MS § 363 lg 1 p 2 järgi välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kahju hüvitamist saab nõuda eelkõige juhul, kui kostja on rikkunud lepingust või seadusest tulenevat kohustust, hagejale on tekkinud kahju ning kostja poolse kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja ei selgitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata, milles seisneb hageja poolt kostjale etteheidetav lepingust või seadusest tuleneva kohustuse rikkumine, ega milline ja kui suur kahju sellest tulenevalt hagejale tekkis. Hageja ei toonud välja ka asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik järeldada, et kostjale etteheidetav tegevus oleks põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Isegi, kui eeldada hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaolude õigsust, ei oleks võimalik nende pinnalt järeldada, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud ja hagejale kahju tekitanud.
Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb tasuda riigilõivu lähtuvalt nendest nõuetest, mida hageja kostja vastu esitab, ja kohustust tasuda riigilõivu RLS lisa 1 järgi. Hageja ei esitanud kohtule nõudeid, mis võimaldanuks kohtul hageja poolt tasumisele kuuluvat riigilõivu täpsemini määrata ega tasunud ka riigilõivu. Hageja ei esitanud selget menetlusabi taotlust.
MS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.