KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-109590 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2021, Tallinn Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande T

§ 101lg-s 1 sätestatud määras.

1. Hagiavalduse ja 03.07.2020 täpsustuse kohaselt on hageja DD (ema) ja kostja laps. Hageja elab koos emaga alates 2019.a juuli lõpust. Isa kostja ülalpidamises ei osale. Isa on maksnud elatist vaid ühel korral - 15.01.2020 300 eurot. Ema sissetulek on töötu abiraha 2,60 eurot päevas ja lapsetoetus. Kostja vastuväited
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
3. Hageja on viibinud suure osa ajast kostja ja kostja vanemate juures ning kostja on andnud seeläbi vahetult ülalpidamist. Perioodil detsember 2019 kuni märts 2020 viibis hageja kostja juures järgmiselt: detsembris 24 päeva (laps oli haige, isa oli haiguslehel), jaanuaris 17 päeva, veebruaris 18 päeva ning märtsis 13 päeva. Isa soovib ka edaspidi osaleda samal määral lapse elus.
4. Kostja on ostnud hagejale rõivaid ja jalanõusid ning tal on olnud ka elamiskulud. Samuti on kostja teinud kulutusi hageja meelelahutusele (spaa, uisutamine, sünnipäeva tähistamine renditud ruumis, kino, muuseum, väljas söömine). Kostja on kandnud ka hageja ema kulusid.
5. Põhjendatud ei ole elatise maksmine hageja ema kontole, kuna lapse ema elustiili arvestades on küsitav, kas raha kulutatakse lapsele.
6. Hagiavalduses märgitud kulutused on ülemäära suured. Lapse ema ei ole olnud suuteline kulutama lapsele ühes kuus 990 eurot.
7. 24.08.2020 kohtuistungil väitis kostja, et ei saa maksta lapsele elatist enam kui 150 eurot kuus. Samas ta soovib, et ei peaks elatist maksma ja soetaks selle asemel lapsele vajalikke asju. Kostja ja tema vanemad ostavad lapsele riideid ja kostja soovib elatise maksmise asemel tasuda lapse treeningute ja kooliga seonduvate kulude eest, samuti toiduraha. Kostjal on 100% töövõime kaotus, töövõime vähenemise periood 05.06.2020-04.06.
8. Sissetulekuks on töövõimetuspension 460 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on ca 800 eurot, millest üür on 500 eurot. Kostjat aitavad materiaalselt tema töövõimelised vanemad. Seoses haiguse ja lahutusega tekkisid tal võlad, mida seni tasub. Kostja vajab oma raviks täiendavaid operatsioone ja teada ei ole, millal võiks tema tervislik seisund oluliselt paraneda. Kostja kontol nähtuvad laekumised ei ole kostja töötasu, vaid laenude tagasisaamised, laenude võtmised või toetused ja abi lähedastelt. Kostjale kuulus auto, mis jäi lahutusel lapse emale. Muu vara puudub, mille arvelt elatist tasuda. Kostja palub arvestada elatise väljamõistmisel sellega, et hagejale makstakse lapsetoetust. Suvel 2020 oli laps ühe nädala kaupa vaheldumisi kummagi vanema juures. 2 Maakohtu otsus ja põhjendused
9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 10.03.-30.06.2020 eest elatise suurusega 210 eurot kuus (s.o kokku 779,03 eurot) ning alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 19.11.2030) 175 eurot kuus. Kohus määras, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette ema arvelduskontole. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
10. Kostja on hageja isa. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Tsiviilasjas nr 2-20-6856 kinnitatud kompromissi kohaselt viibib hageja kostja juures ca 4 päeva 2 nädala jooksul.
11. Kuna kostja on esitanud vastuväited osade hageja igakuiste kulude kohta, analüüsib kohus lapse kulusid järgmiselt. Hagiavalduses on lapse eluasemekuludeks märgitud 100 eurot. See kulu on põhjendatud ja vajalik. Toidukulu 200 eurot kuus on ülemäärane, sest välja ei ole toodud, et hagejal oleks toitumuslik erivajadus. Suhtluskorra järgi viibib laps 14 päeva jooksul 4 päeva isa juures ja sellel ajal kannab toidukulud isa. Mõistlikus suuruses toidukuluks ema juures on maksimaalselt 100 eurot kuus. Rõivaste ja jalanõude kulu 200 eurot on ülemäärane, sest mingis ulatuses on võimalik kasutada järelturgu ning ei tule eeldada, et kõik (kvaliteetsed) rõivad ja jalanõud ostetakse uuena. Rõivaste ja jalanõude kulu on põhjendatud 60 euro suuruses summas kuus. Hügieenitarvete kulu (hagiavalduses märgitud 50 eurot, hiljem 20 eurot) on põhjendatud 15 euro ulatuses kuus. Laste juukselõikus on odavam, samuti ei soetata hambapastat, hambaharja, šampooni jms igal kuul. Transpordikuluna märgitud 50 eurot kuus on põhjendatud 5 euro ulatuses, sest hageja kinnitusel saab laps käia koolis koolibussiga ja ka Luigelt linna sõitmine on ühistranspordis lapsele tasuta. Sealjuures on vanemad suhtluskorras kokku leppinud, et lapsele tuleb järele isa ja isa toob lapse ka tema elukohta tagasi. Lapse sidekulud (nii seadme maksumus kui ka kõneaeg) ühes kuus ei ole põhjendatud enam kui 15 euro ulatuses. Hageja koolikohustuse täitmisega seotud kulud olid hagiavalduses märgitud suuruses 350 eurot. Eelistungil täpsustati, et hageja lasteaia igakuine kulu oli 130 eurot ja lasteaias käimine lõppes juuni lõpus. Kostja ei esitanud vastuväiteid lasteaia kuludele. Lasteaia lõpetamise järgselt tekkisid lapsel kooliga seotud kulud. Need kulud (kooli ja õppe kulud, koolitarbed, klassiekskursioonid, kultuuriüritused, klassipildid) on põhjendad kokku 60 euro suuruses summas kuus. Selle sisse on arvestatud ka vahetusjalatsite ning kehalise kasvatuse tundide tarbeks vajalike rõivaste ja jalanõude soetamise kulu. Seega oli ajavahemikul 10.03.2020-30.06.2020 lasteaiakulu 130 eurot kuus, mis asendus alates 01.07.2020 koolikohustuse kuluga 60 eurot kuus.
12. Eeltoodud arvestuse kohaselt on hageja igakuised kulutused põhjendatud ajavahemikul 10.03.2020-30.06.2020 vähemalt 480 euro suuruses summas kuus ja alates 01.07.2020 on see 410 eurot kuus, mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584 eurot). Seega tuleb elatis välja mõista alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatise miinimumile.
13. Kostja väited vahetu ülalpidamise andmise kohta ajal, mil laps viibib temaga, on jäänud kohtu vastavatele selgitustele vaatamata kostja poolt tõendamata. Seega ei anna esile toodud asjaolud alust jõuda järeldusele, et lapse elatist peaks vähendama nende kulude võrra, mis isa kannab seonduvalt lapsele vahetult ülalpidamise andmisega. Samuti on kohus lapse eluasemeja toidukulu juures juba arvestanud sellega, et laps viibib osa ajast koos isaga. Hagiavalduses ei ole välja toodud vaba aja veetmise, sünnipäeva pidamise ja sõprade sünnipäevade kulu, mööbli ja voodipesu soetamise kulu, spordivahendite kulu, taskuraha ega muid tavapäraseid ja lisaks ka ootamatuid kulutusi, mis jäävad tavapäraselt last kasvatava vanema kanda. 3
14. Kostja on tuginenud võimatusele teenida piisavat sissetulekut, et anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Maksu- ja Tolliameti päringust nähtub, et kostja on viimati saanud töötasu oktoobris
15. Kostja on esitanud töövõime hindamise otsuse, mille kohaselt on tal puuduv töövõime, töövõime vähenemine on perioodil 05.06.2020-04.06.
16. Otsusest nähtub, et kostjal on määratud ravi tulemusena tõenäoliselt paranev seisund ning ühe aasta pärast on võimalik saavutatud ravitulemusi ja töövõimet uuesti hinnata.
17. Kostjal ei ole vara, mille arvelt saaks lapsele ülalpidamist anda. Küll aga on tal võimalik pidada hagejat ülal oma sissetulekust. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema sissetulek oli ajavahemikul 02.05.2020-02.09.2020 kokku 4636,51 eurot. Sellest on Eesti Töötukassa maksnud 2229,91 eurot ja laekumised muudest allikatest on olnud kokku 2406,60 eurot (4636,51-2229,91). Muude laekumiste selgitustest ei selgu üldjuhul nende olemus (välja arvatud lotovõidud). Ühe 100 euro suuruse laekumise selgituseks on „laen“, kuid ei selgu, kas tegemist on kostjale antud laenu või kostjale laekunud tagasimaksega. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostja on ostnud märgitud perioodil lotopileteid vähemalt 242 euro eest ja kasutanud taksoteenust 79,96 euro eest. Sellised asjaolud ei viita kostja väga napile sissetulekule ega isikule, kelle ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension 460 eurot kuus. Saab teha järelduse, et kostjal esineb veel muu varjatud sissetulek ja tema tegelik varaline seis on väidetust oluliselt parem. Tõenditest ei nähtu, et tegemist ei ole valdavas ulatuses kostja püsiva sissetulekuga, vaid teistelt laenu ja toetusena saaduga.
18. Kostja on välja toonud, et tema igakuine vältimatu kulu on üürikulu 500 eurot, millele lisanduvad kulud toidule ja ravimitele. Kostja selgitas, et üürikulu aitavad tal kanda töövõimelised vanemad. Kostjal on vahendite piiratuse korral ilmselt võimalik vähendada teistsuguste valikutega oma eluasemekulu. Praegusel juhul on kostja eluasemekulu suurem kui hageja leibkonna eluasemekulu kokku.
19. Elatise väljamõistmine ei ole hagiavalduses taotletud ulatuses välistatud tulenevalt kostja sissetulekust. Samas tuleb arvesse võtta, et kostja võimalused talle sobivat tööd leida on tervislikust seisundist tulenevalt piiratud. Samas nähtub töövõime hindamise tõendist, et võib arvata, et kostja töövõime aasta möödudes vähemalt osaliselt taastub.
20. Kostja kahtlused, kas elatist kasutatakse hageja ülalpidamiseks, on paljasõnalised ja tõendamata. Elatise väljamõistmisel ei lähtuta sellest, milline on olnud hageja ema reaalne võimalust last ülal pidada (ilma teise vanema toetuseta), vaid lapse põhjendatud vajadustest.
21. Kuna tõendamist leidis, et lapse igakuised põhjendatud kulud on alla seaduses sätestatud miinimummäära ja kostja on töövõimetu, on põhjendatud arvestada lapsetoetus ülalpidamiskohustuse täitmise hulka, mis annab

§ 102

lg 2 mõistes aluse vähendada lapsetoetuse osas kostja ülalpidamiskohustuse suurust.

1. Lähtudes hageja põhjendatud kulutuste suurusest ja sellest, et kostja peab kandma poole lapse ülalpidamiskuludest, samuti arvestades, et lapse kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega, on põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära ning määrata elatise suuruseks ajavahemikus 10.03.2020-30.06.2020 210 eurot (480-60/2) kuus ja alates 01.07.2020 kuni lapse täisealiseks saamiseni 175 eurot (410-60/2) kuus.
2. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
3. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jäetud osas ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4
4. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja majandusliku olukorra tõttu tuleb elatis välja mõista seaduses sätestatud määrast väiksemas ulatuses. Arvestades kostja sissetulekut ja tema elustiili (sõidetakse taksoga ja mängitakse hasartmänge), ei ole tegemist pankroti äärel oleva töötu invaliidiga, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks väiksemas summas kui 292 eurot kuus.
5. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda.
6. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus mõistis hageja kasuks välja ajavahemiku 10.03.2020-30.06.2020 eest elatise 210 euro suuruses summas kuus (perioodi eest kokku 779,03 eurot) ja alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 19.11.2030) igakuise elatise suurusega 175 eurot. Selles osas on kohtuotsus jõustunud.
8. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et hageja on kostja alaealine laps, kes elab emaga ja kostja on kohustatud maksma tema ülalpidamiseks elatist. Apellatsioonimenetluses on vaidlus jätkuvalt selle üle, kui suurt elatist peab kostja hagejale tema ülalpidamiseks maksma. 30.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See tähendab, et eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool kuupalga alammäärast ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. 31.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Lapse vajadusi tuleb hinnata juhul, kui kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem.

1. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista elatis alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 10.03.2020 kuni 30.06.2020 suurusega 210 eurot ja alates 01.07.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni suurusega 175 eurot kuus, kuna hageja vajadused on miinimumelatisest väiksemad ja isa on töövõimetu.
2. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on töövõimetu ja saab töövõimetoetust 460 eurot kuus. Samas tuvastas maakohus, et kostjal on varjatud sissetulekud ja tema varaline olukord on oluliselt parem, kui ta väidab. Maakohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtte järgi, et tema sissetulek oli 4-kuulisel perioodil 4636,51 eurot, s.o keskmiselt 1159,12 eurot kuus (tlk 67-77). Kostja ei tõendanud maakohtus oma väidet, et tegemist on saadud laenude ja toetustega. Maakohus tuvastas ka selle, et kostja on ostnud 4-kuulise perioodi jooksul lotopileteid 242 euro 5 suuruses summas ja kulutanud taksosõitudele 79,96 eurot. Maakohus tegi eeltoodu alusel järelduse, et kostjal on töövõimetusest olenemata võimalik teenida tulu ja pidada hagejat oma sissetulekust ülal. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et arvestades kostja sissetulekute suurust ei ole tema töövõimetus antud juhul mõjuv põhjus

§ 102lg 2 tähenduses, mis annaks alust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.

34. Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejaga selles, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada, s.o kostjalt välja mõista elatis

§ 101lg-s 1 sätestatud suuruses.

Vaidlust ei ole selle üle ja selle tuvastas ka maakohus, et hageja viibib kostja juures suhtluskorra järgi ca 4 päeva 2 nädala jooksul, s.o kuus ca 8 päeva ehk ca ¼ ajast ja suvekuudel igal teisel nädalal (vt ka tlk 49 pöördel). Isegi kui hageja ema soovib ise osta hagejale vajalikke asju, mida ta kinnitas maakohtu istungil (tlk 48), arvestas maakohus otsuse tegemisel õigesti sellega, et hageja kostja juures viibimise ajal annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult, st kannab hageja ülalpidamisega seonduvaid eluaseme- ja toidukulusid. Seda järeldust ei ole hageja vaidlustanud. Arvestades kostja vahetut ülalpidamise andmist, mille tõttu väheneb hageja ema poolt antav panus, jääb maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et maakohtul oli õigus jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Nimetatud sättes märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus, millesse ringkonnakohus ei sekku olukorras, kus diskretsiooni piire ei ole ületatud.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude hüvitamise taotlust ringkonnakohtule ei esitanud ja kulude kandmist asja materjalist ei nähtu. Eeltoodust järeldub, et kostjal puuduvad hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6