lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. 4 4-21-972 Riigikohus on andnud suuniseid, mida kohus peaks arvestama menetluskulude vajalikkuse hindamisel. Näiteks otsuses 1-17-7461 on öeldud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Kohus märgib, et 28.02.2021 esitatud kaebuses ei ole otsust vaidlustatud selles osas, et G T ei ole koera omanik. Kaebuses on avaldatud, et pole tõendatud, et kaebaja (G T) koer hammustas teist isikut. Selle väite, et G T ei ole koera omanik, esitas kaitsja alles kohtuistungil avakõnes. Väärteoasi ei ole mahukas, kohus leiab, et asjaga tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja kaebuse koostamiseks põhjendatud aeg on 1,5 tundi. Kohus leiab, et täiendavalt 07.04 istungiks ettevalmistamiseks põhjendatud aeg on 0,5 tundi, sest kohtule on avaldatud, et sel päeval arutati koera omaniku küsimust. 09.04 kohtuistung kestis 1 tund 10 minutit. Seega valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest on põhjendatud tasuda 3 tunni 10 minuti eest. Kohus leiab, et kaitsja ühe tööühiku hind – tund 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulu kaitsja tasu näol 380 eurot, millele lisandub käibemaks 76 eurot, kokku 456 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kulude hüvitamist taotletakse selle alusel. Riigikohus on määruses 3-1-1-125-04 p 8 leidnud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga.
lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01, RT III 2001, 25, 278). Riigikohtu otsus 3-2-1-112-01 - TsMS § 61 lg 1 reguleerib vajalike ja põhjendatud kulude väljamõistmist esindaja poolt osutatud õigusabi eest poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus. Selle sätte eesmärk on hüvitada poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, tema esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabi tasu. Seega pole TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. TsMS § 60 lg 3 sätestab, et poolel ei ole õigust kohtukulude hüvitamist nõuda, kui ta ei ole enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitanud. Arvestades TsMS § 61 lõikele 1 antud tõlgendust, asub kolleegium seisukohale, et TsMS § 60 lõikes 3 nimetatud kuludokumendiks võib lisaks õigusabi eest tasumist tõendavale dokumendile olla ka dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Kohtule ei ole esitatud kuludokumente, mis näitaks, et G T on õigusabi eest tasunud või tal on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse hüvitada G T-ile menetluskulud. Tõlgitasu tõlgi 09.04.2021 kohtuistungil osalemise eest on 108 eurot /tl 66-67/.
Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 138 lg 1,
5 4-21-972 (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.