seisukoha koostamiseks võis aega kuluda põhjendatult 3h, sest osaliselt ei ole vastuväited asjakohased ning seisukohale ei ole lisatud tõendeid. 12.02.2020 istungiks valmistumiseks võis aega kuluda täiendavalt 1h ning istungil osalemiseks kulus 1h 15min. Kogumis on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 1 + 1 + 3 + 1 + 1.15 = 7h 15min ulatuses.
3. Kostja esindaja tunnitasu suurust 80 eurot, millele lisandub käibemaks, loeb kohus põhjendatuks, arvestades vaidluse keerukust ja sisu. Seega on kostja õigusabikulud põhjendatud 7h 15min x 80 = 579.99 eurot käibemaksuta ja 695.99 eurot käibemaksuga. Kostja ei ole teatanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus hindas tõendeid valesti ja tegi üllatusliku otsuse.
5. 17.09.2018 pakkumine on siduv ainult selles kirjeldatud tööde osas. Tööd, millised ei olnud pakkumises loetletud, on eraldi tööd eraldi hindadega ja kuuluvad tasumisele eraldi. Kostja on täiendavad tööd ja materjalid saanud ning suuremas osas ka nende eest tasunud. Ka põrandaliistud ja nende paigaldus on eraldi töö ega kuulunud laudpõranda paigalduse juurde. Selle töö tegi hageja ära ja osaliselt kostja selle eest ka tasus, mida kinnitab 11.12.2018 e-kiri.
6. Maakohus hindas valesti hageja pakkumist. Kostja pidi täiendavalt tasuma materjalide eest, mida pakkumises ei nimetatud. Tööde tegemise tähtajas ei olnud kokku lepitud. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus kostja uuris, milliseid töid hageja saab teha ja mis võiks olla tööde tegemise umbkaudseks ajaks. Konkreetset tööde tegemise aega kokku ei lepitud. Tööde maht kasvas algselt räägituga võrreldes kordades, kostja oli sageli ära ja puhkusel ega tarninud lubatud materjale. Kokku ei lepitud ka tööde tegemise järjekorras. Kostja soovis 19.11.2018 küll tualeti tegemist eelisjärjekorras, kuid kokku selles ei lepitud.
7. Kostja avaldusest „ühesõnaga, palun tõmbame projektile joone alla siinkohal ja ma pusin ise edasi“ ei nähtu, et leping oleks üles öeldud hageja olulise lepingurikkumise tõttu. Tegemist ei olnud üldse ülesütlemise teatega.
8. Kohus ei hinnanud õigesti kostja 08.08.2018 ja hageja 10.08.2018 e-kirju. Hageja koostas eksperthinnangu ja saatis selle 10.08.2018 e-kirjaga. Ei olnud muud põhjust hinnangu koostamiseks ja saatmiseks kui kokkulepe poolte vahel. Tegemist ei olnud kohtu määratud ekspertiisiga ega ehituse auditiga. Tegemist oli poolte kokkuleppega selle kohta, et üks isik saab ehitustehniliste eriteadmistega isikult erialateadmistel põhineva arvamuse, mille eest teine 8 2-19-102382 isik tasub kokkulepitud tasu. Hageja e-kirja lõpus on koostaja nimega koos toodud ka pädevust tõestavad registreeringu numbrid (mh omanikujärelevalve EEO003098).
9. Hageja ei nimetanud koostatud tabelis lisatöödeks ja -materjalideks töid ja materjale, mis tegelikult sisaldusid hinnapakkumistes. 17.09.2018 hinnapakkumisele eelnenud kirjavahetuses rääkisid pooled igasugustest töödest ja asjadest, mis aga ei saanud lõpliku kokkuleppe osadeks. Tabelis 10.12.2018 seisuga on näha, et lisamaterjale ja -töid on tehtud 1725.49 euro eest. Kokkuleppe järgsete tööde eest soovis apellant tabeli järgi saada 2000 eurot. Tabeli alusel tasus kostja 11.12.2018 2000+1725=3725 eurot. Lisatöid ja -materjale ei saa arvata 20 000 euro sisse.
10. Majapidamisruum ja vannituba on eraldi ruumid. Majapidamisruumi põranda katmist plaatidega ei olnud 17.09.2018 hinnapakkumises. See oli kokku lepitud hiljem ja eraldi tasu eest. Majapidamisruumi plaatimise eest on lisatööde arvestuse alusel vastustaja tasunud. Vastustaja seisukoht
11. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sealhulgas uurinud ja hinnanud apellatsioonimenetluses esitatud täiendavaid tõendeid, leiab, et maakohus rikkus osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata kokku 551.40 euro nõudes, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu lahend muutmata. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse (

§ 657

lõike 1 punkt 2), millega rahuldab hagi osaliselt ning jaotab esimese ja teise astme kohtumenetlustega seotud kulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt koosneb hageja nõue kostja vastu kolmest osast: 3300 eurot tehtud, kuid tasumata lepinguliste tööde eest; 371.40 eurot täiendavalt kokkulepitud tööde ja -materjalide (põrandaliistud ja nende paigaldus; tasumata osa 625 eurost) eest; 250 eurot ehitusliku ekspertarvamuse koostamise tasu. Hageja on menetluses olnud seisukohal, et pooled sõlmisid kostjale kuuluva korteriomandi siseviimistlustööde tegemiseks töövõtulepingu tema 17.09.2018 pakkumise alusel, tasuks lepiti kokku 20 000 eurot kõigi pakkumises loetletud tööde eest, pakkumine ei sisaldanud põrandaliistude maksumust ega paigaldamist (selles lepiti lepingujärgsete tööde tegemise ajal täiendavalt kokku), eraldi oli sõlmitud kokkulepe kostja korteriomandi kohta ehitusliku ekspertarvamuse koostamiseks. Kostja ei ole vaielnud vastu töövõtulepingu sõlmimisele, kuid leidis, et on tasunud kõigi lepingu lõppemise ajaks tehtud lepinguliste tööde eest ja nende hulka kuulusid ka põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine. Kostja eitab kokkulepet ekspertarvamuse tellimiseks. Maakohus asus mh seisukohale, et hageja ei tõendanud, et oleks lepingu kehtivuse ajal teinud lepingujärgseid töid, mille eest kostja ei ole tasunud; et põrandaliistud ja nende paigaldamine pidi kuuluma lepingujärgsete tööde hulka (pakkumises märgitud „Põrandad – põrandalauad + paigaldus, põrandate lihvimine ja õlitamine“) ja et hageja ei ole tõendanud, et oleks nimetatud 9 2-19-102382 töö teinud; hageja ei tõendanud lepingu sõlmimist ekspertarvamuse tegemiseks ega sellise töö tegemist.
2. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel senini vaidlus töövõtulepingu sisu (eelkõige kokkulepitud tööde, täitmise tähtaegade) ja lõppemise aja ning aluse üle. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust esmalt nimetatud ulatuses.
3. Kolleegium on seisukohal, et maakohus tõlgendas kooskõlas VÕS §-dega 8, 9, 11, 16 ja 29 õigesti siseviimistlustööde tegemiseks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut, kui tuvastas, et lepingujärgsete tööde loetelu saab lugeda tõendatuks hageja 02.09.2018 ja 17.09.2018 e-kirjades sisalduvate loetelude alusel. Tõenditest nähtub selgelt, et tegemist oli vaid osaga kokkulepitud töödest, mis olid mõeldud täiendamaks varasemat pakkumist, kuna peale 02.09.2018 pakkumist oli ilmnenud vajadus teha töid, mille vajadus varasemalt ei olnud teada. Kostja 16.09.2018 e-kirjast nähtuvalt olid selleks nt vajadus parandada eelmiste ehitajate praak, valada põrand majapidamisruumis jmt. Seega tuvastas maakohus õigesti, et lepingujärgseteks töödeks olid: seinte ja lagede viimistlemine (vuugilindid, pahteldamine, lihvimine, kruntimine ja värvimine, materjal ja katmistööd) 6100 eurot; plaatimine (seinte ja põrandate hüdroisolatsioon, plaatimine, vuukimine, silikoonimine, plaatide peale lõpuliistude paigaldamine; plaadid pidi tooma kostja) 2500 eurot; põrandatööd (põrandalauad ja paigaldus, põrandate lihvimine ja õlitamine) 6800 eurot; siseuste tööd (4 siseust, ukseliistud, lävepakud; lukud, sulgurid ja lingid pidi hankima kostja) ja materjalid 1000 eurot; aknalauad 700 eurot; põrandatööd trepi all 395 eurot plaadi maksumuseta; majandusruumi põrandatööd koos kruntimise ja valamisega 465 eurot; kipsitööd koos vanni eest kinni ehitamisega 285 eurot ja muud vannitoa tööd koos torutööde ja põrandakütte paigaldusega 1350 eurot. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kokku lepiti ka, et kostja valitud materjalid tuli arveldada pärast ostmist ning et tasuks lepiti kokku 20 000 eurot tingimusel, et tasumine toimub sularahas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et leping oli sõlmitud VÕS § 639 lõike 1 mõistes siduva eelarvega, mistõttu eelpool kirjeldatud pakkumiste ja nõustumise alusel tehtud lepinguliste tööde ja esiletoodud materjalide eest hageja tasu enam kui 20 000 eurot kostjalt nõuda ei saanud. Mittesiduva eelarvega kokkuleppe sõlmimist eeldada ei saa ja sellise kokkuleppe sõlmimist asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Seega sai maakohus vaidluse lahendamisel lähtuda eelnevalt tuvastamist leidnud lepinguliste tööde loetelust ja seda nii iga töölõigu kui lepingu kogumaksumuse osas.
4. Poolte vahel on vaidlus, kelle tahteavalduse alusel leping lõppes. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu lõpetamine toimus kostja tahteavalduse alusel 07.01.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt kostja 07.01.2019 e-kirjale antud tõlgendusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sama sätte teise lause kohaselt, kui saaja tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Hageja ei avaldanud 08.01.2019 e-kirjas imestust kostja tahteavalduse, mh lause „ Ühesõnaga, palun tõmbame projektile joone alla siinkohal ja ma pusin ise edasi“ üle ega küsinud selgitust kostja kirja eesmärgi kohta. Vastuseks kostja e-kirjale teatas hageja järgmisel päeval ise lepingu lõpetamisest põhjusel, et kostja ei tasu tööde eest vastavalt kokkulepitule. Poolte e-kirjadest nähtuvalt sai hageja kostja e-kirja kätte enne enda e-kirja saatmist, mistõttu oli kostja tahteavaldus muutunud TsÜS § 69 lõike 1 alusel kehtivaks enne, kui hageja tegi enda tahteavalduse. 10 2-19-102382 Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kostja näol on tegemist töövõtusuhtes tellijaga, kel on VÕS § 655 lõike 1 esimese lause alusel õigus töövõtuleping igal ajal üles öelda, siis käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas tellija ütles lepingu üles töövõtja olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel. Ülesütlemise põhjus omaks tähtsust juhul, kui töövõtja nõuaks tellijalt mitte ainult tasu lepingu lõppemise ajaks tehtud tööde eest, vaid kogu algselt kokkulepitud tasu. Töövõtulepingu tellija poolt ülesütlemise (VÕS § 655 lõige 1 esimene lause) ja tellija poolt töövõtja olulise rikkumise tõttu lepingust taganemise (VÕS § 188) õiguslikke tagajärgi analüüsis Riigikohus nt lahendites nr 3-2-1-64-11, 3-2-1-79-16, 2-10-12908, 2-13-
6. Käesolevas asjas on hageja toonud hagiavalduses selgelt esile, et on kokkulepitud tasu 20 000 eurot vähendanud 700 euro võrra, s.o lepingu ülesütlemise hetke seisuga tegemata tööde hinna võrra. Ka võiks töövõtja lepingurikkumise tuvastamine olla asjakohane juhul, kui tellija oleks toonud vaidluses esile vastunõude, mille eelduseks on töövõtja lepingurikkumine. Maakohus tuvastas, et vastunõuet ega tasaarvestuse avaldust kostja ei esitanud. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses vastupidist väitnud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja põhjendused, millega kohus asus seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe lepingu täitmise tähtajas ja et hageja rikkus seda ning et sel alusel oli kostjal õigus leping üles öelda. Nimetatud osas maakohtu poolt tuvastatu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata kohtu selgitustele asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõendamiskoormuse jagunemise kohta ei suutnud hageja tõendada, et lepingu lõppemise seisuga oli ta teinud lepingujärgseid töid 3300 euro väärtuses, mille eest on kostjal tasumata. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tasus hagejale tööde tegemise ajal n-ö jooksvalt, sh ettemaksuna, millest hageja loeb lepingu järgi tasutuks 16 000 eurot. Hageja on küll toonud menetluses esile, millised tööd jäid tema poolt 700 euro väärtuses tegemata (13.03.2020 menetlusdokumendis), kuid millised pakkumistes sisalduvad tööd/materjalid ja millises rahalises ulatuses olid tehtud/tarnitud enne objektilt 17.12.2018 lahkumist, kuid jäid kostja poolt tasumata, ei ole hageja esile toonud.

§ 5

lõike 1 kohaselt toimub hagi menetlemine poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja esitas hageja väidetele vastuväiteid, mh tuues esile täiendavalt tegemata lepingulisi töid. Kostjal ei teki vastuväidete tõendamise kohustust enne, kui hageja on oma väited tõendanud. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata 3300 euro nõudes. 45. Kolleegium nõustub apellandi etteheidetega maakohtule osas, milles kohus asus seisukohale, et põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine kuulus algselt kokkulepitud lepinguliste põrandatööde hulka ja hagejal ei ole alust nõuda nende eest täiendava kokkuleppe alusel 371.40 euro tasumist. Kolleegium on seisukohal, et selles osas eksis maakohus asjakohaste tõendite hindamises (

§ 232lõige 1).

Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada ja tõendid ümber hinnata. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 kohaselt poolte ühisest tegelikust tahtest lepingu sõlmimise ajal (lõige 1), kui ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingutingimusi nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel pidi mõistma (lõige 4). Sama sätte lõike 5 kohaselt tuleb tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi (punkt 1), tõlgendust, mille lepingupooled on samale tingimusele varem andnud (punkt 2), lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (punkt 3), lepingu olemust ja eesmärki (punkt 4), lepingupoolte vahelist praktikat (punkt 6). Sama sätte lõike 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos 11 2-19-102382 teiste tingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Puudub vaidlus, et lepinguliseks tööks oli 02.09.2018 pakkumise alusel „Põrandatööd – põrandalauad ja paigaldus, põrandate lihvimine ja õlitamine“. Seega oli põrandatööde sisu lepingus kokku lepitud ja selles ei olnud nimetatud põrandaliiste ega nende paigaldamist. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, kas lepingueelsete läbirääkimiste käigus või hilisemalt lepingu täitmise käigus oleksid pooled saanud ühtviisi aru, et siiski kuuluvad põrandatööde hulka ka põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine. Vastuses apellatsioonkaebusele tõi kostja esile, et ta eeldas, et liistud on osa põrandatöödest. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, et poolte ühiseks tahteks oli lugeda lepinguliste põrandatööde hulka ka elutoa ja magamistoa liistud ning nende paigaldamine. Kuna põrandatööde sisu oli lepingus kokku lepitud selgelt, ei ole alust tuvastada, et pooltega sarnane mõistlik isik oleks pidanud saama lepingust sõlmimise ajal aru sarnaselt kostjaga. Maakohus asus seisukohale, et põrandaliistude tarne ja paigaldus kaasnevad paratamatult põrandatöödega, kuid ei ole oma seisukohta

§ 442lõike 8 kohaselt põhjendanud.

Sellist väidet kumbki pool maakohtus ei esitanud. Selline väide ei ole kolleegiumi arvates ka eluliselt usutav, kuna põrandaliistude puudumine ei takista mingilgi moel korteriomandi põranda eesmärgipärast kasutamist. Eeltoodust tulenevalt asub kolleegium seisukohale, et tõendatud on hageja väide, et põrandaliistude tarnimine ja paigaldamine ei kuulunud nende tööde hulka, mille eest pidi kostja tasuma kokku 20 000 eurot. Seega saab hageja nõue kuuluda rahuldamisele juhul, kui pooled sõlmisid selles osas eraldi kokkuleppe või kui esinevad alused hagi rahuldamiseks mõnel lepinguvälisel õiguslikul alusel. Kolleegium on seisukohal, et poolte esiletoodud asjaolude ja tõendite alusel saab tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veendumusega tuvastada, et pooltel oli elutoa ja magamistoa põrandaliistude tarnimiseks ja paigaldamiseks sõlmitud eraldi kokkulepe kaudsete tahteavalduste teel. TsÜS § 68 lõike 1 kohaselt võib teha tahteavalduse mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lõike 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja kinnitas maakohtus (04.11.2019 istungil) põrandaliistude saamist ja paigaldamist. 25.02.2020 menetlusdokumendist nähtuvalt vaidlustab kostja nõude suurust, nõustudes, et tõendatud on töö kulu 350 eurot ja materjali kulu 44.48 + 86.56 eurot. 11.12.2018 e-kirjast nähtuvalt teatas hageja, et liistude paigaldamine peaks toimuma järgmisel nädalal ja lubas liistud kohale tuua. Sama päeva e-kirjas kostja liistudega seonduvale tegevusele vastuväiteid ei esitanud. Seega sõltumata sellest, kas kostja eeldas tol hetkel, et liistud kuuluvad lepinguliste tööde hulka või mitte, oli ta igal juhul nõus nende toomise ja paigaldamise organiseerimisega hageja poolt. Seega saab lugeda tuvastatuks, et on piisavalt selge, et pooled saavutasid selles osas kokkuleppe (VÕS § 9 lõige 1). Kostja ei ole esitanud pretensioone seoses konkreetse materjali ja tööga, samuti on kinnitanud materjali saamist ja töö tegemist, mistõttu saab lugeda töö vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes. Seega tuleb hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hagejale välja 371.40 eurot. 46. Ringkonnakohus on veendumusel, et maakohtu otsust tuleb muuta ka osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja nõude 250 euro saamiseks ehitusliku eksperthinnangu koostamise eest. Maakohus leidis, et hageja ei tõendanud kokkuleppe saavutamist hinnangu koostamiseks, selle koostamist ega kostjale üleandmist. Hageja on kaebuses jäänud maakohtus esitatud seisukohtade juurde, mh et kokkulepet tõendab kostja 08.08.2018 e-kiri, tasus lepiti kokku 12 2-19-102382 suuliselt ja hinnangu saatis hageja kostjale 10.08.2018 e-kirjaga. Kostja on olnud seisukohal, et 10.08.2018 saatis hageja talle mitteformaalse e-kirja, milles on 4 küsimust varasemate jooniste ja aktide kohta, kostja ei teinud hinnangu saamiseks offerti ja puudusid kokkuleppe hinna või muu osas. Vastuses kaebusele selgitab kostja, et hageja ei teatanud talle palju hinnang maksma läheb või et tegemist ei ole osaga hageja „kõigi lisatöödega“ pakkumisest, samuti et 10.08.2018 e-kiri oligi eksperthinnang. Esmalt märgib kolleegium, et ehituse asjatundjalt ostetava korteriomandi ehituskvaliteedi kohta hinnangu saamiseks sõlmitav kokkulepe saab olla töövõtuleping VÕS § 635 lõike 1 mõttes. Hageja ei ole väitnud, et temalt oleks tellitud ehituse audit Eh-i sätete mõttes. Seega maakohtu otsuse põhjenduste osa, kus kohus analüüsis 10.08.2018 hageja e-kirja sisu vastavust ehitise auditi nõuetele, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja kasutas hageja kui ehitusspetsialisti hinnangut läbirääkimistel korteri müüjaga ega esitanud hinnangu kohta pretensioone. Kostja sellele väitele vastu ei ole vaielnud. Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et hinnang (arvamus), milline sisaldus hageja kui ehitusala asjatundja 10.08.2018 e-kirjas, oli koostatud kokkuleppel kostjaga. Et kostja viitas läbirääkimistel müüjaga võimalikele ehituslikele puudustele korteris ja et kostja soovis, et keegi hindaks tegeliku ehituse vastavust plaanidele ning et hageja käis korteriga tutvumas ja tutvus enne 10.08.2018 e-kirja ehitise dokumentatsiooniga, on tõendatud e-kirjavahetusega perioodil 01.08.2018 kuni 10.08.2018 müüja ja kostja ning hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole tõendanud, et 10.08.2018 hinnang oma vormistuselt või sisult vmt ei vastanud tema tahtele. Hageja pakkumistest teha kokkulepitud tööd 20 000 euro eest ei saa järeldada, et selles summas oli arvestatud ka 10.08.2018 hinnangu koostamiseks tehtud töö eest tasu. Küll aga on poolte vahel vaidlus, kas selle tegemine oli kokku lepitud eraldi tasu eest ja kui, siis millises suuruses tasu eest. VÕS § 635 lõikest 1 tulenevalt on töövõtuleping tasuline leping. Seega eelduslikult peab kostja tasuma hagejale tema tehtud töö eest. Et tegemist on tasulise teenusega, sai aru ka kostja, sest küsis 08.08.2018 e-kirjas „kui palju see ekspertiis mulle maksma läheb“. Kokkulepitud tasu suuruse tõendamiskoormus on

§ 230lõikest 1 tulenevalt praeguses asjas hagejal.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud väidet, et tasu 250 eurot oli kokku lepitud suuliselt. Kui tasu kokku ei lepitud tuleb lähtuda VÕS § 637 lõikest 1, mille kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vastavalt õiguskirjandusele tuleb selle sätte mõttes lugeda tavaliseks tasuks eelkõige tasu, mida konkreetne töövõtja lepingu objektiks oleva töö eest tavaliselt võtab (nt töövõtja hinnakirja kohane tasu või sarnase teenuse eest teistelt klientidelt samal ajaperioodil nõutud tasu). Kui selline tavaline tasu konkreetsel töövõtjal puudub, saab mõistlikuks tasuks pidada konkreetse teenuse turuhinda, s.o kohalikku keskmist tasu sellise töö tegemise eest. Konkreetse teenuse kohalikku turuhinda tuleb pidada erikokkuleppe puudumisel tavaliseks tasuks ka olukorras, kus konkreetse töövõtja tavaline tasu ületab oluliselt samalaadse töö eest lepingu täitmise kohas tavaliselt makstavat töö turuhinda (Võlaõigusseadus III Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt. Tallinn 2009). Hageja esitas ringkonnakohtu selgituse alusel tõendid selle kohta, et

1. aastal teostas ta Sakus asuvale eramule ostueelse ülevaatuse, tuvastas puudused ja kontrollis dokumentatsiooni ning sellise teenuse hinnaks oli 660 eurot. Samuti selgitas täiendavalt, et tegemist ei olnud tunnitasu arvestusega, vaid akordtasuga (kokku oli lepitud konkreetne summa). Kostja vaidles sellele vastu, tuues esile, et hagejal sai kuluda 10.08.2018 e-kirjas sisalduva arvamuse koostamiseks kokku 3h (objekti ülevaatus + dokumentide ülevaatamine, e-kirja kirjutamine + 13 2-19-102382 sõit objektile). Kostja esitas tõendi selle kohta, et riiklikult tunnustatud ehituseksperdi tunnitasuks on 60.00 kuni 75.00 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et mõistliku tasuna konkreetse teenuse eest tuleb tuvastada 3x60=180 eurot, võttes aluseks kostja tõendatud tunnitasu. Hageja esitatud tõendilt nähtub töö suuremas mahus objektiga kui korteriomand. Samuti nähtub, et arve oli esitatud äriühingu nimel ja sisaldas käibemaksu. Hageja ei ole käesolevas vaidluses toonud esile, et tal oleks alust nõuda hagejalt tasu koos käibemaksuga.
2. Eelpool vastamata kaebuses ja vastuses sisalduvad poolte väited asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu ringkonnakohus neid käesolevas lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Hagi osalise rahuldamise alusel tuleb maakohtu lahendit muuta ka menetluskulude jaotuse alusel. Samuti tuleb kolleegiumil jaotada apellatsioonimenetluse kulud. Kolleegium on

§ 163

lõike 1 alusel seisukohal, et arvestades, et rahalisest nõudest kuulub rahuldamisele 14%, on mõistlik jaotada menetluskulud mõlemas kohtuastmes võrdeliselt hagi rahuldamise proportsiooniga. Seega jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes 14% ulatuses kostja ja 86% ulatuses hageja kanda. 49. Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude põhjendatud ja vajalike kulude suurust, ei tee seda

§ 174lõikest 4 tulenevalt ka apellatsioonikohus.

Kuna praeguses asjas on pooltel menetluskulude osas vastastikused nõuded, tuleb mõlemale poolele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata asja lahendanud maakohtul

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin 14