3.
lg-le 3 vastavalt määrata Priit Vendelin elektroonilise valve kestuseks 6 kuud.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Priit Vendelini keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 1 5.
lg 5 alusel allutada Priit Vendelin käitumiskontrollile kestusega 24 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21, 4, 7 alusel määrata Priit Vendelinile katseajaks järgmised lisakohustused: • mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; • otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; • teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed).
lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 3 aasta vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.09.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 10 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati Priit Vendelini eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust loeti alates tema kinnipidamisest 08.10.2017. 12.03.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Priit Vendelin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning elektroonilise järelevalve kohaldamist. 2 tema suhtes KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Priit Vendelini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör ei nõustu Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Priit Vendelini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Priit Vendelini vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Priit Vendelin kannab käesoleval ajal karistust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud
Kohtuistungi toimumise ajaks on Priit Vendelin temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 2 aasta 6 kuu, so üle 1/2. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
lg 2 p 7 lisakohustus – teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed). Samuti on kinnipeetavale garanteeritud vabanemise puhuks kindel töökoht. Vabanemisel on Priit Vendelinil võimalik koheselt tööle asuda xxx kuuluvas ettevõttes P. O. eelarvestajaobjektijuht ametikohal. Kinnipeetava vabanemisjärgset tööle saamist antud ettevõttesse on kinnitatud ka garantiikirjaga. Tegemist on kõrgkvaliteetse plaatimisteenuse pakkumisele suunatud ettevõttega, kus kinnipeetava peamiseks töötegemise kohaks oleks firma kontor asukohaga xxx, kuid töö eeldaks ka erinevate objektidega tutvumist ning koostööpartneritega kohtumist. Isiku varasem elukäik ja vangistusasutuses probleemideta töötamine kinnitab, et tegemist ei ole tööpõlguriga. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Asjaolu, et tegemist on isiku jaoks esimese ja seejuures pika vangistusega, võimaldab samuti loota, et vabaduse kaotus on avaldanud isiku seadusekuulekusele piisavat mõju. Teda iseloomustav materjal on positiivne ning kajastab isikus toimunud muutusi ja motivatsiooni edaspidi elada seadusekuulekalt. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Priit Vendelinile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas 4 jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.