RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 4231järgi Tartu Ringkonnakohtu 29.

jaanuari

1. a otsus Šerif-Turan Gayibli kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, kassatsioon Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto
2. mai 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a ja Tartu Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsuse põhiosa, asendades kohtute põhjendused selle kohta, miks süüdistatava tegu on käsitatav süstemaatilisena, käesoleva otsuse põhjendustega.
8. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
9. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
10. Mõista Eesti Vabariigilt Šerif-Turan Gayibli kasuks välja 500 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Šerif-Turan Gayibli anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 4231 järgi. Teda süüdistati selles, et ta juhtis

1. juulil 2019 kell 22.53 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
2. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6, ehkki tal ei olnud mootorsõiduki juhtimise õigust ja teda oli Tartu Maakohtu
3. juuni
4. a ning Harju Maakohtu
5. juuni
6. a otsusega karistatud

§ 4231lg 1 järgi.

1. Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega tunnistati Š-T. Gayibli

§ 4231

järgi süüdi ja teda karistati seitsme kuu pikkuse vangistusega, millest arvati

§ 68lg 1 alusel maha kaks päeva eelvangistust.

Maakohus määras

§ 74lg-te 1–3 alusel, et süüdistatav peab vangistusest kohe ära kandma ühe kuu.

Ülejäänud vangistuse jättis kohus tingimisi üheaastase 1-20-3067 katseajaga täitmisele pööramata, pannes süüdistatavale

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis.

Maakohus leidis, et süüdistuses kirjeldatud asjaolud on tõendatud. Ühtlasi asus kohus seisukohale, et 25. juulil 2019 toime pandud juhtimisõiguseta juhtimise puhul oli tegemist süstemaatilise rikkumisega. Süstemaatilisust sisustatakse koosseisuspetsiifiliselt ja juhtimisõiguseta juhtimise koosseisu arvestades on hindamisruum üksiktegude seose otsingul vähenenud sisuliselt nullini. Järelikult ei ole ka ajaline faktor oluline. Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust.

§ 4231

kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli enne seda sätet seaduses karistatavuslünk – erinevalt juhtimisõigusega rikkujast, keda kohus karistas juhtimisõiguse äravõtmisega, ei ähvardanud juhtimisõiguseta rikkujat karistus

§ 329järgi, kui ta juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti sõidukit juhtis.

Seadusandja tahe oli sisuline ebavõrdsus kaotada ja käsitleda õigusrikkujaid võrdselt.

1. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist ning kriminaalmenetluse lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 274 lg 1 alusel. Kaitsja väitel kohaldas kohus valesti materiaalõigust, sest süüdistatava tegu polnud süstemaatiline.
2. Tartu Ringkonnakohus jättis
3. jaanuari
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kohtukolleegium leidis, et maakohtu otsus on põhjalik ja kõiges jälgitav, ning nõustus esimese astme kohtuga, et süüdistatava rikkumine on käsitatav süstemaatilisena. Kohtupraktikas süstemaatilise varguse kohta väljendatud seisukohad ei ole kohaldatavad süstemaatilisele juhtimisõiguseta juhtimisele. Tõendid kinnitavad, et sõiduki juhtimise õiguseta juhtimine oli süüdistatava harjumuslik eluviis. Ajaline faktor ei ole süstemaatilisuse tuvastamisel iseenesest oluline, kuid praegusel juhul räägib see süüdistatava teo süstemaatiliseks lugemise kasuks. Süstemaatilisuse eitamine on mootorsõiduki juhtimise õiguseta juhtimise puhul võimalik vaid erandjuhul. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Kaitsja taotleb kassatsioonis nii ringkonna- kui ka maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 274 lg 1 alusel. Kassaatori hinnangul väljus ringkonnakohus süüdistuse piiridest ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Süüdimõistev otsus rajaneb faktilistel asjaoludel, mida pole süüdistusaktis tõendamiseseme asjaoludena kirjeldatud, ning kohus tugines tunnistaja ütluste kaudu süüdistatava poolt enne õiguste ja kohustuste selgitamist antud ütlustele. Samuti jääb kassaator senises menetluses väljendatud seisukoha juurde, et kohtupraktikas süstemaatilise varguse kohta öeldu on mutatis mutandis kohaldatav süstemaatilisele juhtimisõiguseta juhtimisele.
6. Prokuratuur palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Š-T. Gayibli süüditunnistamine ja karistamine on lõpptulemusena õige, kuid muuta tuleb kohtute põhistusi selle kohta, miks on süüdistatava tegu käsitatav süstemaatilisena. 2

§-s 4231 koosseisu täitmiseks piisab, kui tuvastatakse, et isik on kolmel korral juhtinud sõidukit ilma juhtimisõiguseta. Samuti on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et varguse süstemaatilisuse hindamisel kasutatavaid põhimõtteid ei saa arvestada süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise puhul ja et kolme juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisust on võimalik eitada vaid erandina. 9. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 tähenduses.

§ 4231

kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 8). Riigikohus on selgitanud sedagi, et

§-s 4231 sisalduvale koosseisutunnusele süstemaatilisus laieneb mutatis mutandis kohtupraktikas süstemaatilise varguse kohta öeldu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-82-15, p 8 ja viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-15, p 7). See tähendab muu hulgas, et

§-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus asjas nr 3-1-1-87-08, p 10 ja
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 6.1). Samas ei pruugi süstemaatilisust sisustavate kriteeriumide ring ja üksikute kriteeriumide tähtsus

§ 199lg 2 p 9 ja § 4231 puhul kokku langeda.

10.

§ 4231

laiendavat tõlgendust ei toeta ka maakohtu viide selle kuriteokoosseisu kehtestanud seaduse eelnõu seletuskirjale. Osutatud seletuskirjas on süstemaatilisuse mõiste avatud süstemaatilise varguse koosseisu kaudu ja lisaks märgitud, et süstemaatilisus viitab korduvusele ja harjumuslikkusele. Seega kinnitavad nii karistusnormi tekst kui ka selle kehtestanud seaduse eelnõu seletuskiri seadusandja tahet, et

4231 kohaldamisel arvestataks sõidukordade arvu kõrval ka muid asjakohaseid tegureid. Sõltumata eelmärgitust tuleb maakohtu kõnesoleva põhjenduse puhul silmas pidada sedagi, et üksnes õiguspoliitilistele argumentidele tuginedes ei saa normi tekstist isiku õigusi kitsendavalt ulatuslikult kõrvale kalduda, samuti ei õigusta üksnes seletuskiri üldjuhul karistusõiguse normi tõlgendamist lahknevalt selle sõnalisest tähendusest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus nr 1-20-2476/18, p 18). Soovinuks seadusandja tunnistada sõiduki juhtimise juhtimisõiguseta juhtimise kuriteona karistatavaks alati, kui seda tehakse vähemalt kolmandat korda, olekski ta kehtestanud sellise sisuga kuriteokoosseisu. Seades aga juhtimisõiguseta juhtimise karistatavuse

§ 4231

järgi sõltuvusse selle süstemaatilisusest, on seadusandja piiranud nende juhtude ringi, mil vähemalt kolmandale rikkumisele järgneb liiklusseaduse §-s 201 ette nähtud väärteokaristuse asemel kriminaalkaristus. Ehkki leidub argumente sellegi kasuks, et de lege ferenda võiks seadusandja kaaluda

§-s 4231 ette nähtud süstemaatilisuse-tunnuse kaotamist, ei saa õiguse kohaldaja kehtiva normi üht osa n-ö tühjaks tõlgendada. 11. Eelnevast järeldub, et ka

§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid (vrd viidatud otsus asjas nr 3-1-1-66-13, p 9). Seejuures on menetluslikust aspektist oluline, et kõik faktilised asjaolud, millest prokuratuuri arvates järeldub juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisus, peavad olema karistusõigusliku vastutuse eeldustena 3

§ 4231mõttes süstemaatilisena.

Näiteks kui isik on varem juhtinud sõidukit ilma juhtimisõiguseta neljal korral, on tema järjekordne rikkumine käsitatav süstemaatilisena suurema tõenäosusega, kui selle isiku puhul, kelle varasemate rikkumiste arv piirdub kahega. 14. Sõiduki juhtimise õiguseta juhtimise süstemaatiliseks lugemisel arvesse tulla võivate kriteeriumide ring ei piirdu eelmises kahes punktis märgituga. Süstemaatilisuse tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt loetleda. Iga kriminaalasja lahendamisel tuleb kõnesolevat küsimust käsitledes lähtuda üksikjuhtumi asjaoludest, võttes arvesse kõiki aspekte, mis räägivad kas süstemaatilisuse poolt või siis selle vastu. Näiteks võib mõnel erandjuhul süstemaatilisuse vastu rääkida see, et toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi (

§ 29

) või kohustuste kollisiooniga (

§ 30), ent pole siiski piisav nende sätete kohaldamiseks.

Samas ei saa ka osutatud argument üksinda teo süstemaatilisust välistada.

1. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium käesoleva otsuse punktis 8 refereeritud põhjendid Š-T. Gayibli teo süstemaatiliseks lugemise kohta KrMS § 361 lg 1 p 3 alusel kohtuotsustest välja.
2. Vaatamata eelmärgitule leiab Riigikohus, et süüdistuses kajastuvad ja kohtute tuvastatud asjaolud on piisavad, käsitamaks süüdistatava tegu

§ 4231mõttes süstemaatilisena.

17. Tuvastatud asjaoludel juhtis juhtimisõiguseta Š-T. Gayibli mootorsõidukit ajal, mil tal oli kehtiv karistus

§ 4231lg 1 järgi nii Tartu Maakohtu 7.

juuni

1. a kui ka Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsuse kohaselt. Süüdistuses märgitud kohtuotsustest ilmneb, et menetletavas asjas tuvastatud rikkumine oli – ajavahemikul märtsist 2016 kuni juulini 2019 ehk veidi enam kui kolme aasta jooksul – juba viies kord, mil juhtimisõiguseta süüdistatav tabati mootorsõiduki juhtimiselt. Š-T. Gayibli enda kinnitusel pole tal juhtimisõigust kunagi olnudki. Rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava teo süstemaatilisusele. Sedavõrd suure arvu rikkumiste puhul pole süstemaatilisuse eitamiseks piisav ka pelgalt asjaolu, et kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab suhteliselt pikk ajavahemik (umbkaudu 1 aasta ja 8 kuud). Süüdistatav ega kaitsja pole osutanud täiendavalt ühelegi sellisele faktilisele asjaolule, mis võiks muuta rikkumiste rohkusel põhinevat järeldust, et menetletav juhtimisõiguseta juhtimine on

§ 4231mõttes süstemaatiline.

Süüdistatava maakohtus kirjeldatud põhjus, miks tal oli tööülesannete tõttu tarvis 25. juulil 2019 mootorsõidukit juhtida, ei räägi tema rikkumise süstemaatiliseks lugemise vastu. Selles selgituses peegelduv süüdistatava suhtumine on pigem argument süstemaatilisuse kasuks. Neil põhjustel leiabki kolleegium, et Š-T. Gayibli tegu on õiguslikult hinnatav kui mootorsõiduki 4

§ 4231järgi põhjendatud.

1. Kolleegium jätab tähelepanuta kassaatori etteheite, et ringkonnakohus tugines lubamatult politseiametnikust tunnistaja ütlustele selle kohta, mida süüdistatav kinnipidamisel sõitmise põhjuse kohta ütles. Tunnistaja nendest ütlustest nähtuvaid asjaolusid pole Š-T. Gayibli süüditunnistamisel arvestatud.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 3, asendab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a ja Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a otsuse õiguslikud põhjendused Š-T. Gayibli teo süstemaatiliseks lugemise kohta käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jätab kolleegium kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
7. Kaitsja taotleb Riigikohtult ka süüdistatava menetluskulu – valitud kaitsjale kogu kriminaalmenetluses makstud tasu – hüvitamist summas 5937 eurot (sh 1050 eurot kassatsioonimenetluse eest). Tehes KrMS § 361 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi, mõistab kolleegium KrMS § 186 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja ka hüvitise kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 1 p 1) katteks. Valitud kaitsjale kassatsiooni koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb muu hulgas võtta arvesse, millises ulatuses on kassatsiooni argumendid põhjendatud ja millises mitte (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1058). Samuti peab kolleegium kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel silmas kassatsioonimenetluse eset, kassatsiooni sisu ja mahtu ning selle õigusliku argumentatsiooni keerukuse astet, samuti asjaolu, et kaitsja sai osaliselt tugineda juba varasemas menetluses kujundatud kaitsepositsioonile (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. juuni
11. a otsus nr 1-18-8101/63, p 61). Täiendavalt arvestab kolleegium süüdistatava õigusega apellatsioonimenetluse kulu hüvitamisele.
12. Eelneva põhjal asub Riigikohus seisukohale, et mõistliku suurusega kaitsjatasu, mis tuleb süüdistatavale kassatsioonimenetluses KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada, on 500 eurot. See summa katab ka apellatsioonimenetluse kulu, mille ringkonnakohus oleks pidanud süüdistatavale KrMS § 185 lg 1 järgi hüvitama, kui ta oleks ise materiaalõigust õigesti kohaldanud ja maakohtu ekslikud argumendid KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel otsusest kõrvaldanud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. detsembri
14. a otsus asjas nr 3-1-1-98-15, p 100). (allkirjastatud digitaalselt) 5