Obsah (7)

§ 121§ 2§ 45§ 38§ 41§ 28§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-763 Määruse kuupäev 26.05.2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi J.K.i kaebus Tartu Vangla vastu seoses koopiate väljastamisega Resolutsio

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Määrus toimetatakse kätte kaebuse esitajale. Asjaolud ja menetluse käik

1. J.K. esitas Tartu Halduskohtule 08.04.2021 kaebuse, milles avaldas rahulolematust, et vangla ei väljasta talle tasuta koopiaid kuni 21 lk, mida vangla varasemalt tegi. Kaebaja ei ole suuteline meeles pidama, mida ta kirjutas ega kirjutama kaks korda sama teksti. Kaebaja ei mäleta oma pöördumiste teksti ega suuda enda õigusi kaitsta, samuti vangla ei kirjuta vastustes alati kaebaja pöördumiste teksti sisu. Kaebaja viitab kaebuses oma kehvale tervislikule seisundile. Kaebaja on taotlenud dokumentide näitamist originaali kujul või arvuti vahendusel, kuid vangla on keeldunud. Kaebaja taotleb, et kohus nõuaks välja kaebuses loetletud dokumendid. Kaebaja taotleb, et kohus tunnistaks, et kaebaja vaidele pidi vangla vastama vaideotsusega. Kui tegemist ei olnud vaidega, siis tuli vanglal lahendada see sisuliselt, mitte tagastada. Kaebaja leiab, et vangla takistab pahatahtlikult kohtueelset menetlust läbida. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist kaebuse esitamisel, viidates varasematele kohtuasjadele, ning kaebuse lisa tagastamist või koopiat sellest.
2. Kohus jättis 14.04.
3. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o vaidluse eseme täpsustamiseks ning tõendite kogumise vajaduse põhjendamiseks. Kohus andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
4. J.K. esitas 23.04.2021 avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles märgib, et terviseprobleemide ja ravimite pärast ta ei mäleta, kas ta juba vastas või mitte. Kui kaebaja palus dokumendid vanglalt nõuda, siis seal on, et ta läbis kohtueelse menetluse. Nende dokumentide tekstis on, mida kaebaja soovib. Kuna vangla ei anna neid vaadata ega koopiaid, siis kaebaja ei ole suuteline tervise tõttu mäletama. Kohtu seisukoht
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel ning kohus peab lahendama asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses (

§ 2lg 3).

1. Kohus leidis 14.04.
2. a käiguta jätmise määruses (põhjenduste p 3), et kaebusest ei selgu, mida kaebaja halduskohtumenetluse tulemusena soovib saavutada. Kohus selgitas kaebajale (määruse p 4), et kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat, s.o põhinõudest lahus seisvat õigust vaidemenetlusele (Tartu Ringkonnakohtu 12.09.
3. a otsus kohtuasjas 3-16-1247 p 17 ja selles viidatud kohtupraktika, Riigikohtu otsus asjas 3-3-1-63-13 p 18, 21). Kohus rõhutas, et eraldiseisvalt saab vaideotsust vaidlustada üksnes, kui vaideotsusega rikutakse isiku õigusi (

§ 45lg 4).

Kaebajal tuli kohtule selgelt ja lühidalt täpsustada, millise konkreetse toimingu või haldusaktiga on Tartu Vangla tema õigusi rikkunud. Kaebajal tuli vastavalt

§ 38lg 1 p-le 5 kohtule teatada, millise(d) nõude(d) ta kohtule esitab.

1. Kaebaja sai 14.04.
2. a määruse kätte 16.04.
3. Seega oli puuduste kõrvaldamiseks tähtpäev 23.04.
5. Kaebaja esitas kohtule tähtaegselt 23.04.2021 avalduse täiendavate selgitustega. Kaebaja leiab, et kohus saab teada kohtueelse menetluse dokumentidest, mida kaebaja soovib.
6. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud, kuigi ta on selleks võimeline.
7. Kohus on veendunud, et kaebajal ei esine praegusel juhul tegelikke takistusi nõuetekohase kaebuse esitamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja on kaebuses suutnud loetleda erinevaid dokumente koos nende registreerimisnumbritega ning on põhjendatud eeldada, et ta on suuteline kohtule ka selgitama, millist vangla tegevust ta vaidlustada soovib ja mis eesmärgil ta kohtusse on pöördunud. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole varasemalt pöördunud ja teistes kohtuasjades suutnud kaebuse nõude ja aluse sõnastada, vaatamata oma terviseprobleemidele. Kaebaja terviseprobleemid pole saanud takistuseks kohtule arvukate kaebuste esitamisel. Kaebaja esitas nt
8. aastal Tartu Halduskohtule 50 kaebust, millele lisaks esitas ta kohtule ka riigi õigusabi, esialgse õiguskaitse ja eeltõendamismenetluse taotlusi. Kaebaja on
9. aasta viie kuu jooksul halduskohtule esitanud juba üle kahekümne kaebuse. 10.

§ 2

lg-st 3 ja

§ 41

lg-st 1 tulenevalt ei saa kohus asuda kaebaja asemel kaebust sisustama ning vaidluse eset määratlema ning kaebuses esitatud dokumentide asjakohasust seoses vaidluse esemega hindama. Kaebaja ei ole kohtule teatanud, millise nõude ta kohtule esitab (

§ 38lg 1 p 5).

Kaebus on üldsõnaline, selles ei ole välja toodud vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetust, kuupäeva ja numbrit, samuti ei ole kaebaja kaebust selgelt ja arusaadavalt põhjendanud (

§ 38lg 1 p-d 6 ja 7).

Kaebaja väidab üldsõnaliselt, et vangla ei väljasta temale tasuta koopiaid ja takistab kohtueelse menetluse läbimist, kuid see põhjendus ei ole kaebuse lubatavuse hindamiseks ilmselgelt piisav. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, milles võiks seisneda tema põhinõue, mille osas vangla väidetavalt kohtueelset menetlust takistab. Kohus selgitab, et kohus kontrollib sisuliselt kohtueelse menetluse läbimise õiguspärasust ning juhul, kui kaebaja vaie on õigusvastaselt jäetud lahendamata, siis loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks ja kaebuse lubatavaks (nt RKHK 28.06.

1. a määrus haldusasjas nr 3-18-253, p 17). 2
2. Kohtupraktikas ei ole peetud õigeks seda, et veel enne, kui pole selgunud kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, nõuab kohus vanglalt välja kaebaja jaoks vajalikud dokumendid ning edastab need kaebuse koostamiseks kaebajale (nt Tartu Halduskohtu 15.01.
3. a määrus asjas nr 3-20-2634, p 10). Kaebaja peaks suutma vähemasti kohtule selgitada, miks on kaebuses nimetatud dokumendid asja lahendamise seisukohast vajalikud (vt ka

§ 38

lg 1 p 8) ning mitte üksnes märkima, et tegemist on kohtueelse menetluse materjalidega. Kuna kaebaja on ilmselgelt võimeline kohtu selgitustest juhindudes piisavalt arusaadavaid avaldusi kohtule esitama, kuid ta otsustas seda käesolevas asjas mitte teha, ning on varasemalt sellisel viisil oma menetlusõigust kuritarvitanud (nt haldusasjas nr 3-20-2634), siis ei pea kohus asjakohaseks kaebuse uuesti käiguta jätmist. Kohtul on põhjendatud kahtlus, et kaebaja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba õigusi kuritarvitada ja menetlust venitada (

§ 28lg-d 1 ja 2).

12.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus leiab, et kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele ning kaebaja ei ole puuduseid nõuetekohaselt kõrvaldanud, siis ei ole võimalik esitatud kaebust menetleda. 13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J.K.i kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta käesolevas asjas kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

§-de 37-39 nõuetele vastava kaebusega ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14. Kohus leiab, et kaebuse tagastamise aluseks saaks olla ka

§ 121

lg 2 p 22, sest kohtu arvates on kaebaja sellisel viisil kaebuse esitamisega kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on ilmselt väheintensiivne. 15. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3