KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-3586 Tsiviilasi Pil

§ 58lg 6 alusel töövaidlusasja materjalide edastamiseks.

1. Töövaidluskomisjon edastas
2. märtsil 2021 maakohtule töövaidlusasja toimiku materjalid. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Maakohus jättis
4. märtsi 2021 määrusega hagi läbivaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus viitas hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg-tele 1 ja 2 kui ka lõikele
5. Maakohus märkis, et hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis esitanud. Maakohus selgitas, et kui menetlusosaline ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu (

§ 58lg 7).

Maakohus lisas, et viitas ekslikult

1. märtsi 2021 kirjas kehtetule individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse sätetele, kuid paragrahvi sisu ei ole muutunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
2. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on rikkunud

§ 58lõigetes 5-7 sätestatut.

Maakohus andis hagejale tähtaja hagimenetluse vormis avalduse esitamiseks ja seisukohtade põhjendamiseks. Hageja (kaebuses ekslikult märgitud kostja) ei esitanud kohtule uut hagiavaldust lisaks töövaidluskomisjonile esitatud avaldusele. Maakohtu 8. märtsi 2021 kohtunõue, millega maakohus andis hagejale tähtaja hagimenetluse vormis avalduse esitamiseks, oli ennatlik ja põhjendamatu.

§ 58

lg 5 esimese lause 2 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. See tähendab, et kohus peab menetlema hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldust kui hagiavaldust. Sätte eesmärk on menetlus- ökonoomia (TsMS § 2).

§ 58

lg 5 teine lause annab kohtule vajadusel õiguse nõuda avalduse hagimenetluses ettenähtud vormis põhjendamist ja täiendavate tõendite esitamist. Seega pidanuks maakohus esmalt tuvastama, et selline vajadus esineb ning seda pooltele selgitama. Kui maakohus ei olnud

1. märtsi 2021 kohtunõuet tehes saanud töövaidluse toimikut koos selles sisalduva töötaja avaldusega, siis puudus maakohtul igasugune võimalus hinnata, kas hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagiavalduse kehtestatud nõuetele või tuleb seda põhjenduste osas täiendada. Maakohtu
2. märtsi 2021 kohtunõue oli vormistatud viisil, et selle täitmata jätmisel ei saanud kohus hagi läbivaatamata jätta.

§ 58lg-s 5 teises lauses kirjeldatud hagiavalduse nõudmine on sisuliselt hagis puuduste kõrvaldamise eriliik Ts

MS § 3401 lg 1 järgi. Puuduste kõrvaldamise määruses peab puudus olema kirjeldatud, et hageja saaks aru, millises osas esitatud avaldus ei vasta hagiavaldusele esitatud nõuetele või millise nõude või asjaolu täpsemat põhjendamist kohus soovib. 8. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Eksitav on hageja seisukoht, et töövaidluskomisjonilt toimiku materjalide nõudmine peab igakordselt eelnema hagejalt korrektse hagiavalduse esitamise nõudele.

§ 58sellist kohustust ei sätesta.

Vajaduse hindamine ja tähtaja määramine hagiavalduse esitamiseks on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda ainult juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Maakohus ei ületanud tähtaega määrates diskretsioonipiire. Maakohtul oli olemas töövaidluskomisjoni tervikotsus, millest olid selgelt tuvastatavad hageja nõuded, nende sisu ja vastavus hagile esitatavatele nõuetele. Hageja ei ole esitanud kohtu tegevuse peale õigeaegselt vastuväidet, mistõttu ei saa hageja enam nendele väidetele tugineda (TsMS § 333 lg 2 ja § 652 lg 6). Hagejal oli võimalus kohtu määratud tähtaja jooksul esitada vastuväide kohtu tegevusele. Samuti oli hageja enda valik jätta hagiavaldus kohtu antud tähtajaks esitamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja tagastab asja samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 10. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse täies ulatuses. Kostja esitas maakohtule

§ 58

lg 4 alusel taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses. Maakohus koostas

1. märtsil 2021 kaks kohtunõuet, millest ühega andis hagejale tähtaja hagimenetluse vormis avalduse esitamiseks ning teisega nõudis töövaidluskomisjonilt välja töövaidluskomisjoni toimiku materjalid. Vaidlust ei ole selles, et hageja maakohtu antud tähtaja jooksul ühtegi menetlusdokumenti kohtule ei esitanud. Õige on hageja väide, et e-toimiku kaudu ei olnud hagejal võimalik tuvastada, kas maakohus nõudis töövaidluskomisjonilt materjalide edastamist kohtule. Maakohus tegi hagejale e-toimikus töövaidluskomisjoni materjalid nähtavaks alles
2. aprillil
3. Maakohus ei olnud 3 pooltele e-toimiku kaudu nähtavaks teinud
4. märtsi 2021 kohtunõuet töövaidluskomisjonile. Ringkonnakohus kõrvaldas selle puuduse. 11.

§ 58

lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus

§ 58lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks.

Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonile esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Õige on kostja seisukoht, et

§ 58

lg 5 teine lause annab maakohtule diskretsiooni hinnata, kas töövaidluskomisjonile esitatud avaldus on sobiv menetlemiseks hagina hagimenetluses. Diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes siis, kui on ületatud diskretsioonipiire või on tehtud kaalutlusviga. Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus otsustas nõuda hagejalt avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis enne seda, kui maakohus oli tutvunud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega. Ringkonnakohtu nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei saanud maakohus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja esitatud tõenditega tutvumata teostada korrektselt oma kaalutlusõigust. Vähemalt üldjuhul peaks maakohus enne kohtunõuet avalduses puuduste kõrvaldamiseks tutvuma töövaidluskomisjonile esitatud avalduse ja muude töövaidluskomisjoni materjalidega. Seda tõlgendust toetab

§ 58

lg 6 teine ja kolmas lause, mille kohaselt nõuab kohus hagi või avalduse saamisel töövaidluskomisjonilt välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse ning esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et üksnes kostja esitatud töövaidluskomisjoni otsuse põhjal sai maakohus hinnata, kas hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagimenetluses sätestatud vorminõuetele, on piisavalt põhjendatud ja kas on vaja esitada täiendavaid tõendeid. See, millised asjaolud ja millises ulatuses töövaidluskomisjon otsusesse märgib, sõltub töövaidluskomisjonist, mistõttu ei pruugi töövaidluskomisjoni otsus anda täit ülevaadet avaldaja nõudest. 8. märtsi 2021 kohtunõudes ei ole maakohus ka selles osas töövaidluskomisjoni otsusele tuginenud. 12. Maakohus ei ole ei 8. märtsi 2021 kohtunõudes ega hagi läbivaatamata jätmise määruses märkinud, milliste puuduste tõttu ei ole hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus sobiv selle menetlemiseks hagiavaldusena. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

§ 58lg 5 teist lauset tuleb tõlgendada koosmõjus Ts

MS § 3401 lg-ga

1. Menetlusosalisele peab olema selgelt arusaadav, millised puudused maakohtu hinnangul avalduses esinevad. Kuivõrd maakohus ei olnud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega
2. märtsi 2021 kohtunõude koostamise seisuga tutvunud, ei vastanud maakohtu
3. märtsi 2021 kohtunõue ka eelnimetatud nõuetele. Seega ei ole hagejale etteheidetav kohtunõude täitmata jätmine. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus lähtuma töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest ja selles puuduste olemasolul selgelt välja tooma, millised puudused avalduses esinevad, mille tõttu ei vasta avaldus hagiavaldusele esitatud nõuetele. Ringkonnakohus juhib siinjuures tähelepanu, et töövaidluskomisjonile esitatud avalduse on koostanud vandeadvokaat.
4. Kostja seisukoht, et hageja ei saa
5. märtsi 2021 kohtunõude vorminõuetele mittevastavusele määruskaebuses tugineda, sest ei ole eelnevalt esitanud TsMS § 333 alusel vastuväidet kohtu tegevusele, ei põhine seadusel. 4 TsMS § 333 lg 2 kohaselt peab pool esitama vastuväite hiljemalt rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, milleks ongi käesoleval juhul
6. aprilli 2021 määruskaebus.
7. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul mh hinnata, kas hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (

§ 58lg 5). 15. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (Ts

MS § 173 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 5