Obsah (14)

§ 199§ 405§ 25§ 63§ 64§ 73§ 78§ 54§ 55§ 83§ 68§ 16§ 56§ 203

1-21-47 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-47 (20270000331) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Numm

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2, 4 ja

§ 405

lg 1 järgi ja Marin Morari süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2, 4 ja

§ 405

lg 1 järgi üldmenetluse korras Prokurör eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Ion Odagiu Isikukood või sünniaeg: 10.10.1995 Elu- või asukoht ja aadress: X Kontaktid: X Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: Eesti Vabariigis karistatud ei ole Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.09.2020, Pärnu Maakohtu määrustega vahistatud ning Pärnu Maakohtu 08.01.2021 määrusega jäetud tõkend muutmata. Kaitsja vandeadvokaat Anu Toomemägi, RÕA korras Süüdistatav Marin Morari Isikukood või sünniaeg: 02.09.1988 Elu- või asukoht ja aadress: X Kontaktid: X 1 1-21-47 Kodakondsus: X Haridus: X Emakeel: X Töökoht või õppeasutus: X Karistatus: Eesti Vabariigis karistatud ei ole Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 15.09.2020, Pärnu Maakohtu määrustega vahistatud ning Pärnu Maakohtu 08.01.2021 määrusega jäeud tõkend muutmata. Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, RÕA korras Kannatanud AS SEB Pank, esindaja M. S. OÜ X Vändra Tarbijate Ühistu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg 3, § 310 lg 1, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Ion Odagiu: 20.08.2020 ja 03.09.2020 episoodis

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 –

§ 25

lg 2, 4 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust; 15.09.2020 episoodis

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 –

§ 25

lg 2, 4 ja

§ 405

lg 1 järgi ning juhindudes

§ 63

lg-st 1 mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista talle liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse pikkuseks seni eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2020-19.04.2021, s.o 7 (seitse) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust ning ülejäänud osa karistusest, s.o 2 (kaks) aastat, 10 (kümme) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, jätta

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Ion Odagiu ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt katseaega hakatakse arvestamata alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Ion Odagiule Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 8 (kaheksaks) aastaks.

§ 55

p 2 alusel arvata lisakaristuse aja algust alates tema Eesti Vabariigist väljasaatmisest. 2. Süüdi tunnistada Marin Morari: 2 1-21-47 20.08.2020 ja 03.09.2020 episoodis

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 –

§ 25

lg 2, 4 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud vangistust; 15.09.2020 episoodis

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 –

§ 25

lg 2, 4 ja

§ 405

lg 1 järgi ning juhindudes

§ 63

lg-st 1 mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista talle liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse pikkuseks seni eelvangistuses viibitud aeg 15.09.2020-19.04.2021, s.o 7 (seitse) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust ning ülejäänud osa karistusest, s.o 2 (kaks) aastat ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust jätta

§ 73

lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Marin Morari ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt katseaega hakatakse arvestamata alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada lisakaristusena Marin Morarile Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7 (seitsmeks) aastaks.

§ 55

p 2 alusel arvata lisakaristuse aja algust alates tema Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

1. Tsiviilhagi 3.
2. Rahuldada kannatanu AS SEB Pank tsiviilhagi täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista solidaarselt Ion Odagiult ja Marin Morarilt välja 6000 eurot kannatanu AS SEB Pank kasuks. Kannatanu AS SEB Pank kasuks välja mõistetud tsiviilhagi tasuda AS SEB Pank arveldusarvele X selgitusega „Rapla ja Sindi ATM-ide ründed“. Kannatanul on õigus pärast kohtuotsuse jõustumist anda väljamõistetud summa kohe sissenõudmiseks täitemenetlusse. 3.
3. Juhindudes KrMS § 142 lg-test 1, 4 jätta jõusse ja muutmata tsiviilhagi tagamise abinõud (Pärnu maakohtu 08.12.2020 kohtumäärused nr 1-20-9003 ja 1-20-9000), millega kannatanu tsiviilhagi tagamiseks arestiti järgnev vara: 1) Ion Odagiule kuuluv Giant kirjega jalgratas (raami nr X), mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas; 2) Marin Morarile kuuluv sõiduauto Volkswagen Passat (Läti registreerimismärgiga X, VIN kood X), mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas; 3) Marin Morarile kuuluv jalgratas Kellys kirjega (raami nr X), mis asub Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas; 4) Ion Odagiule kuuluv sularaha summas 122,50 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Swedbank AS tagatiskontole nr X; 5) Marin Morarile kuuluv sularaha summas 122,50 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti Swedbank AS tagatiskontole nr X. Eelnimetatud Lääne prefektuuris hoiul olevad esemed jäävad sinna hoiule kuni kohtuotsuse täitmseni tsiviilhagi osas. 3 1-21-47
4. Menetluskulud 4.
5. Välja mõista Ion Odagiult tuginedes KrMS § 180 lg-le 1 menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses ja kohtumenetluses osalemise eest kogusummas 1275,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/2 riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside tegemisega seotud kulud (ekspertiisiaktid nr 20E-IA0009, 20E-TM0018, 20E-AL0017, 20E-GE1043, 20E-TR0016 ja 20E-PL0024) summas 3254,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 1/2 tunnistaja sõidukuludest summas 13,81 eurot, kokku 5419,91 eurot. Ion Odagiult Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud mnetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. 4.
7. Välja mõista Marin Morarilt KrMS § 180 lg-le 1 tuginedes menetluskuludena riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu ja kulu kohtueelses ja kohtumenetluses osalemise eest kogusummas 1474,80 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 1/2 riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega seotud kulud (ekspertiisiaktid nr 20E-IA0009, 20E-TM0018, 20E-AL0017, 20EGE1043, 20E-TR0016 ja 20E-PL0024) summas 3254,50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 1/2 tunnistaja sõidukuludest summas 13,81 eurot, kokku 5619,11 eurot. Marin Morarilt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
8. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
9. Tõkend 5.
10. Ion Odagiu suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ning vabastada süüdimõistetu viivitamata vahi alt. 5.
11. Marin Morari suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel ning vabastada süüdimõistetu viivitamata vahi alt. 4 1-21-47
12. Asitõendid 6.
13. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: - CD-R plaat Üksnurme tee 2, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa ja selle lähiümbrust teenindavate tugijaamade eristustega; - 2 DVD+R plaati Saku Circle K turvakaamerate salvestustega; - mälupulk Saku Circle K, Saku Läte OÜ ja Saku Selver turvakaamerate videosalvestustega; - CD plaat SEB sularahaautomaadi X kaamera salvestustega; - DVD-plaat Rapla Maxima kaupluse turvakaamerate salvestustega; - mälupulk Sindi Konsumi turvakaamerate salvestustega; - DVD+R plaat ekspertiisiakti nr 20E-IA0009 lisaga; - DVD plaat, millel 08.12.2020 asitõendi vaatlusprotokolli – mobiiltelefoni Huawei P Smart Plus 2018 andmetega; - asitõendite pakendis nr 7 olevad kaks tõmmiskilet jalatsijälgedega (tähistatuna pakend nr 33); - asitõendite pakendis nr 7 olev CD-plaat 15.09.2020 Pärnu Maakonnas, Sindi linnas, Jaama 8 asuva Sindi Konsumi sündmuskoha vaatluse fotodega jalatsijälgedest ja jalatsijälgede tõmmistest. Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas olevad andmekandjate koopiafailid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 6.
14. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada süüdimõistetutele hiljemalt Eesti Vabariigist väljasaatmisel neile vastavalt alljärgnev: 6.2.
15. Ion Odagiule: - spordikott kirjega Fossil; - paberinuga; - mutrivõti; - pealamp kirjega CAMELION musta ja halli värvi peapaelaga; - sinist värvi marker STAEDTLER; - pakendis nr 10 olev märkmik kirjega „Kraftquelle“ koos pastakaga; - pakendis nr 16 olev RAINTEX kirjega jope, mis on pakendatud paberkotti ja tähistatud kui „pakend nr 1 VW LO“; - pakendis nr 19 olev KIABI kirjega nokamüts (tähistatud kui pakend nr 14 VW LO); - pakendis nr 21 olev mobiiltelefon Motorola Moto G XT1541 (IMEI-koodiga X); - pakendis nr 21 olev mobiiltelefon Huawei P Smart Plus 2019 POT-LX1T (IMEI1: X, IMEI
16. X). 6.2.
17. Marin Morarile: - pakendis nr 17 olevad halli värvi dressipüksid kirjega STAYO (tähistatud kui pakend nr 13 VW LO); - pakendis nr 17 olev musta värvi MINI kirjega nokamüts (tähistatud kui pakend nr 3 VW LO); - pakendis nr 17 olev meeste jope, mille tasku äärtel kirje ORIGINAL (tähistatud kui pakend nr 5 VW LO); - pakendis nr 17 olev oranži värvi kaablilõikaja VCOM (tähistatud kui pakend nr 10 VW LO); - pakendis nr 21 olev mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 7 (seerianumbriga X). 6.2.
18. Marin Morarile kui esemete seaduslikule valdajale sõidukist Volkswagen Passat (Läti Vabariigi registreerimisnumbriga X) leitud ja äravõetud asitõendid: - pakendis nr 5 olevad spordijalatsid, millised tagastatud EKEI-st ekspertiisiaktiga nr 20E-TR0016; - pakendis nr 6 olev läbipaistva teibi rull, milline tagastatud EKEI-st ekspertiisiaktiga nr 20ETR0016; - pakendis nr 11 olev sularaha:  märkmiku „Kraftquelle“ vahel olev Moldova paberraha – 1 x 1 ja 1 x 5 leu; 5 1-21-47  kindalaekast leitud 70 poola zlotti (1 x 50 ja 2 x 10 zlotti);  kindalaekast leitud 92 moldova leud (1 x 50; 2 x 20; 2 x 1 leu);  40 erinevate riikide metallrahast münti; - pakendis nr 15 olev tumesinist värvi FARAH VINTAGE kirjega L-suuruses jope ja HELLI HANSEN kirjega musta värvi dressipüksid, millised läbiotsimise käigus pakendati paberkotti ja tähistati kui pakend nr „16 VW LO“; - pakendis nr 18 olev metallist puur 8mm (tähistatud kui pakend nr 11 VW LO); - pakendis nr 18 olevad halli värvi kindad (tähistatud kui pakend nr 12 VW LO); - pakendis nr 18 olev O2 SIM-kaardi ümbris nr X ilma SIM-kaardita telefoninumbrile X (tähistatud kui pkend nr 17 VW LO); - pakendis nr 18 olev punast ja musta värvi korpusega MOTOROLA käsijaam (tähistatud kui pakend nr 6 VW LO); - pakendis nr 18 olev ilma SIM-kaardita SIM-kaardi ümbris ZELTYAZIVTINA LV nr X (tähistatud kui pakend nr 8 VW LO); - pakendis nr 21 olev mobiiltelefon LG Optimus L7 (IMEI: X). 6.
19. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel: 6.3.
20. asitõendite pakendis nr 4 olevad asitõendid: - pakend 1 (paberkott) – valkjat värvi plastdetailid (tähis 2); - pakend 2 (paberkott) – valkjat värvi plastdetail (tähis 3); - pakend 3 (paberkott) – plastdetail, millel roheline pangakaardi kujutis (tähis 4); - pakend 4 (paberkott) – halli värvi plastdetail (tähis 5); - pakend 5 (paberkott) – valkjat värvi plastdetail (tähis 6); - pakend 6 (paberkott) – luminofoortoru otsad (tähis 7); - pakend 7 (paberkott) – valkjat ja halli värvi plastdetailid (tähis 8); - pakend 8 (paberkott) – luminofoortoru klaasist detailid (tähis 9); - pakend 9 (paberkott) – valkjat ja halli värvi plastdetailid (tähis 10); - pakend 10 (paberkott) – metallist vedrudetail (tähis 12); - pakend 11 (paberkott) – valkjat värvi plastdetail (tähis 13); - pakend 12 (paberkott) – halli värvi plekikruvi (tähis 15); - pakend 13 (paberkott) – põlenud otstega tuletikud, 2tk (tähis 17); - pakend 14 (paberkott) – valkjat värvi plastdetail (tähis 18); - pakend 15 (paberkott) – valkjat värvi plastdetail (tähis 19); - pakend 16 (paberümbrik) – kiud piirdeaia keevisvõrgult (tähis 20); - pakend 34 (paberkott) – aineosakesed klaaspaketi pealt (tähis 42). 6.3.
21. asitõendite pakendis nr 9 olevad asitõendid: - pakend nr 1 – hõbedast värvi alumiiniummaterjalist liist; - pakend nr 2 – valget värvi pikliku kujuga õhukesest metallist (plekist) deformeerunud detail; - pakend nr 3 – läbipaistvast polükarbonaatmaterjalist ca 3mm paksune pleksiklaas; - pakend nr 4 – läbipaistvast polükarbonaatmaterjalist ca 0,5mm paksune ristkülikukujuline detail; - pakend nr 5 – metallist raamis valge läbipaistev klaas; - pakend nr 6 – läbipaistev ristkülikukujuline perforeeritud polükarbonaadist detail (2 tk). 6.3.
22. pakendis nr 14 olev sularahaautomaadi esipaneel (märgistatud kui pakend nr 30). 6.3.
23. pakendis nr 20 olevad asitõendid: - murdmisriista jäljest tehtud jäljend MICROSIL-1; - 15.09.2020 sündmuskoha vaatluse käigus Pärnu Maakonnas, Sindi linnas, Jaama tn 8 kaupluse Sindi Konsum juurest kaasa võetud SEB Pank AS-i sularahaautomaadi väljastusluuk. 6 1-21-47 6.3.
24. pakendis nr 13 olevad asitõendid: - sularahaautomaadi juurest maast leitud puurimislaastud (märgistatud kui pakendid nr 23 ja 24); - sularahaautomaadi seest leitud ja kaasa võetud kaks juhet purukslõigatud otstega (märgistatud kui pakendid 28 ja 29); - sularahaautomaadi kaardilugeja pesa all oleva avause plastist katteplaat (märgistatud kui pakend nr 27); - 15.09.2020 sõiduauto Volkswagen Passat (Läti Vabariigi registreerimisnumbriga X) läbiotsimise käigus sõiduautost leitud ja kriminaalasja materjalide juurde võetud metallist puuri tera (märgistatud kui pakend nr „4 VW LO“. 6.4.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada: 6.4.

1. pakendis nr 8 olevad asitõendid: - pakendis nr 1 olev töökinnas; - pakendis nr 3 olev musta värvi prügikott, millest leiti balloon, juhe ja poekott; - pakendis nr 5 olev musta värvi prügikotist leitud poekott. 6.4.
2. pakendis nr 12 olev sülearvuti Acer Aspire One D250-0BB (seerianumber X) koos laadijaga, milline tähistatud kui pakend nr
3. 6.4.
4. 23.09.2020 Marin Morari poolt välja antud - adapter, mille ühes otsas on RS232 pistikupesa ja teises otsas 78-se ühendusega D-SUB pesa, millel on isevalmistamise tunnused (tagastatud EKEI-st ekspertiisiaktiga nr 20E-IA0009); - arvutijuhe, mille ühes otsas on USB-pistik ja teises otsas RS232 pistik. 6.4.
5. pakendis nr 22 olevad asitõendid: - punast värvi balloon kirjega „ACETYLEN“; - kahesooneline juhe, mille üks ots on kinni teibitud; - plastikvoolik.
6. Konfiskeerimisele kuuluv vara

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina 15.09.2020 sõiduauto Volkswagen Passat (Läti Vabariigi registreerimisnumbriga X) läbiotsimise käigus sõiduautost leitud ja kriminaalasja juurde võetud akudrell Makita DTD129, seeria X, koos aku ja akulaadijaga. Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel Siseministeerium.

1. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele (süüdimõistetutele soovi korral tõlgituna), Tallinna Vanglale ning jõustumisel Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile, Siseministeeriumile. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. 7 1-21-47 Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
2. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine:
3. aprill
4. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates
5. mai 2021 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja kantseleis. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK I. Ion Odagiu on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Marin Morari ja seni kohtueelsemenetlusega tuvastamata isikuga, üritas 20.08.2020 kella 03.00 ja 03.54 vahelisel ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevikus, Üksnurme tee 2 kaupluse Saku Selver välisseinas asuvast AS Luminor Pank ja AS LHV Pank kasutuses olevast sularahaautomaadist milline kuulub OÜ-le X, võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha, mida sellel hetkel antud sularahaautomaadis oli 62 360 eurot. Sularahaautomaadist raha kättesaamiseks murdis Ion Odagiu eelnevalt kaasavõetud kruvikeerajaga lahti sularahaautomaadi ülemises osas oleva valgustusplafooni paneeli, et selle kaudu pääseda sularahaautomaadi arvuti juhtmeteni ja sealt kaudu ühendada sularahaautomaadi arvuti tema kasutuses oleva sülearvutiga, et spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi kasutades anda sularahaautomaadi arvutile korraldus väljastada sularaha ning sel moel võtta sularahaautomaadist sularaha. Ilma spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi ja sülearvutit kasutamata ei oleks sularahaautomaadi arvutiprogrammi sekkumine ja vajalike korralduste andmine sularaha varguseks võimalikuks osutunud. Marin Morari aitas kaastäideviijana Ion Odagiud, valvas ümbruskonna üle, julgestas Ion Odagiud sularahaautomaadi vahetus läheduses, proovis varguse toimepanemiseks sularahaautomaati sisse tungida, andes sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. Seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isik aitas kaastäideviijana Ion Odagiud ja Marin Morarit, valvates ümbruskonna üle ning julgestades Marin Morari ja Ion Odagiu tegevust kauplusest eemal olles ja andis sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. Kuna arvutiprogrammide omavaheline ühendamine ebaõnnestus ja sularaha kätte ei saadud, jäi kuritegu antud isikute poolt neist mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata. 8 1-21-47 Sularahaautomaadi korpuse lõhkumisega tekitasid Marin Morari, Ion Odagiu ja menetlusega tuvastamata isik OÜ-le X varalist kahju 261 eurot. Samuti süüdistatakse Ion Odagiud selles, et tema, olles 20.08.2020 toime pannud varguse katse ja olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Marin Morariga, üritas 03.09.2020 kella 01.55 ja kella 02.55 vahelisel ajal Rapla maakonnas, Rapla linnas, Tallinna mnt 50a kaupluse Maxima välisseinas asuvast AS-i SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha, mida sellel hetkel antud sularahaautomaadis oli 100 000 kuni 130 000 eurot. Selleks puuris Ion Odagiu tema enda ja Marin Morari poolt eelnevalt kaasavõetud akudrelliga sularahaautomaadi korpusesse kaardi sisestusava all asuva katteplaadi sisse augud, eemaldas katteplaadi, lõikas puruks sularahaautomaadi arvutijuhtme, et ühendada sularahaautomaadi arvuti tema kasutuses oleva sülearvutiga ja spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi kasutades anda sularahaautomaadi arvutile korraldus väljastada sularaha ning sel moel varastada sularahaautomaadist sularaha. Ilma spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi ja sülearvutit kasutamata ei oleks sularahaautomaadi arvutiprogrammi sekkumine ja vajalike korralduste andmine sularaha varguseks võimalikuks osutunud. Samal ajal aitas Marin Morari kaastäideviijana Ion Odagiud, valvas ümbruskonna üle ja julgestas Ion Odagiud sularahaautomaadi vahetus läheduses, andes sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. Kuna arvutiprogrammide omavaheline ühendamine ebaõnnestus ja sularaha kätte ei saadud, jäi kuritegu Marin Morari ja Ion Odagiu poolt neist mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata. Sularahaautomaadi korpusesse avade puurimise, plaadi eemaldamise ja juhtmete lõhkumisega tekitasid Ion Odagiu ja Marin Morari AS-le SEB Pank varalist kahju kokku 3988 eurot. Samuti süüdistatakse Ion Odagiud selles, et tema olles 20.08.2020 ja 03.09.2020 toime pannud varguse katsed ja olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Marin Morariga, üritas 15.09.2020 kella 02.54 ajal Pärnu maakonnas, Tori vallas, Sindi linnas, Jaama tn 8 kaupluse Sindi Coop/Konsum kahe välisukse vahelise ruumi välisseinas asuvast AS SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil plahvatuse tekitamise teel sularaha, mida sellel hetkel antud sularahaautomaadis oli 47 480 eurot. Selleks lasi Marin Morari eelnevalt kaasa võetud gaasiballoonist gaasi kaupluse vahekoridori seinas olevasse ja tänavapoolsesse külge väljaulatuvasse AS-i SEB Pank sularahaautomaati läbi sularaha väljastamise avause, paigaldas sinna spetsiaalselt selleks kohandatud elektrijuhtme ning seejärel varjates endid eelnevalt kaupluse tagant toodud ja sularahaautomaadi ette endi kaitseks pandud kaubaaluse taha, tekitas elektrijuhtme teisest otsast sularahaautomaadis sees olevas gaasilises keskkonnas patarei voolu abil elektriimpulsi, milline pani sularahaautomaati sisse lastud gaasi plahvatama. Sularahaautomaadi õhkimiseks aitas Ion Odagiu toimetada Pärnust Sinti õhkimisel kasutatavad gaasiballooni ja muud selleks vajaminevad esemed ning sularahaautomaadi õhkimise tagajärjel võimalike vigastuste saamise vältimiseks tõi Ion Odagiu kaupluse tagant kaupluse ette ja paigaldas teadlikult sularahaautomaadist 8,35 m kaugusele pealt vineeriga kaetud puidust kaubaaluse, mille taha Ion Odagiu ja Marin Morari varjusid sularahaautomaadi õhkamise ja plahvatuse tekke ajaks. Plahvatuse tagajärjel hävines sularahaautomaadi tagumise korpuse ülemine osa ja purunesid kaupluse vahekoridori klaasuste klaasid, milles tekkinud avauste kaudu sisenes Ion Odagiu 9 1-21-47 kaupluse hoone vahekoridori sularahaautomaadi tagumise – osaliselt hävinud korpuse juurde, et sularahaautomaadist raha välja võtta. Kuna plahvatuse tagajärjel jäi sularahaautomaadi see osa, milles asus sularaha, terveks ning ei avanenud, jäi antud tegu – sularaha vargus sularahaautomaadist - Ion Odagiu ja Marin Morari poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel ning Ion Odagiu ja Marin Morari lahkusid sündmuskohalt. Sularahaautomaadi õhkimisega tekitasid Marin Morari ja Ion Odagiu AS-ile SEB Pank varalist kahju 10 840 eurot ning kaupluse Sindi Coop/Konsum hoone omanikule TÜ-le Vändra Tarbijate Ühistu tekitati sularahaautomaadi õhkimisega kaasnevalt uste klaaside hävitamise ja kaupluse sisustuse rikkumisega varalist kahju kokku 23 876,38 eurot. Ion Odagiu teadis, et sularahaautomaatides olev raha on talle ja Marin Morarile võõras ning tema eesmärk oli koos Marin Morariga sularahaautomaatides olev raha omaniku nõusolekuta endale võtta, vastavalt sularahaautomaadi elektroonilise mõjutamise või plahvatuse tekitamise teel. Eelpool kirjeldatud 20.08.2020, 03.09.2020 ja 15.09.2020 varguse katsed ning 15.09.2020 plahvatuse tekitamise pani Ion Odagiu toime kavatsetult. Seega Ion Odagiu, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Ion Odagiu, plahvatuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht teise isiku varale, pani toime

§ 405lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II. Marin Morari on kohtu alla antud selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Ion Odagiu ja seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, üritas 20.08.2020 kella 03.00 ja 03.54 vahelisel ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevikus, Üksnurme tee 2 kaupluse Saku Selver välisseinas asuvast AS Luminor Pank ja AS LHV Pank kasutuses olevast sularahaautomaadist, milline kuulub OÜ-le X, võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha, mida sellel hetkel antud sularahaautomaadis oli 62 360 eurot. Sularahaautomaadist raha kättesaamiseks murdis Ion Odagiu eelnevalt kaasavõetud kruvikeerajaga lahti sularahaautomaadi ülemises osas oleva valgustusplafooni paneeli, et selle kaudu pääseda sularahaautomaadi arvuti juhtmeteni ja sealt kaudu ühendada sularahaautomaadi arvuti tema kasutuses oleva sülearvutiga, et spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi kasutades anda sularahaautomaadi arvutile korraldus väljastada sularaha ning sel moel võtta sularahaautomaadist sularaha. Ilma spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi ja sülearvutit kasutamata ei oleks sularahaautomaadi arvutiprogrammi sekkumine ja vajalike korralduste andmine sularaha varguseks võimalikuks osutunud. Marin Morari aitas kaastäideviijana Ion Odagiud, valvas ümbruskonna üle, julgestas Ion Odagiud sularahaautomaadi vahetus läheduses, proovis varguse toimepanemiseks sularahaautomaati sisse tungida, andes sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. Seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isik aitas kaastäideviijana Ion Odagiud ja Marin Morarit, valvates ümbruskonna üle ning julgestades Marin Morari ja Ion Odagiu tegevust kauplusest eemal olles ja andis sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. Kuna arvutiprogrammide omavaheline ühendamine ebaõnnestus ja sularaha kätte ei saadud, jäi kuritegu antud isikute poolt neist mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata. 10 1-21-47 Sularahaautomaadi korpuse lõhkumisega tekitasid Marin Morari, Ion Odagiu ja menetlusega tuvastamata isik OÜ-le X varalist kahju 261 eurot. Samuti süüdistatakse Marin Morarit selles, et tema olles 20.08.2020 toime pannud varguse katse ja olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Ion Odagiuga, üritas 03.09.2020 kella 01.55 ja kella 02.55 vahelisel ajal Rapla maakonnas, Rapla linnas, Tallinna mnt. 50 A kaupluse Maxima välisseinas asuvast AS-i SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha, mida sellel hetkel antud sularahaautomaadis oli 100 000 kuni 130 000 eurot. Selleks puuris Ion Odagiu tema enda ja Marin Morari poolt eelnevalt kaasavõetud akudrelliga sularahaautomaadi korpusesse kaardi sisestusava all asuva katteplaadi sisse augud, eemaldas katteplaadi, lõikas puruks sularahaautomaadi arvutijuhtme, et ühendada sularahaautomaadi arvuti tema kasutuses oleva sülearvutiga ja spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi kasutades anda sularahaautomaadi arvutile korraldus väljastada sularaha ning sel moel varastada sularahaautomaadist sularaha. Ilma spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi ja sülearvutit kasutamata ei oleks sularahaautomaadi arvutiprogrammi sekkumine ja vajalike korralduste andmine sularaha varguseks võimalikuks osutunud. Samal ajal aitas Marin Morari kaastäideviijana Ion Odagiud, valvas ümbruskonna üle ja julgestas Ion Odagiud sularahaautomaadi vahetus läheduses, andes sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. Kuna arvutiprogrammide omavaheline ühendamine ebaõnnestus ja sularaha kätte ei saadud, jäi kuritegu Marin Morari ja Ion Odagiu poolt neist mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata. Sularahaautomaadi korpusesse avade puurimise, plaadi eemaldamise ja juhtmete lõhkumisega tekitasid Ion Odagiu ja Marin Morari AS-ile SEB Pank varalist kahju kokku 3988 eurot. Samuti süüdistatakse Marin Morarit selles, et tema olles 20.08.2020 ja 03.09.2020 toime pannud varguse katsed ja olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Ion Odagiuga, üritas 15.09.2020 kella 02.54 ajal Pärnu maakonnas, Tori vallas, Sindi linnas, Jaama tn 8 kaupluse Sindi Coop/Konsum kahe välisukse vahelise ruumi välisseinas asuvast AS SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil plahvatuse tekitamise teel sularaha, mida sellel hetkel antud sularahaautomaadis oli 47 480 eurot. Selleks lasi Marin Morari eelnevalt kaasa võetud gaasiballoonist gaasi kaupluse vahekoridori seinas olevasse ja tänavapoolsesse külge väljaulatuvasse SEB Pank AS-i sularahaautomaati läbi sularaha väljastamise avause, paigaldas sinna spetsiaalselt selleks kohandatud elektrijuhtme ning seejärel varjates endid eelnevalt kaupluse tagant toodud ja sularahaautomaadi ette endi kaitseks pandud kaubaaluse taha, tekitas elektrijuhtme teisest otsast sularahaautomaadis sees olevas gaasilises keskkonnas patarei voolu abil elektriimpulsi, milline pani sularahaautomaati sisse lastud gaasi plahvatama. Sularahaautomaadi õhkimiseks aitas Ion Odagiu toimetada Pärnust Sinti õhkimisel kasutatavad gaasiballooni ja muud selleks vajaminevad esemed ning sularahaautomaadi õhkimise tagajärjel võimalike vigastuste saamise vältimiseks tõi Ion Odagiu kaupluse tagant kaupluse ette ja paigaldas teadlikult sularahaautomaadist 8,35 m kaugusele pealt vineeriga kaetud puidust kaubaaluse, mille taha Ion Odagiu ja Marin Morari varjusid sularahaautomaadi õhkamise ja plahvatuse tekke ajaks. Plahvatuse tagajärjel hävines sularahaautomaadi tagumise korpuse ülemine osa ja purunesid kaupluse vahekoridori klaasuste klaasid, milles tekkinud avauste kaudu sisenes Ion Odagiu kaupluse hoone vahekoridori sularahaautomaadi tagumise – osaliselt hävinud korpuse juurde, 11 1-21-47 et sularahaautomaadist raha välja võtta. Kuna plahvatuse tagajärjel jäi sularahaautomaadi see osa, milles asus sularaha, terveks ning ei avanenud, jäi antud sularaha vargus sularahaautomaadist Ion Odagiu ja Marin Morari poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel ning Ion Odagiu ja Marin Morari lahkusid sündmuskohalt. Sularahaautomaadi õhkimisega tekitasid Marin Morari ja Ion Odagiu AS-ile SEB Pank varalist kahju 10 840 eurot ning kaupluse Sindi Coop/Konsum hoone omanikule TÜ-le Vändra Tarbijate Ühistu tekitati sularahaautomaadi õhkimisega kaasnevalt uste klaaside hävitamise ja kaupluse sisustuse rikkumisega varalist kahju kokku 23 876,38 eurot. Marin Morari teadis, et sularahaautomaatides olev raha on talle ja Ion Odagiule võõras ning tema eesmärk oli koos Ion Odagiuga sularahaautomaatides olev raha omaniku nõusolekuta endale võtta, vastavalt sularahaautomaadi elektroonilise mõjutamise või plahvatuse tekitamise teel. Eelpool kirjeldatud 20.08.2020, 03.09.2020 ja 15.09.2020 varguse katsed ning 15.09.2020 plahvatuse tekitamise pani Marin Morari toime kavatsetult. Seega Marin Morari, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Marin Morari, plahvatuse tekitamisega, millega on põhjustatud oht teise isiku varale, pani toime

§ 405lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis I. Odagiu süüdimõistmist

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2, 4 järgi ning mõista temale karistuseks 3 aastat vangistust. Samuti prokurör nõudis I. Odagiu süüdimõistmist

§ 405

järgi ning mõista temale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda alates tema kinnipidamisest 15.09.2020. tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lisakaristusena kohaldada

§ 54lg 1 alusel I.

Odagiule väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7 aastaks, millise lisakaristuse tähtaega arvestada

§ 55alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

Kaitsja taotles I. Odagiu õigeksmõistmist süüdistuses, mis puudutab Saku automaadi manipuleerimissovi. Sindi episoodis leidis kaitsja, et M. Morari on kogu episoodi süü enda peale võtnud, ning I. Odagiu kohta tõendid plahvatuse korraldamises puuduvad. Rapla episoodi võtab süüdistatav omaks ja kahetseb. Prokuröri karistusetteopanekut peab kaitsja tegusid, tagajärgi ja isikuid arvestades väga karmiks ning karistust tuleks oluliselt ka olemasolevale kohtupraktikale tuginedes vähendada. Kaitsja peab põhjendatuks prokuröri nõutud karistuse vähendamist 2/3 võrra ning kui see ei ole võimalik, siis mõelda tingimisi karistuse peale. Kohtuistungil prokurör nõudis M. Morari süüdimõistmist

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2 p 2, 4 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 405

järgi mõista 12 1-21-47 karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda alates tema kinnipidamisest 15.09.2020. tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Lisakaristusena kohaldada

§ 54lg 1 alusel M.

Morarile väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 6 aastaks, millise lisakaristuse tähtaega arvestada

§ 55alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

Kaitsja taotles M. Morari suhtes edasise reaalse vangistuse kohaldamisest loobumist ning pidas otstarbekaks mõista M. Morarile edasine vangistus tingimisi kooskõlas

§-s 73 sätestatuga. Kaitsjal puuduvad vastuväited lisakaristuse osas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. episood, 20.08.2020 Saku Selveri sularahaautomaat Varguse katse I episoodi süüdistus on tõendatud antud tõendite kogumis, mida kohus järgnevalt pikemalt ka analüüsib: 1) 21.08.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd, tl 91-112); 2) 24.08.2020 täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 113122); 3) 08.10.2020 asitõendi (20.08.2020 Saku Selveri videokaamerate salvestused) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 123-134); 4) 20.08.2020 Saku Circle K, Saku Läte OÜ ja Saku Selveri turvakaamerate salvestised andmekandjal (I kd tl 135); 5) 07.09.2020 päring Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Teabebüroole ja 08.09.2020 vastus päringule koos lisadega (II kd tl 12-20); 6) 16.09.2020 asitõendi (automaatse numbrituvastussüsteemi andmebaas - ANTS) vaatlusprotokoll (II kd, tl 146-152); 7) Marin Morari 15.09.2020, 05.10.2020 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (IV kd, tl 147-149; 158-160); 8) Lisa Marin Morari 05.10.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli juurde (III kd, tl 126-128); 9) tunnistaja A. A. 01.04.2021 kohtuistungil antud ütlused (IV kd tl 191-193); 10) 20.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll (III kd, tl 71-76); 11) 15.09.2020 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 153-210); 12) 09.10.2020 ekspertiisiakt nr 20E-IA0009 (III kd tl 6-12). 1.

1. Ion Odagiu suhtes tuleb I episoodis esitatud süüdistusele tuginedes tuvastada, kas I. Odagiu 20.08.2020 kella 03.00 ja 03.54 vahelisel ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevikus, Üksnurme tee 2 kaupluse Saku Selver välisseinas asuvast AS Luminor Pank ja AS LHV Pank kasutuses olevast sularahaautomaadist raha kättesaamiseks murdis kruvikeerajaga lahti sularahaautomaadi ülemises osas oleva valgustusplafooni paneeli, et selle kaudu pääseda sularahaautomaadi arvuti juhtmeteni ja sealt kaudu ühendada sularahaautomaadi arvuti tema kasutuses oleva sülearvutiga, et spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi kasutades anda 13 1-21-47 sularahaautomaadi arvutile korraldus sularahaautomaadist sularaha. väljastada sularaha ning sel moel võtta Kuivõrd sularaha automaadist kätte ei saadud, jäi esitatud süüdistuse järgi vargusekatses isikute grupis lõpule viimata. Katsestaadiumisse jäänud süüteo puhul tuleb analüüsimist alustada süüteo subjetiivsest koosseisust, s.t tuvastada tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Süüdistustes ei ole täpsustatud iga episoodi juures koosseisutunnuseid koos kvalifikatsiooniga, kuid kokkuvõtvalt võib pidada seda süüdistust isikute grupis varguse katseks. Katsestaadiumisse jäänud süüteo puhul tuleb analüüsimist alustada süüteo subjektiivsest koosseisust, s.t tuvastada tahtlus kuriteo toimepanemiseks. 1.
2. Subjektiivne koosseis (I. Odagiu, I episood) Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud I. Odagiule etteheidetava süüteo – grupiviisilise varguse katse – puhul subjektiivse koosseisu tunnusena tahtlus kavatsetuse vormis. Nimelt andis M. Morari kohtueelsel uurimisel põhjalikud ütlused kuritegude toimepanemise ja sellele eelnenud teoplaani kohta. M. Morari kohtueelsel uurimisel antud ütlused on võetud tõendina kohtuasja materjalide juurde KrMS § 294 p 1 alusel, kuivõrd süüdistatav kohtus ütlusi ei andnud. I. Odagiu ei andnud esitatud süüdistuse kohta ütlusi ei kohtueelsel ega ka kohtulikul uurimisel. M. Morari poolt 15.09.2020 kohtueelses menetluses antud ütlustest joonistub välja tema ja I. Odagiu ühine plaan sularahaautomaatidest raha varastamise kohta, kuivõrd kodumaal oli nende elatustase halb ning raha ei olnud. Selline teoplaan hõlmab kõiki kolme süüdistatavatele inkrimineeritud episoode. Oma plaani täideviimiseks ostsid nad kahepeale sülearvuti ja laadisid sellesse programmi, millega saab sularahaautomaadi programmi sekkuda ja selle abil raha välja võtta. Selle jaoks, et oma plaan ellu viia, vaadati õpetavaid videoklippe internetist ning lepiti kokku teoplaan – sularahaautomaatide korpusesse tuleb puurida augud, et nende kaudu saada kätte juhtmed, mis sülearvutiga ühendada ning programmi abil sundida automaati raha välja andma. Viidatud ütlustest joonistub välja selge kooskõlastatud teoplaan ning selle täideviimiseks tehti ka reaalseid ettevalmistusi – soetati sülearvuti ning laaditi alla programm, mis võimaldab sularahaautomaadi süsteemi sekkuda, s.t valmistuti sularahaautomaatidest raha varastamiseks. Selline ettevalmistus viitab selgelt kavatsetusele

§ 16lg 2 alusel.

Seega on täidetud varguse katse subjektiivne koosseis – varguse katse pandi toime kavatsetuse vormis ning järgnevalt asub kohus analüüsima süüteokatse objektiivset koosseisu – vahetult süüteo toimepanemisega alustamist. 1.

1. Objektiivne koosseis (I. Odagiu, I episood) I. Odagiule etteheidetava grupiviisilise varguse katse objektiivne koosseis on tõendamist leidnud valdavas osas M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlustega, mida kinnitavad muud asjas kogutud tõendid kogumis. 1.3.
2. M. Morari andis 05.10.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel kohtueelses menetluses Saku Selveri episoodi kohta põhjalikud ütlused, mis KrMS § 294 p 1 alusel esitati tõendina kohtuasja juurde, kuivõrd süüdistatav keeldus kohtus ütluste andmisest. 14 1-21-47 Nimetatud ütluste kohaselt tuli ta ca nädal aega enne 17.08.2020 Riias sõiduki Volkswagen Passat, registreerimismärgiga X, ostmist koos I. Odagiu ja veel ühe meesterahvaga Läti Vabariiki, kus I. Odagiu otsis internetist sularahaautomaate, mis asusid sellistes kohtades, kus on vähe maju ja mis asuvad väherahvastatud ja väheasustatud kohtades. Nad otsisid täpsemalt selliseid automaate, millele saaks ligi nii, et tuleb maha või lahti võtta valgustuse plafoonpaneel ja sealt kaudu saaks ligi sularahaautomaadi juhtmetele, et see ühendada meie sülearvutiga ning selle kaudu teatud programmiga teha nii, et sularahaautomaat hakkaks raha välja andma. Ion leidis sularahaautomaadi, mis asus kusagil Tallinna lähedal ning täpsustas, et see automaat asus kaupluse SELVER välisukse kõrval seina sees. Seejärel sõideti mingil õhtul umbes kella 19 paiku tema ostetud Volkswageniga Eestisse mingisse väiksesse kohta, kus oli väike raudteejaam ja selle juures väike parkimisplats. Pärast auto parkimist võtsid nad (nad olid kolmekesi, lisaks üks kriminaalmenetluses tuvastamata isik) autost kaasa sülearvuti koos selleks kohandatud programmiga ja kruvikeeraja ning läksid mööda raudteerööpaid selle koha suunas, kus oli sularahaautomaat. Raudteelt pöörasid nad maha ja läksid väikeseid tänavaid pidi selle kaupluse juurde, kus oli sularahaautomaat. Kolmas meesterahvas, kelle nime M. Morari ei avaldanud, läks kauplusest mööda tühermaale ja ootas seal. Ion ja Morari läksid kaupluse juurde, mille välisseinas ukse kõrval oli kaks sularahaautomaati. Nad valisid välja lillakat värvi kirjetega automaadi, mille ülemises osas oli valgustusega plafoon. Seega on tuvastamist leidnud, esitatud süüdistuse ja objektiivse koosseisu järgi, et isikute gruppi kuulus ka seni tuvastamata isik. Ion kangutas lahti plafooni-kaane, et sealt kaudu saada ligi sularahaautomaadi arvutijuhtmetele ning kuna seal ei olnud sellist arvutipistikut, mille kaudu nad oleks saanud oma sülearvuti ühendada, korjasid nad kokku kõik need korpuse-plafooni tükid ja Ion viis need kuhugi eemale ning kuna midagi teha ei saanud, läksid nad auto juurde tagasi, mis oli kauplusest ca 6-7 km kaugusel. Pärast seda sõitsid nad tagasi Lätti. Kahtlustatavana ülekuulamise lisana esitati Google Mapsi kaart, millele on esmalt märgitud nende teekond auto juurest kuni kaupluse sularahaautomaadini – Kiisalt Sakusse. Google Maps otsing annab Saku Selveri ja Kiisa vaheliseks vahemaaks jalgsi liigeldes 6,8 km, mis ühtib M. Morari ütlustega selles osas, et auto oli kauplusest ca 6-7 km kaugusel. M. Morari 05.10.2020 kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ühtivad ja neid ütlusi kinnitavad kogumis teised asjas kogutud tõendid, mida kohus järgnevalt analüüsib. 1.3.
3. M. Morari ütluste kohaselt pärast Lätist sõiduki Volkswagen ostmist mingil õhtul umbes kella 19 paiku sõitsid nad Eestisse ning pärast Saku episoodi sõitsid nad ka tagasi Lätti. Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõtte kohaselt liikus Läti registreerimisnumbriga X sõiduk, mis on M. Morari Lätist ostetud sõiduk, Saku episoodi toimumise eelselt ja järgselt üle Eesti-Läti piiri järgnevatel kuupäevadel – 19.08.2020 kell 18:42:48 Ikla piiripunkti kaudu Lätist Eestisse ning 20.08.2020 kell 13:38:20 Lilli piiripunkti kaudu Eestist Lätti. See tõend kinnitab M. Morari sõnu Eestisse tulekust enne Saku episoodi, s.h kella 19 paiku Eestisse tulekut, ning kinnitab ka Saku episoodi järgselt Eestist lahkumist. Tõend asetab koos M. Morari antud ütlustega I. Odagiu süüteo toimepanemise ajaks Eesti riiki ning lisaks võimaldab Eestisse sisenemise ning siit väljumise aeg asetada I. Odagiu Saku episoodi toimumise ajaks, mis oli 20.08.2020 varajastel hommikutundidel, kella 03:00 ja 03:45 vahelisel ajal, ta sündmuskohale. 15 1-21-47 M. Morari viidatud ütlustele koostoimes numbrituvastussüsteemist ANTS välja võetud riigipiiri ületamist kinnitava infoga lisab usaldusväärsust ka Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Teabebüroo 08.09.2020 vastus päringule koos lisadega, mille kohaselt on Läti Vabariigi registreerimisnumbriga X sõidukiga Volkswagen Passat ajavahemikul 17.08.202004.09.2020 automaatsete kiiruskaamerate poolt fikseeritud kolm kiiruseületamist – 17.08.2020 kell 08:33, 02.09.2020 kell 02:17 ning 03.09.2020 kell 05:06, millele on lisatud kiiruskaamera fotod, kust kohtu hinnangul on nii 17.08.2020 kui ka 02.09.2020 fotodelt tuvastatav I. Odagiuga väga sarnane isik – fotodelt on tuvastatav I. Odagiule omane tugev lõuajoon. Need tõendid kogumis annavad usaldusväärsust M. Morari kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, mille kohaselt käidi Eestis koos ja ütluste tervikpilt klapib ka muude toetavate tõenditega. 1.3.
4. 21.08.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja 24.08.2020 täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga – viidatud sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist nähtub, et M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlused ühtivad sündmuskohal tuvastatud asjaoludega – rikutud sularahaautomaadi näol oli tõesti tegemist kaupluse Selver välusukse kõrval seina sees asuva kahe sularahaautomaadiga, millest üks oli lillakat värvi kirjetega – kahjustatud sularahaautomaat oli LHV ja Luminor panga sularahaautomaat, millel tõesti on lilla kirje „Luminor“ (foto 6). Kohtueelsel uurimisel on muuhulgas tõendamist leidnud, et just seesama LHV ja Luminor Panga automaat oli kahjustada saanud (fotod 5-8; 12; 14-16). Asjaolu, et kahjustada sai LHV ja Luminor panga automaat, on tõendatud ka X OÜ esindaja 01.09.2020 tsiviilhagist loobumise teatisega, milles avaldatakse, et sularahaautomaadile tekitati
5. aasta augustis esipaneeli kahjustusi eesmärgiga pääseda ligi automaadi arvutile ja sellele oma seadmega anda käsk raha väljastamiseks (I kd tl 136-138). Luminor ja LHV Panga automaadi kahjustustest 20.08.2020 Saku episoodis andis 01.04.2020 kohtuistungil ütlused ka tunnistaja A. A., kes tegeleb viidatud pankade sularahaautomaatide protsessimise ja hooldusega. Tunnistaja kinnitas mh automaadile tekitatud ja kohapeal fikseeritud kahjustusi – eemaldatud oli sularahaautomaadi ülemine valguskast. M. Morari eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt nad korjasid kokku kõik korpuse-plafooni tükid ja Ion viis need kuhugi eemale, tõendab 24.08.2020 täiendavasse sündmuskoha vaatlusprotokolli kantu, mille fototabelilt nähtub, et viidatud korpuse-plafooni tükid (fotod 714) leiti sündmuskohal Selveri kõrvalt piirdeaia tagant (fotod 2-6). Seega ei teki kohtul vähimatki kahtlust M. Morari eeluurimisel antud ütluse tõepärasuses, kuivõrd kriminaalasjas kogutud muud tõendid kinnitavad üheselt tema ütlusi, kokkuvõtvalt kinnitab süüdistusi tõendite kogum. Sellised detailsed ja muude tõenditega ühtivad ütlused ei saa olla juhuslikud, sest isik, kes asjaga puutumust ei oma, ei oma selle kohta ka detailseid teadmisi, kuidas, kus ja mis toimus. Eelnevalt kirjeldatud tõendite kogumit kinnitavad ka 08.10.2020 asitõendi (20.08.2020 Saku Selveri videokaamerate salvestused) vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja 20.08.2020 Saku Circle K, Saku Läte OÜ ja Saku Selveri turvakaamerate salvestised andmekandjal Viidatud asitõendid kinnitavad taas üheselt M. Morari eeluurimisel antud ütlusi, mille kohaselt oli neil jagatud rollijaotus selliselt, et M. Morari tegeles ümbruskonna valvamisega ning Ion oli see, kes toimetas sularahaautomaadi kallal – murdis lahti sularahaautomaadi esipaneeli. Kuigi videosalvestistelt ei ole üheselt ei I. Odagiu ega ka M. Morari äratuntavad, siis võimaldavad M. Morari eeluurimisel antud ütlused videosalvestistelt nähtuva noormehe tegutsemise just I. Odagiule omistada. Just Saku Selveri sularahaautomaadi ümbrust 16 1-21-47 salvestava turvakaamera salvestiselt, mille kohta on koostatud ka asitõendi vaatlusprotokoll, nähtub, et üks meestest, kes on M. Morari ütluste järgi tuvastatav kui M. Morari ise, peab sealsamas ümbruskonnale valvet, kui I. Odagiu kangutab sularahaautomaadi kallal – ja teeb seda väga sihikindlalt ning pikalt. Tema tegevust ei heiduta isegi asjaolu, et korduvalt tuleb varjuda Selveri ees olevate postide taha, kuna mööda sõidavad autod – tegevus jätkub kohe nö hädaohu möödumisel. Ühtlasi nähtub, et nende püüdlus sularahaautomaadist raha kättesaamiseks nurjus ning nad lahkuvad sündmuspaigalt, st kuritegu jäi lõpule viimata, katse staadiumisse. 1.3.
6. I. Odagiu ja M. Morari poolt kaasa võetud sülearvutit, milline leiti M. Morarile kuuluva sõiduki läbiotsimisel, küll Saku episoodis sularahaautomaadi külge ühendada ei olnud võimalik, kuid õigete juhtmete leidmisel ning nende ühendamisel oleks see võimalik olnud – nimelt kinnitab 20.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, et sülearvutis on seadmete kaugrünnet võimaldav arvutiviirus ning tegemist on ründaja käskudele alluva programmiga. Sülearvutile teostatud ekspertiisi tulemusel (09.10.2020 ekspertiisiakt nr 20E-IA0009, III kd tl 6-12) on leidnud kinnitust, et enne Saku Selveri sularahaautomaadi ründe toimepanemist on 01.07.2020 laetud sülearvutisse tarkvara, millega on tõenäoliselt võimalik sularahaautomaatidest väljutada sularaha. Sellega on tõendatud M. Morari ütluste ja muude tõenditega kogumis asjaolu, et kui I. Odagiu oleks hakkama saanud sülearvuti ühendamisega sularahaautomaadi süsteemi, oleks võinud olla võimalik sularahaautomaadist ka raha väljutamine. 1.
7. I. Odagiu süüdistuse kokkuvõte I episoodis Eelnevaga on üheselt tõendamist leidnud I. Odagiule etteheidetava grupiviisilise varguse katse subjektiivse ja objektiivse koosseisu esinemine (s.o

§ 199

lg 2 p 7 –

§ 25lg 2, 4).

I. Odagiu asus talle süüdistuses etteheidetavas kuriteos vahetult süüteo toimepanemisele

§ 25

lg 2 kohaselt ning arvestades asjaolu, et tuvastatud on tegutsemine grupis, on tegemist ka

§ 25lg-s 4 kirjeldatud süüteokatse algusega kaastäideviimise korral.

I. Odagiule omistatav süüteokatse seisnes Saku Selveri juures asuva Luminor ja LHV Panga sularahaautomaadilt valgusplafooni eemaldamises ning katses selle kaudu ühendada oma vastava tarkvaraga sülearvuti, mis annaks sularahaautomaadile käskluse sularaha väljaandmiseks. M. Morariga eelnevalt kokku lepitud ühine teoplaan ning ka ühiselt kuriteo toimepanemisele asumine viitab selgelt grupiviisilisele tegutsemisele ning uuritud tõenditest selgub mh, et lisaks I. Odagiule ja M. Morarile kuulus nende gruppi veel üks tuvastamata isik. I. Odagiu roll konkreetses episoodis oli sularahaautomaadi avamine, millele pidi järgnema sülearvuti kaudu automaadi süsteemi sekkumine ja raha väljastamise käskluse andmine. I. Odagiu teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes mõista esitatud süüdistuse järgi I. Odagiu süüdi I episoodis etteheidetud kuriteo toimepanemise katses. 1.

1. I. Odagiu kaitsja vastuväited I episoodi kohta I. Odagiu kaitsja A. Toomemägi hinnangul ei ole võimalik I. Odagiule Saku episoodis inkrimineeritavat tegu ette heita, kuivõrd ei ole ühtegi konkreetset tõendit, mis tema viibimist Sakus konkreetse sündmuse ajal kinnitaks. Kaitsja osundab Saku episoodi kohta tehtud ekspertiisiaktides asjaolule, et puuduvad DNA-profiilid, mis oleksid seostatavad sündmuskohalt võetud DNA-profiilidega, mis kinnitaks I. Odagiu DNA-d. 17 1-21-47 Nimelt esitas kaitsja 01.04.2021 kohtuistungil tõendina 10.09.2020 ekspertiisimääruse, mis on väljastatud selleks, et korraldada DNA-ekspertiis ja eksperdile on antud üle ekspertiisi teostamiseks erinevad pakendid – hõbedat värvi alumiinium materjalist mingi liist, valget värvi pikliku kujuga õhukesest metallist plekist deformeerunud detail, läbipaistavast polükarbist materjalist ca 3 mm pleksiklaas, läbipaistvast polükarbonaat materjalist ca 0,5 mm paksune ristküliku kujuline detail. Ekspertiisimääruse alusel koostatud ekspertiisiakt nr 20EGE0956 (IV kd tl 97-109) ei tuvastanud DNA-profiili, mis võimaldaks teha järeldusi segaproovis sisalduvava bioloogilise materjali päritolu kohta. Kohtu hinnangul antud tõend ei tõenda otseselt ka seda, et I. Odagiu sündmuskohal ei viibinud ning talle inkrimineeritud tegu toime ei pannud – asjaolu, et sularahaautomaadi detailidel on niivõrd paljude inimeste DNAprofiile, ei ole sugugi midagi eriskummalist, arvestades pangaautomaatide igapäevast kasutajate arvu. Pigem oleks õnnelik juhus, kui pangaautomaadilt ühe konkreetse isiku DNAprofiil tuvastatav oleks ning seetõttu ei pea kohus sellise ekspertiisi tellimist ka perspektiivikaks, liiatigi kui videosalvestistelt on näha, et kasutatakse ettevaatusabinõusid, sh mõlemal on käes kindad (I kd tl 123-134). Samaselt kaitsja viitab ka 14.10.2020 ekspertiisimääruse alusel koostatud ekspertiisiaktile nr 20E-GE1115 (IV kd tl 123-133), milles samuti süüdistatavate DNA-profiile ei tuvastatud, kuid ka siin on kohtu hinnang see, et see tõend ei lükka ümber muid episoodi kohta kogutud tõendite kogumit, mis I. Odagiu just Saku Selveri episoodi ajaks sinna paigutas ning võimaldab teha järeldusi tema poolt talle inkrimineeritud tegude toimepanemise kohta. Kaitsja viitab 14.10.2020 ekspertiisimääruse alusel tehtud ekspertiisiaktile 20E-TM0019 (IV kd tl 134-140) murdmisriista jäljendite kohta ning kaitsja hinnangul kuna murdmisjälgede osas Saku ja Rapla episoodides ei ole leitud kokkulangevusi. Kohus viitab siinjuures ekspertiisiaktis jõutud järeldustele, mille kohaselt ei olnud murdmisjälgede omavaheline võrdlemine võimalik, kuna nende tekkemehhanism on olnud erinev. Seetõttu ei andnud ekspertiis ei süüstavaid ega ka ümberlükkavaid tõendeid ning see ei kinnita asjaolu, et I. Odagiu talle inkrimineeritud tegu toime ei oleks pannud. Juba menetluse algstaadiumis on arusaadav, et suur hulk tulemuseta ekspertiiside valguses on kaalukas roll M. Morari ütlustel süüstavate tõendite kogumi moodustamisel, sest M. Morari on rääkinud ära kohe küllaldaselt tõeseid andmeid talle esitatud kahtlustuse kohta, sh I. Odagiu tegutsemise kohta isikute grupis. Samuti on kaitsja seisukohal, et M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlused Saku episoodi kohta ei ole usaldusväärsed, kuivõrd juba kohtueelse uurimise käigus on üritatud kahe riigi uurimisorganite vahelist koostööd venitada, manipuleerida, siis on võimalik, et M. Morarit mõjutati mistahes moel ütlusi andma, kui oli selge, et teda ootab kodus lapseootel naine. Kohus, olles tutvunud kaitsja poolt viidatud uurijate omavahelise kirjavahetusega Moldiva võimudele info edastamise kohta, on seisukohal, et selline kirjavahetus toimus esmalt kaks päeva hiljem, kui M. Morari andis väga detailsed ja konkreetsed ütlused üldise teoplaani kohta Eestis sularahaautomaatidest sularaha varastamise osas ning väga detailsed ütlused ka järgnevate Rapla ja Sindi episoodide kohta, s.t ei ole usutav, et edaspidistele ütluste andmisele teda kuidagi mõjutati. Lisaks on viidatud kirjavahetusest nähtuv ka asjaolu, et sama päeva õhtupoolsel ajal, s.o 17.09.2020 kell 16:26 Moldova võimudele info ka anti (kd IV, tl 141-143). Kaitsja vastuväitele tõendi osas, mis kinnitab, et sularahaautomaatide rünnakuid on olnud rohkemgi kui kolm I. Odagiule etteheidetavat rünnakut (Lääne prefektuuri päring X OÜ-le ja 18 1-21-47 selle vastus, IV kd tl 110-112) ning viide asjaolule, et sarnaseid rünnakuid võidi toime panna ka teiste isikute poolt, peab kohus oluliseks märkida, et M. Morari kohtueelses menetluses juba 15.09.2020 antud ütlused võimaldavad luua selge ülevaate ja pildi nende teoplaanist ning kirjeldades neile inkrimineeritud sularahaautomaatide ründeid niivõrd detailselt, ei saa olla juhus, vaid selle kohta peab olema teadmine. Lisaks joonistub muude kohtueelses menetluses kogutud ja kohtu poolt uuritud tõenditega loogiline ja usutav teopilt, mis kõrvaldavad tõstatatud kahtlused. M. Morari on andnud detailseid ütluseid Eestisse tuleku aegade ja viiside, samuti siit lahkumise kohta, M. Morari ütlused teo toimepanemise viisidest on jälgitav ja samastub teiste asjas kogutud tõenditega. Seega ei teki kohtu hinnangul kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, sellised tõendid ja kahtlused käesoleval juhul puuduvad. 1.
2. Marin Morari suhtes tuleb I episoodis esitatud süüdistusele tuginedes tuvastada, kas tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos I. Odagiu ja seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, üritas 20.08.2020 kella 03.00 ja 03.54 vahelisel ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Saku alevikus, Üksnurme tee 2 kaupluse Saku Selver välisseinas asuvast AS Luminor Pank ja AS LHV Pank kasutuses olevast sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha, aidates kaastäideviijana I. Odagiud, mis seisnes selles, et ta valvas ümbruskonna üle, julgestas I. Odagiud sularahaautomaadi vahetus läheduses, proovis varguse toimepanemiseks sularahaautomaati sisse tungida, andes sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. Kuna arvutiprogrammide omavaheline ühendamine ebaõnnestus ja sularaha kätte ei saadud, jäi kuritegu antud isikute poolt neist mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata ning hoolimata asjaolust, et süüdistusaktis ei ole iga episoodi juurde märgitud korrektselt kuriteo kvalifikatsiooni, saab maakohus aru, et süüdistus on esitatud grupiviisilises varguse katses. Katsestaadiumisse jäänud süüteo puhul tuleb analüüsimist alustada süüteo objektiivsest koosseisust, s.t tuvastada tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Kohus on eelnevalt juba toonud välja tõendite ringi, mis kinnitavad I. Odagiule etteheidetud süüdistust ning kuivõrd I. Odagiu ja M. Morari tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult grupis, ei pea kohus vajalikuks tõendite nimekirja uuesti avada, vaid alustab kohe grupiviisilise varguse katse subjektiivse koosseisu analüüsimisega. 1.
3. Subjektiivne koosseis (M. Morari, I episood) Nagu käesoleva otsuse punktis 1.
4. kirjeldatud, on M. Morari kohtueelses menetluses 15.09.2020 antud ütlustega üheselt tuvastatav selge teoplaan sularahaautomaatidest sularaha varastamiseks, selle teoplaani täideviimiseks tehti vajalikud ettevalmistused – osteti näiteks sülearvuti, mida täiustati vajaliku programmiga sularahaautomaadi süsteemidesse sekkumiseks ning millise teoplaani elluviimiseks tutvuti videomaterjaliga, kuidas antud programm töötab ja mida on vaja sularahaautomaadile raha väljastamise käskluse andmiseks teha. Selline teguviis, sarnaselt I. Odagiu puhul tuvastatuga, viitab selgelt tahtlusele kavatsetuse vormis. Seega on täidetud varguse katse subjektiivne koosseis – varguse katse pandi toime kavatsetuse vormis ning järgnevalt asub kohus analüüsima süüteokatse objektiivset koosseisu – vahetult süüteo toimepanemisega alustamist. 1.
5. Objektiivne koosseis (M. Morari, I episood) M. Morarile etteheidetava grupiviisilise varguse katse objektiivne koosseis on tõendamist leidnud M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlustega, mida kinnitavad muus asjas 19 1-21-47 kogutud tõendid kogumis, mida kohus juba I. Odagiu süüteo objektiivse koosseisu tuvastamisel punktides 1.3.1.-1.3.
6. analüüsis. Punktis 1.3.
7. kirjeldatud M. Morari kohtueelsel uurimisel antud ütlused on detailsed ning ühtivad üheselt järgmistes punktides analüüsitud tõenditega kogumis. Kohtul ei ole põhjust M. Morari ütluste usaldusväärsuses kahelda, kuivõrd sellise detailsuseastmega ütlusi saab anda üksnes teadmist omav, asjasse puutuv isik, eriti, kui kõik muud tõendid, s.h videosalvestised sündmuspaigalt tema ütlusi kinnitavad. Punktis 1.3.
8. kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokoll Maksu- ja Tolliameti numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõttest asetab M. Morari süüteo toimepanemise ajaks Eestisse ning Eestis viibimise ajavahemik 20.08.2020 episoodi eelselt ja järgselt võimaldab teha järelduse, et tema sündmuskohal viibimine oli ka ajaliselt võimalik. 21.08.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll ja 24.08.2020 täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll kinnitavad M. Morari kohtueelsel uurimisel antud ütlusi sellest, kus ning millisest sularahaautomaadist nad 20.08.2020 sularaha varastada proovisid, mida tehti sularahaautomaadi küljest eemaldatud osadega. Punktis 1.3.
9. analüüsitud videosalvestised sündmuskohalt kinnitavad M. Morari ütluseid sellest, milline oli tema ja I. Odagiu rollijaotus episoodis kirjeldatud süüteo toimepanemisel, ühtlasi on videosalvestistelt üheselt tuvastatav nende kooskõlastatud ja ühine tegutsemine, s.o grupiviisiline tegutsemine. 1.
10. M. Morari süüdistuse kokkuvõte episoodis I Eelnevaga on üheselt tõendamist leidnud M. Morari poolt episoodis 1 kolme isikuga grupiviisilise varguse katse subjektiivse ja objektiivse koosseisu esinemine (s.o

§ 199

lg 2 p 7 –

§ 25lg 2, 4).

M. Morari, sarnaselt I. Odagiuga, asus talle süüdistuses etteheidetavas kuriteos vahetult süüteo toimepanemisele

§ 25

lg 2 kohaselt, kuid arvestades asjaolu, et tuvastatud on tegutsemine grupis, on tegemist

§ 25lg-s 4 kirjeldatud süüteokoosseisuga kaastäideviimise korral.

M. Morarile omistatav süüteokatse seisnes selles, et tegutsedes I. Odagiuga ühiselt ja kooskõlastatult, üritasid nad Sakus asuvast LHV ja Luminori Pangale kuuluvast sularahaautomaadist kätte saada sularaha, eemaldades automaadilt valgusplafooni, millele pidi järgnema sülearvuti ühendamine automaadi süsteemiga ja seejärel sularaha väljastamise käskluse andmine. M. Morari roll antud episoodis oli ümbruskonna üle valve teostamine ja I. Odagiu tegevuse julgestamine, viibides talle vahetus läheduses. M. Morari teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes mõista esitatud süüdistuse järgi M. Morari süüdi I episoodis etteheidetud kuriteo toimepanemise katses. 1.

1. Kaitsja vastuväited M. Morari kaitsja hinnangul on M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlused tegude ja nende toimepanemise viisi kohta igati loogilised ja asjakohased, kuid püstitab küsimuse sellest, kas ülejäänud menetleja poolt kogutud tõendid M. Morari ütlusi üheselt ka kinnitavad. Kohus on eelnevalt juba korduvalt välja toonud asjaolu, et M. Morari kohtueelses menetluses antud ütluseid kinnitavad üheselt muud kriminaalasjas kogutud ja kohtule uurimiseks esitatud tõendid ning kahtluseid tegude toimepanemises, nende toimepanemise viisis ja kohas kohtul ei ole tekkinud. 20 1-21-47 II. episood, 03.09.2020 Rapla Maxima sularahaautomaat Varguse katse II episoodi süüdistus on tõendatud antud tõendite kogumis, mida kohus järgnevalt pikemalt ka analüüsib: 1) AS SEB Pank 03.09.2020 kuriteoavaldus koos lisadega (I kd tl 139-157); 2) 03.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 158-170); 3) M. P. 03.09.2020 e-kiri (I kd tl 171); 4) PPA 04.09.2020 nõudekiri AS SEB Pangale ja AS SEB Pank 08.09.2020 vastus järelepärimisele koos lisadega (I kd tl 172-176); 5) 23.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga – SEB sularahaautomaadi kaamera salvestised 03.09.2020 kell 01:45 kuni kell 03:00 (I kd tl 177-180); 6) 09.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga (DVD-plaat) (II kd tl 1-11); 7) 16.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõttega (II kd tl 146-152); 8) Lääne prefektuuri 07.09.2020 päring Ida prefektuuri teabebüroole ning 08.09.2020 vastus (II kd tl 12-22); 9) 15.09.2020 sõiduki Volkswagen Passat, Läti registreerimisnumbriga X, läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 153-210); 10) 27.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 91-98); 11) 09.10.2020 ekspertiisiakt nr 20E-IA0009 koos lisadega (III kd tl 6-12); 12) 25.11.2020 ekspertiisiakt nr 20E-TM0018 koos lisadega (III kd tl 16-28); 13) 20.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 71-76); 14) lisa M. Morari 23.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokollile (III kd tl 117128); 15) 01.10.2020 ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III kd tl 129139); 16) M. Morari 15.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (IV kd tl 147-149); 17) M. Morari 16.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (IV kd tl 150-153); 18) M. Morari 23.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (IV kd tl 154-157); 19) M. Morari 27.11.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (IV kd tl 161-164); 20) I. Odagiu 22.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll koos lisadega (IV kd tl 168-180); 21) I. Odagiu viimane sõna 05.04.2021 kohtuvaidluses (V kd, tl 26); 22) tunnistaja M. P. 01.04.2021 kohtuistungil antud ütlused (IV kd tl 185-188); 23) tunnistaja M. K. 01.04.2021 kohtuistungil antud ütlused (IV kd tl 188-191); 24) tunnistaja T. K. 01.04.2021 kohtuistungil antud ütlused (IV kd tl 195-198). 2.
2. I. Odagiu osas tuleb II episoodis esitatud süüdistusele tuginedes tuvastada, kas tema, olles 20.08.2020 toime pannud varguse katse ja olles seega

§ 199lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos M.

Morariga, üritas 03.09.2020 kella 01.55 ja kella 02.55 vahelisel ajal Rapla maakonnas, Rapla linnas, Tallinna mnt 50a kaupluse Maxima välisseinas asuvast AS-i SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha, puurides tema enda ja M. Morari poolt eelnevalt kaasavõetud akudrelliga sularahaautomaadi korpusesse kaardi sisestusava all asuva katteplaadi sisse augud, eemaldas katteplaadi, lõikas puruks sularahaautomaadi arvutijuhtme, et ühendada sularahaautomaadi arvuti tema kasutuses oleva sülearvutiga ja spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi kasutades anda sularahaautomaadi arvutile korraldus väljastada sularaha ning sel moel varastada sularahaautomaadist sularaha. 21 1-21-47 Kuna arvutiprogrammide omavaheline ühendamine ebaõnnestus ja sularaha kätte ei saadud, jäi kuritegu lõpuni viimata ning hoolimata asjaolust, et süüdistusaktis ei ole iga episoodi juurde märgitud korrektselt kuriteo kvalifikatsiooni, on asjaoludest tuvastatav, et süüdistus on esitatud grupiviisilises varguse katses. Katsestaadiumisse jäänud süüteo puhul tuleb analüüsimist alustada süüteo subjektiivsest koosseisust, s.t tuvastada tahtlus kuriteo toimepanemiseks. 2.

1. Subjektiivne koosseis (I. Odagiu, II episood) Kohus on seisukohal, et kohtulikul uurimisel on ka episoodis II tõendamist leidnud I. Odagiule etteheidetava süüteo – grupiviisilise varguse katse – puhul subjektiivse koosseisu tunnusena tahtlus kavatsetuse vormis. Maakohtu selline järeldus põhineb käesoleva otsuse punktis 1.
2. esitatud põhjendustel, sest selline M. Morari ja I. Odagiu teoplaan ning selle jaoks tehtud reaalsed ettevalmistused hõlmavad käesoleva süüdistuse kõiki kolme episoodi ning kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi uuesti korrata. Küll aga on kõikides episoodides erinev objektiivne koosseis ning maakohus analüüsib järgnevalt II episoodi kinnitavaid tõendeid, millest nähtub vahetult süüteo toimepanemisele asumine. 2.
3. Objektiivne koosseis (I. Odagiu, II episood) I. Odagiule etteheidetava grupiviisilise varguse katse objektiivne koosseis on tõendamist leidnud M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlustega, mida kinnitavad muus asjas kogutud tõendid kogumis. Rapla episoodi puhul on I. Odagiu oma süü kohtuvaidluses süüdistatava viimases sõnas ka omaks võtnud ning tegu kahetsenud. 2.3.
4. Nimetatud episoodi puhul kujuneb I. Odagiule esitatud süüdistuse paikapidavus taas M. Morari poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mida kinnitavad muud episoodi kohta esitatud tõendid kogumis. Nimelt andis kahtlustatav M. Morari kohtueelsel uurimisel Rapla Maxima episoodi kohta põhjalikud ütlused, mis KrMS § 294 p 1 alusel esitati tõendina kohtuasja juurde, kuivõrd süüdistatav keeldus kohtus ütluste andmisest. M. Morari 15.09.2020 ütluste kohaselt Rapla episoodi kohta avaldas ta, et
5. a septembri alguses sattusid nad (tema ja I. Odagiu) ühte väikesesse linna, kus ühe väikese kaupluse välisseinas oli SEB Panga sularahaautomaat. Nad otsustasid proovida sellest raha varastada. Auto jätsid nad kauplusest umbes kilomeetri või veidi rohkem maad eemale mingite suurte vist 5-kordsete majade vahele. M. Morari kandis sel päeval musta värvi jopet, mille kapuuts oli tal peas ning I. Odagiu kandis musta värvi punaste kirjade ja punast värvi erinevate äärtega jopet, peas oli nokamüts. Autost võtsid nad kaasa kas 6 või 8 mm puuriga akudrelli Makita ja sülearvuti. Ion puuris pangaautomaadi esipaneeli sisse mitu auku ja siis otsis ta juhet, mida ühendada sülearvutiga, aga ei leidnud seda ja siis nad läksid minema. Pärast seda läksid nad autosse ja sõitsid otse Riiga. 16.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel jäi M. Morari oma eelmisel ülekuulamisel antud ütluste juurde, 23.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel andis M. Morari ütlused tema sõiduauto läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemete kohta, mh selle kohta, et kahtlustatavana ülekuulamise protokollile lisatud fototabelis fotol nr 8 olev jope kuulub I. Odagiule ning ta kandis seda muuhulgas 03.09.2020 Rapla episoodis. Jope temale kuuluvaks on ka I. Odagiu ise tunnistanud. 22 1-21-47 Samuti on M. Morari 01.10.2020 seostanud oma ütlused olustikuga, millise menetlustoimingu protokolli fototabeli fotodelt nr 12-13 nähtub II episoodis inkrimineeritud kuriteo toimepanemise koht – kauplus Maxima, asukohaga Tallinna mnt 50A, Rapla; fotodel nr 14-15 näitab M. Morari, millist teed pidi nad kaupluse Maxima juurde liikusid ning kuhu nad jätsid oma auto. M. Morari ütlused on detailsed ning selgesti jälgitavad ja kohtul ei ole põhjust tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. 2.3.
6. AS-i SEB Pank esindaja T. K. 03.09.2020 Lääne prefektuurile saadetud avaldusest nähtub, et 03.09.2020 teavitas AS SEB Pank sularahaautomaate hooldava lepingulise partnerettevõtte X tehnik panga haldusosakonna spetsialisti sellest, et AS SEB Pank sularahaautomaadi X vastu, aadressil Tallinna mnt 50A Raplas, on toimunud rünne. ATM-i korpusesse, kaardisisestusavast allpool, on puuritud 5 auku ja eemaldatud korpuse kattedetail. M. Morari ütluste kohaselt puuris I. Odagiu automaadi sisse auke akudrelliga Makita, milline leiti M. Morari sõiduki läbiotsimisel sõidukist ning millist on vaadeldud 27.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis, seega ühtivad M. Morari ütlused AS SEB Panga kuriteoteates avaldatuga. Samuti nähtub T. K. e-kirjast, et meesisikust kurjategija viibib ATM-i juures 03.09.2020 kell 02:11-02:58 ning kasutab pangaautomaadi juures sülearvutit ja nutitelefoni. M. Morari ütluste kohaselt võeti pangaautomaadi juurde sülearvuti kaasa. Asjaolu, et pangaautomaadi salvestiselt nähtuvat sülearvutit kasutati just 03.09.2020 Rapla Maxima episoodis, tõendab asjaolu, et M. Morari sõidukist läbiotsimisel leitud sülearvuti kohta tehtud 09.10.2020 ekspertiisiaktiga nr 20E-IA0009 (ekspertiis määrati 24.09.2020, M.Morari ütlused viitega I. Odagiu osaluse kohta 16.09.2020 IV kd tl 150-153 ja 23.09.2020 IV kd tl 154-157; samuti samaste meetodite kohta Saku episoodis 15.09.2020 antud ütlused) on tuvastatud, et sülearvutit on ühendatud 03.09.2020 kell 02:49 sularahaautomaadi mooduliga – klapivad nii kuupäev ja kellaaeg kui ka asjaolu, et arvuti on olnud ühendatud just sularahaautomaadiga. Muuhulgas leiti sülearvutist ametlik sularahaautomaadi testimise tarkvara „X“, millega on tõenäoliselt võimalik sularahaautomaadist väljastada sularaha. Selline tuvastatud asjaolude kattuvus ei saa olla juhuslik. Lisaks on 20.09.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga tuvastatud, et M. Morari sõidukist leitud sülearvutisse on alla laetud tarkvara X, mis on seadmete kaugrünnet võimaldav arvutiviirus – see programm on ohtlik ja täidab ründaja käske. Lisaks on eelnevalt viidatud T. K. avaldusele lisatud fotod, millel näha pangaautomaadi turvakaamera poolt salvestatud meesterahvas, kes kannab nokamütsi ja punaste kapuutsiäärte ning punaste detailidega tumedat jopet, millisele viitas ka M. Morari oma ütlustes. Sama asjaolu kinnitab ka AS SEB Panga esindaja vastus PPA järelepärimisele koos lisadega ning 09.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga – Rapla Maxima kaupluse turvakaamerate salvestused. M. Morari ütlustega ühtib ka asjaolu, et fotodelt on näha sülearvuti helendav ekraan ning ka sündmuse toimumise aeg ja asukoht klapivad M. Morari ütlustega, samuti pangaautomaat, mille vastu rünne suunatud oli – AS SEB Panga automaat. Sarnane punaste äärtega jope leiti M. Morari sõidukist läbiotsimisel (fotod 15-16) ning I. Odagiu kinnitas 22.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel, et tegemist on temale kuuluva jopega. 23 1-21-47 Samal päeval T. K. esitatud kuriteoteatega on AS SEB Panga sularahaautomaate hooldava partnerettevõtte X tehnik M. P. edastanud AS SEB Panga IT-abi liinile e-kirja, milles nähtub kõne all oleva AS SEB Panga sularahaautomaadi 03.09.2020 veateade ning asjaolu, et sularahaautomaat sulgus. Nähtub ka pangaautomaadi asukoht – Rapla Maxima ning sündmuse aeg, mis ühtivad taas M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlustega. AS SEB Panga sularahaautomaate hooldava ettevõtte tehnik M. P. andis ütlusi ka 01.04.2021 kohtuistungil, selgitades, et 03.09.2020 tööpäeva hommikul selgus, et Rapla Maxima rahaautomaadil on rike, teade selle kohta oli saabunud mõni minut enne kella 3 öösel. Sündmuskohal tuvastati, et sularahaautomaadi näkku (automaadi välisosale) on puuritud 5 auku ja logo koht on lõukatud masinasse sisse. Samal kohtuistungil andsid ütlused ka AS SEB Panga turbejuht T. K. ning SEB sularahaautomaate hooldava ettevõtte M. K., kelle ütlused kattuvad tunnistaja M. P. ütlustega. 2.3.
7. 03.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnistab täiendavalt M. Morari kohtueelsel menetlusel antud ütlusi sellest, et II episoodis ette heidetud tegu pandi toime Raplas tema poolt ütluste seostamisel olustikuga näidatud Maxima kaupluse SEB Panga sularahaautomaadi suhtes ning fotol nr 11 nähtuvad pangaautomaadi infotahvli paiknemise ava juures olevad puuritud augud läbimõõduga 10mm. Sündmuskohal tuvastatud asjaolu kinnitavad M. Morari ütlusi sellest, et I. Odagiu puuris automaadi esipaneelile kaasavõetud akudrelliga augud. Asjaolu, et just M. Morari ja I. Odagiu poolt sündmuskohale kaasavõetud akudrelli kasutati sularahaautomaadi sisse aukude puurimiseks, tõendab asjaolu, et 25.11.2020 ekspertiisiaktis nr 20E-TM0018 on ekspert jõudnud järeldusele, et pakendis nr 30 ekspertiisiks esitatud sularahaautomaadi esipaneelil (mis on Rapla Maxima sularahaautomaadi esipaneel) tuvastatud mitteläbiv puurimisjälg on jäetud pakendis nr 4 VW LO, s.o M. Morari sõiduki läbiotsimisel leitud ja ekspertiisiks esitatud puuriga. Vähemoluline ei ole ka M. Morarile kuuluvast sõidukist leitud märkmiku „Kraftquelle“ 27.11.2020 vaatlusprotokoll, kuhu on ühele lehele kirjutatud „Rapla“ – see võimaldab luua seose Raplas toimepandud varguse katsega. 2.3.
8. Sarnaselt I episoodis tuvastatuga, võimaldab ka teises episoodis Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõte jõuda järelduseni I. Odagiu ja M. Morari Eestis viibimise kohta kuriteo toimepanemise ajal. Nimelt nähtub viidatud väljavõttest, et M. Morari nimele registreeritud sõiduk Volkswagen Passat, Läti registreerimisnumbriga X, sisenes Lätist Eestisse Ikla piiripunkti kaudu 02.09.2020 kell 01:27:30 ning väljus Eestist sama piirpunkti kaudu 03.09.2020 kell 12:43:
9. Rapla episoodi toimumisaeg jääb täpselt sellesse ajavahemikku, võimaldades koostoimes M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlustega luua loogilise sündmuste jada, mille järgi I. Odagiu ja M. Morari ühise eesmärgiga ja ühiselt tegutsedes tulid Eestisse, proovisid Rapla Maxima sularahaautomaadist selle ühendamisel kaasavõetud sülearvutiga vastava programmi abil väljastada sularaha, mis ebaõnnestus. Numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõttega koos kinnitab I. Odagiu ja M. Morari viibimist Eestis Rapla Maxima sularahaautomaadi episoodi ajal ka Ida prefektuuri poolt väljastatud kiiruskaamerate poolt fikseeritud kiiruseületamised sõidukiga Volkswagen Passat, Läti registreerimisnumbriga X – nimelt on sõidukiga automaatse kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruseületamised 02.09.2020 kell 02:17 Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel ning ka 03.09.2020 kell 05:06 Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel – kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruse ületamise ajad võimaldavad asetada I. Odagiu ja M. Morari täpselt Rapla Maxima sündmuse 24 1-21-47 toimumise ajaks Raplasse sündmuskohale. Nagu juba I episoodi analüüsi punktis 1.3.
10. viidatud, sarnaneb kiiruskaamera fotodelt nähtuv meessoost isik I. Odagiule, eriti just tugeva lõuajoone poolest. 2.
11. I. Odagiu süüdistuse kokkuvõte episoodis II Eelnevaga on üheselt tõendamist leidnud I. Odagiule etteheidetava süüteo – grupiviisilise varguse katse subjektiivse ja objektiivse koosseisu esinemine (s.o

§ 199

lg 2 p 4, 7 –

§ 25lg 2, 4).

I. Odagiu asus talle süüdistuses etteheidetavas kuriteos vahetult süüteo toimepanemisele

§ 25

lg 2 kohaselt, ning arvestades asjaolu, et tuvastatud on tegutsemine grupis, on tegemist

§ 25lg-s 4 kirjeldatud süüteokatsega kaastäideviimise korral.

I. Odagiule omistatav süüteokatse seisnes Rapla Maxima juures asuva AS SEB Panga sularahaautomaadi esipaneelile eelnevalt kaasavõetud akudrelliga sularahaautomaadi korpusesse kaardi sisestusava all asuva katteplaadi sisse aukude puurimises, katteplaadi eemaldamises, sularahaautomaadi arvutijuhtme puruks lõikamises, et ühendada sularahaautomaadi arvuti tema kasutuses oleva sülearvutiga ja spetsiaalselt kohandatud arvutiprogrammi kasutades anda sularahaautomaadi arvutile korraldus väljastada sularaha ning sel moel varastada sularahaautomaadist sularaha. M. Morariga eelnevalt kokku lepitud ühine teoplaan ning ka ühiselt kuriteo toimepanemisele asumine viitab selgelt grupiviisilisele tegutsemisele. I. Odagiu roll konkreetses episoodis oli sularahaautomaadi süsteemi sekkumise mehaaniline ettevalmistamine (puurimine, juhtmete lõikamine, katte eemaldamine) ning katse kaasavõetud sülearvuti ühendamiseks sularahaautomaadi arvutiga. I. Odagiu on sisuliselt Rapla Maxima episoodis etteheidetava teo omaks võtnud ja avaldanud kahetsust. I. Odagiu teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes mõista I. Odagiu süüdi II episoodis etteheidetud kuriteo toimepanemise katses. Kaitsjal vastuväited Rapla episoodi osas puudusid, kuivõrd I. Odagiu võttis selles episoodis esitatud süüdistuse omaks. Siiski esitas kaitsja 01.04.2021 kohtuistungil tõendina asja juurde ekspertiisiakti nr 20E-GE1040, näitamaks, et ka Rapla episoodis sündmuskoha vaatlusel võetud DNA-proovidest ei leitud I. Odagiu DNA-profiiliga kattuvat vastet. Kohus on antud ekspertiisi osas samal arvamusel, nagu on viidatud käesoleva otsuse p-s 1.5. – ekspertiisiaktis on jõuud järeldusele, et konkreetset DNA-profiili ei ole võimalik tuvastada, kuivõrd ilmsiks on tulnud suur arv alleele, mis ei võimalda usaldusväärselt konkreetset DNA-profiili tuvastada, mis on sularahaautomaatide kasutajate arvu arvestades ka üsna oodatav tulemus. Teisalt – antud tõend ei tõenda taas otseselt ka seda, et I. Odagiu sündmuskohal ei viibinud ning talle inkrimineeritud tegu toime ei pannud, nimetatud asjaolu on juba muude tõendite kogumis kinnitust leidnud. 2.5. M. Morari osas tuleb II episoodis esitatud süüdistuse alusel tuvastada, kas tema, olles 20.08.2020 toime pannud varguse katse ja olles seega

§ 199lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos I.

Odagiuga, üritas 03.09.2020 kella 01.55 ja kella 02.55 vahelisel ajal Rapla maakonnas, Rapla linnas, Tallinna mnt. 50 A kaupluse Maxima välisseinas asuvast AS-i SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha. M. Morari kaastäideviijana aitas I. Odagiud, valvas ümbruskonna üle ja julgestas I. Odagiud sularahaautomaadi vahetus läheduses, andes sellega oma panuse kuriteo toimepanemisse. 25 1-21-47 Kuna arvutiprogrammide omavaheline ühendamine ebaõnnestus ja sularaha kätte ei saadud, jäi kuritegu lõpuni viimata ning hoolimata asjaolust, et süüdistusaktis ei ole iga episoodi juurde märgitud kuriteo kvalifikatsiooni, on asjaoludest tuvastatav, et süüdistus on esitatud grupiviisilises varguse katses varem varguse toime pannud isikute suhtes, mis on tuvastatav eelmise episoodi kaudu. Katsestaadiumisse jäänud süüteo puhul tuleb analüüsimist alustada süüteo subjektiivsest koosseisust, s.t tuvastada tahtlus kuriteo toimepanemiseks. 2.

1. Subjektiivne koosseis (M. Morari, II episood) Kohus on seisukohal, et kohtulikul uurimisel on ka episoodis II tõendamist leidnud M. Morarile etteheidetava süüteo – grupiviisilise varguse katse – puhul subjektiivse koosseisu tunnusena tahtlus kavatsetuse vormis. Maakohtu selline järeldus põhineb käesoleva otsuse punktis 1.
2. esitatud põhjendustel, sest selline M. Morari ja I. Odagiu teoplaan ning selle jaoks tehtud reaalsed ettevalmistused hõlmavad käesoleva süüdistuse kõiki kolme episoodi ning kohus ei pea seetõttu vajalikuks neid põhjendusi uuesti korrata. Küll aga on kõikides episoodides erinev objektiivne koosseis ning maakohus analüüsib järgnevalt II episoodi kinnitavaid tõendeid, millest nähtub vahetult süüteo toimepanemisele asumine ja M. Morari roll II episoodis. 2.
3. Objektiivne koosseis (M. Morari II, episood) M. Morarile etteheidetava grupiviisilise varguse katse objektiivne koosseis on tõendamist leidnud M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlustega, mida kinnitavad muus asjas kogutud tõendid kogumis, mida kohus alljärgnevalt analüüsib. M. Morari roll II episoodis kirjeldatud teo puhul oli sarnaselt I episoodis esitatud süüdistusele just I. Odagiu tegevuse ajal valve pidamine ning julgestamine. Selliselt on M. Morari kirjeldanud oma rolli ka ise kohtueelses menetluses 15.09.2020 antud ütlustes – tema antud ütluste kohaselt ajal, kui Ion pangaautomaadi esipaneeli sisse auke puuris ning otsis juhet, mida sülearvutiga ühendada, oli tema samal ajal kusagil paarkümmend meetrit eemal ja valvas Ioni tegevuse üle. M. Morari ütlused nii Ioni rolli ja tegevuse kui ka tema tegevuse üle on loogilised ning neid teiste episoodi kohta kogutud tõenditega kõrvutades ei ole põhjust M. Morari ütlustes rollijaotuse ja teo toimepanemise asjaolude kohta ka kahelda. Nagu juba II episoodi osas I. Odagiule etteheidetava teo objektiivse koosseisu analüüsis välja toodud, kinnitavad kõik seal viidatud tõendid M. Morari ütlusi ning need võimaldavad luua toimepandud teost omavahel loogilises seoses oleva ning järgitava sündmuste jada. M. Morari satub asjas kogutud videomaterjalides vaatevälja üksnes korraks, põhiliselt on pildis pangaautomaadi juures toimetav I. Odagiu. Küll aga on M. Morari teopanus antud episoodis tuvastatav just tema detailsete ütlustega kohtueelsel uurimisel, kuna isik, kes ei ole kuriteo asjaoludega kursis ja ei ole viibinud sündmuskohal, ei saaks anda selliseid detailseid ütlusi sündmuse asjaolude kohta – mh ei saaks M. Morari omada teadmist sellest, et sularahaautomaadi juhtmetele ligipääsemiseks puuris I. Odagiu sularahaautomaadi esipaneeli sisse augud – oluline on siinjuures ka asjaolu, et M. Morari sõidukist leitud akudrelli puuriga ühtivad täielikult sularahaautomaadi esipaneelilt võetud puurimisjäljed. Samuti andis M. Morari ütlused sellest, et sularahaautomaadi süsteemi üritati sekkuda just nende poolt varasemalt ostetud ja sündmuskohale kaasa võetud sülearvutiga, millele tehtud 26 1-21-47 ekspertiisi järgi leiti nii sularahaautomaadi testimise tarkvara, mis mh võimaldab anda sularahaautomaadile käskluse sularaha väljastamiseks kui ka tuvastati asjaolu, et sülearvuti on sündmuse toimumise ajal ühendatud sularahaautomaadiga. Samuti, nagu I. Odagiu puhul, võimaldavad ka käesoleva otsuse punktis 2.3.
4. kirjeldatud tõendid paigutada M. Morari ja I. Odagiu Rapla episoodi toimumise ajaks sündmuspaigale. 2.
5. M. Morari süüdistuse kokkuvõte episoodis II Eelnevaga on üheselt tõendamist leidnud M. Morarile grupiviisilise varguse katse subjektiivse ja objektiivse koosseisu esinemine (s.o

§ 199

lg 2 p 4, 7 –

§ 25lg 2, 4).

M. Morari asus talle süüdistuses etteheidetavas kuriteos vahetult süüteo toimepanemisele

§ 25lg 2 kohaselt, andes panuse just I.

Odagiu tegevuse üle valve teostamisel ning arvestades asjaolu, et tuvastatud on tegutsemine grupis, on tegemist

§ 25lg-s 4 kirjeldatud süüteokatsega kaastäideviimise korral.

M. Morarile omistatav süüteokatse seisnes I. Odagiu tegevuse julgestamises ja selle üle paarkümmend meetrit eemal valve teostamises. M. Morari on sisuliselt kõik talle etteheidetavad teod kõigis kolmes episoodis omaks võtnud ja avaldanud kahetsust. M. Morari teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes mõista M. Morari süüdi II episoodis etteheidetud kuriteo toimepanemise katses esitatud süüdistuse järgi. Kaitsjal vastuväited konkreetselt Rapla episoodi osas puudusid, vaid need olid üldised ning on kajastatud käesoleva otsuse punktis nr 1.10. III. episood, 15.09.2020 Sindi SEB Panga sularahaautomaat Varguse katse ja plahvatuse tekitamine III episoodi süüdistus on tõendatud antud tõendite kogumis, mida kohus järgnevalt pikemalt ka analüüsib: 1) M. Morari kohtueelses menetluses 15.09.2020, 16.09.2020, 23.09.2020, 05.10.2020 antud ütlused (IV kd, tl 147-164); 2) lisa M. Morari 23.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamise protokollile (III kd tl 117128); 3) 01.10.2020 ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga (III kd tl 129139); 4) 15.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 25-112); 5) 16.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 113-120); 6) AS SEB Panga turbejuht T. K. 16.09.2020 avaldus (II kd tl 121); 7) 11.12.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (Sindi Coop turvakaamerate salvestistega) (II kd tl 122-145); 8) 16.09.2020 asitõendi, Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS vaatlusprotokoll koos lisadega (II kd tl 146-152); 9) 15.09.2020 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (II kd tl 153-210); 10) I. Odagiu kohtueelses menetluses 22.09.2020 antud ütlused koos lisaga (IV kd tl 168180); 11) 22.10.2020 ekspertiisiakt nr 20E-AL0017 (III kd tl 33-34); 12) 22.10.2020 ekspertiisiakt nr 20E-GE1043 (III kd tl 38-50); 13) 19.11.2020 ekspertiisiakt nr 20E-TR0016 (III kd tl 51-63); 14) 11.12.2020 ekspertiisiakt nr 20E-PL0024 (III kd tl 64-70); 15) 23.09.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 77-81); 27 1-21-47 16) 20.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 82-90); 17) 27.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (III kd tl 91); 18) tunnistajate M. K., K. M., T. K., G. R. 01.04.2021 kohtuistungil antud ütlused (IV kd tl 185-214). Tõenditest lähtuvalt kasutati varguse toimepanemise kergendamiseks plahvatuse tekitamist, mis on kuritegu

§ 405lg 1 järgi.

Samas vargus jäi taas katsestaadiumisse, aga plahvatuse tekitamise objektiivne ja subjektiivne koosseis realiseerus ning

§ 405lg 1 tegu viidi lõpule.

3.1. I. Odagiu osas tuleb III episoodis tuvastada, kas tema, olles 20.08.2020 ja 03.09.2020 toime pannud varguse katsed ja olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Marin Morariga, üritas 15.09.2020 kella 02.54 ajal Pärnu maakonnas, Tori vallas, Sindi linnas, Jaama tn 8 kaupluse Sindi Coop/Konsum kahe välisukse vahelise ruumi välisseinas asuvast AS SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil plahvatuse tekitamise teel sularaha. Sularahaautomaadi õhkimiseks aitas I. Odagiu toimetada Pärnust Sinti õhkimisel kasutatavad gaasiballooni ja muud selleks vajaminevad esemed ning sularahaautomaadi õhkimise tagajärjel võimalike vigastuste saamise vältimiseks tõi I. Odagiu kaupluse tagant kaupluse ette ja paigaldas teadlikult sularahaautomaadist 8,35 m kaugusele pealt vineeriga kaetud puidust kaubaaluse, mille taha I. Odagiu ja M. Morari varjusid sularahaautomaadi õhkamise ja plahvatuse tekke ajaks. Plahvatuse tagajärjel hävines sularahaautomaadi tagumise korpuse ülemine osa ja purunesid kaupluse vahekoridori klaasuste klaasid, milles tekkinud avauste kaudu sisenes I. Odagiu kaupluse hoone vahekoridori sularahaautomaadi tagumise – osaliselt hävinud korpuse juurde, et sularahaautomaadist raha välja võtta. Kuna plahvatuse tagajärjel jäi sularahaautomaadi see osa, milles asus sularaha, terveks ning ei avanenud, jäi antud tegu – sularaha vargus sularahaautomaadist – I. Odagiu ja M. Morari poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel ning nad lahkusid sündmuskohalt. I. Odagiu teadis, et sularahaautomaatides olev raha on talle ja M. Morarile võõras ning tema eesmärk oli koos M. Morariga sularahaautomaatides olev raha omaniku nõusolekuta endale võtta, vastavalt sularahaautomaadi elektroonilise mõjutamise või plahvatuse tekitamise teel. 15.09.2020 varguse katse ning 15.09.2020 plahvatuse tekitamise pani I. Odagiu toime kavatsetult. 3.

1. Subjektiivne koosseis (I. Odagiu, III episood) Kohus on seisukohal, et kohtulikul uurimisel on ka episoodis III tõendamist leidnud I. Odagiule etteheidetavate süütegude puhul subjektiivse koosseisu tunnusena tahtlus kavatsetuse vormis seda nii varguse kui ka sellega seotud plahvatuse tekitamise jaoks. Esmalt grupiviisilise varguse osas põhineb maakohtu selline järeldus eeskätt käesoleva otsuse punktis 1.
2. esitatud põhjendustel, sest seal kirjeldatud M. Morari ja I. Odagiu teoplaan ning selle jaoks tehtud reaalsed ettevalmistused hõlmavad käesoleva süüdistuse kõiki kolme episoodi varguse osas ning kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi uuesti korrata. Mis puutub konkreetselt Sindis toimunud plahvatuse korraldamisse, siis selle kohta andis M. Morari kohtueelses menetluses täpseid ütlusi 15.09.2020, kust muuhulgas tuleb välja plahvatuse korraldamise kavatsus. Nimelt andis M. Morari ütlused, mille kohaselt otsustasid nad I. Odagiuga „proovida sularahaautomaati gaasiga õhkida“, kuna see arvutiga sularaha automaadist raha väljavõtmine ei õnnestunud (selleks hetkeks oli esitatud kahtlustus Rapla 28 1-21-47 Maxima ja Sindi episoodis, seega oli juttu Rapla Maxima sularahaautomaadist arvuti abil sularaha väljavõtmisest). Nagu varasemalt öeldud, ei ole kohtul põhjust M. Morari kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuses kahelda, sest just valdavalt tema antud ütlused koos teiste kogutud tõenditega võimaldavad luua tervikpildi kogu teoplaanist laiemalt ja selle täideviimise katsetest. Seega on I. Odagiu puhul tuvastatud Sindi episoodis tahtlus selle raskeimas vormis – kavatsetuse vormis – ning seda nii sularahaautomaadist raha varguse kui ka plahvatuse tekitamise osas. Järgnevalt analüüsib maakohus III episoodi varguse objektiivset koosseisu kinnitavaid tõendeid, millest nähtub vahetult süüteo toimepanemisele asumine. Kuna see on seotud ka plahvatuse tekitamisega kui varguse katse alguse ajaga, siis tahes-tahtmata kohus analüüsib ka

§ 405lg 1 objektiivseid tunnuseid.

Oluline on see, et juba inkrimineeritud kuriteo ettevalmistamisel kaasata plaani varguse läbiviimine plahvatuse abi. 3.

1. Objektiivne koosseis (I. Odagiu, III episood) Ehkki plahvatuse tekitamise puhul võib kohus alustada analüüsi objektiivsest koosseisust, siis kuivõrd plahvatuse tekitamises ei ole mingit vaidlust ja on selge, et plahvatuse eesmärgiks oli varguse edukas läbiviimine ehk siis ühe teoga pandi toime kaks kuritegu, siis on antud tegudel ka samane tahtlus – kavatsetus, käsitleb kohus neid koos. Nagu ka varasemates episoodides, võtab kohus III episoodi tõendatuse analüüsimisel aluseks M. Morari poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mida teised asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad. M. Morari andis 15.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel detailsed ütlused Sindi episoodi kohta, mille kohaselt pärast arvutiga sularaha kättesaamise ebaõnnestumist Raplas ning pärast sularahaautomaadi gaasiga õhkimise plaani teket, ostsid nad I. Odagiuga Lätis väikese ballooni gaasi, ühe väikese vooliku, mille kaudu gaas sularahaautomaati sisse lasta. Lühise pidid nad tekitama väikese kandilise patarei ja traadi abil. Nad sõitsid Eestisse eile (s.o 14.09.2020) varahommikul tema Volkswagen Passatiga ja enne Eesti piiri jooksis tema autole ette kits. Selle tagajärjel purunes sõiduki iluvõre, sai vigastada radiaator ja üks esituli. Nad võtsid kaasa ka kaks jalgratast, millega tahtsid Eestis liikuda. Eestis sõitsid nad piiri poolt esimesse suuremasse linna, kus suure RIMI kaubanduskeskuse lähedal leidsid mingites boksides autoremonditöökoja, kus tellisid uue radiaatori ja uued esimesed iluvõred. Sama päeva õhtul jätsid nad auto ühe hotelli juurde, mis oli sellest autoremonditöökojast mitte väga kaugel ja kus nad võtsid toa. Õhtul jätsid nad auto selle hotelli juurde, võtsid jalgrattad, autost kaasa gaasiballooni, mille panid spordikotti, väikese vooliku, patarei ja pika traadi. Nad sõitsid mingisse väiksemasse linna, mis oli umbes 8 km kaugusel sellest linnast, kus nad auto remonditöökotta viisid ja hotellis toa võtsid. Seal oli üks väiksem kauplus COOP, mille ees oli park. Jätsid jalgrattad sinna parki ja läksid kaupluse juurde. Nad vaatasid sularahaautomaadi üle, mis oli kaupluse peauksest vasakul pool, kui seista näoga kaupluse ukse poole. Nad vaatasid koos üle sularahaautomaadi ja peale seda läks Ion kaupluse ümber käima ja tõi kusagilt tagant ühe euroaluse. See oli selleks, et selle taha varjuda, kui hakkasime sularahaautomaati õhkima. M. Morari ühendas vooliku gaasiballooniga ja surus vooliku sisse sularahaautomaadi sellest avausest, kust raha välja antakse ja sinna seadis ka kahesoonelise traadi. Traat oli umbes 10 meetri pikkune. M. Morari lasi kogu gaasi balloonist välja, pani ballooni kotti ja läks ise euroaluse taha peitu, millise nad 29 1-21-47 olid pannud servaga maa peale. Sinna taha läks peitu ka Ion. Euroaluse taga peidus olles ühendas M. Morari patarei traadiga ja siis kõlas plahvatus. Poe ukseklaasid kukkusid kokku hoonesse sissepoole. Peale plahvatust jooksis Ion pangaautomaadi juurde ning kui ta tagasi tuli, siis sai M. Morari aru, et sularahaautomaadi seifi uks ei olnud avanenud ning nad jooksid minema. Nad jooksid oma rataste juurde, istusid nende peale ja sõitsid tagasi linna, kus oli nende auto. Gaasiballooni ja kahesoonelise juhtme viskas Ion ära kauplusest mitte väga kaugel jõkke. Linnas läksid nad hotelli magama, järgmisel hommikul viisid nad auto remonti ja kella 12 paiku said auto kätte. Peale seda hakkasid nad sõitma tagasi Läti poole, aga enne piirile jõudmist pidasid politseinikud nad kinni. M. Morari ütluste kohaselt oli Ionil sellel ööl seljas mingi tume jope ja peas oli tal nokamüts, jalas spordipüksid. Sama Ioni nokamüts leiti pärast politsei poolt M. Morari auto läbiotsimisel. Seetõttu võib kaudselt eeldada, et sündmuspaikadel kandis just I. Odagiu antud mütsi. Kaudselt, sest näo selge tuvastamine videomaterjalide põhjal oli raskendatud, kuivõrd ees oli ka näomask, mis kattis suu ja nina. 3.3.
2. M. Morari ütlusi tema ja Ioni Eestisse saabumise kohta 14.09.2020 varahommikul kinnitab Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väljavõte, mille kohaselt sisenes sõiduk registreerimisnumbriga X, s.o M. Morarile kuuluv Volkswagen Passat, Ikla piiripunkti kaudu Eestisse 14.09.2020 kell 06:35:
3. Seega võimaldavad M. Morari ütlused ja Sindi episoodis kirjeldatud kuriteo toimepanemise aeg luua seose I. Odagiu ja M. Morari tegevuse vahel, kuna nad viibisid M. Morari poolt kirjeldatud ajal Eestis. Lisaks on tõendatud asjaolu, et nad suundusid Eestis esimesse suuremasse linna piiri poolt, s.o Pärnusse, tunnistaja K. M. 01.04.2021 kohtuistungil antud ütlustega, mis haakuvad M. Morari poolt avaldatud asjaoluga, et nende sõiduki radiaator ja esituli said kokkupõrkest kitsega vigastada ning see, et nad Pärnus autoremonditöökojast uue radiaatori ja esimesed iluvõred tellisid. Viidatud ütluste kohaselt töötas ta eelmisel sügisel ning ka ütluste andmise ajal X, kus tema igapäevane töö eelmise aasta septembris oli autohooldus, remont ja värvimine. Tunnistaja andis ütlused, mille kohaselt süüdistatavad tulid tema juurde ühel hommikul, aadressile X, Pärnu (s.o Reldori küla) kaebusega, et esipamper ja radikas on katki. Väidetavalt olid nad (I. Odagiu ja M. Morari) kitsele otsa sõitnud ning näha oli ka loomakarvu. Tunnistaja võttis ettemaksu ja tellis jupid, järgmine päev kell 8 tulid kohale, nad vahetasid jupid ära ning siis nad sõitsid minema. Kõne all olevaks sõidukiks oli tunnistajate sõnade kohaselt hõbedane Volkswagen Passat ning sõiduki said süüdistatavad kätte 15.
4. Tunnistaja ütlused kinnitavad M. Morari detailseid ütlusi selle kohta, et viibiti Pärnus ning asjaolu, et neil oli teel Eestisse intsident kitsega. Samuti kinnitab M. Morariga kohtueelses menetluses 01.10.2020 läbi viidud ütluste ja olustiku seostamise protokoll, viibimist Pärnus X tänaval asuva autoremonditöökoja juures, samuti näitab M. Morari hosteli asukohta, kus nad Pärnus ööbisid ning mille juurde jätsid nad oma sõiduki. M. Morari poolt kohtueelses menetluses avaldatu, mille kohaselt Pärnu ja Sindi vahet liigeldi selle jaoks kaasavõetud jalgratastega, millised mh leiti M. Morarile kuuluva sõiduki läbiotsimisel, tõendavad tunnistaja K. M. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt ta nägi tema juurde remonti toodud sõidukis ühte jalgratast ning lisaks sõideti tema juurest jalgratastega ka minema. M. Morari ja I. Odagiu on rattad, mida mh vaadeldi 20.10.2020 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga, neile kuuluvaks tunnistanud. 30 1-21-47 3.3.
5. Asjaolu, et I. Odagiu ja M. Morari õhkisid kooskõlastatud tegevusena sularahaautomaadi 15.09.2020 just Sindis, s.o M. Morari ütluste järgi väiksemas linnas umbes 8 km kaugusel sellest linnast, kus nad auto remonditöökotta viisid (s.o Pärnust) ja I. Odagiu teopanus nende kooskõlastatud tegevuses, on tõendatud 15.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliga; AS SEB Panga turbejuht T. K. 16.09.2020 avaldusega; 11.12.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos Sindi Coopi turvakaamerate salvestistega; 01.10.2020 ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga. 15.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist, milles uurimistoiminguga alustati kell 03:45, nähtub teo toimepanemise koht, s.o Sindi Coop, mida M. Morari kirjeldas kui väiksemat kauplust COOP. Samuti nähtub, et olles näoga kaupluse ukse suunas, siis välisuksest vasakul asuv AS SEB Panga sularahaautomaat ei tööta ning on saanud vigastada (moondunud metallid, purunenud plastik) – M. Morari kirjeldas nende teo objektiks oleva sularahaautomaadi asukohta just sellisena. Asjaolu, et ründe objektiks oli AS SEB Panga Sindi Coop kaupluse sularahaautomaat, kinnitab ka AS SEB Panga turbejuht T. K. 16.09.2020 avaldus Lääne prefektuurile. Sindis toiminud plahvatuse toimumispaika kinnitab üheselt ka M. Morariga läbi viidud ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeliga, kus M. Morari näitab ette kaupluse Sindis asuva kaupluse ja sularahaautomaadi asukoha. Vähemoluline ei ole ka M. Morarile kuuluvast sõidukist leitud märkmiku „Kraftquelle“ 27.11.2020 vaatlusprotokoll, kuhu on ühele lehele kirjutatud „Sindi“ – see võimaldab luua seose Sindis toimepandud varguse katse ja plahvatusega. Igasugune vaidlus puudub plahvatuse toimumises ehk

§ 405lg 1 koosseisus.

Asjaolu, et I. Odagiu tõi ühe euroaluse selleks, et selle taha varjuda, on tõendatav sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille fotodelt nr 53-55 nähtub M. Morari poolt viidatud euroalus. Samuti nähtub 11.12.2020 asitõendi vaatlusprotokollile lisatud videosalvestistelt paremat poeseina salvestanud kaamera salvestiselt asjaolu, et M. Morari poolt viidatud riideid – dressipükse, tumedat jopet ja nokamütsi kandev I. Odagiu – kõnnib poe parempoolset seinaäärt pidi poe taha, millele viitas M. Morari, et Ion tõi „kusagilt tagant“ ühe euroaluse. Tumeda nokamütsi tunnistas I. Odagiu kohtueelses menetluses talle kuuluvaks, samuti kinnitas nokamütsi kuuluvust Ionile ka M. Morari. Arvestades tõendite kogumit, siis parklat salvestava turvakaamera salvestiselt nähtub, kuidas I. Odagiu ja M. Morari tulevad Sindi Coop kaupluse ette pargist, nagu M. Morari kohtueelses menetluses ütles. Samuti nähtub suundumine välisuksest vasakule ning seal koos „sularahaautomaadi üle vaatamine“. Seejärel suundub I. Odagiu poe nurga poolt, M. Morari tagasi tuldud teed. Mh on näha, kuidas I. Odagiu sammudega nagu midagi mõõdaks ning poe klaasustest ka sisse vaatab – s.o tuvastatav on põhjalik ettevalmistus järgnevaks. Järgmiselt parkla turvakaamera salvestiselt nähtub, kuidas I. Odagiu tuleb poe nurga tagant välja, kandes käes M. Morari ütlustes kirjeldatud ja sündmuskoha vaatlusprotokollil fikseeritud euroalust ning asetab selle seina äärde ning suundub samuti üle tee kaupluse vastas olevasse parki, kust I. Odagiu mõne aja möödudes juba koos M. Morariga naaseb, kandes käes suurt tumedat spordikotti, mis sarnaneb M. Morari sõiduki läbiotsimisel leitud spordikotiga (15.09.2020 läbiotsimisprotokolli fototabel, foto nr 24), mida on vaadeldud 23.09.2020 asitõendi vaatlusprotokollis ning mille I. Odagiu 22.09.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel endale kuuluvaks tunnistas. Seejärel nähtub, kuidas I. Odagiu sätib paika varem tema poolt toodud euroaluse. 31 1-21-47 Siinjuures on aga oluline nüanss I. Odagiu teopanuses Sindi episoodis – kui süüdistuse ja ka M. Morari kohtueelsel uurimisel antud ütluste järgi oli M. Morari see, kes sisuliselt plahvatuse tekitas ning I. Odagiu roll oli varjumiseks euroaluse toomine ning pärast plahvatuse toimumist läks just Ion kontrollima, kas sularaha seif plahvatuse tagajärjel ka avanes, siis kohus, analüüsinud parklat salvestava turvakaamera salvestist, tuvastas, et just I. Odagiu oli ka see, kes plahvatuse jaoks vajaliku korraldas. Nimelt nähtub parkla turvakaamera videosalvestiselt, et pärast seda, kui I. Odagiu ja M. Morari pargist koos eelviidatud spordikotiga sündmuspaigale naasevad, ei jää sularahaautomaadi juurde toimetama mitte M. Morari, vaid just I. Odagiu ning sellise tegevuse üle läheb eemalt valvama parklas oleva valge kaubiku taha M. Morari, kes mingil hetkel suundub kaubiku tagant euroaluse taha peitu ning misjärel varasemalt tuvastatud kui I. Odagiu jookseb koos spordikotiga sularahaautomaadi asukohast samuti euroaluse taha peitu. Mõni hetk hiljem toimub plahvatus. Seega on turvakaamera videosalvestiselt tuvastatav M. Morari kohtueelsel ütlusel antud versioonist, mille kohaselt tema tegeles plahvatuse ettevalmistamisega, hoopis see, et vähemalt kõik ettevalmistavad toimingud plahvatuse toimumiseks sularahaautomaadi juures tegi I. Odagiu – s.o gaasiballoonist gaasi sularahaautomaati laskmine ja elektrijuhtme sularahaautomaadi külge paigaldamine olid hoopis I. Odagiu poolt tehtud. Süüdistuse tekst I. Odagiule eelnevalt kirjeldatud gaasiballoonist gaasi laskmise ja elektrijuhtme ühendamist ette ei heida, vaid üksnes euroaluse toomist ja hiljem kaupluse eeskotta sisenemist, et kontrollida, kas sularahale ligi ka pääseti. Käesolevaga kohus aga tuvastab asitõendite analüüsimisel I. Odagiu mõnevõrra vastupidisema (faktiliselt suurema rolli) Sindi episoodis, kui süüdistuses konkreetselt ette heideti, s.t süüdistuse tekst III episoodi rollijaotuses tegude kirjeldus ei ole asjaoludega kooskõlas. Siiski ei ole videosalvestistelt üheselt tuvastatav, kes neist kahest euroaluse taga olles elektrijuhtmega kaasa võetud patarei ühendas, M. Morari ütluste kohaselt andis elektriimpulsi plahvatuse toimumiseks euroaluse tagant tema. Ehkki süüdistuses toodud rollide kirjeldus ei ole kohtu poolt tuvastatatud asjaoludega kooskõlas, siis samas on süüdistusest siiski tuletatav, et tähtsust ei ole konkreetselt selles, mida tegi M. Morari või I. Odagiu, sest mõlemad rollijaotuse tõttu vastutavad teo kui terviku eest nagunii koos. Selles osas peab süüdistus paika, et ka plahvatuse järgselt läks kaupluse eeskotta tulemust kontrollima just I. Odagiu, pärast mida kohe koos minema joosti, sest sularaha nad plahvatuse tagajärjel kätte ei saanud, sest ATM-i siiski siseneda ei õnnestunud. Poodi sisenemise kaudu tuleb tuvastatuks lugeda ka süüdistatavatele inkrimineeritud sissetungimine isikute grupis kui objektiivsed tunnused varguses. 3.3.3. Pärast Sindi kaupluse juures sularahaautomaadi õhkimist viskasid I. Odagiu ja M. Morari viimase kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt sündmuskohast mitte väga kaugel jõkke ära gaasiballooni ja kahejoonelise juhtme. Eeltoodu kinnitab

§ 405lg 1 objektiivsete tunnuste olemasolu.

Viidatud asjaolu on tõendatud 16.09.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, millest nähtuvalt leiti Sindi õigeusukiriku ja Pärnu mnt 14 ning Pärnu mnt 16 eramute vaheliselt alalt jõe äärest must prügikott, milles punane gaasiballoon, sellest eemal kahesooneline juhe, plastikust voolik, töökinnas ning prügikotist, kus oli gaasiballoon lisaks ka suur hele poekott. Suur hele poekott sarnaneb Sindi Coopi turvakaamera salvestiselt nähtuva heleda suure kotiga, millega I. Odagiu pärast plahvatuse toimumist ja poe eeskotta sisenedes käes hoiab; ekspertiisiaktis nr 20E-AL0017 on jõutud 32 1-21-47 järeldusele, et gaasiballoon sisaldas plahvatusohtlikke gaase; ekspertiisiaktiga nr 20E-GE1043 on tõendatud, et jõe kaldalt leitud töökindalt võetud DNA proovimaterjal langeb kokku M. Morari DNA-profiiliga; kahesoonelise juhtme otsast analüüsimiseks võetud teibiriba ots langeb kokku M. Morari sõidukist viimase poolt välja antud teibirulliga (s.o need moodustasid varem ühtse terviku) ning samuti on ekspertiisiaktiga nr 20E-PL0024 tõendatud, et jõe äärest leitud kahesooneline juhe, gaasiballoon ning plastikvoolik võimaldavad kinnises, näiteks sularahaautomaadi mahus, esile kutsuda gaasiplahvatuse ja objekti purustada, milline tagajärg plahvatusel ka oli. 01.10.2020 ütluste ja olustiku seostamise protokollis (III kd tl 131-136) viis M. Morari politseiuurijad täpselt nendesse kohtadesse, kust eelnevalt viidatud ja analüüsitud esemed leiti ning seega on tõendatud asjaolu, et nad koos I. Odagiuga pärast sularahaautomaadi õhkimist jõe äärest läbi sõitsid ja sinna asitõendid viskasid. Tunnistaja G. R. andis 01.04.2021 kohtuistungil ütlused selle kohta, kust ja millised esemed ta 15.09.2020 Sindist Pärnu jõe äärest leidis ning mil viisil nendest esemetest politseile teada anti. Tegemist oli eelnevalt analüüsitud esemetega, mille kuuluvus I. Odagiule ja M. Morarile on tõendatud ning mille osas on mh tõendatud asjaolu, et neid kasutati Sindi Coopi sularahaautomaadi õhkimisel. 3.4. I. Odagiu süüdistuse kokkuvõte episoodis III Eelnevalt kirjeldatud tõendite kogumiga on üheselt tõendamist leidnud, et I. Odagiu pani 15.09.2020 toime talle süüdistuses inkrimineeritud kuriteo – süstemaatilise (varem toime pannud vargused), grupiviisilise varguse katse sissetungimisega ning tekitas plahvatuse (s.o

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2, 4 ja

§ 405lg 1).

Lisaks süüdistuses kirjeldatud tegevusele on kohus asitõendina kriminaalasja juurde lisatud turvakaamera salvestistelt tuvastanud ka asjaolu, et I. Odagiu roll plahvatuse tekitamises oli süüdistuses esitatust suurem – ettevalmistused plahvatuse korraldamiseks sularahaautomaadi vahetus läheduses tegi just I. Odagiu. M. Morariga eelnevalt kokku lepitud ühine teoplaan ning ka ühiselt kuriteo toimepanemisele asumine viitab selgelt grupiviisilisele tegutsemisele. I. Odagiu teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes mõista I. Odagiu süüdi III episoodis etteheidetud grupiviisilises, sissetungimisega ning süstemaatiliselt toime pandud varguse katses ning plahvatuse tekitamises. Kaitsja on Sindi episoodi osas jäänud seisukohale, et puuduvad igasugused tõendid sellest, et I. Odagiu oleks midagi plahvatama pannud, tema roll seisnes vaid euroaluse toomises. Samuti ei pea kaitsja ekspertiisiaktis tuvastatud võimalikku kattuvust botasejälje ja I. Odagiule kuuluvate botaste osas piisavaks. Kohus, vastupidiselt kaitsja hinnangule, tuvastas eelnevaga hoopis suurema füüsilise I. Odagiu rolli Sindi episoodis, kui on esitatud süüdistuses. Samas, arvestades rollijaotust, on üldine ja kokkuvõttev teopanus siiski süüdistatavatel võrdne. Kohus on sellist järeldust põhjalikult käsitlenud ning ei pea vajalikuks seda uuesti üle korrata. Mis puutub jalatsijälje ekspertiisi, siis peab kohus oluliseks rõhutada asjaolu, et ekspertiisiaktiga nr 20E-TR0016 siiski tuvastati mõlema jalatsijäljendi osas kokkulangevusi 33 1-21-47 mustrielementide kujus, mõõtmetes ning nende omavahelises kulumises ning jõuti järeldusele selles, et jäljefragmendid võivad olla talletatud M. Morari sõidukist leitud jalatsitega, mille kuuluvus on omistatud I. Odagiule. Seega ekspertiis küll üheselt ei kinnita, et need just I. Odagiu jäetud jäljed olid, kuid teiste kogutud tõendite valguses (otseselt M. Morari ütlused ja kaudsemad tõendid kogumis) ei tekita see ka süüdistatava kasuks tõlgendatavat kahtlust, nagu need ei oleks saanud olla sündmuspaigale I. Odagiu jalatsitest jäänud jäljed – I. Odagiu sisenemist kaupluse eeskotta pärast plahvatust kinnitab üheselt ka turvakaamera salvestis. 01.04.2021 kohtuistungil esitas kaitsja asja materjalide juurde ka ekspertiisiakti nr 20ESS0039, millega prooviti tuvastada kahesooneliselt elektrijuhtmelt, gaasiballoonilt ja plastvoolikult I. Odagiu ja M. Morari sõrme- ja peopesajälgi, kuid mida ei tuvastatud. Selline järeldus on igati loogiline, kuivõrd turvakaamerate videosalvestistelt nähtuvalt kandsid sündmuse toimumise ajal nii I. Odagiu kui ka M. Morari kindaid. On täiesti võimalik, et seda tehti kogu sündmust ettevalmistavas faasis, igatahes võimaldavad M. Morari ütlused ja muud analüüsitud tõendid kogumis jõuda kahtlusteta järeldusele I. Odagiu osalemises ja tema rollis Sindi episoodis. Kaitsja esitatud tõend muud tõendikogumit kahtluse alla ei sea. 3.5. M. Morari osas tuleb III episoodis tuvastada, kas tema, olles 20.08.2020 ja 03.09.2020 toime pannud varguse katsed ja olles seega

§ 199

lg 2 p 4 täheldatud isik, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos Ion Odagiuga, üritas 15.09.2020 kella 02.54 ajal Pärnu maakonnas, Tori vallas, Sindi linnas, Jaama tn 8 kaupluse Sindi Coop/Konsum kahe välisukse vahelise ruumi välisseinas asuvast AS SEB Pank sularahaautomaadist võtta tahtlikult vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil plahvatuse tekitamise teel sularaha. Seega inkrimineeritud samaselt varguse katse koos plahvatuse tekitamisega. Kuivõrd puudub vaidlus plahvatuse koosseisu asetleidmises ja varguse katse ning plahvatuse tekitamine on ideaalkogumis, siis kohus analüüsib plahvatuse tekitamist koos varguse katsega. Varguse edukaks läbiviimiseks lasi M. Morari eelnevalt kaasa võetud gaasiballoonist gaasi kaupluse vahekoridori seinas olevasse ja tänavapoolsesse külge väljaulatuvasse SEB Pank AS-i sularahaautomaati läbi sularaha väljastamise avause, paigaldas sinna spetsiaalselt selleks kohandatud elektrijuhtme ning seejärel varjates endid eelnevalt kaupluse tagant toodud ja sularahaautomaadi ette endi kaitseks pandud kaubaaluse taha, tekitas elektrijuhtme teisest otsast sularahaautomaadis sees olevas gaasilises keskkonnas patarei voolu abil elektriimpulsi, milline pani sularahaautomaati sisse lastud gaasi plahvatama. Kuna plahvatuse tagajärjel jäi sularahaautomaadi see osa, milles asus sularaha, terveks ning ei avanenud, jäi antud sularaha vargus sularahaautomaadist I. Odagiu ja M. Morari poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel ning I. Odagiu ja M. Morari lahkusid sündmuskohalt. 3.

1. Subjektiivne koosseis (M. Morari, III episood) Nagu käesoleva otsuse punktis 3.
2. viidatud, on kohus on seisukohal, et kohtulikul uurimisel on ka episoodis III tõendamist leidnud M. Morarile etteheidetavate süütegude puhul subjektiivse koosseisu tunnusena tahtlus kavatsetuse vormis nii varguse kui plahvatuse osas. Esmalt grupiviisilise varguse osas põhineb maakohtu selline järeldus eeskätt käesoleva otsuse punktis 1.
3. esitatud põhjendustel, sest seal kirjeldatud M. Morari ja I. Odagiu teoplaan ning selle jaoks tehtud reaalsed ettevalmistused hõlmavad käesoleva süüdistuse kõiki kolme episoodi varguse osas ning kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi uuesti korrata. 34 1-21-47 Mis puutub konkreetselt Sindis toimunud plahvatuse korraldamisse, siis selle kohta andis M. Morari kohtueelses menetluses täpseid ütlusi 15.09.2020, kust muuhulgas tuleb välja plahvatuse korraldamise kavatsus. Nimelt andis M. Morari ütlused, mille kohaselt otsustasid nad juba ettevalmistamisstaadiumis koos I. Odagiuga „proovida sularahaautomaati gaasiga õhkida“, kuna see arvutiga sularaha automaadist raha väljavõtmine ei õnnestunud (selleks hetkeks oli esitatud kahtlustus Rapla Maxima ja Sindi episoodis, seega oli juttu Rapla Maxima sularahaautomaadist arvuti abil sularaha väljavõtmisest). Nagu varasemalt öeldud, ei ole kohtul põhjust M. Morari kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuses kahelda, sest just valdavalt tema antud ütlused koos teiste kogutud tõenditega võimaldavad luua tervikpildi kogu teoplaanist laiemalt ja selle täideviimise katsetest. Seega on M. Morari puhul tuvastatud Sindi episoodis tahtlus selle raskeimas vormis – kavatsetusse vormis – ning seda nii sularahaautomaadist raha varguse kui ka plahvatuse tekitamise osas. Järgnevalt analüüsib maakohus III episoodi objektiivset koosseisu kinnitavaid tõendeid, millest nähtub vahetult süüteo toimepanemisele asumine ja plahvatuse osas teo lõpuleviimine. 3.
4. Objektiivne koosseis (M. Morari) Käesoleva otsuse punktis 3.
5. analüüsitud tõendite kogumis on M. Morarile etteheidetav ühine ja kooskõlastatud varguse katse, s.o sissetungimisega poodi ja süstemaatiliselt ning plahvatuse korraldamine tõendamist leidnud. Küll aga ei nähtu analüüsitud turvakaamera salvestistelt M. Morari nii suur roll plahvatuse korraldamisel, kui on märgitud süüdistuses – turvakaamera salvestistelt nähtuvalt pidas M. Morari samal ajal valvet, kui hoopis I. Odagiu sularahaautomaadi juures plahvatust ette valmistas – s.o lasi gaasiballoonist gaasi SEB Panga sularahaautomaati läbi sularaha väljastamise avausse ning paigaldas selleks spetsiaalselt kohandatud elektrijuhtme. Küll aga ei nähtu videosalvestiselt, kumb kahest konkreetselt päästikule vajutas, kuna sel hetkel olid nad varjunud I. Odagiu poolt sündmuspaigale toodud euroaluse taha. M. Morari ütluste kohaselt vajutas päästikule tema. M. Morari sündmuskohal viibimist ja seotust sündmusega kinnitab üheselt Sindist jõe äärest leitud töökinnas, milles olev DNA-profiil langes kokku M. Morari DNA-profiiliga. M. Morari kohtueelses menetluses antud ütlused võimaldavad luua ühtse teopildi ning on usaldusväärsed, v.a osas, milles ta plahvatuse ettevalmistava osa enda peale võttis, kuna turvakaamera salvestised näitavad muud, samas kogu ettevalmistamisstaadium ulatus kaugemale sündmuspaigast, mil tegutseti samuti koos ja sündmuspaigale ilmuti samuti koos ühist plaani realiseerima. Seega üheselt tõendatud M. Morari ja I. Odagiu ühine tegutsemine sularahaautomaadi plahvatuse tekitamises, lootuses seal olev sularaha kätte saada – viimane aga ebaõnnestus, kuivõrd sularahaautomaadi seif, milles oli raha, plahvatuse tagajärjel ei purunenud. M. Morari on kohtueelses menetluses erinevatel aegadel kahtlustatavana ülekuulamisel talle inkrimineeritud kuriteod omaks võtnud ning avaldanud kahetsust. 3.
6. M. Morari süüdistuse kokkuvõte episoodis III Eelnevalt kirjeldatud tõendite kogumiga on üheselt tõendamist leidnud, et M. Morari pani 15.09.2020 toime talle süüdistuses inkrimineeritud kuriteo – sissetungimisega, süstemaatilise, grupiviisilise varguse katse ning tekitas plahvatuse (s.o

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2, 4 35 1-21-47 järgi).

Küll aga on kohus tuvastanud, et M. Morari roll plahvatuse tekitamises ei ühti süüdistuses kirjeldatuga, kuid see ei tähenda, et ta selles ei osalenud ning talle plahvatuse tekitamist inkrimineerida ei saa – M. Morari ja I. Odagiu tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, seejuures on ka ümbruskonna üle valve pidamine oluline roll ja ühise plaani osa. M. Morari teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb kõiki eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes mõista M. Morari süüdi III episoodis etteheidetud grupiviisilises, sissetungimisega ning süstemaatiliselt toime pandud varguse katses ning plahvatuse tekitamises. Kaitsja eraldi Sindi episoodi kohta vastuväiteid ei esitanud, kuivõrd M. Morari on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kokkvõttes, kõik esitatud süüdistused süüdistatavate suhtes leidsid kohtulikul uurimisel tõendamist, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seetõttu kohus mõistab süüdistatavad kõikide esitatud süüdistuste järgi süüdi. IV. Karistused 1.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 1.

1. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Varguse katse eest näeb seadus anda ette rahalise karistuse kuni 5 aastase vangistuse. Plahvatuse tekitamise eest on ette nähtud samane karistus. 1.
2. Süü suurus. Süüdistatavatele on inkrimineeritud 3 varguse katset Sakus, Raplas ja Sindis. Sindi varguse toimepanemise kergendamiseks tekitati ka plahvatus, mis vastab

§ 405lg 1 koosseisule.

Eeltoodu alusel on Sindi episoodis ideaalkogumis varguse katse ja plahvatuse tekitamine, mistõttu tuleb karistus mõista eraldi esmalt varguse katsete eest Sakus ja Raplas ning seejärel Sindis toime pandud tegude eest ning karistused omavahel liita. Varguse puhul kaitstavaks õigushüveks on isiku omand ja kriminaliseeritud on koosseisu järgi omandist ilmajätmine. Süüdistatavatel puudus kindel teadmine automaatides olnud sularaha hulga kohta, ehkki neile teadmata oli antud automaatides raha olemas (Sakus 62 360 eurot, Raplas 100 000 kuni 130 000 eurot, Sindis 47 480 eurot). Nimetatud vara omand seati küll tegevusega ohtu, kuid koosseisupärane õigushüve jäi puutumata. Tekitati ka varalist kahju (Saku 261 eurot, Rapla 3988 eurot, Sindi 23 876,38 eurot), need kahjusummad ei ole kohtupraktikas nt

§ 203

juhtumite puhul midagi erakordset, sh Rapla ja Saku kahju suurus jääb alla 4000 euro. Samas on loogiliselt arusaadav, et eeldati saada arvestatav kuriteosaak. Teo ebaõigussisu ulatus näitab ka süü suurust. Selle kohaselt on kohane antud juhul karistuse mõistmisel võtta aluseks sanktsiooni keskmine määr. Keskmine sanktsioonimäär on põhjendatud ka seetõttu, et inkrimineeritud teod pandi toime kavatsetusega. Arvestades asjaolu, et valdavalt varguste puhul karistuste mõistmisel ei võeta aluseks keskmist, vaid ebaõigussisu. Täpsemalt sõltuvalt võimaliku omandist ilmajäämise kaudu väljendatud kahju 36 1-21-47 suuruse järgi ja teistest varguse kvalifitseerivate tunnuste arvu järgi. Kohus leiab, et I. Odagiu ja M. Morari panid kõik kolm episoodi toime võrdsete panustega ja rollijaotuses, lisaks esinevad kvalifitseerivad tunnused. Lõplike karistuste erinevused tulenevad aga nende kergendavate asjaolude erinevast ulatusest. 1.2.

1. Süü suuruse hindamisel peab kohus arvesse võtma ka isikute käitumist enne kuritegu (RKKKo 3-1-1-76-12 p 7). Nii I. Odagiu kui M. Morari puhul puuduvad andmed varasemalt Euroopa Liidus karistatuse kohta, koduriigis X on X Interpolilt saadud vastuse kohaselt M. Moraril olnud kokkupuuteid õiguskaitseorganitega valdavalt aastatel 2007-2013, s.o Eestis oleks sellisel ajal määratud karistused tänaseks juba karistusregistrist tõenäoliselt kustunud (III kd tl 99-103). I. Odagiul on kokkupuuteid olnud varavastastes süütegudes kahel korral aastal
2. Esitatud andmete järgi üldse ei ole võimalik anda põhjapanevat hinnangut, kuivõrd info X karistuste kohta on minimaalne ning igal juhul ei ole võiamlik neid andmed adekvaatselt võrrelda Eestiga. 1.2.
3. Teo süü suuruse määratlemisel realistlikult tuleb arvestada sedagi, et sisuliselt osutusid kõlbmatuks nii süüdistatavate tehnilised oskused kui ka kasutatud vahendid varguste edukaks läbiviimiseks. Ka eeltoodu määratleb teo ebaõigussisu suurust, sest asjaolude pinnalt ei olnud neil või