← Eesti

3-20-1585/17

Obsah (4)§ 181§ 184§ 182§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-20-1585 Otsuse kuupäev 14. mai 2021 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi Raul Kivi kaebus Kanepi Vallavalitsuse 10. no

§ 181lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-20-1585 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Raul Kivi (kaebaja) esitas
  2. märtsil 2004 Kõlleste vallale avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja soovib erastada maad talle kuuluvate hoonete juurde Kõlleste vallas (praegu Kanepi vald) Häätaru külas ligikaudses suuruses 50 ha.
  3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  4. novembril 2011 kaebuse, milles nõudis muu hulgas Kõlleste valla kohustamist viia läbi tema hoonete juurde maa erastamiseks eeltoimingud põhjendusel, et vald on olnud tegevusetu (haldusasi nr 3-11-2629). Tartu Halduskohus rahuldas
  5. detsembri
  6. a otsusega eeltoodud osas kaebuse ning kohustas Kõlleste Vallavalitsust jätkama kaebajale kuuluvate hoonete juurde maa erastamistoimingutega. Halduskohtu otsus jõustus
  7. juulil
  9. Kõlleste Vallavalitsus tegi haldusasja nr 3-11-2629 menetluse ajal kaebajale
  10. jaanuaril 2013 katastriüksuse moodustamise piiride kulgemise ettepaneku nr 5-1/
  11. Kaebaja esitas vallale
  12. jaanuaril 2013 eelnimetatud ettepanekule vastuväited.
  13. Kanepi Vallavalitsus (vastavalt Vabariigi Valitsuse
  14. jaanuari
  15. a määruse nr 36 „Kanepi valla, Kõlleste valla ja Valgjärve valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse
  16. aprilli
  17. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ § 1 lg-tele 1 ja 2 Kanepi vald, Kõlleste vald ja Valgjärve vald ühinesid ning moodustus uus haldusüksus Kanepi vald) tegi
  18. novembril 2018 kaebajale erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku nr 7-6/2018/202-1 samades piirides, nagu seda tegi varasemate menetlustoimingute käigus Kõlleste Vallavalitsus. Kanepi Vallavalitsuses registreeriti
  19. detsembril 2018 kaebaja vastuväited eelnimetatud ettepanekule, milles kaebaja palus vallal esitada talle uus motiveeritud ettepanek.
  20. Kanepi vald vastas
  21. jaanuari
  22. a kirjaga nr 7-6/2019/9-1 kaebaja avaldusele ning esitas kaebajale täpsustatud erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku. Kaebaja esitas
  23. jaanuaril 2019 Kanepi vallale vastuse, milles ei nõustu eelnimetatud ettepanekuga.
  24. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
  25. augustil 2020 kaebuse Kanepi valla kohustamiseks viia erastamistoimingud lõpuni.
  26. Tartu Halduskohus võttis
  27. septembri
  28. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ja haldusmenetluse tõendite esitamiseks.
  29. Kanepi vald esitas
  30. oktoobril 2020 kohtule vastuse kaebusele.
  31. Kaebaja esitas
  32. oktoobril 2020 vastuse vastustaja seisukohale ning esialgse õiguskaitse taotluse Kanepi vallas alustatud/jätkatud Tsähkna veskijärve aluse maa munitsipaalomandisse andmise menetluse peatamiseks.
  33. Tartu Halduskohus kaasas
  34. oktoobri
  35. a määrusega Maa-ameti asja menetlusse arvamuse andmiseks, andis vastustajale ja kaasatud haldusorganile tähtaja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha esitamiseks ning palus vastustajal teatada, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
  36. Maa-amet esitas
  37. oktoobril 2020 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta. 2 3-20-1585
  38. Tartu Halduskohus jättis
  39. oktoobri
  40. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning palus vastustajal uuesti teatada, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
  41. Kanepi vald esitas
  42. oktoobril 2020 kohtule vastuse, milles teatab, et saadab hiljemalt
  43. novembriks 2020 kaebajale erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, lisades sellele omapoolsed seisukohad kaebaja
  44. jaanuari
  45. a avalduse kohta.
  46. Kanepi Vallavalitsus tegi
  47. novembril 2020 kaebajale uue erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku nr 7-6/2020/150-8 (Kanepi Vallavalitsuse
  48. novembri
  49. a ettepanek). Ettepanekus määratletud erastatava maa pindala on ca 13 000 m
  50. Kaebajale selgitatakse, et ta on vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) § 23 lg-le 11 kohustatud ettepaneku alusel tellima katastriüksuse moodustamise tööd vastavat litsentsi omavalt isikult kolme kuu jooksul ettepaneku kättesaamisest arvates ning teavitama sellest valda kirjalikult kümne päeva jooksul tellimuse esitamisest. Kanepi vald põhjendab ettepanekut järgnevalt. 14.
  51. Kaebajale kuuluvate ehitiste juures on reformimata maad kokku ca 23 817 m2, millest 10 717 m2 moodustab Tsähkna veskijärv. Järvest on moodustatud eraldiseisev katastriüksus. Järve veepeegel pindalaga 0,3 ha on avalikult kasutatav. Järvest moodustatud katastriüksus piirneb viie katastriüksusega, sh kaebaja hoonete juurde moodustatud Kivi katastriüksusega (katastritunnus 28401:001:0455). Järve paisurajatis asub piirnevatel Veski katastriüksusel (katastritunnus 35402:002:1160) ja Kahjamäe katastriüksusel (katastritunnus 35402:002:0090). Seega ei saa reformimata maad käsitleda ühtse tervikliku vaba maana. Tsähkna veskijärve alune maa tuleks jätta munitsipaalomandisse, kuna säilima peab järve avalikult kasutatavus. Järvega piirnevatel kõigil maaomanikel peab olema võrdselt võimalus järve kasutada. Vald viitab ka Maa-ameti
  52. augusti
  53. a kirjale nr 6-8/20/
  54. 14.
  55. Kaebajale on erastatavale maale juurdepääs kohalikult Janokjärve teelt (tee number 3540023) ja maalt, mille osas on maareform läbiviidud. Kinnistute, millel Janokjärve tee paikneb, omanikud on suures osas vahetunud ja kinnistusraamatu andmetel on kinnistuomanikud sõlminud tee kasutamiseks reaalservituudid. Kui kaebajale kuuluvate ehitiste juurde erastatava maa menetlused on lõpule viidud, on kaebajal õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Maa-ameti katastri registriosakonna seisukoht on, et Kivi katastriüksus tuleb maareformi läbiviimiseks mõõdistada katastrimõõdistamise teel.
  56. Kaebaja esitas kohtule
  57. novembril 2020 taotluse kaebuse muutmiseks ning Kanepi Vallavalitsuse
  58. novembri
  59. a ettepaneku vaidlustamiseks. Kaebaja soovib üle minna tuvastamis-, tühistamis- ja kohustamisnõudele.
  60. Kohus rahuldas
  61. novembri
  62. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks osaliselt ning luges kaebuse esitatuks Kanepi Vallavalitsuse
  63. novembri
  64. a ettepaneku tühistamiseks ja Kanepi valla kohustamiseks teha uus erastatava maa piiride kulgemise ettepanek. Ülejäänud osas jättis kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. Ühtlasi andis kohus vastustajale tähtaja muudetud kaebusele vastamiseks ja haldusmenetluse asjakohaste tõendite esitamiseks.
  65. Kanepi vald esitas
  66. detsembril 2020 kohtule vastuse muudetud kaebusele. Kaebaja esitas
  67. jaanuaril 2021 kohtule täiendavad seisukohad.
  68. Kohus kohustas
  69. märtsi
  70. a määrusega vastustajat esitama kohtule kaebaja maa ostueesõigusega erastamise taotluse alusel avatud maa ostueesõigusega erastamise toimik. 3 3-20-1585 Ühtlasi otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
  71. Kanepi vald esitas
  72. märtsil 2021 kohtule täiendavad haldusmenetluse toimiku materjalid. Kaebaja esitas
  73. märtsil 2021 kohtule seisukoha vastustaja esitatud materjalidele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  74. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 20.
  75. Kanepi Vallavalitsuse
  76. novembri
  77. a ettepanek on õigusvastane. Ettepanek ei ole piisavalt põhjendatud, vastustaja piirab kaebaja õigusi ja kohtleb teda võrreldes teiste erastamissubjektidega ebavõrdselt. Vastustaja on jätnud korduvalt kaebaja vastuväidetele ja erinevatele päringutele vastamata. Kaebajat ei kaasata menetlustesse ning erastamismenetlust ei ole läbi viidud nõuetekohaselt. 20.
  78. Võrreldes
  79. a on Tsähkna veskijärve ja sellega piirneva reformimata maa piirid oluliselt muutunud. Osa reformimata maast, sh Tsähkna veskijärve pais, on liidetud Veski katastriüksusega ja osa Saare katastriüksusega (katastritunnus 35402:002:1140). Järv ja sellega piirnev reformimata maa on määratud eraldi Tsähkna veskijärve katastriüksuseks (katastritunnus 28401:001:0496) ja kaebaja elumaja juures asuv reformimata maa teiseks eraldi Kivi katastriüksuseks. Kaebajale jääb selgusetuks, miks eeltoodut on tehtud. Vaidlusaluses ettepanekus väidab vastustaja, et osa järve paisust asub nüüd ka Kahjamäe katastriüksusel. Vastustaja väidetega seoses Maa-ameti poolt aluskaartide korrastamisega ja järve piiride muutmisega ei saa nõustuda, kuivõrd vastustaja ei ole oma väiteid tõendanud. 20.
  80. Piirnevateks vabadeks maadeks loetakse selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi. Nimetatud maid käsitatakse ühtse tervikliku vaba maana. Järve avalik kasutus või paisurajatiste paiknemine teistel kinnistutel ei tähenda, et tegemist ei oleks ühtse tervikliku vaba maaga. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks püütakse teda erastamisprotsessist kõrvale tõrjuda ning miks tal ei lubata Tsähkna veskijärve ja sellega piirnevat vaba maismaad erastada. Riigil puudub huvi Tsähkna veskijärve katastriüksuse vastu ning munitsipaalomandisse saab selle jätta ainult kahel välistaval tingimusel – kui pole tähtaegselt esitatud avaldust ostueesõigusega erastamiseks või kui avaldus on olemas, siis ehitis, mille juurde soovitakse maad erastada, ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja puhul ei ole need tingimused täidetud. 20.
  81. Kaebaja ei ole nõudnud, et järve avalik kasutus tuleks lõpetada. Ka järve munitsipaalomandisse jätmine ei ole kausaalseoses järve avaliku kasutuse püsimisega. Kohalik omavalitsus ei ole varasemalt järve vastu huvi tundnud. Tsähkna veskijärv on eraldatud paigas ning sinna puudub avalik ligipääs. Järv ei ole sobilik avaliku ujumiskohana kasutamiseks ning järvel puudub väärtus kalastamisobjektina. Järvega piirnev vaba maa on soine ja kinnikasvanud ning vald ei ole seda kunagi hooldanud ega korrastanud. Kaebajal on võimalused ja tahe, et sellest saaks ilus looduspaik. 20.
  82. Kaebajale ei ole edastatud teavet selle kohta, kuidas on tagatud otstarbekas juurdepääs tema hoonetele. Otstarbeka juurdepääsu tagamine on maareformi läbiviija kohustus.
  83. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 21.
  84. Kanepi Vallavalitsuse
  85. novembri
  86. a ettepanekus on arvestatud kaasaegse situatsiooniga. Arvestatud on avaliku veekoguga, s.o Tsähkna veskijärvega, samuti sellega seotud rajatiste paiknemisega. Praeguseks hetkeks on katastripidaja moodustanud Põlva maakonnas Kanepi vallas asuvatest kõikidest reformimata maaüksustest katastriüksused. 4 3-20-1585 Tsähkna veskijärve paisurajatised asuvad Veski ja Kahjamäe katastriüksustel. Tsähkna veskijärve maa-ala on reformimata ja seda ei ole kellelegi erastatud ega ühegi kinnistuga liidetud. Maa-amet on korrastanud aluskaartide alusel veekogude kaldajooni, millest tulenevalt on tekkinud kaardil muudatused, mille kohta kaebaja arvab, et tegemist on erastamise menetlusega. 21.
  87. Vastustaja soov on, et järvega piirnevatel kõigil maaomanikel oleks võrdsed võimalused järve kasutamiseks. Kanepi vallas asuvate veekogude aluste reformimata maaüksuste, sh Tsähkna veskijärve katastriüksuse, osas alustatakse MaaRS § 28 lg 3 alusel maa munitsipaalomandisse andmise menetlust. Munitsipaalomand tagab Tsähkna veskijärve avaliku kasutatavuse. 21.
  88. Kanepi Vallavalitsuse
  89. novembri
  90. a ettepanekus on selgitatud kinnistuni viiva juurdepääsutee küsimust. Kohalikku omavalitsust ei kaasata eraomanike vahel sõlmitavate servituutide seadmise menetlusse. Kuna piirnevate maaüksuste osas, millelt kaebajale kuuluvate hooneteni juurdepääsutee kulgeb, on juba maareform läbiviidud, siis maareformi menetluse läbiviimisel ei ole võimalik juurdepääsutee küsimust kaebaja soovitud viisil lahendada.
  91. Kaasatud haldusorgan põhjendab, et Maa-amet on
  92. augusti
  93. a kirjaga nr 6-8/20/11622 teatanud Kanepi vallale MaaRS § 28 lg 3 alusel maa munitsipaalomandisse andmise menetluse alustamisest teiste hulgas ka Tsähkna veskijärve katastriüksuse osas. Maaamet märkis, et katastriüksus ei ole vajalik riigile tema ülesannete täitmiseks ja on otstarbekas anda kohaliku elu korraldamiseks valla munitsipaalomandisse. Tsähkna veskijärve katastriüksuse munitsipaalomandisse andmise menetluse jätkamise tingimuseks on, et Kanepi Vallavalitsus määrab kaebaja ehitis(t)e juurde ostueesõigusega erastatava maa piirid või suuruse või ehitis(t)e teenindamiseks vajaliku maa või lõpetab maareformi eeltoimingud. KOHTU SEISUKOHT
  94. Vaidluse all on Kanepi Vallavalitsuse
  95. novembri
  96. a ettepaneku õiguspärasus. Kuna vaidluse esemeks on konkreetne eelhaldusakt, ei asu kohus hindama vastustaja varasemate erastamismenetluses tehtud toimingute ja antud haldusaktide, kaebaja hoonete aluse maaüksuse kõrval asuvate teiste isikute omandis olevate kinnistutega seonduvate menetluste ning Maa-ameti tegevuse (aluskaartide korrastamine vms) ja teiste isikute omandis olevate kinnistute piiride määratlemise õiguspärasust ega käsitle eeltooduga seoses esitatud menetlusosaliste väiteid. Kohus hindab, kas on põhjendatud kaebaja nõue Kanepi Vallavalitsuse
  97. novembri
  98. a ettepaneku tühistamiseks ja Kanepi valla kohustamiseks teha kaebajale uus maa ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepanek ning analüüsib poolte vaidluse esemega seonduvaid seisukohti.
  99. Kanepi Vallavalitsuse
  100. novembri
  101. a ettepanek on eelhaldusakt, mis on aluseks katastriüksuse moodustamisele ning millega määratakse siduvalt kindlaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud (Riigikohtu halduskolleegiumi
  102. novembri
  103. a otsus asjas nr 3-3-1-78-06, p 12). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 2 kohaselt kohaldatakse eelhaldusakti suhtes haldusakti sätteid. Seega on eelhaldusakt HMS §-st 54 tulenevalt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  104. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal on õigus talle kuuluvate hoonete juurde ostueesõigusega maad erastada (MaaRS § 21 lg 1 ja § 22 lg 1). Vaidluse all on, millises 5 3-20-1585 ulatuses peaks kaebajal olema võimalik seda teha. Kaebaja leiab, et Kanepi Vallavalitsuse
  105. novembri
  106. a ettepanek on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane. Kaebaja arvates peaks tal olema õigus erastada maad ettepanekus kajastatust suuremas ulatuses, sh Tsähkna veskijärve puudutavas osas. Samuti peab kaebaja arvates vastustaja tagama erastamismenetluse raames kaebaja hoonetele otstarbeka juurdepääsu. Vastustaja kaebaja seisukohtadega ei nõustu ning on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
  107. See, milline maa kuulub erastamisele ja millises ulatuses, on sätestatud MaaRS §-des 20 ja
  108. Vabariigi Valitsuse
  109. novembri
  110. a määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (erastamise kord) p 13 ap 2 kohaselt on vallavalitsuse ülesanne määrata erastamise korra p-des 131 ja 132 sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Kohalik omavalitsus peab erastatava maa suuruse ja piirid määrama ning erastamise korraldama vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega (MaaRS § 221 lg 6 ja § 23 lg 1). Erastamise korra p 131 kohaselt koostab ettepaneku koostaja piiride kulgemise ettepaneku võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil (plaanil) erastamise korra p-s 132 sätestatut arvestades. Kui taotleja ei nõustu piiride kulgemise ettepanekuga, on tal õigus 15 päeva jooksul ettepaneku saamisest arvates esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. Kui ettepaneku koostaja peab vastuväiteid põhjendatuks, koostab ta uue piiride kulgemise ettepaneku. Kui vastuväiteid ei ole võimalik arvestada, informeerib ettepaneku koostaja sellest taotlejat kirjalikult, näidates ära põhjused, miks vastuväiteid ei ole võimalik arvestada.
  111. Kaebajal on õigus ostueesõigusega erastada tema ehitiste juurde reformimata ehk vabaks jäänud maad. Omandireformi aluste seadus ega maareformi seadus ei näe ette reformitud maa teistkordse erastamise võimalust (Riigikohtu halduskolleegiumi
  112. juuni
  113. a otsus asjas nr 3-3-1-17-08, p 15). Seega ei ole kaebajal õigus nõuda vallalt maa ostueesõigusega erastamist maaüksuste osas, mis on juba reformitud ja teiste isikute omandis.
  114. Samal põhjusel ei ole kaebajal võimalik erastamismenetluses nõuda enam ka maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-s 4 sätestatud nõude, s.o kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine, täitmist kaebaja soovitud viisil. Maaüksused, millelt kaebajale kuuluvate hooneteni avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsutee kulgeb, ei ole vabad reformimata maad, vaid juba teiste isikute omandis olevad kinnistud. Seetõttu tuleb juurdepääsuga seonduvad vaidlused lahendada käesolevast vaidlusest eraldiseisvalt, nt vastustaja viidatud asjaõigusseaduse §-s 156 sätestatud viisil. Juurdepääsu küsimuse lahendamiseks peab kaebaja saama vaidlusaluse kinnistu omanikuks, et ta saaks seejärel kinnistu omanikuna erinevaid õiguskaitsevahendeid juurdepääsu tagamiseks kasutada. Seega on selles osas Kanepi Vallavalitsuse
  115. novembri
  116. a ettepanekus esitatud põhjendused asjakohased. Kohtule teadaolevalt ei ole tegelikkuses käesoleval ajahetkel kaebaja ligipääs oma hooneteni läbi teiste isikute kinnistute takistatud (vt kaebaja
  117. jaanuaril 2019 vastustajale esitatud vastust, Kanepi Vallavalitsuse
  118. novembri
  119. a ettepanekut ja kaebaja
  120. novembril 2020 kohtule esitatud avaldust).
  121. Kanepi Vallavalitsuse
  122. novembri
  123. a ettepaneku kohaselt on kaebajale kuuluvate ehitiste juures reformimata maad kokku ca 23 817 m2, millest ca 10 717 m2 moodustab Tsähkna veskijärv. Eeltoodut kinnitavad avalikult kättesaadavad maakatastri andmed (arvutivõrgus kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee). Kaebajale tehti ettepanek ca 13 000 m2 erastamiseks, mis tähendab, et vaidlus puudutabki eelkõige Tsähkna veskijärve ja selle aluse maa-ala erastamise võimaldamist. 6 3-20-1585
  124. Vastustaja põhjendab Tsähkna veskijärve ja järvealuse maa-ala kaebajale erastamisest keeldumist peamiselt sellega, et maaüksuse osas alustatakse maa munitsipaalomandisse andmise menetlust. Maa munitsipaalomandisse andmise menetlus ei saa aga erastamisest keeldumise põhjus ja õiguslik alus olla. 30.
  125. Vastustaja ei esitanud taotlust maaüksuse munitsipaalomandisse saamiseks MaaRS § 40 lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul ehk hiljemalt
  126. juunil 2016 ning käesolevalt kuulub kohaldamisele
  127. juulil 2017 jõustunud uus maa munitsipaalomandisse andmise alus. MaaRS § 28 lg 3 kohaselt antakse munitsipaalomandisse maa, mille munitsipaalomandisse andmist kohaliku omavalitsuse üksus samas seaduses sätestatud tähtajaks ei taotlenud, kui maa ei kuulu maareformi seaduse alusel tagastamisele, erastamisele või riigi omandisse jätmisele. Oluline on eelkirjeldatud sätte puhul see, et kõike seda, mida kohalik omavalitsus tähtaegselt ei taotlenud, on tal maareformi käigus enda omandisse võimalik saada vaid siis, kui selle maa omandamiseks maareformi seaduse alusel kellelgi teisel õigust ei ole (maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tulenev Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 432 SE, lk-d 44-45). See tähendab, et erastamisel on võrreldes munitsipaalomandisse andmisega eesõigus. Kuivõrd MaaRS § 28 lg-st 3 tulenevalt prevaleerib erastamisõigus maa munitsipaalomandisse andmise ees, ei saa vastustaja tahe maad munitsipaalomandisse saada kaebajale vaidlusaluse maa ostueesõigusega erastamisest keeldumist õigustada. 30.
  128. Ka Maa-amet ei ole asunud teistsugusele seisukohale (vt Maa-ameti
  129. oktoobril 2020 kohtule esitatud seisukohta ja
  130. augusti
  131. a kirja nr 6-8/20/11622). Maa-amet on selgelt väljendanud, et Tsähkna veskijärve katastriüksuse munitsipaalomandisse andmise menetluse jätkamise tingimuseks on, et Kanepi Vallavalitsus määrab kaebaja ehitis(t)e juurde ostueesõigusega erastatava maa piirid või suuruse või ehitis(t)e teenindamiseks vajaliku maa või lõpetab maareformi eeltoimingud. Samuti on Maa-amet välja toonud, et Tsähkna veskijärve katastriüksus piirneb Kivi katastriüksusega, millel asuvad kaebaja hooned, ning piirivaidluste vältimiseks tuleb erastamistoimingud enne munitsipaalomandisse andmist lõpetada. 30.
  132. Eeltoodust tulenevalt ei ole Kanepi Vallavalitsuse
  133. novembri
  134. a ettepanek kehtiva õigusega kooskõlas. Kuna Tsähkna veskijärve aluse maa ostueesõigusega erastamise võimaldamisest keeldumise õiguslikuks aluseks ei saa olla vastustaja tahe maad munitsipaalomandisse saada, on asjassepuutumatud ka vaidlusaluses ettepanekus välja toodud sellekohased argumendid, s.o vastustaja tahe tagada järve avalik kasutatavus ja järvega piirnevate maaomanike võrdne võimalus järve kasutada. Pealegi on järve avalik kasutatavus võimalik tagada ka erastamise korral. Nimetatud järv on kantud Vabariigi Valitsuse
  135. märtsi
  136. a korraldusega nr 116 kehtestatud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Kohus ei väida, et kaebajale tuleb ilmtingimata vaidlusaluse maaüksuse erastamist võimaldada, kuid sellest keeldumise aluseks ei saa olla vastustaja tahe maad munitsipaalomandisse saada. Vastustaja peab eeltoodut arvestades esmalt hindama, kas esineb alus kaebaja soovitud ulatuses erastamise võimaldamisest keeldumiseks või on järve ja järvealuse maa kaebajale erastamine siiski põhjendatud ning alles seejärel saab otsustada maaüksuse munitsipaalomandisse andmise.
  137. Lisaks sellele, et Kanepi Vallavalitsuse
  138. novembri
  139. a ettepanek ei ole käesoleva otsuse p-s 30 ja selle alapunktides kirjeldatud põhjustel sisuliselt õiguspärane ning kuulub juba ainuüksi sel põhjusel tühistamisele, ei ole ettepanek ka formaalselt õiguspärane. Kohus ei asu üksikasjalikult kõikide formaalse õiguspärasuse eelduste täidetavust kontrollima, kuid peab vajalikuks eelhaldusakti vorminõuete järgimisega seoses tuua välja järgneva. 7 3-20-1585 31.
  140. Kuna kaebajal on olnud võimalus enne Kanepi Vallavalitsuse
  141. novembri
  142. a ettepaneku tegemist oma arvamus ja vastuväited vallale vastavalt HMS § 40 lg-le 1 ja erastamise korra p-le 131 esitada (vt kaebaja
  143. jaanuaril 2019 vallale esitatud avaldust pärast mida on vaidlusalune ettepanek koostatud), siis ei saa asuda seisukohale, et kaebaja on jäetud nõuetekohaselt ärakuulamata. Seega on kaebaja vastupidiselt tema enda hinnangule menetlusse kaasatud olnud. 31.
  144. Kohtu hinnangul on vastustaja rikkunud eelhaldusakti põhjendamiskohustust. 31.2.
  145. HMS § 56 lg-st 1 tulenevalt peab eelhaldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning selle põhjendus tuleb esitada eelhaldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on eelhaldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb eelhaldusakti põhjenduses märkida akti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud akti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Akti põhjendamise nõuete kohaselt tuleb tuvastatud faktilised asjaolud siduda neile vastava õigusnormi koosseisuga (Riigikohtu halduskolleegiumi
  146. veebruari
  147. a otsus asjas nr 3-3-1-79-08, p 28). Akti põhjendamine on oluline tagamaks selle õiguspärasuse kontrollitavus (Riigikohtu halduskolleegiumi
  148. septembri
  149. a otsus asjas nr 3-16-2324, p 8). Kui vaidlustatud akti õiguslikud põhjendused on ebapiisavad, siis ei ole võimalik akti õiguspärasust kontrollida (Riigikohtu üldkogu
  150. mai
  151. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 40). 31.2.
  152. Vastustaja ei ole Kanepi Vallavalitsuse
  153. novembri
  154. a ettepanekus viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millele tuginedes vastustaja eelhaldusakti andis ja kaebajale ostueesõigusega erastatava maa ning selle piirid kindlaks tegi, ega õigusnorme faktiliste asjaoludega sidunud. Ainus õigusnorm, millele vastustaja ettepanekus viitab, on MaaRS § 23 lg 11, mis puudutab ostueesõigusega erastamise õigust omava isiku kohustust tellida katastriüksuse moodustamise tööd. Vastustaja ei ole ettepaneku tegemise õiguslikke aluseid välja toonud ka käesoleva kohtumenetluse raames, v.a MaaRS § 28 lg 3, millele tuginemine ei ole käesoleva otsuse p-s 30 ja selle alapunktides välja toodud põhjustel kehtiva õigusega kooskõlas. Samuti ei selgu ettepaneku õiguslikke aluseid vaidlusalusele ettepanekule eelnenud
  155. jaanuari
  156. a ettepanekust nr 7-6/2019/9-1, millele esitatud vastuväiteid, s.o kaebaja
  157. jaanuari
  158. a vastuväiteid, vastustaja vaidlusaluses
  159. novembri
  160. a ettepanekus käsitles. Viimati on vastustaja märkinud kaebajale tehtava erastatava maa piiride kulgemise ettepanekule aluseks olevad õigusnormid ära
  161. novembri
  162. a ettepanekus nr 7-6/2018/202-1, kuid ka seal ei ole vastustaja sidunud õigusnorme faktiliste asjaoludega. Vastustaja on üksnes nimetanud, millised õigusnormid ettepaneku koostamise aluseks on võetud. 31.2.
  163. Olukorda, kus eelhaldusakti adressaadile ei selgu, milliste õigusnormide alusel ja millistele õigusnormidega seonduvatele asjaoludele tuginedes talle ostueesõigusega erastatava maa piirid kindlaks tehti, ei saa pidada õiguspäraseks. Vastustaja andis akti, mis ei vastanud kaebaja tahtele, ning sellisel juhul on põhjendamiskohustuse hoolikas täitmine eriti oluline. Menetlusosaliste vahel on ilmselge vaidlus erastatava maa ja selle piiride kulgemise osas ning seda enam peab vastustaja antav akt kajastama otsustusele aluseks olevaid õigusnorme, faktilisi asjaolusid ning kaebaja seisukohtade käsitlust, et akti õiguspärasust oleks võimalik kontrollida. Kanepi Vallavalitsuse
  164. novembri
  165. a ettepanek ei vasta eelkirjeldatud nõuetele.
  166. Eeltoodust tulenevalt on Kanepi Vallavalitsuse
  167. novembri
  168. a ettepanek nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane, mistõttu kohus rahuldab kaebuse. Kohus tühistab vaidlusaluse ettepaneku ning kohustab vastustajat tegema kaebajale uue erastatava maa piiride 8 3-20-1585 kulgemise ettepaneku. Arvestades, et erastamismenetlus on kestnud väga pikka aega (erastamismenetlus algas 2004 aastal ning ei ole lõppenud), peab kohus vajalikuks määrata vastustajale konkreetse tähtaja, mille jooksul kaebajale uus erastatava maa piiride kulgemise ettepanek teha tuleb. Kohus määrab, et vastustaja peab tegema kaebajale maa ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku kolme kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.
  169. Kohus märgib täiendavalt, et arvestades erastamismenetluse senist kestust, peab vastustaja seadma kaebaja avalduse õiguspärase ja lõpliku lahendamise prioriteediks. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu ka sellele, et maareformi läbiviimisel on Maa-ametil õigus kontrollida kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel, teha kohustuslikke ettekirjutusi maareformi läbiviimise küsimuses, anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel ning kui kohaliku omavalitsuse üksus ei täida tähtaegselt talle maareformi läbiviimisega õigusaktiga antud ülesannet, võtta ülesande täitmise õigus üle Maa-ametile (MaaRS § 38 lg 2 p-d 1, 3, 4 ja 6). Seega on kaasatud haldusorganil võimalik vajadusel kaaluda maareformi läbiviimise tagamiseks erinevate meetmete rakendamist. 34.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on kandnud seoses kohtumenetlusega menetluskuluna kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu kokku 30 eurot. Kuna kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

  1. oktoobri
  2. a määrusega rahuldamata, siis jääb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebaja kanda. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.