← Eesti

1-21-2204/16

Obsah (5)§ 238§ 310§ 126§ 181§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2021.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2204 (17940000038) Kohtunik Rubo Kikerpi

§ 238lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi Mõista õigeks A. S. süüdistuses Kar

S § 356 lg 1 järgi.

§ 310lg 2 alusel jätta EVK kaudu esitatud tsiviilhagi A.

S-i vastu läbi vaatamata. Kooskõlas

§ 126

lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat X OÜ konto väljavõttega.

§ 181

lg 1 alusel jätta

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu summas 621 eurot, riigi kanda. 1

(8)Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud A. S-i süüdistatakse selles, et tema, töötades koos R. L-iga X OÜ-s raietöölistena, langetasid augustis ja septembris 2016 täpselt tuvastamata kuupäevadel X maakonnas, X vallas, X külas, X maaüksusel (XXX) eraldistel nr 2, 5 ja 9 ebaseaduslikult puid. Raie tegemisel oli A. S-il ja R. L-il kasutada metsateatis nr XXX. A. S. ja R. L. olid teadlikud, et metsateatise järgi oli eraldisel nr kaks 1,7 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 60 tm, kuid kus nad teostasid 1,87 hektari ulatuses lageraie. Eraldisel viis oli 0,8 hektarisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 55 tm, kuid kus nad teostasid 0,77 hektari ulatuses lageraie. Eraldisel üheksa oli 0,8 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraie hinnangulise raiutava mahuga 43 tm, kuid kus nad teostasid 0,79 hektari ulatuses lageraie. Sellise tegevusega rikkusid A. S. ja R. L. metsaseaduse § 31 lg 2 nõudeid, mille kohaselt harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril
  2. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“ kohaselt peab eraldisel 2 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 14,8 m2/ha, eraldisel 5 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 22,6 m2/ha ja eraldisel 9 kasvava puistu rinnaspindala alammäär olema pärast harvendusraiet 17,3 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 2 enne raiet 50-aastane, 20 m kõrgune, 18 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20,80 m2/ha ja peale raie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 1,7 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 5 enne raiet 55-aastane, 23 m kõrgune, 24 cm keskmise läbimõõduga männi enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 31,10 m2/ha ja peale raie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 2,3 m2/ha. Takseerandmete järgi kasvas eraldisel 9 enne raiet 50-aastane, 24 m kõrgune, 22 cm keskmise läbimõõduga kase enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 23,4 m2/ha ja peale raie teostamist oli puistu harvendusjärgseks rinnaspindalaks 5,1 m2/ha. Seega ei ole eraldistel 2, 5 ja 9 teostatud harvendusraiega kinni peetud rinnaspindala lubatud määrast, millega on rikutud Metsaseaduse § 31 lg 2 - harvendusraie tegemisel ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Keskkonnaministri määruses 27.detsembril
  3. a nr 88 kehtestatud "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 2 ja 4 nõuete kohaselt pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala olla väiksem eeskirja lisas 1 (Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha) märgitust. 01.01.2011.a jõustunud Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" 2

(8)kohaselt on metsa raiumisel 2,64 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 51-60 aastases kase ja männi enamusega puistus 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega 01.01.2011 jõustunud metsaseaduse järgi on X maaüksuse metsas eraldistel 2, 5 ja 9 kasvanud 51-60 aasta vanuses kaasikus ja männikus, metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 2,64 hektari suuruse pindala korral kokku summas 23 887,68 eurot (kakskümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja kuuskümmend kaheksa senti). Sellise tahtliku tegevusega pani A. S. toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o puude ebaseadusliku raie, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus A. S. end KarS § 356 lg 1 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Pole tõendatud, et süüdistatav oleks ebaseadusliku raie toime pannud. Kui ka oletada, et selle raie käigus, mis süüdistatav teostas, tõesti võeti kogemata ettenähtust rohkem puid maha, siis pole asjas tõendatud, milline oli seis X maaüksusel vahetult pärast A. S. ja R. L-i teostatud raiet ja kas hiljem võis keegi samuti seal raiet teostada. Samuti ei ole võimalik süüdistatavale omistada tahtlust. Süüdistusest ei nähtu ja ei ole ka sisustatud, millele tuginedes leitakse, et süüdistatav tegutses teadlikult ja tahtlikult ning millise tahtluse vormi on süüdistaja omistanud süüdistatavale. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuriteo puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult A. S-i süüditunnistamist KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Kohtu seisukoht
  1. Kohus leiab, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises ei ole leidnud tõendamist. KarS § 356 lg 1 näeb ette füüsilise isiku vastutuse ebaseadusliku raie eest, kui sellega kaasneb tagajärjena oluline kahju keskkonnale.
  2. Kohtualune A. S. on andnud kohtuistungil ütlusi, et teostas X maaüksusel 2016 aastal metsaraiet augusti ja septemberkuus. A. S. sattus töid teostama selliselt, et tal oli tööleping R. L. firmaga, sai palgatöölise tasu. Töölepingus oli fikseeritud tihu hind, vastavalt sellele sai palka. Töö teostamine käis selliselt, et mindi kohale, metsateatis oli olemas, vaadati objekt üle ja alustati. Metsaeraldisi jälgis R. L. , kel oli ka vastav GPS seade, süüdistataval ei olnud. A. S. teostas töid R. L-i juhendamisel. Metsaalast eriharidust A. S. ei oma, talle on välja antud raietöölise kutsetunnistus (vt kd I tl 94). See tähendab ohutute metsaraie viiside tundmist. Puid, millised peaksid kasvama jääma, R. L. ära ei märkinud. X maaüksusel teostati süüdistatavale teadaolevalt nii lageraiet kui ka harvendusraiet. Süüdistuses märgitud eraldistel on kirjas harvendusraie, raiet teostatakse vastavalt metsateatisele. A. S-ile teadaolevalt oli raietööde tellija tema töödega rahul. Prokuröri küsimustele vastates kinnitab A. S. , et metsateatisega ta süüdistuses märgitud eraldiste 2,5 ja 9 kohta tutvus ning, et teha võis harvendusraiet, mida ka teostati. Ütlustes sisalduvate vastuolude kõrvaldamiseks palub prokurör kohtu loal avaldada süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille kohaselt on süüdistatav öelnud nii: „X kinnistul jäi küll üldine vaade liiga lageraie moodi, ma ei oska öelda, miks me sellel X kinnistul nii palju puid maha raiusime.“. Süüdistatav selgitas, et ta ei pidanud kohtueelsel uurimisel öelduga silmas, et teostasid vastavatel eraldistel lageraiet. Seda käsitletakse lageraiena, aga tegelikult ei olnud see. Talle tutvustati, et 3
(8)rohkem puid oli maha võetud, kui lubatud. Tuleb välja, et liiga palju raiusid, aga mitte lagedaks. Ütlustes sisalduvate vastuolude kõrvaldamiseks palub prokurör kohtu loal avaldada süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused ka enda süü tunnistamise kohta, mille kohaselt on süüdistatav öelnud nii: „Kahtlustus arusaadav, aga ma olen selle kuriteo toime pannud osaliselt. Nimelt ei võtnud mina seal kõiki puid üksinda maha, vaid R. L. tegi ise ka seal töid.“. Vastava ütluse osas selgitab süüdistatav, et oli segaduses, ei saanud aru, milles süüdistus täpselt seisnes. Õige on, et R. L-iga tegi seal raietöid, kedagi teist ei mäleta, et oleks olnud raiumas. Puid langetati mootorsaega. R. R. kohapeal metsas käimist A. S. ei mäleta. Süüdistatav on sellel alal töötanud üle 20 aasta ja tal ei ole kunagi varasemalt probleeme olnud sellega, et raie oleks läinud vastuollu seadusega. Temalt väljanõutav kahju tundub ka väga suur.
  1. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kriminaalasjas ei ole kogutud kirjalike tõendite põhjal vaidlust selles osas, milline keskkonnakahju ebaseadusliku metsaraiega tekitati. Asjaolu, et X maaüksuse (XXX) eraldistel 2, 5 ja 9 on langetatud ebaseaduslikult puid, on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeli ja teiste lisadega (kd 1 tl 1-16), samuti keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aktiga (kd 1 tl 21-23). Seda, milline oli lubatud raiemaht ja raieviis nimetatud kinnistul, tõendab metsateatis (kd 1 tl 17). Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevalt tuli sellel kinnistul teostada raiet vastavalt metsateatisele (kd 1 tl 19-20). Avaldatud tõenditest nähtub, milline oli lubatud raieviis ja maht ning milline oli metsa rinnaspindala enne ja pärast teostatud raiet. Samuti nähtub neist tõenditest ja ka tsiviilhagist (vt täiendatud tsiviilhagi kd III tl 5-9) raiega tekitatud keskkonnakahju, mis on 480 eurot ühe ruutmeetri rinnaspindala kohta, ehk kokku 23 887,68 eurot.
  2. Tõendatud on ka see, et isikuteks, kes süüdistuses märgitud ajal ja kohas, so augustis ja septembris 2016, täpselt tuvastamata kuupäevadel X maaüksusel ning sealhulgas eraldistel 2, 5 ja 9, puid langetasid, olid A. S. ja R. L. ning et puid langetati mootorsaega. Vastavalt tõendavad süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlused, aga ka R. L. eeluurimisel antud ütlused (kd 1 tl 5961). Ehk seda on nimetatud isikud ise tunnitanud ja see tuleneb ka tunnistajate P. P. ja R. R. ütlustest (vt kd I tl 25-58, kd II tl 28-30), samuti juba viidatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust ja arvetest (vt kd II tl 8-9). Nimetatud kinnistu kuulus P. P-le, kes müüs 2016.a
  3. augustil raieõiguse R. R. juhitud ettevõttele X OÜ. R. R. palkas sinna oma firma X OÜ kaudu raietöid tegema X OÜ R. L. i kaudu, kes omakorda palkas sinna töölisena raietöid tegema A. S-i. Selliselt R. L. ja A. S. seal ka 2016.a augustis-septembris raietöid teostasid ning selle eest esitas X OÜ 2016
  4. oktoobril arve X OÜ-le (vt kd II tl 8). R. R. ütluste kohaselt ei ole ta kedagi teist sinna raietöid tegema palganud ja ise ka metsas sel ajal ei käinud.
  5. Kaitsja viitab kohtuistungil, et raiet teostati augustis ja septembris 2016 ning et kuna sündmuskoha vaatlus on teostatud alles märtsi lõpus 2017, ei saa kindel olla, et keegi teine vastavatel eraldistel hiljem veel lisaks R. L-ile ja A. S-ile ei oleks raiet teostanud. Samas mingeid konkreetseid andmeid selle kohta, et keegi teine peale A. S-i ja R. L-i oleks seal veel kas samaaegselt või siis hiljem raietöid teostanud, välja toodud ei ole. Ka A. S. ja R. L. ei näinud seal kedagi teist raiumas ja on kinnitanud, et raie teostasid ainult nemad kahekesi. Arusaadavalt ja eluliselt usutavalt võib ebaseadusliku raie avastamiseni minna Keskkonnainspektsioonil mõned kuud aega ning nii ongi raie toimepanekust selle avastamiseni eraldistel 2, 5 ja 9 möödunud teatav ajavahemik, kuid vastav asjaolu iseenesest ei anna koheselt alust kahtlusteks, et raiet oleks lisaks teostatud ka veel teiste isikute poolt. Vaatlusprotokollis on märgitud, et kännud on kõigil eraldistel heleda lõikepinnaga, kändudel on ettelõike sälk ja pideriba. Raiejäätmed on koondatud kõigil eraldistel kokkuveoteedele. Kokkuveoteedel pinnasekahjustused puuduvad. Kohus märgib, et pinnasekahjustuse puudumine annab märku, et raietöid ei teostatud märjal ajal (näiteks hilissügisel või kevadel), vaid kuival ajal. 4
(8)Puude väljaveoga pinnasekahjustusi ei tekitatud. Muud väljatoodud andmed näitavad aga, et raiet on teostatud sama käekirja alusel ja seda nii puude langetamisel kui ka raiejäätmete koondamisel. See viitab sellele, et raie on teostatud üheaegselt ja samal viisil, mootorsaega ja samade isikute poolt. Seega puudub kohtul alus kahelda, et raie oleks pandud toime hiljem kui süüdistuses toodud ajal ning seda mitte A. S. ja R. L. poolt. Vastavas asjaolus kahtluse tekitamiseks oleks pidanud süüdistatav esitama muud ja veenvamad argumendid kui pelk sündmuskoha vaatluse ajaline faktor, mis annaks põhjendatud aluse kahelda selles, et lisaks temale ja R. L-ile on raiet teostanud eraldisel veel keegi tuvastamata isik (nt viitama sündmuskoha vaatluse juures olevatel fotodel asjaoludele, mis näitavad lisaks raie teostamisele ka veel kellegi teise poolt vms). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et keskkonnakahju ebaseadusliku metsaraiega tekitati X maaüksuse eraldistel 2, 5 ja 9 just R. L. ja A. S-i poolt süüdistuses näidatud ajal.
  1. Raie teostamisel oli R. L-i kasutada nii metsateatis kui GPS seade. Ka teadis R. L. , millisel kinnistu eraldisel võis teostada harvendusraiet, millisel lageraiet. A. S-ile tutvustas teatist R. L. . Ka GPS seadet jälgis vaid R. L. , A. S-il endal vastavat seadet ei olnud (vt süüdistatava kohtus antud ütlused, aga ka R. L. eeluurimisel antud ütlused).
  2. KarS § 356 lg 1 järgi süüditunnistamine eeldab tahtluse olemasolu ja seda ka tagajärje suhtes. Kohtu hinnangul, kui vaadelda kõiki kogutud tõendeid ja süüdistatava ütlusi koostoimes, siis tahtlust ei ole võimalik süüdistatavale omistada. Nõustuda tuleb kaitsjaga, et süüdistusest ei nähtu ja ei ole ka sisustatud, millele tuginedes leitakse, et süüdistatav tegutses teadlikult ja tahtlikult.
  3. Kohus leidis, et X OÜ töövõtjana, keda esindas R.R., sõlmis lepingu kasvava metsa raiumiseks. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustas omandaja metsa üles töötama ja välja vedama kooskõlas metsaseadusega ja muu kehtiva metsaseadusandlusega. Metsaraie tellis X OÜ firmast X OÜ, keda esindas R. L. R. L. sai raiumise õiguse ja enda valdusesse metsateatise ning nii läks raie seaduslikkuse kontrollkohustus raieõiguse omajalt X OÜ üle X OÜ-le. Kuna X OÜ-ga olid R.Ril ka varasemad kokkupuuted raiete teostamisel ning need olid alati läinud seaduspäraselt (vt tunnistaja R. R. vastavasisulised ütlused kd I tl 26), on mõistetav, et raieõiguse omaja ise metsas töid kontrollimas ei käinud ning usaldas tööde tegemisel teostajat (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-24-06 p 8-10). A. S. omakorda töötas X OÜ-s R. L-i alluvuses töölepingu alusel raietöölisena. Mõlemad isikud tegelesid X kinnistul raietöödega, aga töid koordineeris ja kontrollis just R. L. A. S. täitis R. L-i poolt antud tööülesandeid. R. L. jagas A. S-ile tööülesandeid, näitas ja tutvustas metsateatist, R. L. järgis eraldisi ning millist raiet mingisugusel eraldisel peab tegema. Ehk nõustuda tuleb kaitsjaga, et kogutud tõendite põhjal oli A. S. näol tegemist nö lihttöölisega, kelle tööd kontrollis R. L. . Seda, kust täpselt ühe või teise eraldise piir läheb, jälgis R. L. . R. L-il oli ka vastav GPS seadeldis ja äpp telefoni laetud, mida A. S-il ei olnud. Tõsi, A. S. omab küll raietöölise kutsetunnistust ning ohutuks raietöödeks vajalikud teadmised isikul kohtuistungil selgitatult süüdistatava enda sõnul ka on, kuid A. S. oli R. L-i firmas tööl töölepingu alusel konkreetsete tööülesannetega, mis ei hõlmanud juhtimis ja kontrollfunktsiooni ning tal ei lasunud vastutust firma poolt teostavate tööde eest.
  4. Kohus asub seisukohale, et eelkõige juriidiline isik X OÜ oma juhatuse liikme R. L-i isikus on asunud oma kasvava metsa raiumise kohustuste täitmisele vastutustundetult ja on jätnud täitmata kõigist metsaõigusnormidest kinnipidamine, millest ilmnevad KarS § 356 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kuna metsaraie telliti ettevõttest X OÜ, vastutab ka nimetatud ettevõte oma juhatuse liikme R. L-i isikus (et konkreetne ettevõte temale kuulus ja tema seda juhtis, on R. L. kinnitanud oma ütlustes kd I tl 60). Vastavalt KarS § 14 lg 1 avaneb juriidilise isiku vastutus tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu, kes on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tehes seda 5
(8)juriidilise isiku huvides. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10.02.2006.a otsuses nr 3-1-1-145-05 leidnud, et kohtupraktikas aktsepteeritakse ka seda, et teo paneb toime juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul või vähemalt heakskiidul. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-14-06 on tegevusetusdelikti puhul vajalik välja selgitada, milline tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul ja mille ta tegemata jättis. R. L. on ülekuulamisel kinnitanud, et A. S. tema ettevõtte töötajana teostas X kinnistul raiet. Seega on asja materjalidest nähtuvalt loa nõudeid rikkuva raie korraldanud X OÜ juhatuse liige R. L. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemine oli seotud eelkõige X OÜ majanduslike huvidega. Ettevõtte huvi on kasumlikult majandada. Üle lubatud määra metsa raiumisel on juriidiline isik süüteo läbi rikastunud ülemäärase raiumise tulemusena langetatud puude võrra. R. L. on ise selgitanud, et temale ettevõttele tasus X OÜ vastavalt tihumeetrite väljavedamise hulgale. End raiedokumentidega kurssi viies sai R. L. teada, millises ulatuses raiet võib eraldistel 2, 5 ja 9 läbi viia. Seega teadis R. L. , et raiet suuremas mahus teostades realiseeritakse süüteokoosseis ning tahtis või vähemalt möönas seda. Koosseisu tagajärg oli voluntatiivselt tema tahtest hõlmatud. Juhatuse liige, kes koordineerib tööd, peab andma tegevusjuhised oma töötajale raie teostamiseks. Juhatuse liige pidi ja oli kohustatud ka selgitama, millisel eraldisel kui suures ulatuses raiet läbi viia võib. Vastav kohustus viidi AS-le X OÜ juhatuse liikme R. L-i poolt läbi raiedokumentidele mittevastavalt. Kuna raiet teostati R. L-i korraldusel, sai R. L. eraldistel lubatud mahtu ületavat raiet teostades ette näha, et kokku moodustub suurema pindalaga lagedaks raiutud ala kui on raiedokumentides ette nähtud. Kokkuleppemenetluses kriminaalasjas nr 1-211335 on R. L. X kinnistul toime pandud ebaseadusliku raie süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi ka süüdi tunnistatud (vt otsus kd II tl 83-84).
  1. Kui R. L. andis kas kogemata või teadlikult A. S-ile valed tööjuhised, mille tagajärjel võeti osadelt eraldiselt rohkem puid maha, siis ei saa selle eest vastutada kohtu hinnangul A. S. Igasugust sellekohast tahtlust kohus ei tuvasta ning isegi mitte selle põhjal, kui isik sai töölepingu alusel tasu väljaveetud puude koguse järgi (nn tükitöö tasu, mida rakendatakse ka nt olukorras, kus soovitakse, et töötaja kiiremini töötamisest oleks motiveeritud kui tunnitöö puhul). Viidatu ei tähenda automaatselt, et A. S. tihumeetritasu teadmisest tulenevalt oleks tahtnud eraldistel ebaseaduslikku raiet läbi viia. Otsest kasu väljaveetava raiematerjali pealt teenis ju vastavalt eeltoodule X OÜ. A. S. tasu suurus sõltus sellegipoolest töölepingust ja R. L-ilt saadud raiejuhistest. Raiutud metsamaterjali A. S. ise ei müünud (vt eelviidatud X OÜ arved). Ka R. L. ei ole andnud ütlusi, nagu nad oleksid teostanud A. S-iga tahtlikult ebaseaduslikku raiet, rääkimata sellest, et neil oleks A. S-iga mingisugune vastav kokkulepe olnud. Samuti ükski tunnistaja ütlus ei tõenda mingisuguselgi moel teo tahtlikku toimepanemist A. S. poolt. Nii on R.R. , kes tellis raietööd, andnud ütlusi (kd I tl 25-55), et ettevõte, ehk siis X OÜ brigadir oli R. L. , kellega tema ka otse suhtles. Ta on andnud ütlusi, et tavaliselt märgib metsa maha R. L. , seega mitte R. L-i firma töötaja.
  2. Arvestada tuleb siinjuures, et X kinnistu eraldiste kogupindala oli 5,5 hektarit. Kinnistu koosneb 8 eraldisest. Metsateatise alusel oli sellest täpselt pooltel eraldistel lubatud teostada lageraie, teistel pooltel aga harvendusraie. Nii võisidki A. S. ja R. L. teostada lageraie eraldistel 3, 4, 6 ja
  3. Eraldise 8 osas ei ole süüdistust esitatud, ehk konkreetsel eraldisel on seega teostatud harvendusraie vastavalt lubatud mahtudele. Ka süüdistuses toodud kõik eraldised ei ole päris lagedaks raiutud. Näiteks kasvab vaatlusprotokolli kohaselt (kd I tl 1 pöördel) eraldisel nr kaks raie järgselt 124 esimese rinde kaske, 13 esimese rinde kuuske, 13 esimese rinde sangleppa ja 2 esimese rinde mändi. Eraldisel nr viis on aga süüdistusegi põhjal 0,8 hektari suurusest pindalast lageraie läbi viidud 0,77 hektari suurusel langil. Toodu omakorda tähendab, et tegemist ei olnud olukorraga, kus kinnistul oleks lubatud teostada vaid harvendusraiet, tehti aga täielik lageraie. Ehk 6
(8)R. L-il lasus kohustus eriliselt eraldiste piire jälgida ning vastavalt ka A. S. juhendada, mida R. L. järelikult aga ei teinud. Et teostati ka harvendusraiet on A. S. istungil kinnitanud ning seda tõendab ka eraldis nr 8, samuti süüdistuses näidatud eraldistel osaliselt harvendustaie teostamine. Sellestki aga, kui tööde teostamise järgselt tundus A. S-ile kinnistu üldpilt lagedam, ei saa kohtu hinnangul välja lugeda, et A. S, kes teostas töid R. L-i juhtimise all, oleks olnud puid langetades tahtlus KarS § 16 mõttes teostada süüdistuses toodud eraldistelgi lageraiet. So kohus peab siin silmas A. S-i eeluurimisel öeldud ja prokuröri poolt avaldatud lauset: „X kinnistul jäi küll üldine vaade liiga lageraie moodi“. Kohtule arusaadavalt on tegemist ülekuulamisel süüdistatava poolt tagantjärele nenditud arusaamaga. A. S. on ka öelnud, et kinnistut ei võetud lagedaks, aga kuna kahtlustus esitati, siis talle tutvustati raie tagajärgi ja sellest omakorda järeldas, et raiusid rohkem kui lubatud. Ka oma süü tuvastamise osas on A. S. kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütluste osas selgitanud, et võttis omaks, et tema raius puid konkreetsel kinnistul. Seega mitte aga, et oleks tahtlikult raiemahtu ületanud. Nimetatud selgitused on kohtu jaoks usutavad. See tähendab, et praeguseks on A. S. teadlik, et raiusid X kinnistul rohkem kui lubatud. Küll ei ole kogutud tõendite, sh A. S-i enda ütluste põhjal, tuvastatav, et A. S. oleks raiemahtude ületamise soov olnud juba tööde teostamise ajal. Toimepanijal koosseisu objektiivsete asjaolude realiseerimise järgselt kujunenud teadmisi ei saa aga võtta arvesse tahtluse tuvastamisel (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-8-11 p 15). 12. Ehk järeldada saab, et töid juhatas kohapeal R. L. ning A. S. teostas raietöid vastavalt viimaselt saadud andmetele ja juhistele. Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingus puuduvad p 3.4 juures, ehk raieks määratud puude tähistuse rea juures, igasugusedki kirjed, millest saab järeldada, et raiumisele kuuluvaid puid ette märgitud ei olnud. Seda on kohtuistungil möönnud ka A. S. , selgitades, et puid, millised peaksid kasvama jääma, R. L. ära ei märkinud. Kriminaalasja eeluurimise ega ka kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et juriidiline isik X OÜ ning metsas viibinud juhatuse liige R. L. oleks tarvitusele võtnud meetmeid tagamaks metsaõigusnormidest kinnipidamise. Kohtuliku uurimise käigus ei ole leidnud tõendamist raietöölise A. S. omaalgatus ega initsiatiiv ebaseadusliku raie teostamisel. Lepingulise töövõtja X OÜ vastutus oma kohustuste täitmata jätmise eest ei saa tuua kaasa vastutust isikule, kes on oma tööandjaga alluvussuhetes ja juhindus otseselt juriidilise isiku juhatuse liikme tööalastest korraldustest. A. S. täitis juriidilise isiku juhatuse liikme otseseid tööalaseid korraldusi ja tegutses sama juriidilise isiku huvides. Tegevusdelikti korral peab toimepanija tahtlikuks käitumiseks ette kujutama olukorda, mis tema tegutsemise korral vastab süüteokooseisule, ning tahtma seda. Ükski tõend ei näita, et lisaks võimalikule teadlikkusele koosseisupärastest asjaoludest, oleks A. S. toimepanijana neid asjaolusid ka tahtnud, ehk võtnud vastu otsuse panna toime süüteokoosseisule vastav tegu ning selle tagajärje heaks kiitnud või selle saabumisega soostunud, sest enda arvates A. S. süüdistuses märgitud kinnistul süüdistuses toodud ulatuses lageraiet ei teostanud. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid ka A. S. omakasu ajendi olemasolu tagajärje suhtes. Kohus leiab, et juriidiline isik X OÜ oli huvitatud metsamaterjali suurema koguse saamisest eirates metsateatise tingimusi ja eesmärke kasvava metsa harvendusraie teostamisel. Kuna ei ole tuvastatav A. S. tegevuse tahtlikkus, ei ole võimalik A. S. süüdi mõista ka KarS § 356 lg 2 järgi (st tahtliku kuriteo eest, mille tagajärg on põhjustatud ettevaatamatusest, sest ka KarS § 356 lg 2 nõuab ebaseadusliku metsaraie osas tahtlust, vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-64-05 p 9). Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus A. S-i KarS § 356 lg 1 järgi õigeks. 13.

§ 310lg 2 alusel jätta EVK kaudu esitatud tsiviilhagi A. S-i vastu läbi vaatamata. 7

(8)14. Kooskõlas

§ 126

lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde tõenduslikult olulise asitõendina CD plaat X OÜ konto väljavõttega. Menetluskulud 15. Kuna kohus teeb A. S-i suhtes õigeksmõistva lahendi, jääb menetluskulu

§ 181lg 1 kohaselt riigi kanda.

Seega tuleb

§ 181

lg 1 alusel jätta

§ 175lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, s.o määratud kaitsja tasu summas 621 eurot, riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.