Obsah (14)

§ 175§ 173§ 171§ 164§ 162§ 65§ 158§ 165§ 23§ 150§ 169§ 170§ 172§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2016, Tartu kohtumaja Tsiviilasi R. P. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-15-10016 Mene

§ 175lg 1, lg 11).

1. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses R. P. i usaldusisikuks K. R. (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX).
2. Vangistuses viibides kehtib R. P. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. R. P. i vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
4. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
5. Pärast R. P. i vangistustest vabanemist tuleb usaldusisikul kanda igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
6. novembril). Väljamaksed võlausaldajatele tuleb teha vastavalt määruses märgitud jaotistele.
7. Usaldusisikul esitada iga aasta järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistliku tulutoova tegevuse kohta ja arveldamiseks kasutatavate kontode väljavõtteid ning andmeid iga aasta
8. novembril võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.12.2017, järgnev 01.12.2018 jne. R. P. i vangistuses viibides tuleb usaldusisikul kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte ning R. P. i kasutatavate pangakontode väljavõtted. Pärast R. P. i vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul kohtule järelevalve teostamiseks esitada R. P. i kasutatavate pangakontode väljavõtted.
9. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2016 430 eurot, alates 01.01.2017 470 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga 2/8 Tsiviilasi 2-15-10016 alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule K. R. (elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 15. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK R. P. esitas 03.07.2015 Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 16.11.2015 määrusega kuulutati välja R. P. i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 10.12.

1. Pankrotiavalduses esitas R. P. kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Jaotusettepanek kinnitati 17.08.2016 määrusega. 27.10.2016 esitas pankrotihaldur Sirje Tael kohtule taotlused: 1) lõpetada R. P. i pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) määrata pankrotihaldur Sirje Taela halduritasu 568 eurot, lisandub käibemaks 113,60 eurot, OÜ-le P. ; riigi menetlusabi korras maksta 329 eurot, lisandub käibemaks 65,80 eurot, OÜ-le P. arvelduskonto nr XXX; 3) vabastada Sirje Tael R. P. i pankrotihalduri kohustustest; 4) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 27.06.2016 toimunud võlausaldajate üldkoosolekust võlausaldajaid osa ei võtnud. 28.10.2016 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 958 eurot hiljemalt 17.11.
2. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. 15.11.2016 andis kohus võlgnikule tähtaja usaldusisiku esitamiseks. 01.12.2016 esitas võlgniku ema K. R. nõusoleku tema nimetamiseks R. P. i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks. 02.12.2016 täpsustas pankrotihaldur pankrotihalduri tasu taotlust riigi menetlusabi summa osas. ARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest (

§ 162lg 2 p 1, 6) 3/8 Tsiviilasi 2-15-10016 1.1.

Võlgnikul vara pankroti väljakuulutamisel puudus. Võlgnik viibib kinnipidamise asutuses, kuid on saanud tasu töötamisest, kuigi enamus laekumisi on kolmandatelt isikutelt. 1.

1. Võlgniku kui kinnipeetava rahaliste vahendite kasutust isikuarvel reguleerib VangS § 44, mille lõike 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Tulenevalt eelviidatud sättest, on kinnipeetavatel eriregulatsioon, kelle vastu on rahalised nõuded. 1.
2. Vabanemistoetus: pankrotihaldur märgib, et isikuarve regulatsioonist tulenevalt ei saa kuuluda vabanemistoetus pankrotivara hulka vangistusseaduse tähenduses, samuti sätestab TMS § 131 lg 1 p 11, et sissenõuet ei saa pöörata vanglast vabanemise toetusele. Juhul kui pankrotimenetluse ajal on laekumisi, kuulub kinnipeetavale sissetuleku osast 20% vabanemistoetuseks. Vabanemistoetus on võlgnikul 293,73 eurot. Vabanemisfondi suuruseks on kolmekordne alampalk. 1.
3. Pankrotivara: laekunud on vahendeid summas 190 eurot ja lubatud laekumine on 50 eurot, kokku 240 eurot pankrotivarasse. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 2.1.

Võlgnik ei omanud vara ning seega ei esinenud vara välistamise ega tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid vara välistamisi. 2.

1. Pankrotimenetluse kulud. 16.11.2015 pankrotimääruse kohaselt - määrati ajutise halduri Sirje Taela tasu suuruseks ajutises menetluses 401 eurot, millele lisandub käibemaks 80,20 eurot; kokku 481,20 eurot; anti R. P. ile ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi menetlusabi summas 397 eurot; mõisteti välja R. P. ilt ajutise halduri tasu 4,80 eurot. Ajutise menetluse kulu on kantud. Pankrotimenetluse kulusid menetluses kantud ei ole. Pankrotimenetluse ajal on pankrotihaldur teinud toiminguid pankrotimenetluse läbiviimisel. Pankrotihalduri töö kirjeldus tunnid tunnitasu kokku Teated võlausaldajatele 0,4 80 32 I ÜK ettevalmistus 1 80 80 I ÜK juhatamine, protokollid ja materjalid 1 80 80 Nõuete menetlemine 1 80 80 Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine 0,5 80 40 Võlgnikuga suhtlemine, arveldusarve kasutus 0,5 80 40 Erakorraline üldkoosolek ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik 0,5 80 40 Aruanded kohtule, jaotus, raugemine jmt, teadete väljapanek 2 80 160 Teated
2. isikutele pankroti lõppemisest 0,2 80 16 7,1 568 113,6 Kõik kokku 681,6 Pankrotimenetluses halduri tasu ja kulu kokku 681 eurot (80 eurose tunnitasu juures halduritoimingud on 7,1 tunni eest 681,60 eurot). Pankrotihaldur Sirje Taela tasule lisandub büroole määramisel käibemaks 113,60 eurot. Tasu on 568 eurot, millele lisandub käibemaks 113,60 eurot, kokku 681,60 eurot. 4/8 Tsiviilasi 2-15-10016 Vastavalt

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduritasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku kohustustest vabastasime menetluse läbiviimine.

§ 65

lg 11 alusel on haldur töö tasustamise aluseks ajutise halduri toimingu põhine tasustamine. Kulusid saab katta võlgniku arvelt summas 286,80 eurot ning ülejäänu summa osas 394,80 eurot taotleb Sirje Tael riigi menetlusabi. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Jaotusettepanekuga on kinnitatud ühe järgu - tähtaegselt esitatud nõuded, mis on täielikult rahuldamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Jrk. Nr Võlausaldaja; Reg.kood 1 Riigi Tugiteenuste Keskus 2 Eesti Haigekassa 3 AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal; 11193232 5 ERGO Insurance SE; 10017013 Kokku Tunnustatud nõude summa 4 015,40 93,75 12 683,41 5 326,30 22 118,86 Jaotis 18,154 0,424 57,342 24,080 100,00 IV Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Varana on olnud 291,60 eurot, mille arvelt saab tasuda osaliselt halduritasu. Rohkem laekumisi ette näha ei ole. Kuna menetluses puuduvad vahendid, on pankrotihaldur taotlenud halduri toimingute tasustamist riigi vahenditest summas, mis ületab 286,80 eurot. V Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (

§ 162

lg 3) Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud kuriteo menetlemisel kaasnenud menetluskulud ning kindlustuse ees olevad kahjunõuded. ERGO Insurance SE kahju: XX.XX.XXXX toimus Tallinnas XXX teel liiklusõnnetus. Nimetatud liiklusõnnetuse põhjustas alkoholijoobes R. P. sõidukiga BMW (XXX). Kindlustusandja hüvitas liiklusõnnetuses kannatanutele tekkinud kahju. AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali nõue: XX.XX.XXXX toimus Tallinnas XXX õnnetus, mille põhjustas võlgnik juhtides sõidukit Mercedes Benz (XXX). Võlgnik lahkus sündmuskohalt rikkudes kehtivaid liiklusakte. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Sirje Taelaga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning R. P. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 28.10.2016 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus R. P. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 958 eurot hiljemalt 17.11.2016. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et R. P. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 5/8 Tsiviilasi 2-15-10016

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo menetlemisel kaasnenud menetluskulud ning kindlustuse ees olevad kahjunõuded. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Sirje Tael vabastada R.

P. i (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 alusel, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 568 eurot, millele lisandub käibemaks 113,60 eurot. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 7,1. Pankrotihalduri tunnitasuks on 80 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 568 eurot, millele lisandub käibemaks 113,60 eurot. Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Taela taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 568 eurot, millele lisandub käibemaks 113,60 eurot.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest summas 329 eurot, millele lisandub käibemaks 65,80 eurot. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta Sirje Taelale pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 329 eurot, millele lisandub käibemaks 65,80 eurot. Jätta pankrotimenetluse kulud summas 286,80 eurot (pankrotihalduri tasu 239 eurot, millele lisandub käibemaks 47,80 eurot) R. P. i (pankrotis) kanda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. R. P. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 10.12.2015. R. P. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses 03.07.2015. Pankrotihaldur Sirje Tael esitas kohtule

§ 158lg 1 ja 4 teatise ja aruande 27.10.2016.

6/8 Tsiviilasi 2-15-10016 Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuid avalduses ei sisaldu

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitusi.

Kohtule on 29.09.2015 esitatud võlgniku kinnitus, et ta kavatseb täita

§ 173lg 1, 3 ja 4 nimetatud kohustusi.

Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud

§ 173

toodud kohustusi.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes algatab kohus R. P. i kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Usaldusisiku nimetamist käsitleti R. P. i võlausaldajate 16.06.2016 toimunud üldkoosolekul, kus ei osalenud ühtegi võlausaldajat. Kuna haldur on avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise osas. Võlgnik on esitanud taotluse kohustada teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus selgitas 15.11.2016 võlgnikule, et puudub mõjuv põhjus usaldusisiku määramata jätmiseks ja kohtul ei ole tekkinud veendumust, et R. P. ise suudaks usaldusisiku kohustusi täita. Kohus leiab, et R. P. il puudub võimalus ise täita usaldusisiku kohustusi, sest kinnipidamiskohas viibides ei ole tal objektiivselt võimalik ise usaldusisiku kohustusi täita. 01.12.2016 esitas võlgniku XXX K. R. kohtule nõusoleku asuda täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et R. P. i usaldusisikuks tuleb nimetada selleks nõusoleku esitanud isik K. R. . Kohus kohustab usaldusisikut (K. R. i) esitama kohtule aruandeid ja võlgnikul arveldamiseks kasutatavate kontode väljavõtted usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga aasta järel, esimene aruanne tuleb esitada

1. detsembriks 2017, järgnev
2. detsembriks 2018 jne. R. P. i vangistuses viibides tuleb usaldusisikul kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte ning võlgniku kasutatavate pangakontode väljavõtted. Pärast R. P. i vangistusest vabastamist tuleb usaldusisikul kohtule järelevalve teostamiseks esitada võlgniku kasutatavate pangakontode väljavõtted. Vangistuses viibides kehtib R. P. ile kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt R. P. i tööandjale) teatama. Pärast vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (R.

P. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab 7/8 Tsiviilasi 2-15-10016 usaldusisik R.

P. ile kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti tema töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. R. P. i vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta

1. novembril, väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt jaotusettepanekus kajastatud jaotiste suhtarvuga. Pärast R. P. i vangistusest vabanemist lasub usaldusisikul kohustus kontrollida võlgniku arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
2. novembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 176

lg-le 2 ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8/8