Obsah (10)

§ 367§ 162§ 657§ 652§ 654§ 405§ 444§ 175§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-8851 K

§ 367

alusel tuleb viivis kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 24.09.2019 protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 16. Menetluskulud jäid

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus pidas asja mahtu ja keerukust, asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja kohtuistungil osalemise aega arvestades hageja õigusabikulu vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses, s.o 1475 eurot (käibemaksuta). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõigusnormi, hinnates tõendeid ebaõigesti.
3. Konkurentsipiirangu kokkulepe oli ja on tühine ning see ei kehti alates töölepingu lõpetamisest. TLS § 24 lg 1 p 3 alusel kehtib konkurentsipiirang töölepingu lõppemisel vaid juhul, kui selle eest makstakse hüvitist. Kostja ei ole hagejale hüvitist tasunud ja seda sellepärast, et ta ei ole kunagi hagejalt nõudnud konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmist. Hagejal oli võimalus alates töölepingu lõpetamist töötada nn konkurentide juures. Maakohus ei ole eeltoodule tähelepanu pööranud ega oma hinnangut andnud.
4. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine on õigustatud vaid juhul, kui on tuvastatud kõik TLS § 23 lg-test 2 ja 3 tulenevad eeldused. Kui üks eeltoodud nõuetest on täitmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe TLS § 23 lg 4 järgi tühine. Kuna kokkuleppes ei ole välja toodud, keda või mida peab kostja enda konkurentideks ning milline on eriline majanduslik huvi, mille saladuse hoidmiseks on vastaspoolel õigustatud huvi, samuti ei ole piirang ruumiliselt äratuntavalt ja selgelt piiritletud ning kostja ei ole maksnud hüvitist, siis konkurentsipiirangu kokkulepe oli tühine. Pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui on täidetud TLS § 24 lg 1 p-des 1–4 sätestatud kõik eeldused. 4 2-19-8851
5. TLS § 24 lg 2 kohaldamise osas leiab kostja, et nimetatud sättest ei tulene, et hagejal on õigus hüvitisele ka siis, kui konkurentsipiirangu kokkulepe ei kehti. Kostja kordab maakohtus esitatud seisukohti. Kostja ei keelanud hagejal töötada konkurentide juures pärast töölepingu lõppemist. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on täitnud konkurentsipiirangu kokkulepet. Hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole pärast töölepingu lõpetamist küsimusega konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivuse kohta, seda enam kui ta nägi, et tööandja ei ole talle hüvitise tasunud. Töölepingu lõppemisel hageja ei avaldanud ega kinnitanud kostjale, et ta kavatseb konkurentsipiirangu kokkulepet täita ja soovib selle eest hüvitise saada. Järelikult ei saanud kostja eeldada, et kokkulepe kehtib. Oluline on asjaolu, et mittetöötamine samas valdkonnas ei tähenda automaatselt, et hageja täidab konkurentsipiirangu kokkulepet. Selleks, et hagejal oleks vähemalt võimalus väita, et ta kokkulepet täidab, peab ta tõendama, et ta soovis töötada kostjaga konkureerivas valdkonnas, tal oli selline reaalne võimalus (kindlad tööpakkumised), kuid ta keeldus sellest tulenevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest. Vastasel juhul ei ole hageja lihtsalt kostjaga konkureerivas valdkonnas töötanud, kuid teistel põhjustel, mitte seoses sellega, et täitis kokkulepet. Alates veebruarist 2019 kuni avalduse TVK-le esitamiseni ei pöördunud hageja kostja poole seoses konkurentsipiirangu kokkuleppe täitmisega. Seega ei saanud kostja eeldada, et hageja soovib kokkulepet täita.
6. Kostja vaidlustab ka väljamõistetud menetluskulude suuruse. Hageja menetluskulud on olulises osas ülepaisutatud. Hageja menetluskulude hindamisel tuleb arvesse võtta esitatud vastuste ja muude menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Vastustaja seisukoht
7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

25.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. 26. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis menetlemisel võib kohus mh

§ 405

lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

§ 444

lg 2 järgi võib kohus hagi lihtmenetluses menetledes piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, 5 2-19-8851 märkimisega. Vaatamata võimalusele viia menetlus läbi lihtsustatult, on maakohus viinud menetluse läbi piisava põhjalikkusega ja kuulanud pooled ära 02.12.2020 kohtuistungil.

1. Pooltevahelise töölepingu p 9.1 järgi oli hagejal keelatud mh 12 kuu jooksul arvates töölepingu lõppemisest töötada ilma kostja kirjaliku loata kostja konkurentide juures, tegutseda kostjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil kostjale konkurentsi ning töölepingu p 9.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu p-s 9.1 kokkulepitud konkurentsipiirangu järgimise eest pärast töölepingu lõppemist konkurentsipiirangu kehtivuse ajal igas kuus tasu 250 eurot (bruto).
2. Vaidluse keskseks küsimuseks oli see, kas töölepingu (tsiviilasjas digitoimikus oleva töövaidluskomisjoni toimiku, edaspidi TVK toimiku lk 286 - 290) p-s 9.1 kokkulepitud konkurentsipiirang on kehtiv ja kas pooled olid kohustatud sellest tulenevaid kohustusi täitma. Vaidlust ei ole, et kostja pole hagejale tasunud konkurentsipiirangu järgimise eest tasu.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on täitnud konkurentsipiirangu kokkulepet. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt pole piisav see, et hageja pole töötanud konkurentsipiirangu ajal kostjaga konkureerivas valdkonnas, vaid hageja peaks kostja arvates tõendama, et ta soovis töötada kostjaga konkureerivas valdkonnas ja tal oli selline reaalne võimalus (kindlad tööpakkumised), kuid ta keeldus sellest tulenevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja käsitlus kooskõlas konkurentsipiirangu eesmärgiga ja paneks töötajale põhjendamatu ja ebamõistliku koormuse otsida sarnastes valdkondades tööd teades, et ta ei saa võimalikku tööpakkumist konkurentsipiirangu tõttu vastu võtta.
4. TLS § 24 lg 2 sätestab, et tööandja ei saa tugineda TSL § 24 lg-s 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TLS § 24 lg 2 kohaselt ei saa kostja tugineda kokkuleppe tühisusele vastuolu tõttu TLS § 24 lg-ga 1, kuna hageja on konkurentsipiirangut täitnud. Maakohtu tõlgendus TLS § 24 lg 2 osas on õige ja põhjendatud. Eeltoodu tõttu ei olnud vajalik maakohtul ega ole vaja ka käesolevas lahendis ringkonnakohtul tuvastada töölepingu p-des 9.1 ja 9.4 kokkulepitud konkurentsipiirangu ja selle järgimise eest makstava tasu kokkuleppe kehtivust ega hinnata kostja esitatud väiteid eelviidatud töölepingu punktide tühisuse kohta.
5. See, et kostja pole kunagi nõudnud hagejalt konkurentsipiirangu täitmist ega selle eest tasunud, ei tähenda, et hageja ei pidanud konkurentsipiirangut järgima ja kostja oleks vabanenud oma kohustustest ainuüksi seetõttu, et ta ei ole oma kohustusi täitnud. Seadusest ega töölepingust ei tulenenud hagejale kohustust, et ta pidi kostjat teavitama sellest, et ta kavatseb täita konkurentsipiirangut. Samas pidi kostja järeldama hageja poolt konkurentsipiirangu täitmist, kuna hageja on kahel korral pöördunud kostja poole nõudega välja maksta tasu. Ebaõige on kostja käsitlus, et hageja pidi tasu saamiseks pöörduma kostja poole igakuiselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud

§ 162lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.

33. Kostja on vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud hageja menetluskulude suuruse, väites, et toimingute tegemiseks kulunud aeg on ülepaisutatud, osa toiminguid ei ole vajalikud ja muist menetlusdokumentidest sisaldavad kordusi. 6 2-19-8851 34.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. 35. Maakohus on vaidlustatud otsuses loetlenud hageja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingud ja neile kulunud aja ning pidanud seda põhjendatuks. Ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda maakohtu poolt tehtud otsustusse. Arvestada tuleb sellega, et hüvitamisele kuulusid

§ 144

p 4 järgi ka töövaidluskomisjoni menetlusega seonduvad õigusabikulud, kus hageja lepinguline esindaja oli õigusabi osutanud 9 tundi. Riigikohus on selgitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15 tehtud otsuse p-s 32, et hagi eseme erinevus töövaidluskomisjonile esitatud nõudest ei välista nende hüvitamist seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kuludena. Hagiavalduse koostamisele kulunud 2,5 tundi on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Hagiavaldus ei kattu töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega ja lepinguline esindaja pidi hagiavalduse vormistama vastavalt

nõuetele. Tähtaja pikendamise avaldused olid vajalikud lepingulise esindaja ülesannete täitmiseks ja nende koostamisele kulunud aeg on vastavuses dokumendi sisuga. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu poolt määratud menetluskulude rahalist suurust vähendada. 36. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 175lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

37. Hageja on esitatud taotluse kohaselt apellatsioonimenetluses kandnud kulusid 325 eurot vastuse koostamise eest apellatsioonkaebusele (3,25h). Ringkonnakohus peab ajakulu ja esindaja tunnihinda 100 eurot põhjendatuks ja rahuldab taotluse. 38.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7