2-21-1441/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-1441 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprillil 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. G. hagi E. G. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2021 Menetlusosalised Hageja: I. G. (IK xxx, elukoht xxx, e-post: xxx, tel xxx) Kostja: E. G. (IK xxx, sünd. xxx a, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada.
4. Lahutada E. G. ja I. G. abielu, mis on sõlmitud xxx.a Perekonnaseisuosakonnas.
5. E. G.le jätta pärast abielu lahutamist perekonnanimi „G.“.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ida-Viru Maavalitsuse EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
7. 28.01.2021 maakohtule esitatud hagiavalduses palub I. G. lahutada tema ja E. G. vahel xxx.a sõlmitud abielu. 1 Hageja palub abielu lahutada kuna abielusuhted on lõppenud aastaid tagasi, pooled ei ela koos 6 aastat ja edasine abielu on võimatu. 14.04.2021.a telefoni teel toimunud ärakuulamisel kinnitas hageja oma soovi abielu lahutada. Hageja selgitas, et pooled elavad lahus 6 aastat ja enne seda juba 6 aastat elati eraldi tubades. Abielu säilitada võimalik ei ole. Käesoleval ajal elavad pooled eri riikides.
8. Kostja E. G. märkis 25.02.2021.a kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et ei ole nõus abielu lahutamise nõudega kuna hageja ei ole maksnud elatist nende ühise tütre ülalpidamiseks perioodil 2016-2021.a. 14.04.2021 kuulas kohus kostja ära video kaudu. E. G. märkis, et tema ise oleks soovinud abielu jätkata kuna mees on talle kirikus vande andnud, aga ta on aru saanud, et hageja on oma otsuse teinud ning kui inimene ei soovi abielu, siis see ei ole selle säilitamine ka võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
10. Euroopa Liidu Nõukogu Määruse (EÜ)2201/2003 (Brüssel II määrus) art 3 kohaselt võib abieluhatuse nõude lahendada muuhulgas selle riigi kohus, kelle territooriumil on hageja alaline elukoht kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. I. G. alaline elukoht on Eesti Vabariigis (alates 1999.a). Brüssel II määruse kohaselt on hagejal õigus esitada abielu lahutamise nõue Eesti kohtule ning Eesti kohtul on pädevus asi lahendada. Siseriiklik alluvus tuleneb Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 3, mille kohaselt võib abieluasja lahendada Eesti kohus kui ühe abikaasa elukoht on Eestis.
11. Nõukogu Määruse (EL) nr 1259/2010 art 8 (d) tulenevalt kui abikaasad ei ole kokku leppinud abielulahutusele kohalduva õiguse osas, kohaldatakse abielu lahutamisele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 57 ja § 60 lg 2 tulenevalt kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, kui ühel abikaasal on elukoht Eestis. Viidatud sätetest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul abielu lahutamisele Eesti õigus.
12. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi
13. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja kinnitas 14.04.2021.a telefoni teel toimunud ärakuulamisel, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Abielusuhted lõppesid 6 aastat tagasi. E. G. on nõus abielu lahutamisega. Arvesse võttes, et pooled elavad lahus ca 6 aastat, ja käesoleval ajal eri riikides, kumbki abielusuhteid taastada ei soovi ega pea seda võimalikuks, on kohtu hinnangul poolte abielu pöördumatult lõppenud. Leppimisaja andmine ei ole antud olukorras mõistlik ega vajalik. 2
14. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Menetluskulude jaotus
15. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 3