← Eesti

2-19-8577/98

Obsah (5)§ 203§ 193§ 187§ 206§ 207

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-8577 Määruse kuupäev Tartu, 15. juuni 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal Kohtuasi Rakvere linna

) § 187 lg 1 p 1 alusel nõusolek R.K. (eestkostetav) nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja palus lubada tal sõlmida Matti Maja OÜ-ga (osaühing) notariaalne kokkulepe, mille kohaselt kustutatakse kinnistusraamatust eestkostetava kasuks seatud tähtajatu ja isiklik kasutusõigus elamule, mis asub Rakveres X kinnistul (kinnistu), ning osaühing tasub eestkostetavale kande kustutamise eest hüvitisena 2000 eurot. Avaldaja märkis, et notariaalse lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise kulud kannab osaühing. Avalduse kohaselt määras Viru Maakohus

  1. oktoobril 2019 tsiviilasjas nr 2-19-8577 tehtud määrusega (maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus) avaldaja eestkostetava eestkostjaks. 2-19-8577 Eestkostetavale kuulus kinnistu, mille ta kinkis
  4. juunil 2004 M.K-le. Eestkostetaval on kuni surmani kinnistul asuva elamu (elamu) tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus. Eestkostetav ei kasutanud elamut aastaid, sest see on amortiseerunud ja elamiskõlbmatu. Suure tõenäosusega ei hakkaks eestkostetav elamut enam kunagi elamiseks kasutama, sest tal ei ole selle remondiks raha. Eestkostetav elas omavoliliselt kõrvalkinnistul asuvas saunas kuni
  5. maini 2018, mil ta toimetati tervise halvenemise tõttu Rakvere haiglasse. Haiglaravil ei taastunud eestkostetava tervislik seisund selliselt, et ta suudaks iseseisvalt oma kodus elada ning korraldada oma igapäevaelu. Eestkostetav viibib alates
  6. juulist 2018 Aktsiaseltsi Viru Haigla Pihla Kodu hooldekodus ning vajab jätkuvalt hooldekoduteenust. Alates
  7. detsembrist 2019 on kinnistu uueks omanikuks osaühing. Osaühingu juhatuse liige esitas avaldajale
  8. juunil 2020 avalduse, milles soovis reaalservituudi lõpetada ning pakkus selle eest hüvitiseks 2000 eurot. Avaldaja saaks nimetatud hüvitise eest katta eestkostetava hooldekodukulusid.
  9. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja nõustus tehingu tegemiseks nõusoleku andmisega. Eestkostetav vajab hooldekoduteenust ega saa hakata elamiskõlbmatut elamut kasutama. Esindaja palus hinnata, kas osaühingu pakutud 2000 eurot on piisav hüvitis. Eestkostetav kinnitas esindajale ärakuulamisel, et tema kodu on vaidlusalusel kinnistul. Endised töökaaslased olid eestkostetavale rääkinud, et tema kodu on lammutatud. Eestkostetav soovis teada, miks tema kodu lammutati. Hüvitis eestkostetavat ei huvitanud, kuna ta soovis oma kodu tagasi saada. Eestkostetava hinnangul oli kodu elamiskõlbulik.
  10. A.T. (eestkostetava tütar) esitas
  11. septembril 2020 maakohtule taotluse enda kohtumenetlusse kaasamiseks. Eestkostetav volitas teda
  12. jaanuari
  13. a notariaalse volikirjaga (volikiri) esindama ennast kõikide isikute ees kõikides tehingutes. Lisaks määras maakohus eestkostetava tütre maakohtu
  14. oktoobri
  15. a määrusega eestkostetava erieestkostjaks eestkostetava (määruses ekslikult märgitud eestkostja) varaga tehingute tegemiseks.
  16. Maakohus jättis
  17. septembri
  18. a määrusega rahuldamata eestkostetava tütre taotluse tema kaasamiseks menetlusse eestkostetava erieestkostjast esindajana. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 1 p-le 2 ja lg-le 3 ning selgitas, et avaldaja on praegu eestkostja ja puudutatud isik eestkostetav, kelle õigusi võib tehtav lahend mõjutada. Ei vaieldud selle üle, et praeguses menetluses määras kohus eestkostetavale riigi õigusabi korras vandeadvokaadist esindaja. Osa tehingute suhtes on eestkostetava tütar eestkostetava erieestkostjana tema esindaja. See ei andnud alust eestkostetava tütart eraldi menetlusse kaasata, sest ta ei ole iseseisev menetlusosaline. Esindajad tuleks üldjuhul ära kuulata, kuid see ei muuda esindajat kaasamise kaudu menetlusosaliseks. Esindajana menetluses osalemiseks piisanuks menetlusele juurdepääsu taotlemisest, kuid maakohus ei pidanud vajalikuks anda juurdepääsu isikule, kellel ei olnud selleks huvi. Maakohtu hinnangul oli viide volikirjale põhjendamatu, sest eestkostetava esindusvolituse ulatus määrati hilisema eestkostemenetlusega. Maakohtu
  19. oktoobri
  20. a määruse kohaselt on tütrel õigus eestkostetava nimel välja selgitada eestkostetava varaga tehtud tehingute kehtetuks tunnistamise või tagasivõitmise asjaolude esinemine ja eestkostetavat neis tehingutes esindada. Praegune menetlus ei puudutanud tehingute kehtetuks tunnistamist ja tagasivõitmist. Eestkostetava tütar esitas tsiviilasjas nr 2-19-4377 eestkostetava esindajana riigi õigusabi taotluse, et otsustada, kas kinkelepingust on võimalik taganeda. See menetlus lõppes eestkostetava riigi õigusabi korras määratud advokaadi hinnanguga, et selline hagi oleks perspektiivitu. Eestkostetava tütar ei esitanud ka erieestkostjana eestkostetava nimel sellist hagi. Praegu oleks nimetatud hagi perspektiivitu. 2

(8)2-19-8577 Maakohtu hinnangul ei rikkunud eestkostetava tütre praegusesse menetlusse esindajana lisamata jätmine eestkostetava õigusi. Eestkostetava huvid ja õigused olid tagatud talle riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Isikul võib küll olla samal ajal mitu esindajat, kuid eestkostetava tütar määrati juba varasema lahendiga eestkostetava erieestkostjaks ehk esindajaks, mistõttu ei olnud alust teda uuesti esindajaks määrata. Praegune kohtumenetlus ei olnud seotud eestkostetava sellise varaga tehingu tegemisega, milleks eestkostetava tütrel oli erieestkostjana eestkostetava esindamise õigus. Eestkostetava tütrel ei olnud isiklikku huvi, mida menetluses peaks kaitsma. Seisukoha küsimiseks ei pea isikut menetlusosalisena kaasama. Maakohus ei küsinud eestkostetava tütrelt seisukohta avalduse kohta, kuna see ei puudutanud küsimust, mille puhul eestkostetava tütar oli eestkostetava erieestkostjast esindaja. Maakohtu hinnangul ei olnud praegu tegemist TsMS § 532 lg 1 tähenduses eestkoste ulatuse muutmisega. Eestkostjale antud volituste piires seadusest tuleneva kohustuse täitmisena (tegeleda eestkostetava varaga) esitatud nõusoleku taotlemise avaldus ei tähendanud eestkoste ulatuse või eestkostja ülesannete ringi muutmist.
  1. Maakohus rahuldas
  2. septembri
  3. a määrusega avalduse, andis avaldajale nõusoleku sõlmida eestkostetava nimel osaühinguga notariaalne kokkulepe, millega kustutada kinnistusraamatust eestkostetava kasuks seatud tähtajatu isiklik kasutusõigus kinnistul asuvale elamule. Maakohus määras, et kande kustutamiseks antava nõusoleku hüvitisena kohustub eestkostjaks olev avaldaja tagama, et eestkostetava kontole laekub seitsme päeva jooksul notariaalse tehingu tegemisest 2000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning määratud esindaja kulud riigi kanda. Maakohus leidis, et tehing, mille tegemiseks avaldaja kohtu nõusolekut taotles, ei riku eestkostetava varalisi õigusi ja huve. Maakohus luges tõendatuks, et kinnistul asuv eluruum on elamiskõlbmatu, ning pidas eluliselt usutavaks, et elamu elamiskõlblikuks renoveerimine nõuab märkimisväärseid kulutusi. Tõenäosus, et eestkostetav võiks vaidlusalust elamut tulevikus oma elukohana kasutada, oli olematu. Eestkostetavale eestkoste seadmise menetluses tuvastati, et ta vajab oma eluajal hoolekandeteenust. Kui eestkostetav ei asuks hooldekodus, tuleks eestkostjal korraldada talle inimväärne elamispind ning kinnistul asuv elamu neile tingimustele ei vastanud. Kinnistu müügilepingu kohaselt oli selle müügihind 6000 eurot. Notari tasu seaduse § 12 lg 4 kohaselt on isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus praegu 240 eurot (6000 × 4%). Kui korrutada nimetatu eestkostetava vanusejärgse koefitsiendiga, oleks kaotatud õiguse väärtus 720 eurot. Seega vastas osaühingu pakutav 2000 eurot eestkostetava huvidele. Eestkostja peab tagama hüvitise laekumise eestkostetava kontole. Kuigi avaldaja ei esitanud kinnistu turuväärtuse kohta tõendeid, pidas maakohus pildimaterjali alusel ebausutavaks, et praegune turuväärtus oleks müügilepingu hinnaks märgitud 6000 eurost kõrgem.
  4. Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada eestkostetavale määratava hüvitise suuruse osas ning teha asjas uue määruse, millega määrata kande kustutamiseks antava nõusoleku eest hüvitiseks 3000 eurot.
  5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 3
(8)2-19-8577
  1. Ringkonnakohus rahuldas
  2. novembri
  3. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, märkides, et menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 659 alusel määruskaebuse põhjendustest olenemata ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et

§ 203

lg 1 järgi määratakse piiratud arusaamisvõimega inimesele eestkostja, kelle ülesanne on kaitsta selle inimese õigusi ja huve, sh võtta tema asemel vastu teda puudutavaid otsuseid ning esindada teda suhetes kolmandate isikutega.

§ 203

lg 2 kohaselt ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, mh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Maakohus määras

  1. oktoobri
  2. a määrusega avaldaja eestkostetava eestkostjaks. Asja materjalide kohaselt andis eestkostetav
  3. jaanuaril 2019 (st enne eestkoste seadmist) oma tütrele enda esindamiseks notariaalse volikirja, mille p 3 järgi on eestkostetava tütre esindusõigus üldise iseloomuga. Eestkostetava tütar soovis kohtumenetluses osaleda, kuid maakohus keeldus teda menetlusse kaasamast. Ringkonnakohtu arvates oli selline keeldumine põhjendamatu. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel kaasata eestkostetava tütar kui isik, kellel on eestkostetava esindamise õigus. Olukorras, kus isik tegi teovõimelisena tahteavalduse enda esindamiseks ning tema teovõimes toimusid muudatused pärast esindusõiguse andmist, ei mõjuta hilisem piiratud teovõime varem antud tahteavalduse kehtivust. Vastupidist ei tulene kehtivast materiaal- ega menetlusõigusest ning see ei ole kooskõlas tahteavalduse teinud isiku huvidega. Kui isiku üle on seatud eestkoste, on eestkostjal tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 126 lg 1 järgi õigus volitus igal ajal tagasi võtta. Maakohtul tuleks uuesti kontrollida eestkostetava eestkostevajaduse olemasolu. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama (Riigikohtu
  4. novembri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21). Kui eestkostetav andis enne tema üle eestkoste seadmist enda esindamiseks kehtiva volituse, ei tuleks talle volitusega kaetud ülesannete täitmiseks eestkostjat määrata, sest eestkostja määramine on olemuselt subsidiaarne meede. Kui aga volitus ei kata kogu eestkostevajadust ja muud meetmed ei ole küllaldased, tuleb katmata ülesannete täitmiseks määrata eestkostja. Asja materjalidest ei tulenenud, et eestkostetava tütar oleks käitunud eestkostetava huve kahjustavalt. Kohus peab veenduma, et volituse andmisega on piiratud arusaamisvõimega isikule abi ka tegelikult tagatud. Kui ilmneb, et volitatu ei kavatse täita talle antud käsundit või ei suuda seda teha, samuti kui on alust arvata, et ta kuritarvitab oma õigusi või tema tegevus ohustab piiratud arusaamisvõimega isiku heaolu, tuleb eestkostja erandina siiski määrata.

§ 193

lg 1 esimese lause ja § 202 kohaselt teeb kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Maakohtul tuleks hinnata eestkoste seadmise vajadust olukorras, kus eestkostetav on enne eestkoste seadmist andnud oma tütrele volikirja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Eestkostetav esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on väär ringkonnakohtu käsitlus, et olukorras, kus isik on teovõimelisena teinud tahteavalduse enda esindamiseks ning tema teovõimes on toimunud muudatused pärast esindusõiguse andmist, ei mõjuta hilisem piiratud teovõime varem antud tahteavalduse kehtivust. Eestkostetava üle eestkoste seadmisel kaotas volikiri kehtivuse. Eestkoste seadmisega annab kohus 4

(8)2-19-8577 piiratud teovõimega isiku asemel eestkostjale volitused piiratud teovõimega isikut esindada ning seetõttu on eestkoste seadmine käsitatav eelneva tehingu muutmisena. Eestkostetava tütar ei soovinud hakata eestkostetava eestkostjaks. Ei ole oluline, et maakohus määras tütre eestkostetava erieestkostjaks, sest tema pädevus on piiratud ning vaidlusalune tehing ei ole tema pädevuses. Ringkonnakohus väljus põhjendamatult määruskaebuse piiridest, hakates revideerima maakohtu 30. oktoobri 2019. a määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Viidatud määrusega määras maakohus avaldaja eestkostetava eestkostjaks.

§ 187

lg 1 p-de 1 ja 3 alusel oli avaldaja pädev taotlema kohtult nõusolekut tehingute tegemiseks. Maakohus oli pädev kõnealust taotlust lahendama. Eestkostetava tütre kohtumenetlusse kaasamata jätmine ei tinginud lõppjäreldustes väära kohtulahendi tegemist, kuna TsÜS § 122 lg 1 kohaselt eeldatakse mitmele isikule sama sisuga volituse andmise korral, et igaüks neist võib esindatavat iseseisvalt esindada. Seega sai avaldaja esindada eestkostetavat ka üksi ja teha vajalikud menetlustoimingud. Ringkonnakohus viitas ka ise, et kui isiku üle on seatud eestkoste, on eestkostjal TsÜS § 126 lg 1 järgi õigus volitus igal ajal tagasi võtta. Kohtulahendit ei saa tühistada seetõttu, et eestkostja teeb toiminguid seaduse alusel, kuid menetlusse ei ole kaasatud isiku teist volitusega määratud esindajat. Oluline on hinnata, kas esindaja tegutses esindatava huvides, mitte seda, kas esindatav on kunagi volitanud ka teisi isikuid enda nimel tegutsema. Piiratud teovõimega isik ei saa ise teha järelevalvet isiku üle, kellele ta andis volituse enne oma teovõimes toimunud muutusi. Riigikohtul tuleks anda hinnang, kas

§ 203

lg 2 kohaselt saab täisealise isiku huve kaitsta volituse andmise kaudu üksnes juhul, kui puudub vajadus teha

§-des 187 ja 188 sätestatud tehinguid. Puudub ratsionaalne põhjendus, miks volitusega esindaja saaks teha piiratud teovõimega isiku nimel kontrollimatult tehinguid, kuid eestkostja peaks osa tehingute jaoks saama kohtult nõusoleku.

§-des 187 ja 188 sätestatud tehinguid saab teha üksnes eestkostja kohtu loal. Vastasel juhul võivad piiratud teovõimega isiku huvid jääda kaitseta.

  1. Avaldaja nõustub eestkostetava määruskaebusega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
  3. Eestkostja taotleb praegu luba sõlmida osaühinguga kokkulepe, mille kohaselt kustutatakse hüvitise eest kinnistusraamatust eestkostetava kasuks seatud elamu tähtajatu ja isiklik kasutusõigus. Tegemist on

§ 187lg 1 p 1 kohaselt kohtu eelnevat nõusolekut vajava tehinguga.

  1. Maakohus määras
  2. oktoobri
  3. a määrusega avaldaja eestkostetava eestkostjaks ning märkis, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ning isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Maakohus leidis
  4. oktoobri
  5. a määruses, et eestkostja ülesanne on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute tegemisel, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis õigustoimingutes (v.a osas, milles eestkostetavale määrati erieestkostja) kõigis ametiasutustes. Maakohus määras eestkostetava erieestkostjaks tema tütre, kellele andis õiguse välja selgitada eestkostetava nimel tema varaga tehtud tehingute kehtetuks tunnistamise või tagasivõtmise asjaolude esinemine ja esindada eestkostetavat nendes võimalikes tehingutes. Ringkonnakohus tuvastas praeguses asjas, et eestkostetav andis
  6. jaanuaril 2019 (st enne eestkoste seadmist) tütrele enda esindamiseks notariaalse volikirja, mille p 3 järgi oli eestkostetava tütre esindusõigus üldise iseloomuga. Vaidlusaluse volikirja kohaselt volitas eestkostetav oma tütart alljärgnevas: esindama 5

(8)2-19-8577 eestkostetavat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes, mis on seotud Rakveres X asuva kinnistuga, sh vormistama eelnimetatud kinnistu eestkostetava nimele (p 1); esindama eestkostetavat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes, mis on seotud Rakveres Y asuva kinnistuga, sh vormistama eelnimetatud kinnistu eestkostetava nimele (p 2); esindama eestkostetavat kohtuprotsessides kõigi talle kuuluvate õiguste teostamisel, ajama kõiki eestkostetava tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja muid asju kõigis kohtu- ja administratiivasutustes kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud hagejale, kostjale, võlausaldajale pankrotimenetluses, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sealhulgas ühes õigusega asja üleandmiseks vahekohtule, täielikult või osaliselt hagist loobumiseks, hagi õigeksvõtmiseks, hagi eseme muutmiseks, kokkuleppe sõlmimiseks, kohtuotsuse peale kaebuste esitamiseks, täitedokumentide esitamiseks, sissenõudmiseks, samuti vaide esitamiseks dokumendi võltsituse kohta (p 3). Selleks volitas eestkostetav volikirja kohaselt esindajat esindama eestkostetavat kõikide isikute ja asutuste ees, välja nõudma ja vormistama eestkostetava nimel kõiki vajalikke dokumente, esitama eestkostetava nimel avaldusi (sh kinnistamisavaldusi), eestkostetava eest sõlmima ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingute ja toimingutega seotud kokkuleppeid ja lepinguid (sh asjaõiguslepinguid), maksma ja vastu võtma eestkostetava nimel rahasummasid ning tegema kõik, mis on seotud volikirjaga. 14.

§ 203

lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik.

§ 203

lg 2 teise lause järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja ta hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. Seega olukorras, kus kohus teab enne isiku üle eestkoste seadmist, et ta on enne teovõimelisena kehtivalt andnud enda esindamiseks volituse, tuleb seda asjaolu arvestada isiku eestkostevajaduse hindamisel ning eestkostja ülesannete määramisel (vt ka Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 21).
  3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kehtivast õigusest ei tulene, et juhul kui isikul tekib peale volituse andmist piiratud teovõime, mõjutaks see teovõimelisena antud volituse kehtivust. Eestkostetava teovõimelisena antud volitus kehtib ka olukorras, kus kohus on hiljem seadnud tema üle eestkoste ja määranud talle eestkostja. Seega on praegu tegemist olukorraga, kus ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel tulenes avaldaja eestkostetava esindajana tegutsemise õigus maakohtu
  4. oktoobri
  5. a määrusest ning eestkostetava tütre eestkostetava esindajana tegutsemise õigus volikirjast ja maakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrusest (erieestkostjana eespool kirjeldatud ulatuses).
  8. Kui isiku eestkostevajadus muutub, saab kohus

§ 206lg 2 ja Ts

MS § 529 lg 1 järgi teha vastavalt eestkostevajaduse muutumisele muudatusi eestkostja ülesannetes või eestkoste lõpetada. Eestkostja ülesanded peavad vastama piiratud teovõimega isiku eestkostevajadusele ka pärast eestkostja määramist. Kohus peab

§ 203lg 4 ja Ts

MS § 526 lg 3 järgi hiljemalt iga viie aasta järel kontrollima, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus võib isiku eestkostevajadust kontrollida ka varem (Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 14).

§ 206lg 2 viimase lause ja Ts

MS § 476 lg 1 kohaselt otsustab kohus eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise mh omal algatusel (vt ka Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15, p 16;
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-11, p 17). 6

(8)2-19-8577
  1. Eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluses ei tule kohtul eestkoste seadmise eeldusi uuesti kontrollida, välja arvatud juhul, kui kohtule saavad teatavaks asjaolud, mis võivad anda aluse eestkoste ulatuse või eestkostja ülesannete muutmiseks (mh eestkoste lõpetamiseks või eestkostja ülesannete kitsendamiseks). Üksnes see, kui menetluses selgub, et isik, kelle üle on seatud eestkoste, on enne kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, ei ole eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete kitsendamise alus. Kolleegiumi hinnangul rikkus ringkonnakohus asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Ringkonnakohus rikkus lahendi põhjendamise kohustust, kuna ringkonnakohtu määrusest ei nähtunud, et eestkostetava tütar tahab ja saab eestkostetava huve kaitsta selliselt, et on alust muuta eestkostja ülesandeid ning eestkostetava üle seatud eestkoste ulatust. Praegusel juhul saab lähtuda sellest, et eestkostetav andis oma tütrele volikirja enne eestkostetava üle eestkoste seadmise menetlust. Maakohus märkis
  2. oktoobri
  3. a määruses, et eestkostetava tütar teatas avaldajale esitatud avalduses ja kohtus ärakuulamisel, et ei soovi hakata eestkostetava üldeestkostjaks ning soovib eestkostetavat esindada vaid tema varaga tehtud tehingute kehtetuks tunnistamise asjaolude väljaselgitamisel. Kolleegiumi hinnangul ei esitatud praeguses asjas asjaolusid, millest nähtuks, et eestkostetava tütar tahab ja saab eestkostetava huve kaitsta selliselt, et on alust muuta eestkostja ülesandeid ning eestkostetava üle seatud eestkoste ulatust. Seega ei saa asjaolu, millest tulenevalt ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas, tingida maakohtu lahendi tühistamist ja asja uueks lahendamiseks saatmist. Ringkonnakohtul tuleb lahendada talle esitatud määruskaebus.
  4. Kolleegium selgitab lisaks, et olukorras, kus isiku üle on seatud eestkoste ning eestkostja ja volitatud esindaja esindusõiguse ulatus on osaliselt või täielikult kattuv, on eestkostjal TsÜS § 126 lg 1 järgi õigus eestkostetava kehtivalt antud volitus igal ajal tagasi võtta.
  5. Kolleegium märgib lisaks, et hagita menetluses on TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 198 lg 3 järgi kaasab hagita menetluse osalised kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kuna menetlusosalise esindaja ei ole menetlusosaline, vaid isik, kelle kaudu menetlusosaline menetluses osaleb (TsMS § 217 lg 1), leidis ringkonnakohus ekslikult, et maakohus keeldus vääralt eestkostetava tütre menetlusse kaasamisest ning et eestkostetava tütar tuleb menetlusse kaasata kui isik, kellel on eestkostetava esindamise õigus. Esindaja menetlusse kaasamist TsMS ei sätesta. Tsiviilkohtumenetluse seadustik reguleerib esindaja menetlusest kõrvaldamist (TsMS § 45 lg 2), kuid seda ei ole maakohus teinud. Piiratud teovõimega täisealisel isikul ei ole TsMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt üldjuhul tsiviilkohtumenetlusteovõimet (TsMS § 202 lg 4 esimese lause järgi on eestkostetaval tsiviilkohtumenetlusteovõime täisealisele isikule piiratud teovõime tõttu eestkoste seadmise menetluses). Piiratud teovõimega täisealist isikut esindab TsMS § 217 lg 3 järgi kohtus tema seaduslik esindaja, kes on

§ 207lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostja.

Kui eestkostetav on enne kehtivalt volitanud kedagi ennast kohtumenetlustes esindama, on ka volitatud esindajal õigus eestkostetavat TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetluses esindada. 7

(8)2-19-8577
  1. Kuna ringkonnakohtu lahend tühistatakse ja asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.
  2. Riigikohus vabastas
  3. märtsi
  4. a määrusega eestkostetava määruskaebuselt kautsjoni tasumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.