← Eesti

2-20-17578/12

Obsah (7)§ 189§ 186§ 216§ 76§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-17578 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2021. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O M hagi S Ei

) § 188 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 189

lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

§ 186p 5 järgi lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 1 alusel on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. AÕS § 64¹ sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseadus (KRS) § 34¹ lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 216

lg 2 järgi kannab müüja kõik asjaga seotud kulud ja koormised kuni asja üleandmiseni või ostja vastuvõtuviivitusse sattumiseni, välja arvatud kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust.

§ 76

lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.

§ 108lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle täitmist. 11. Ts

MS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Menetluskulud

  1. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
  2. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. 5

(6)
  1. Hageja menetluskulud on riigilõiv 425 eurot, õigusabikulud 720 eurot (6 tundi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3 eurot, kokku 1 148 eurot. Hageja menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud ning õigusabikulud vastavad hageja poolt teostatud menetlustoimingutele. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks menetluskulude katteks 1 148 eurot ning viivise menetluskuludelt kooskõlas TsMS §-le 177 lg
  2. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.