Kriminaalasi nr 1-21-3686 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 25. mai 2021. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Ruta Noor Sekretär Kristi Suvi Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Kaitsj

§ 255

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Alius Šiugždinis, Leedu Vabariigi IK 38103190527; sünniaeg:

1. märts
2. a; kodakondsus: Leedu Vabariigi kodanik; emakeel: leedu keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: Eesti Vabariigis vahistatud alates
3. veebruar
4. a KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada Alius Šiugždinis

§ 255lg 1 järgi ja karistuseks mõista neli

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Alius Šiugždinise Leedu Vabariigis eelvangistuses viibitud aeg 1.–3. detsember 2020. a, s.o kolm

§ 73alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele neli

§ 73alusel määrata, et kolm

§ 78

p 1 alusel hakata Alius Šiugždinise katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Alius Šiugždinise suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisest või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisest.

§ 54alusel mõista Alius Šiugždinisele lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga viis

§ 55lg 2 kohaselt alates tema väljasaatmisest.

1 Alius Šiugždinise suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

1. veebruari
2. a määrusega kohaldatud lisapiirangud tühistada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
3. maist
4. a.

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida 1.

detsembril 2020. a teostatud läbiotsimise käigus Alius Šiugždinise kasutuses olevast garaažist – töökojast aadressil Leedu Vabariik, Kaunas, R. Kalantos tn 16 leitud BMW rool koos õhkpadjaga nr. 310771299N77-AD, mis kuulub Taanist varastatud sõidukile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Alius Šiugždiniselt riigituludesse menetluskuludena sundraha üks tuhat nelisada kuuskümmend

§-s 199 lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine, saamaks varalist kasu varastatud sõiduautode või nende osade müügist. Leedu Vabariigis XXX linnas baseeruva peakorteriga mobiilset kuritegelikku ühendust iseloomustab eelkõige kuritegude toimepanemiskohtade laialdane geograafia, ühenduse 2 liikmete poolt on varastatud sõidukeid Saksamaalt, Austriast, Tšehhist, Slovakkiast ja Eestist, samuti toimepandud sõidukivarguste intensiivusus, kuritegude toimepanemisel kasutatud tehnikavahendite komplitseeritus, st kasutatakse mitte ainult mehhaanilisi murdmisriistu, vaid ka spetsiaalseid elektroonilisi abivahendeid sõiduautode avamiseks ja käivitamiseks. Varguse objektiks olnud sõidukeid ei olnud võimalik käivitada ega sõiduki uksi avada ilma sõiduki originaalvõtmeta. Selleks olid kuritegeliku ühenduse juhi poolt eelnevalt soetatud spetsiaalsed seadmed, mida kasutati varastatavate sõiduautode lukustuse ja signalisatsiooni eemaldamiseks ning sõiduautode käivitamiseks. XXX linnas on kuritegelikul ühendusel vähemalt üks autoremonditöökoda aadressil Leedu XXX linn XXX tänav XXX, kus varastatud sõidukeid demonteeritakse ja seejärel juba tagavaraosadeks lahti võetuna müüakse Leedus või veetakse realiseerimiseks Tadžikistani Vabariiki. Mobiilsele kuritegelikule ühendusele omaselt on rangelt fikseeritud ka kuriteo vahetute täideviijate ülesanded sõidukite vargusel ja sihtriigist lahkumisel. Reeglina ei oma Leedust värvatud „autojuhid“ kuritegelikku oskusteavet sõidukite avamiseks ja käivitamiseks. Autojuhtide ülesandeks on kas valvata ümbrust, kuni „brigadir“ on sõiduki varguseks kohandatud elektroonilise või mehaanilise tehnika abil käivitanud või abistada „brigadiri“ varguseks kohandatud elektroonilise tehnikaga sõiduki käivitamisel (võtmesignaali otsimine majast), seejärel sõidavad autojuhid varastatud sõiduki roolis varasemalt kokku lepitud kohta Leedu Vabariigis. Varastatud autoga sihtriigist lahkumisel liigub kaasa „saateauto“, mis teavitab varastatud sõidukite juhte võimalikust politseikontrollist maanteel ja julgestab sõiduki tehniliste rikete korral ning võimaldab varastatud autode juhtidel vajadusel saateautosse ümber istuda. Reeglina viiakse saateautoga sihtriigist välja ka varguste toimepanemisel kasutatud mehhaanilised ja/või elektroonilised vahendid. Sellist modus operandi-t kasutades minimaliseerib mobiilne kuritegelik ühendus võimalust, et politsei poolt tabatakse oskusteavet valdav „brigadir“ koos kallihinnaliste tööriistadega. Autojuhtide tabamisel on nad kuritegeliku ühenduse poolt aga kergesti asendatavad. Kuritegelikule ühendusele on omane süsteemsete vastumeetmete kasutamine õiguskaitseorganite tegevusele ning on kehtestatud kindlad konspiratsioonireeglid: 1) regulaarselt vahetatakse sõidukeid („saateautosid“), millega sõidetakse Leedust varguste toimepanemise sihtriiki. Need sõidukid on välismaiste, sageli Inglismaa registrimärkidega ning ei ole reeglina registripõhiselt seostatavad kuritegusid toime panevate isikutega; 2) sihtriigist varastatud sõidukitel vahetatakse esimesel võimalusel peale varguse toimepanekut ära sõiduki registrimärgid, et välistada varastatud sõiduki piiriületamiste automaatset fikseerimist ja/või muul moel politsei poolt tabamist; 3) politsei ja turvafirmade poolt paigaldatud jälgimisseadmete töö segamiseks on saateautod varustatud spetsiaalsete segajate või summutajate ehk nn „jammer-itega“; 4) omavahelise side pidamiseks sihtriikides on muretsetud mobiiltelefonid ja kõnekaardid, mida ei ole võimalik siduda konkreetse isikuga; 5) ühenduse liikmetel on keelatud sihtriigis kasutada maksekaarte kütuse ja toidu muretsemiseks, samuti välditakse ööbimisi majutusasutustes, kus isikuandmeid fikseeritakse. A. S. poolt juhitava kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb järgida järgmisi väljakujunenud reegleid ja vaikimisi kehtinud kokkuleppeid: 1) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb organisatsiooni osana alluda kuritegeliku ühenduse tahtele; 2) kuriteoskeemid on kuritegeliku ühenduse poolt üles ehitatud põhimõttel, et üksikkuritegude avastamine ega ühenduse üksikute liikmete tegevusest kõrvale jäämine ei mõjuta oluliselt ühenduse edasi toimimist; 3 3) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb täita kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud konspiratiivset suhtlemiskorda. Korraldusi antakse ja otsuseid edastatakse kõrgemal positsioonil oleva liikme kaudu madalamal positsioonil olevale isikule, st kõigil kuritegeliku ühenduse liikmetel ei ole lubatud vahetult suhelda selle juhiga; 4) kuritegelikus ühenduses kehtib vaikimiskohustus, st ebaseaduslikku käitumist tuleb hoida salajas, oma tegevust tuleb alati konspireerida ning politsei poolt kinnipidamisel „autojuhid“ peavad eitama igasugust seost „brigadiri“ ja kuritegeliku ühendusega; 5) kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb varguste toimepanemise sihtriigis fikseerida pidevalt kallite sõidukite margid ja asukohad, milline teave antakse edasi ühenduse juhile, tulevaste varguste organiseerimiseks. Kirjeldatud kokkulepete ja reeglite kaudu tunnevad kuritegeliku ühenduse liikmed end kuritegeliku ühenduse osana ja omavad tugevat sidet teiste kaasliikmetega. Selliselt kannab kuritegelik ühendus püsivat ja järjepidevat iseloomu. Kuritegeliku ühenduse liikmetel tuleb täita järgmisi ülesandeid. Kuritegeliku ühenduse juht A. S. : 1) vastutab „Kamuolyse“ nime all tegutseva üleleedulise kuritegelikus struktuuri juhtide ees pideva, kriminaalse tulu laekumise eest autovarguste toimepanemise teel; 2) esindab enda kuritegeliku ühenduse liikmeid probleemide korral teiste kurjategijatega; 3) kehtestab konspiratsioonreeglid kuritegude ettevalmistamisel ja toimepanemisel varustab kuritegude täideviijaid sõidukite varguseks vajalike mehhaaniliste ja elektrooniliste tehnikavahenditega; 4) määrab kuritegude toimepanemise aja ja riigi; 5) korraldab Leedus varastatud sõidukite peitmise ja realiseerimise; 6) korraldab brigadiride tasustamise kriminaalse tulu arvelt; 7) määrab rahalisi karistusi kinnipidamisel politsei poolt ära võetud tehnikavahendite eest ja korraldab kuritegelikus ühenduses kehtestatud reeglite rikkumise eest füüsilisi karistusi; 8) tagab ühenduse „brigadiridele“ õigusabi ja rahalise toetuse kinnipidamiskohtades, eesmärk on hoida ühenduse heaolu nimel kuritegusid toimepannud isikuid lojaalsena. Kinnipidamisasutusse sattunud isikute rahaline toetamine toimub konspireeritult selliselt, et ei oleks võimalik antud tegevust seostada A. S. ga. „Brigadiri“ ülesanne kuritegelikus ühenduses on: 1) Leedu Vabariigist varguse toimepanemiseks „autojuhtide“ värbamine; 2) autojuhtide varustamine vajamineva tehnikaga (ajutiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonid, SIM-kaardid, navigatsiooniseadmed, sõidukite registreerimisnumbrid); 3) „saateautoga“ autojuhtide vedamine kuriteo sihtriiki; 4) sihtriigis varguseks sobivate autode välja valimine, varguseks välja valitud sõidukite käivitamine selleks kohandatud tehnika abil; 5) varastatud autode sihtriigist Leedu Vabariiki toimetamise julgestamine „saateautoga“; 6) ühenduse juhi poolt saadud kriminaalse tulu arvelt autojuhtide tasustamine. „Autojuhi“ ülesandeks kuritegelikus ühenduses on: 1) „brigadiri“ abistamine varguseks välja valitud sõidukite käivitamisel selleks kohandatud tehnika abil; 2) varastatud sõidukitel numbrimärkide vahetamine; 3) varastatud autode sihtriigist Leedu Vabariiki toimetamine. 4 Kuritegelikku ühendusse kuuluvad vähemalt järgmised liikmed: „Brigadirid“ – A. S. , R. G. , V. K. , K. R. , A. I. , E. K. ning „autojuhid“ – E. M. , Ž. S., M. S., R. M. , D. G. , K. P. , V. A. G. , V. O. , D. V. , E. J. , A. P. , S. M. ning Alius Šiugždinis. Kuritegeliku ühenduse liikmed täidavad kuritegelikus ühenduses kindlaksmääratud rolle järgmiselt. R. G. oli kuritegeliku ühenduse üheks juhtfiguuriks ning on olnud A. S. lähim abiline ja partner, ta tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt

1. a augustist kuni
2. septembrini
3. a, mil ta peeti Saksamaal Düsseldorfis kinni sõiduki Range Rover varguse toimepanemiselt. Lisaks tavapärastele „brigadiri“ ülesannetele oli R. G. ülesandeks ka varastatud sõidukitele hoiukohtade otsimine ning varastatud sõidukite müümine, varuosadeks lammutamine või muu realiseerimine kas ise või värvatud isikute kaudu. Z. S. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt
4. a augustist kuni
5. a novembrikuuni. E. M. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“
6. a augustis. K. R. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt
7. a augustikuus. V. K. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt
8. a augustist kuni
9. oktoobrini
10. a. M. S. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt
11. a augustist kuni
12. märtsini
13. a, mil ta peeti kinni Slovakkias sõiduki BMW X5 varguselt. R. M. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt
14. a augustist kuni
15. märtsini
16. a, mil ta peeti kinni Slovakkias sõiduki BMW X5 varguselt. D. G. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ alates vähemalt
17. a algusest kuni
18. veebruarini
19. a, mil ta peeti kinni Leedus eelnevalt Eestist varastatud sõiduauto BMW 730D registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. A. I. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ alates vähemalt
20. a veebruari algusest kuni
21. maini
22. a, mil ta peeti kinni Eestis Tartumaal eelnevalt Tartust varastatud sõiduki Toyota RAV4, registreerimismärgiga XXX julgestamiselt „saateautoga“. K. P. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates
23. a veebruari algusest kuni tema kinnipidamiseni
24. märtsil
25. a Poolas Bialystok lähedal XXX linnas
26. märtsil
27. a Austrist varastatud sõiduki Toyota Prius juhtimiselt. V. O. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates
28. a novembrikuust kuni
29. maini
30. a, mil ta peeti kinni Eestis Tartumaal eelnevalt Tartust varastatud sõiduki Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. Lisaks tavapärastele „autojuhi“ ülesannetele oli V. O. ülesandeks ka varastatud sõidukite hoiustamine oma elukoha hoovis Leedus XXX –
31. novembril
32. a leiti tema koduhoovilt eelnevalt Eesti Vabariigist Tallinnast XXX asuva korterelamu juurest varastatud sõiduk Land Rover Range Rover Sport reg-nr XXX. V. A. G. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates
33. a maikuust kuni tema kinnipidamiseni
34. mail
35. a Lätis eelevalt Eestist varastatud sõiduki Toyota RAV4 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. A. S. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus alates vähemalt
36. a augustist kuni
37. jaanuarini
38. a autojuhina, mil ta peeti kinni Tšehhis eelnevalt Saksamaalt varastatud sõidukiga BMW X6 ja „brigadirina“ alates
39. a detsembrist kuni kinnipidamiseni
40. juunil
41. a Tartus „saateautoga“ VW Passat reg-nr XXX seoses Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX vargusega. D. V. , tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates
42. a juunikuust kuni tema kinnipidamiseni
43. juunil
44. a Eestist varastatud sõiduki Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX juhtimiselt. E. K. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „brigadirina“ vähemalt alates
45. a algusest kuni tema kinnipidamiseni
46. jaanuaril
47. a, mil ta peeti kinni Lätis eelnevalt Tallinnast 5 varastatud sõiduki Lexus NX300H registrimärgiga XXX julgestamiselt „saateautoga“, sõidukit juhtis E. J. . A. P. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates
48. a aasta algusest kuni tema kinnipidamiseni
49. jaanuaril
50. a Lätis eelnevalt Eestist varastatud sõiduki Lexus NX300H registrimärgiga XXX juhtimiselt. E. J. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ vähemalt alates
51. a algusest kuni tema kinnipidamiseni
52. jaanuaril
53. a Lätis eelnevalt Tallinnast varastatud sõiduki Lexus NX300H registrimärgiga XXX julgestamiselt „saateautoga“, sõidukis viibis ka E. K. . S. M. tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus „autojuhina“ 2020 aasta jaanuarikuus. Alius Šiugždinis tegutses kuritegeliku ühenduse koosseisus vähemalt alates 2020 aasta jaanuarikuust, kui võttis Leedus XXX asuvas tööstuskompleksis „brigadirilt“ A. S. ´elt vastu Eestist Tallinna linnast varastatud sõiduki Lexus NX300H registrimärgiga XXX. Alius Šiugždinis´e ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli varastatud sõidukite vastu võtmine, hoiustamine, demonteerimine ning demonteeritud osade pakendamine konteineritesse. Kuritegeliku ühenduse tegutsemise ajal alates vähemalt
54. aasta augustist kuni
55. juunini
56. a pandi Eesti Vabariigi territooriumil toime 22 sõiduki vargust ja 10 sõiduki varguse katset, millega teeniti kuritegelikku tulu kokku vähemalt 269 305.73 eurot. 1) ajavahemikul
57. august
58. a kell 19.00 kuni
59. august
60. a kell 16.00 üritati Tartus XXX maja eest parklast juhiukse ukseluku lõhkumise teel ära varastada sõiduautot BMW 730D registrimärk XXX, väärtusega 9500 eurot; 2) ööl vastu
61. augusti
62. a varastati Tallinnas XXX asuva korterelamu juurest ära sõiduki Land Rover Range Rover Sport registrimärk XXX väärtusega 35 000 eurot. 3) ööl vastu
63. augusti
64. a varastati Tartust XXX maja juurest ära sõiduk BMW 765 registrimärk XXX väärtusega 11 000 eurot; 4) ajavahemikul
65. august
66. a kella 22.00 kuni
67. august
68. a kella 12.30 vahel varastati Ida-Virumaal XXX maja juurest ära sõiduk BMW X6 registrimärk XXX, väärtusega 20 000 eurot; 5)
69. augustil
70. a kell 03.00 ajal varastati Harjumaalt, XXX maja hoovist L. U.-I. kasutuses oleva sõiduauto BMW 525XD registreerimismärgiga XXX, väärtusega 9000 eurot; 6) ajavahemikul
71. august
72. a kella 20.00 kuni
73. august
74. a kella 01.10 vahel varastati Tallinnast XXX juurest ära sõiduk BMW 530 XI, registrimärk XXX, väärtusega 9000 eurot; 7) ajavahemikul
75. august
76. a kella 17.10 kuni
77. august
78. a kella 05.45 vahel üritati Tartus XXX ukseluku lõhkumise teel ära varastada sõiduautot BMW 730D, registrimärk XXX, väärtusega 7000 eurot; 8)
79. augustil
80. a ajavahemikul kella 01.00-03.30 vahel üritati Tartus XXX ära varastada sõiduautot BMW X5, registrimärk XXX, väärtusega 15 000 eurot. Vargus jäi lõpule viimata pealtnägija sekkumise tõttu, kes nägi ära jooksmas kolme isikut; 9)
81. augustil
82. a ajavahemikul kell 03.55-06.00 varastati Tartus XXX maja eest parklast ära sõiduk BMW 525D, registrimärk XXX, väärtusega 10 500 eurot; 10) ööl vastu
83. augusti
84. a üritati Tartus XXX maja juurest juhiukse ukseluku lõhkumise teel ära varastada sõiduautot BMW X5, registrimärk XXX, väärtusega 25 000 eurot; 11) ööl vastu
85. augusti
86. a üritati Tartumaal XXX maja juurest juhiukse ukseluku lõhkumise teel ära varastada sõiduautot BMW, registrimärk XXX, väärtusega 9500 eurot; 12) ööl vastu
87. augusti
88. a üritati Tartumaal XXX maja juurest juhiukse ukseluku lõhkumise teel ära varastada sõiduautot BMW 525D, registrimärk XXX, väärtusega 8000 eurot; 6 13)
89. augustil
90. a ajavahemikul kella 08-18.00 vahel üritati Tartust XXX parklast juhiukse ukseluku lõhkumise teel ära varastada sõiduautot BMW 730D, registrimärk XXX, väärtusega 11 000 eurot; 14) ajavahemikul
91. oktoober
92. a kella 21.00 kuni
93. oktoober
94. a kella 05.30 vahel varastati Tartust XXX maja eest ära sõiduk BMW 530XD, registrimärk XXX, väärtusega 10 500 eurot; 15) ööl vastu
95. oktoobrit
96. a üritati Tartumaal XXX juhiukse ukseluku lõhkumise teel ära varastada sõiduautot BMW X6, registrimärk XXX, väärtusega 10 500 eurot; 16) ajavahemikul
97. november
98. a kella 22:00 kuni
99. november
100. a kell 04:58 varastati Tallinnas XXX asuva korterelamu juurest ära sõiduk Land Rover Range Rover Sport registrimärk XXX, väärtusega ületab 73 000 eurot; 17)
101. november
102. a ajavahemikul kella 01.30-08.00 vahel varastati Narvast XXX asuva eramaja juurest ära sõiduk BMW X5 registrimärk XXX väärtusega 15 000 eurot; 18)
103. veebruaril
104. a kella 01.00 – 06.30 vahel varastati Harjumaal XXX maja juurest ära sõiduk BMW 730, registrimärk XXX väärtusega 11 000 eurot; 19) ajavahemikul
105. veebruar
106. a kell 19.30 kuni
107. veebruar
108. a kell 07.40 varastati Harjumaal XXX asuva maja garaaži juurest ära sõiduk Toyota Prius, registrimärk XXX, väärtusega 5600 eurot; 20) ajavahemikul
109. märts
110. a kell 23.00 kuni
111. aprill
112. a kell 07.00 varastati Tartus XXX asuva garaaži eest sõiduk BMW Activehybryd, registrimärk XXX, väärtusega 30 000 eurot; 21) ajavahemikul
113. märts
114. a kell 13.00 kuni
115. aprill
116. a kell 08.00 varastati Tartus XXX maja hoovist sõiduk Toyota RAV4, registrimärk XXX, väärtusega 29 000 eurot; 22) ajavahemikul
117. aprill
118. a kell 16.30 kuni
119. mai
120. a kell 10.30 varastati Harjumaal XXX asuva maja eest sõiduk Lexus RX450H, registrimärk XXX, väärtusega 72 000 eurot; 23) ajavahemikul
121. aprill
122. a kell 20.00 kuni
123. mai
124. a kell 08.40 varastati Harjumaal XXX asuva maja eest sõidukToyota RAV4, registrimärk XXX, väärtusega 27 620 eurot; 24)
125. mail
126. a kella 02.30 paiku püüti varastada Harjumaal XXX asuva maja aia tagant sõiduk Volvo XC90, registrimärk XXX väärtusega 55 000 eurot; 25) ajavahemikul
127. mai
128. a kell 23.00 kuni
129. mai
130. a kell 06.14 varastati Harjumaal XXX asuva maja värava eest sõiduk Toyota RAV4 registrimärk XXX, väärtusega 34 000 eurot.
131. mai
132. a hommikul kell 08:50 peeti V. A. G. varastatud sõiduki Toyota RAV4 juhtimiselt Lätis kinni; 26) ajavahemikul
133. mai
134. a kell 23.30 kuni
135. mai
136. a kell 06.05 varastati Harjumaal XXX asuva maja värava tagant sõiduk Audi Q5, registrimärk XXX, väärtusega 27 000 eurot; 27)
137. mail
138. a ajavahemikul kell 01.00 – 02.00 varastasid A. I. ja V. O. ära Tartust XXX maja ees seisnud sõiduk Toyota RAV4, registrimärk XXX, väärtusega 25 000 eurot, peale mida nad peeti politsei poolt kinni; 28)
139. jaanuaril
140. a kella 03:15 ajal üritasid E. K. , A. P. , E. J. e ja veel vähemalt üks eeluurimisel tuvastamata isik ära varastada Tallinnas XXX asuva ridaelamu ette pargitud Swedbank Liising AS`le kuuluva ja K. A. vastutavas kasutuses olnud sõiduauto Audi SQ7 registrimärgiga XXX väärtusega 90 000 eurot; 29)
141. jaanuaril
142. a kella 03:20 - 03:46 vahel varastati Tallinnas XXX maja kõrval olevast parklast ära Luminor Liising AS`le kuuluv, aga Ü. R.-M. vastutatavas kasutuses olnud sõiduauto Lexus NX300H registrimärgiga XXX väärtusega 35 500 eurot; 30)
143. jaanuaril
144. a kella 03.57 - 07:18 varastati ära Harju maakonnas XXX asuva eramaja värava ette pargitud T. R.`ile kuuluv sõiduauto Lexus NX300H registrimärgiga XXX, väärtusega 35 000 eurot; 7 31) ajavahemikul
145. juuni
146. a kell 20.00 kuni
147. juuni
148. a kell 12.00 püüti varastada Pärnumaalt XXX kinnistult ära F. OÜle kuuluvat, aga M. S.i kasutuses olevat sõiduautot Land Rover Range Rover Sport registrimärk XXX väärtusega 15 000 eurot; 32)
149. juunil
150. a umbes kella 03.00 paiku varastasid A. S. ja D. V. ära XXX juurest ära J. T.ile kuuluva sõiduki Land Rover Range Rover Sport registrimärk XXX, väärtusega 20 000 eurot, peale mida nad peeti politsei poolt kinni. Seega pani Alius Šiugždinis toime

§ 255

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuulumise kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 255

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Leedu Vabariigis eelvangistuses viibitud aeg

1. detsember
2. a kuni
3. detsember
4. a, s.o 3 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 4 kuud vangistust ning 3 aasta, 7 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Alius Šiugždinis 5 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algus 11. veebruarist 2021. a, s.o alates Eesti Vabariigis kinnipidamisest.

§ 54

alusel mõista Alius Šiugždinisele lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluv vara on kokkuleppe kohaselt

1. detsembril
2. a teostatud läbiotsimise käigus Alius Šiugždinise kasutuses olevast garaažist – töökojast aadressil Leedu Vabariik, XXX leitud BMW rool koos õhkpadjaga nr. XXX, mis kuulub Taanist varastatud sõidukile (XI kd, tl 125-128, 129-130, 131-133, 134), mis konfiskeerida

§ 83lg 2 alusel kui süüteo objektiks olnud ese.

Kokkuleppe kohaselt ei ole menetluses kulusid tekkinud. Alius Šiugždinisel tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tasuda sundraha summas 1460 eurot. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Alius Šiugždinis tuleb süüdi tunnistada

§ 255lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Alius Šiugždinise suhtes kohaldatud vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisest või koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmisest. Alius Šiugždinise suhtes Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

1. veebruari
2. a määrusega kohaldatud lisapiirangud tühistada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
3. maist
4. a. 8 Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Kokkuleppe kohaselt tuleb

§ 83lg 2 alusel konfiskeerida 1.

detsembril 2020. a teostatud läbiotsimise käigus Alius Šiugždinise kasutuses olevast garaažist – töökojast aadressil Leedu Vabariik, XXX leitud BMW rool koos õhkpadjaga nr. XXX, mis kuulub Taanist varastatud sõidukile, sest tegemist on süüteo objektiks olnud esemega. Kohus juhib tähelepanu, et eseme konfiskeerimine

§ 83

lg 2 alusel võimalik vaid seaduses sätestatud juhtudel, s.o juhul, kui eriosa säte selle ette näeb.

§ 255

lg 2 võimaldab kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt

§ 832, kuid mitte süüteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimist.

Konfiskeerimiseks taotletud vara rooli ja õhkpadja puhul on tegemist süüdistatavale kuuluva varaga ning ta on saanud selle vara kuriteo toimepanemise tulemusena, seega on kriminaalasja materjalidest nähtuvalt täidetud

§ 832lg 1 eeldused.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtotsuses tuleb konfiskeerimise alus muuta, mis ei ole käesoleval juhul aga kokkuleppe sisuline muutmine kuna see ei mõjuta süüdistatava olukorda. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Alius Šiugždinisel tuleb KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tasuda sundraha summas 1460 eurot. Muud menetluskulud puuduvad. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt) 9