Obsah (4)

§ 42§ 35§ 41§ 40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2021.a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-128206 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu avald

§ 42

on ette nähtud viiviste arvestamine arvete mittetähtaegsel tasumisel ja võla tekkimisel. Puudutatud isiku viivise võlgnevus KÜ-le Pisuhänna 3 31.08.2020.a seisuga moodustab 2,10 eurot. Kokku moodustab puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees (põhivõlgnevus ja viivised) 31.08.2020.a seisuga 483,81 eurot. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista puudutatud isikult 31.08.2020 seisuga põhivõlgnevus 481,71 eurot ja viivised 2,10 eurot ning menetluskulud summas 270 eurot. Avaldaja palub välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Avaldaja peab võimalikuks tsiviilasja lahendamist kirjalikus menetluses.

1. Kohus võttis 16.09.2020.a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2. Puudutatud isik J. K. esitas 23.10.2020 vastuse, mille kohaselt: • Ta on üksikema, töötu ja arvel töötukassas, töötutoetust ei saa; • Poeg A. K. õpib xxx; • Tal on õigus saada toimetulekutoetust ja kommunaalmaksete kompensatsiooni; • Korteriühistu ei täida enda kohustusi; • Korteriühistu esitab ebakorrektseid, vigadega arveid, selle tõttu ta ei saa 2 • • • • • sotsiaalabitoetust ja kommunaalmaksete kompensatsiooni; Korteriühistu töös tekitab probleeme riigikeele mitteteadmine; Lipupäevadel ei panda välja riigilippu; Korteriühistu Swedbank konto oli avatud kõrvalistele isikutele; Korteriühistu loob majas ebasanitaarseid olukordi; Ta on korduvalt palunud väljastada talle üldkoosolekute protokollid alates 2018.a novembrist, kuid neid ei ole talle antud. ASJA EDASINE KÄIK
3. 10.02.2021.a kirjaga andis kohus menetlusosalistele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus teatas, et vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg on 26.02.2021, vastuväidete esitamise tähtaeg on 10.03.
4. Kohtulahendi tegemise ajast teavitab kohus pärast seisukohtade/vastuväidete saamist.
5. Avaldaja esindaja esitas 25.02.2021 seisukoha, milles jäi avalduses esitatud nõude juurde ja palus avaldus rahuldada. Esindaja märkis, et „J. K. vastusest tulenevalt on tal pretensioonid korteriühistu juhatuse liikmetele ja sellele, kuidas on KÜ-s Pisuhänna 3 korraldatud asjaajamine. Samal ajal ei esitanud J. K. tema vastu tsiviilasja nr. 2-20-128206 esitatud nõuete suhtes mingeid põhjendatud pretensioone või vastuväiteid. Puudutatud isikul ei ole põhjendatud pretensioone tema vastu esitatud nõuetes kommunaalteenuste (soojus ja vesi) tasumise osas. J. K. ei vaidlusta ei loetelu ennast, ei kogust, ei hinda. Samuti ei ole J. K.´il vastuväiteid „maja haldamise tasu“ suuruse ja selle arvestamise korra suhtes. J. K. ei esitanud kohtule tõenduseid selle kohta, et tal puudub võlg või tal on olemas objektiivsed põhjused, miks ta ei maksa tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. J. K. väidab, et korteriühistu poolt talle esitatavad arved on ebakorrektsed. Kuid nagu tuleneb puudutatud isiku selgitustest, puudutavad pretensioonid arvete vormi ja nende välisilmet. Pretensioone maksete, nende loetelu, tariifide ja summade vastu puudutatud isikul ei ole. Seetõttu leiab avaldaja, et J. K.´il võla tekkimise põhjus ei ole seotud sellega, et ta ei nõustu maksete endidega, vaid sellega, et nimetatud isikul on KÜ Pisuhänna 3 suhtes isiklikud pretensioonid. J. K. vastuväited ei ole seotud KÜ Pisuhänna 3 poolt tema vastu esitatud nõuete ja olemasoleva võlaga.“ Avaldaja esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad avaldaja menetluskulud 370 eurot. samuti palus avaldaja välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud korras.
6. Puudutatud isik esitas 26.02.2021 vastuse, milles märkis, et: • 2017.a. septembris vahetati nende korteris välja kõik veetorud (sh maja ühised torud), samuti parandasid nad
7. aastal maja välisseintes olevad praod (nende korteris). Sellega tegid nad ära korteriühistu töö, materjalide ja töö eest ei ole ühistu talle veel hüvitist maksnud. Seega leiab puudutatud isik, et 483,81 eurot on tasaarveldus torude vahetamise ja välisseina remondi eest; • Puudutatud isik ei nõustunud arvetega ega nendel märgitud summadega, kuna maja haldamise tasu sisaldab esimehe palka, kojamehe palka ja puhkusetasu, raamatupidaja palka; • KÜ esimees ei tee tööd, ei vasta puudutatud isiku avaldustele, ei väljasta nõutud dokumente; • KÜ koosolekute protokollid ja otsused on alati kirjutatud pliiatsiga, need tekstid tuhmuvad ning neid saab igal ajal ümber kirjutada; • Ühistu esimees ei täida Kohtla-Järve Linnavolikogu määrust (seoses parkimise korraldamisega); • Ühistu esimees on pidevalt nii suuliselt kui kirjalikult riivanud puudutatud isiku 3 inimväärikust; Selleks, et maja ümbrus korda tehtaks, pidi puudutatud isik
8. aastal mitu korda linnavolikoguga ühendust võtma.
9. aasta suvel ütles ühistu esimees puudutatud isiku pojale ja tema sõbrale, et korteriühistul ei ole kojameest ja nad peavad kõik ise koristama. Samas oli kojamehel püsiv kuupalk ja puhkusetasu; • Raamatupidaja poolt esitatud arved on ebakorrektsed ja vigadega. Kuna isikud ei täida enda kohustusi, siis mille eest nad tahavad raha saada? • KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
11. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Kuigi puudutatud isik esitas kohtule vastuse, siis peale väidete, et „ei tunnista nõuet, kuna maja haldamise tasu sisaldab esimehe palka, kojamehe palka ja puhkusetasu, raamatupidaja palka“, „arved on vigased“, „korteriühistu töös on probleeme riigikeelega“, „puudutatud isik on töötu ja arvel töötukassas“, „ühistu ei väljasta talle üldkoosolekute otsuseid alates novembrist 2018“, jne ei ole puudutatud isik esitanud mitte ühtegi sisulist põhjendust, miks ta nõuet ei tunnista, samuti ei ole puudutatud isik esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudub võlgnevus avaldaja ees. Asjaolu, et puudutatud isik korteriühistu liikmena ei ole osa võtnud üldkoosolekutest ega allkirjastanud nõusolekuid, ei anna talle seadusest tulenevat alust arvete mittemaksmiseks, kuna ühistu liikmena on tal õigus/võimalus/kohustus koosolekutest osa võtta. Puudutatud isik esitas oma väidete tõenduseks alljärgnevad dokumendid: Eesti Töötukassa 15.04.2020.a otsus puudutatud isiku töötuna arvele võtmise kohta, poja A. K.i ajateenistuse tunnistus, temale töötutoetuse määramine ja tõend õppima asumise kohta; sotsiaaltoetuse taotleja blankett, 2019.a, kirjavahetus ühistuga, puudutatud isikule võlgnevuse perioodil väljastatud arved (6 arvet),
12. aastal väljastatud arved (4 arvet), puudutatud isiku kirjavahetus Keeleinspektsiooniga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Terviseametiga, AS-ga Eesti Gaas, korteriühistule esitatud avaldused seoses arvetega, juhatuse liikmetega, õigusabiteenuste eest tasutud arved, pöördumine Kohtla-Järve Linnavalitsuse poole 2019.a., üldkoosolekute protokollid, 2017.a. tellitud tööde akt ja arved torude vahetamise kohta korteris, korteriühistu 2020.a. juuli aruanne.
13. Puudutatud isiku poolt esitatud tõendite osas peab kohus vajalikuks märkida, et puudutatud isiku pöördumised Keeleinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, AS-i Eesti Gaas, Terviseameti, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ja isegi korteriühistu juhatuse poole võisid olla vajalikud toimingud, kuid ei oma midagi ühist käesoleva menetlusega – kõiki ülalnimetatud toiminguid võis puudutatud isik teha ka arveid korrapäraselt tasudes. Korteriühistu ja/või selle juhatuse töös esinevad puudujäägid ei vabasta korteriomanikku tema poolt kasutatud teenuste tasumise kohustusest. Juhul, kui korteriühistu poolt on toimunud rahaliste vahendite ebaõige kasutamine, siis on see juba audiitorkontrolli küsimus ning ka see ei anna alust arvete mittetasumiseks.
14. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx, Kohtla-Järve (registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.03.2020 – 31.08.2020 tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu) kokku 483,81 eurot, sh põhiosa 481,71 eurot ja viivis 2,10 eurot.
15. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik 4 kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, puudutatud isikule väljastatud arved (6 arvet), avaldajale teenuste osutajate OÜ Järve Biopuhastus ja VKG Soojus AS poolt esitatud arvetest, korteriühistu Põhikirja, korteriühistu üldkoosolekute otsused, kinnistusraamatu väljavõtte. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 481,71 eurot perioodi 01.03.202031.08.2020 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Kuigi puudutatud isik nõudega ei nõustunud, siis ei ole ta võlgnevuse suurust sisuliselt vaidlustanud, ta ei ole esitanud tõendeid võlgnevuse puudumise ja/või arvete tasumise kohta. Puudutatud isik viitab 26.02.2021.a vastuses sellele, et „Summa 483,81 euro – tasaarveldus torude vahetamiseks ja välisseinte parandamiseks“. Kohus ei saa teostada antud summa tasaarveldamist 2017.a. puudutatud isiku poolt kantud kulude katteks, sest puudutatud isik ei ole kohtule tasaarveldamise nõuet esitanud. Pelgalt puudutatud isiku viide tasaarveldusele ilma sellekohase, konkreetse ja korrektse taotluseta ei anna alust tasaarvelduse teostamiseks. Kuna tegemist on juba
3. aastal kantud kuludega, siis ei ole kohtule teada, kas puudutatud isik on avaldajale nende kulude hüvitamise nõude varasemalt esitanud ning milline on olnud avaldaja vastus nõudele. Avaldusest tulenevalt on puudutatud isikul võlgnevus avaldaja ees alates 01.03.2020 kasutatud teenuse eest (10.04.2020 arve nr. 60), enne seda puudutatud isikul võlgnevus puudus, seega jõuab kohus järeldusele, et alates
4. detsembrist kuni 01.03.2020 saadud teenuste eest on puudutatud isik tasunud arveid korrapäraselt. Kohus pöörab puudutatud isiku tähelepanu ka asjaolule, et D OÜ poolt 20.09.2017 aktist tulenevalt teostati töid vee- ja kanalisatsioonitorude vahetamiseks korteris, mille teostamise kohustus lasub korteriomanikul. Aktist ei nähtu, kas oli vahetatud ka üldkasutuses olevaid torusid, puudutatud isik ei ole selle kohta esitanud dokumentaalseid tõendeid, seega ka antud asjaolu välistab tasaarvelduse tegemise võimaluse. Puudutatud isik on esitanud arved ehitusmaterjalide (ehitusvaht, kipskrohv, jne) ostmise kohta, kuid puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et neid materjale on kasutatud just nimelt maja välisseina remondiks. Mis puudutab puudutatud isiku väidet, et kuna korteriühistu esimees, kojamees ja raamatupidaja ei tee oma tööd, siis miks ta peab selle eest maksma, siis antud juhul on need väited paljasõnalised ning need ei anna alust arvete maksmata jätmiseks, sest hooldustasu ei hõlma ainult esimehe, kojamehe ja raamatupidaja tööga seonduvaid kulusid. Samuti on puudutatud isiku poolt tasumata ka vee- ja kanalisatsioonikulud (vastavalt tarbimisele) ja soojusenergia kulud. Puudutatud isik esitas väite seoses arvete keelelise vigasusega. Kohus tutvus avaldaja poolt esitatud arvetega ning tuvastas, et arved omavad mõningaid grammatilisi vigu/ebatäpsusi, samas ei ole need vead/ebatäpsused olulised ning arvetest on võimalik aru saada, millise teenuse eest, millise ajavahemiku eest ja millises summas on arve esitatud. Seega ei anna 5 antud ebatäpsused alust arvete mittetasumiseks. Ka asjaolu, et arvetele ei ole märgitud raamatupidaja vastuvõtuaegu või ametinimetust, ei muuda arveid tühiseks ning ei anna alust arvete mittetasumiseks. Puudutatud isik esitas seonduvalt arvetega veel vastuväite, et kuna arvetele ei ole märgitud korteris elavate isikute arvu, siis selle tõttu ei saa ta Sotsiaalkindlustusametilt toetust ja kommunaalkulude hüvitist. Kohus, tutvudes arvetega, tuvastas, et arvetel märgitud teenuste tasu arvestatakse mitte korteris elavate isikute arve järgi, vaid korteriomandi ruutmeetrite (maja haldamise tasu ja soojusenergia tasu) või veemõõturi näitude alusel (vesi ja kanalisatsioon), seega võis avaldajal puududa vajadus isikute arvu märkimiseks. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Sotsiaalkindlustusamet oleks selle alusel keeldunud kommunaalkulude hüvitise määramisest. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 481,71 eurot. Puudutatud isik esitas vastuväited seoses sellega, et lipupäevadel ei panda välja riigilippu; ühistul on probleeme riigikeelega, korteriühistu Swedbank konto oli avatud kõrvalistele isikutele; korteriühistu loob majas ebasanitaarseid olukordi; ühistu esimees ei tee tööd, ei vasta puudutatud isiku avaldustele, ei väljasta nõutud dokumente; KÜ koosolekute protokollid ja otsused on alati kirjutatud pliiatsiga, need tekstid tuhmuvad ning neid saab igal ajal ümber kirjutada; ühistu esimees ei täida Kohtla-Järve Linnavolikogu määrust (seoses parkimise korraldamisega); ühistu esimees on pidevalt nii suuliselt kui kirjalikult riivanud puudutatud isiku inimväärikust; maja ümbruse kordategemiseks pidi puudutatud isik
5. aastal mitu korda linnavolikoguga ühendust võtma;
6. aasta suvel ütles ühistu esimees puudutatud isiku pojale ja tema sõbrale, et korteriühistul ei ole kojameest ja nad peavad kõik ise koristama - samas oli kojamehel püsiv kuupalk ja puhkusetasu. Kohus märgib, et antud küsimuste lahendamine ei ole käesoleva menetluse esemeks, nimetatud nõuetega (kui nad on tõepoolest põhjendatud) on puudutatud isikul õigus pöörduda otseselt avaldaja poole või esitada avaldaja vastu iseseisev nõue, lisades nõudele kõik nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid.
7. Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. 17.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Avaldaja on arvestanud viivist 2,10 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 2,10 eurot. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 6
3. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 370 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
4. Kohus, tutvudes avaldaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldaja esindaja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks alljärgnevat õigusabikulu: • Arve nr 1194/20 – avalduse koostamise ajakulu 2 tundi, maksumusega 100 eurot tund, kokku 200 eurot. Kohus, võttes arvesse, et kohtule esitatud avaldus ei ole mahukas, tavapärasest laiemate reavahedega, avaldaja lepingulise esindaja jaoks on tegemist nn trafaretse avaldusega, peab kohus põhjendatud ajakuluks 1 tunni, maksumusega 100 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 200 eurot. Koos riigilõivuga ja maksekäsu kiirmenetluse kuludega on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 270 eurot.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 270 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (270 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.
7. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik 7