Obsah (5)

§ 217§ 221§ 37§ 18§ 25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-13946 Tsiviilasi M

§ 217

lg-st 6 tulenevalt puudub avaldajal õigus käesolevas menetluses sellele tugineda. Kohtutäitur ei olnud tsiviilasja nr 2-18-19203 menetlusse kaasatud ega omanud võimalust seisukohti nõude ülemineku osas esitada.

§ 221

lg-st 1 ja

§ 37

lg-st 1 tulenevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul jääb kohtutäituri tasu sissenõudja kanda. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja täitmisvalduse alusel oli täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX algatatud ning täitmisteade täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX oli võlgnikule kätte toimetatud. Kohtutäituril tekkis õigus täiteasjas saada nii menetluse alustamise tasu kui ka kohtutäituri põhitasu (KTS § 28 lg 1, § 29 lg 1 § 32 lg-d 1 ja 2). KTS § 34 lg 2 p 4 järgi täitemenetluse alustamise tasu täitmisele esitatud nõude suurusest on 60 eurot. KTS § 35 lg 1 järgi kohtutäituri põhitasu täitmisele esitatud nõude suuruseks on 1550 eurot. KTS § 32 lg 3 kohaselt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga on 72 eurot ja kohtutäituri põhitasu on 1860 eurot. Kohtutäitur loetles kõik täitetoimingud, mida ta on täitemenetluses teinud ja pidas täitemenetluse toimingute mahtu arvestades põhjendatuks ja proportsionaalseks nõuda avaldajalt põhitasu KTS § 41 lg 2 järgi vähendatud ulatuses 930 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus jättis
2. märtsi 2021 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri
3. oktoobri 2020 otsuse peale rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja avaldajalt välja mõistmata. Maakohus tuvastas, et avaldaja esitas koos täitemenetluse algatamise avaldusega kohtutäiturile notari poolt
4. novembril 2018 tõestatud avalduse loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta (notariaalakt nr XXXX). Nimetatud avalduse p 2 kohaselt „Pooled kinnitavad, et eespool nimetatud
5. oktoobril
6. a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga on kõik B.B., kui A.A. võlausaldaja, õigused läinud üle Merje Kõivule/…/“. Maakohus leidis, et tulenevalt formaliseerituse põhimõttest ei olnud kohtutäituril võimalik kontrollida, kas täidetavad kohtuotsused ning õigusjärglust tõendav notariaalne dokument on ka oma sisult õiged. Kohtutäitur pidi lähtuma ainult sellest, et A.A.lt on B.B. kasuks jõustunud kohtuotsustega raha välja mõistetud ning notariaalselt tõestatud dokumendiga on avaldaja B.B. eriõigusjärglane. Seega oli täitemenetlus algatatud õigesti - kohtutäituril oli olemas täitedokument ja õigusjärglust tõendav dokument. 3 KTS § 30 lg 1 järgi maksab menetluse alustamise tasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 221

lg 4 kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda, st seadus sätestab teisiti. Järelikult oli sissenõudjal kohustus tasuda nii täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot kui kohtutäituri põhitasu 1860 eurot. Eeltoodu tõttu jättis maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri

1. oktoobri 2020 otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX rahuldamata. Kohtutäituri viide, et teda ei olnud tsiviilasja nr 2-18-19203 menetlusse kaasatud, ei ole asjakohane. Kohtutäitur ei saa omada sisulist seisukohta osas, kumma vaidleva poole kasuks tuleb otsus langetada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebuse rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Täitemenetluse algatamise aluseks peaks olema jõustunud kohtulahend ja notariaalselt tõestatud nõude loovutamise leping. Ka notar selgitas
3. novembril 2018 tõestatud avalduses B.B.le ja avaldajale, et täitemenetluse läbiviimiseks on vaja õigusjärgluse notariaalselt tõestatud dokumenti, seega notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepingut. Notar ise ei koostanud ning seega ei tõestanud, nõude loovutamise lepingut. Tõestamise objektiks ei olnud kaebuse esitaja ja B.B. tahtevavaldus. Notari juures mingit kokkulepet ei sõlmitud. Tõestamise objektiks oli fakti kindlakstegemine, et kaebaja ja B.B. olid varem nõude loovutanud. Õigusjärgluse üleminekut ei ole notariaalselt tõestatud.
4. novembril 2018 notari poolt koostatud dokument ei sisalda tahteavaldust. Notar ei ole kontrollinud osalejate tegelikku tahet kunagisel nõude loovutamisel, ei selgitanud osalejatele nõude loovutamise tagajärgi jms. Ta ei pidanudki seda tegema, sest ta ei tõestanud tehingut. Avaldaja taotles kohtult ära kuulata tunnistajana notar C.C.. Tunnistaja ütlustega soovis kaebuse esitaja tõendada, millistel asjaoludel koostas notar notariaalakt nr XXXX, kas tegemist oli tehingu tõestamisega või millegi muuga. Tunnistajat üle ei kuulatud ja ei põhjendatud, miks seda ei tehtud. Ei ole õige kohtu järeldus, et tulenevalt formaliseerituse põhimõttest ei olnud kohtutäituril võimalik kontrollida, kas täidetav õigusjärglust tõendav notariaalne dokument on ka oma sisult õige täitedokument. Dokumendist on näha, et tegemist ei ole notariaalselt tõestatud nõude loovutamise lepinguga. Ülaltoodud asjaolusid avaldajaga läbi ei arutatud. Asja arutamise käigus oleks avaldaja saanud asjaolusid selgitada. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Avaldaja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse A.A. suhtes täitemenetluse alustamiseks
6. oktoobril
7. Kohtutäitur vastas koheselt avaldaja saadetud e-kirjale ning juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et nõude loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Seega oli avaldaja teadlik, et nõude loovutamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. 4 Samas on kohtutäitur jätkuvalt seisukohal, et notari poolt valitud lahendus on lubatud ning tegemist on dokumendiga, millega on

§ 18lg 1 kohaselt võimalik kohtutäiturile õigusjärglust tõendada.

Kohtutäituri hinnangul on ilmselgelt pahatahtlik süüdistada kohtutäiturit selles, et lähtuvalt avaldaja tahtest on ta avaldaja huvides algatanud täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX menetluse. Samuti on pahatahtlik panna kohtutäiturile süüks tsiviilasjas nr 2-18-19203 kaotatud vaidluse tagajärgi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri
2. septembri 2020 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja
3. oktoobri 2020 otsuse osas, millega kohtutäitur otsustas nõuda avaldajalt kohtutäituri põhitasu 1860 eurot tasumist (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Ülejäänud osas jäävad kohtutäituri otsused muutmata.
4. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur ei oleks tohtinud avaldaja esitatud täitmisavalduse alusel täitemenetlust alustada, mistõttu ei saanud sissenõutavaks muutuda ka kohtutäituri tasud, mida kohtutäitur avaldajalt
5. septembril 2020 allkirjastatud otsusega nõuab.

§ 18

lg 1 kohaselt, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sissenõudja esitas kohtutäiturile 8. novembril 2018 notariaalselt tõestatud dokumendi, so avalduse loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta (notariaalakt nr XXXX) ning sellest nähtub, et tõestamise eesmärgiks oli kohtutäiturile avalduse esitamine loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt arvestades

§ 18lg-s 1 sätestatuga, algatas kohtutäitur täitemenetluse õiguspäraselt.

Lisaks nähtub maakohtu

1. augusti 2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-18-19203, et B.B. ja avaldaja ise otsustasid sõlmida nõude loovutamise lepingu nõuete osas, mis olid hagi tagamise määrusega arestitud. Põhjendamatud on avaldaja väited, et notar ei ole lepingu osapoolte tegelikku tahet tõestanud. Vaidlust ei ole, et notariaalakt nr XXXX on notariaalselt tõestatud dokument. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et maakohus oleks pidanud asja õigeks lahendamiseks kuulama tunnistajana ära notar C.C.. Notari ütlused tunnistajana ei saa mõjutada hinnangut kohtutäituri tegevusele täitemenetluse algatamisel. Notar on oma selgitused andnud ka kirjalikult
2. septembri 2020 e-kirjas avaldaja esindajale (lk 33).
3. Avaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust. Kaebuse kohaselt ei ole avaldaja nõus temalt kohtutäituri tasu väljamõistmisega (lk 74). Järelikult on avaldaja kaebuse eesmärk täitekulusid mitte tasuda või tasuda neid võimalikult väikeses ulatuses. Kuigi õige on kohtutäituri väide, et

§ 221

lg 4 kohaselt jäävad sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul täitekulud sissenõudja kanda, on maakohus jätnud kaebust menetledes kontrollimata, millise suurusega tasu on kohtutäituril üldse õigus vaidlusaluses täitemenetluses sissenõudjalt nõuda. Maakohus jättis tähelepanuta ka kohtutäituri enda seisukoha vastuses avaldusele, et täitetoimingute mahtu arvestades on põhjendatuks ja proportsionaalseks nõuda avaldajalt põhitasuna KTS § 41 lg 2 järgi vähendatud ulatuses 930 eurot. Seega möönis kohtutäitur ise maakohtu menetluses, et avaldajalt

1. septembri 2020 otsusega nõutav põhitasu 1860 eurot on liiga suur.
2. Kohtutäitur nõuab avaldajalt menetluse alustamise tasu 72 eurot (kuni
3. detsembrini 2020 kehtinud KTS § 34 lg 2 p 4 alusel) ja põhitasu 1860 eurot. Ringkonnakohus kontrollib kohtutäituri
4. septembri 2020 otsusega välja nõutud tasude põhjendatust. Täitemenetlus algatati
5. novembril
6. Kohtutäitur luges võlgnikule täitmisteate kättetoimetatuks
7. novembril
8. Seega oli võlgnikul täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks aega kuni 5
9. detsembrini 2018 (

§ 25lg 1).

1. detsembril 2018 peatati täitemenetlus kohtu määrusega hagi tagamise korras kuni tsiviilasjas nr 2-18-19203 lõpplahendi jõustumiseni. Tsiviilasjas nr 2-18-19203 tehtud otsus, millega tunnistati sundtäitmine vaidlusaluses täitemenetluses lubamatuks jõustus
2. septembril 2020 ning täitemenetlus lõppes. Viidatud asjaoludest nähtub, et täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX peatati menetlus vahetult peale vabatahtliku täitmise tähtaja lõppu. Peatatud menetluses ei saanud täituril lisaks KTS § 34 lg 2 p 4 järgsele täitemenetluse alustamise tasule 72 eurot (sh käibemaks) muid tasunõudeid tekkida. Kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest (Riigikohtu
3. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p 15). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus täitur ei saanudki täitedokumenti täitma asuda, on avaldajalt põhitasu nõudmine põhjendamatu. Asjas ei kuulu kohaldamisele

§ 25lg 2 alates 19.

aprillist 2021 kehtivas redaktsioonis.

1. Ringkonnakohus märgib, et KTS § 41 lg 2 kohaldamine põhitasu väljamõistmisele ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohane. KTS § 41 lg 2 reguleerib kohtutäituri tasu vähendatud suuruses arvestamist olukorras, mil kohtutäitur on jõudnud täitemenetluses teha täitetoiminguid, kuid täitemenetlus sissenõudja nõude osas tuleks lõpetada kas selle nõude rahuldamise tõttu võla sissenõudjale otse tasumise järel või kui sissenõudja soovib muul põhjusel täitemenetlusest loobuda (Riigikohtu
2. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 10). Käesolevas asjas ei ole sissenõudja taotlenud täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist, vaid sundtäitmine on

§ 221alusel tunnistatud lubamatuks.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei ole KTS § 41 lg 2 kohaldamise eelduseks. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri

1. veebruari 2021 menetlusdokumendis loetletud ja pärast täitemenetluse peatamist kohtutäituri tehtud toimingud (suhtlemine võlgnikuga, täitemenetluse lõpetamine, sissenõudja kaebuse lahendamine jms) ei ole aluseks kohtutäituri õigusele nõuda avaldajalt kohtutäituri põhitasu. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtutäituri
2. septembri 2020 tasu otsus tühistada kohtutäituri põhitasu summas 1860 eurot osas.
3. Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei andnud asja teistkordsel läbivaatamisel avaldajale võimalust oma seisukohtade ja väidete selgitamiseks. Samas on avaldaja saanud oma seisukohad esitada määruskaebuses.
4. Kuivõrd avaldaja kaebus kohtutäituri
5. septembri 2020 otsuse peale jäi läbi vaatamata ning
6. oktoobri 2020 otsuse peale rahuldati osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtu menetluses menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 6