← Eesti

2-20-133215/43

Obsah (11)§ 394§ 491§ 438§ 231§ 4§ 173§ 174§ 103§ 164§ 162§ 434

2-20-133215 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 12. mai 2021 Tsiviilasja number 2-20-133215 Tsiviilasi S. M. hagiavaldus A. M. vas

§-s 363 sätestatud nõuetele. Hagiavalduses puudub ülevaade hageja kuludest, seega on hagiavalduses jäetud nõude aluseks olevad faktilised asjaolud välja toomata. Kostja hinnangul on tegemist olulise puudusega, mis takistab hagiavalduse edasist nõuetekohast menetlemist. Kostja leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Elatise nõudele vaidleb kostja aga vastu 2

(11)2-20-133215 seetõttu, et kostja on tasunud lapsele elatist summas, mis katab ära 50% hageja reaalsetest kuludest. Hageja nõuab elatist summas, mis on pea kaks korda suurem, kui hageja tegelikud ülalpidamiskulud.
  1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja elatist alates 01.05.2020 – 31.10.2020 kogusummas 1 502 eurot. Hageja nõue põhineb väitel, et talle on tekkinud kahju seeläbi, et kostja pole tasunud hagejale elatist summas 292 eurot kuus, mistõttu pidi hageja ema hageja kulude katteks tasuma kõnealuse summa kostja asemel. Kostja leiab, et hageja peab tõendama, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud ning et hagejale on tekkinud kostjapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel kahju, samuti tuleb hagejal tõendada tekkinud kahju suurus. Hageja ei ole tõendanud talle väidetavalt tekkinud kahju suurust. Kostja viitab, et kuivõrd hageja nõue 1 502 euro saamiseks ei ole mitte elatise nõue, vaid kahju hüvitamise nõue, pole selle rahuldamine ilma tekkinud kahju suurust tõendamata võimalik. Riigikohus on rõhutanud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitise nõude lahendmaisel tuleb arvestada ülalpidamist saama õigustatud isiku toonaseid vajadusi. Seega tuleb hagejal tagasiulatuva elatise nõude esitamisel tõendada, millised olid lapse põhjendatud vajadused PKS § 99 lg 1 mõttes perioodil, mille eest tagasiulatuva elatise nõue esitatud on. Hageja on kohustatud tõendama ka seda, et ta on enne hagiavalduse esitamist kostjalt ülalpidamist nõudnud. Hageja pidanuks kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendama ka seda, et ta on kostjalt hagiavalduse esitamise eelselt elatise tasumist nõudnud.
  2. Ebaõiged on hageja väited, mille kohaselt pole kostja alates 01.05.2020 hageja ülalpidamisse panustanud. Kostja kandis mai, juuni, juuli ning augusti kuus hageja emale raha eluasemekulude katteks. Samuti tasus kostja mais, juunis ja juulis veearved. Lisaks on kostja tasunud mais, juunis ja juulis ka elektriarved. Veel tasus kostja teleka ning interneti kasutamisega seotud arved. Seega on kostja alates 2020.a mai kuust kuni augusti kuuni tasunud hageja ülalpidamiskulude katteks kõik hageja eluasemekulud ning kommunaalkulud. Alates augusti kuust hakkas kostja tasuma hageja kulude katteks elatist, mis katab ära 50% hageja kuludest. Lisaks sellele viibis laps kostja juures juunis 8 päeva, augustis 10 päeva ning septembris 12 päeva. Ajal, mil hageja veetis aega kostjaga, panustas kostja lapse ülalpidamiskulude katmisesse vahetult.
  3. Hageja on nõudnud ülalpidamist summas 292 eurot kuus. Hagiavaldusest tuleneb seega, et hageja ülalpidamiseks kulub 644 eurot kuus (töötasu alammäär 584 eurot + peretoetus 60 eurot). Kostja selgitab, et hageja vanemad elasid kuni käesoleva aasta mai kuuni koos ning kasvatasid last ühiselt, mistõttu on kostjale kõik hageja kulud väga hästi teada, millest tulenevalt saab kostja kohtule kinnitada, et 644 eurot kuus pole hageja kasvatamiseks mitte kunagi kulunud. Kostja hinnangul on hageja kulude suuruseks olnud umbes 350 eurot kuus, millest 60 eurot saab lugeda kaetuks peretoetusega. Antud põhjusel on kostja tasunud hagejale ülalpidamiseks 150 eurot kuus, seega on kohtusse pöördumine olnud alusetu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja lisab, et hagiavalduse rahuldamise tagajärjel ei peaks hageja ema hageja ülalpidamiseks ise rahaliselt üldse panustama, kuivõrd 292 eurot kuus, mida hageja kostjalt nõuab, ning millele lisandub lapsetoetus summas 60 eurot kuus, katab ära kõik hageja kulud. Ainuüksi eeltoodud põhjusel on hageja nõue alusetu.
  4. Kostja leiab, et tuleb elatist välja mõista alla seadusega ettenähtud alamäära. Kostja on katnud hageja eluasemekulud vahetult. Nimelt elab hageja hetkel koos oma emaga majas, mis kuulub hageja ema ja kostja kaasomandisse. Lisaks elab hageja vanematele kuuluvas majas ka hageja ema xxxx poeg. Kuna kostjale kuulub ½ suurune mõtteline osa kinnistust, kus elab hageja ema koos oma pojaga ning hageja, siis on kostja võimaldanud hagejale elukoha, mistõttu oleks hageja eluasemekulude välja mõistmine kostjalt mõeldamatu. Hageja vajadused on elatise miinimummäärast pea kaks korda väiksemad. 3
(11)2-20-133215 Kostjale teadaolevalt on hageja ema sissetulek umbes 700 eurot kuus. Seega ei ole eluliselt usutav, et hageja ema kulutas praktiliselt kogu oma sissetuleku ühe lapse ülalpidamiseks. Veelgi enam, hageja emal on ka xxxx poeg eelmisest suhtest, keda hageja ema kostjale avaldatu kohaselt üksinda üleval peab. Seega on hageja ema ülalpidamisel kaks last, mistõttu ei ole hageja emal oma sissetuleku suurusest tingituna mitte kuidagi võimalik kulutada 584 eurot hageja ülalpidamiseks ning 584 eurot oma poja ülevalpidamiseks.
  1. PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärk tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Eeltoodust tuleneb, et lastetoetuse näol on tegu sihtotstarbelise toetusega, mille eesmärgiks on lapse kulude osaline hüvitamine. HAGEJA SEISUKOHT
  3. detsembril 2020 esitatud seisukohas hageja täpsustas hagiavalduse resolutsiooni ning palus välja mõista A. M.’lt alaealisele lapsele S. M.’le elatise võlgnevus alates 01.05.2020 kuni 01.11.2020 summas 1 502 eurot ja jooksev elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni tema täisealiseks saamiseni. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõude aluseks PKS §
  4. Hageja nõuab kostja poolt täitmata jäänud elatise tasumist, hageja ei nõua kahju hüvitamist. Kuna hageja ei nõua kahju hüvitamist, ei ole hagejal ka mitte mingit kohustust tõendada kahju suurust ja kostja käitumist tekkinud kahju põhjusliku seosena.
  5. Kostjal ei ole olnud mitte mingit alust eeldada, et hageja ei hakka kostjalt elatist nõudma. Väide, justkui tuleks võlgnetava elatise välja mõistmiseks teha kostjale enne kohtusse pöördumist nõue, ei ole käesolevas vaidluses põhjendatud. Täiesti meelevaldne on kostja väide, et lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem peab järjepidevalt nõudma kohustatud isikult ülalpidamiskohustuse täitmist. Kostja on jätnud tähelepanuta, et Riigikohus selgitab, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest. Ulatuslikuks nõudeks ei saa pidada elatise nõudmist miinimummääras 4 kuu eest. Lapse ema on kohaselt hakanud elatise ja elatise võlgnemise tasumist nõudma.
  6. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks lapse elatise tasumiseks kokkuleppe, et kostja tasub elatise arvelt mingeid muid kulusid PKS § 100 lg 3 mõistes. Seda ei lükka ümber kostja poolt R. A.’ile tehtud ülekanded selgitusega maja laen, panga väljavõte, et kostja on teinud Eesti Energia AS-ile makseid ega ka see, et kostja on tasunud AS-ile Rakvere Vesi veearveid. R. A. ja A. M. on kinnisasja kaasomanikud ning kuidas nad jaotavad kinnisasja majandamise kulusid ei ole elatise vaidluse teema.
  7. Hageja nõude aluseks on PKS § 101 lg
  8. Eelduslikult ongi lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13; 26.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Seega ei ole hagejal vaja lapse ülalpidamiseks elatise nõuet selles ulatuses põhjendada. Hageja ei pea esitama tõendeid, et kostja poolseid vastuväiteid tõendada.

§ 394lg 2 p 3 sätestab, et kostja vastus peab sisaldama tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. 4

(11)2-20-133215
  1. Peretoetuse saamine ei ole kohtule kohustuseks elatise vähendamiseks. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli PHS § 17 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. KOSTJA SEISUKOHAD
  3. jaanuaril 2021 ja
  4. aprillil 2021 esitatud seisukohtades kostja ei nõustunud hageja vastuväidetega ning on seisukohal, et need ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks. Kostja tõi täiendavalt, et hageja tagasiulatuva elatise nõue perioodist 01.05.2020 – 01.11.2020 on ekslik. Lisaks on hageja nimetatud nõude periood arusaamatu. 28.12.2020 menetlusdokumendis märgib hageja: Ulatuslikuks nõudeks ei saa pidada elatise nõudmist miinimummääras, teiseks on lapse ema esitanud elatise nõude juba 03.09.2020 ja seega nõuab ema võlgnevust vaid 4 kuu eest. Maikuust novembrini on seitse kuud, mitte neli kuud. Hageja on tagasiulatuva elatise nõude perioodi märgitud valesti.
  5. Hageja väide, et pooled ei ole koos elanud, on teadvalt vale. Pooled elasid koos 12 aastat ja kostja kolis hageja juurest ära, mitte mais, vaid juulis 2020.a. Kuni juulini 2020.a pidas kostja lapsega koos elades last vahetult ülal. Nimetatu on mh tõendatav kostja pangakonto väljavõttega, millest tulenevalt hakkas kostja R. A.a’le elatist tasuma alles augustis 2020.a vastavalt poolte lahkumineku järgselt sõlmitud elatise tasumise kokkuleppele. Seega kuivõrd septembris esitas hageja ema hagiavalduse kohtusse, siis isegi tagasiulatuva nõude olemasolul ei oleks tal õigust nõuda kostjalt tagasiulatuvat elatist enam kui vaid hüpoteetiliselt 2020.a augusti eest, mil kostja enam lapsega koos ei elanud.
  6. Justiitsministeeriumi poolt tellitud, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi poolt koostatud ning 2020.a veebruaris avaldatud „Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs, analüüsib põhjalikult erinevas Eesti piirkonnas ja erinevas vanuses laste vajaduspõhise elatise suurust. Nimetatud analüüs on ka aluseks käesoleval ajal menetluses oleval perekonnaseaduses sätestatud elatise regulatsiooni muutmise eelnõul, sh elatise summa lahti sidumisel seadusjärgsest töötasu miinimumist. Analüüsi leheküljel 38 toodud koontabelist nähtub, et 36 aastase väljaspool Tallinna elava lapse standardeelarve on 319 eurot, mis on isegi vähem, kui kostja on hageja ülalpidamiseks tasunud ja on valmis edaspidi tasuma. Miinimumelatis 2019.a seisu lõpuga oleks analüüsi leheküljel 47 nähtuvalt 3-6 aastase lapse puhul keskmiselt 164 eurot kalendrikuus. Arvestades, et lapse emaga elab veel koos ka ema teine laps, siis mastaabisäästu arvestades tuleks analüüsi lehekülje 51 asuva tabeli 12 kohaselt korrutada miinimumelatis mastaabisäästu kordajaga – 0,81, mille tulemusel oleks hageja keskmiseks põhjendatud miinimumelatiseks 132.84 eurot kalendrikuus. Ka nimetatud analüüsist nähtuvalt on põhjendatud lapse elatise summa arvestamisel lisaks lapse vanusele, elukohale jms arvesse võtta ka riiklik lapsetoetus ning eemal elava vanemaga veedetud päevade kulu, mida nimetatud vanem kannab lapse suhtes vahetult. Eeltoodust nähtuvalt ei ole formaalselt esitatud miinimumelatise nõue käesoleval juhul põhjendatud ühegi lapse huvidest lähtuva objektiivse argumendiga, mistõttu ei ole seda võimalik esitatud kujul rahuldada.
  7. Juhul, kus lapsega koos elav vanem tugineb nõude esitamisel pelgalt formaalselt seaduse sättele ja keeldub lapse tegelikke ning vajalikke ülalpidamiskulusid tõendamast ja isegi põhistamast ning tema sissetulek on väiksem, kui kogu lapse väidetav igakuine kulu kokku, on põhjendatud kahtlus eeldada, et ta tegelikkuses nõutud osas ise lapse ülalpidamiskulusid ei kanna. Nõudes lapsele elatist teiselt vanemalt 5
(11)2-20-133215 summas, milles elatist nõudev vanem ise tegelikkuses lapse ülalpidamiskulusid ei kanna, on mh vastuolus ka PKS § 116 lõikega 1, mille kohaselt on vanematel oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ka lapsest eemal elaval vanemal on õigus teada, millest koosnevad lapse väidetavad igapäevakulud ja nõuda teiselt vanemalt tõendeid, et ta on neid kulutusi tegelikkuses kandnud.
  1. Riigikohus on ka sedastanud, et elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra on alust olukorras, kus lapse tegelikud ja vajalikud kulud ei moodusta kokku Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära summat koos lapsetoetusega. Nt nagu käesolevas olukorras, kus lapse tegelikud ja põhjendatud kulud olid vanemate kooselu ajal ca 360 eurot kalendrikuus ja väidetavalt kostja ära kolimisest arvates on hüppeliselt kerkinud ulmelise 644 euroni.
  2. Vastuses hagile esitas kostja kohtule taotluse lapsetoetusest 50% (30 eurot) kostja vastu esitatud nõudest mahaarvamiseks. Hageja on oma vastuses vaielnud kostja nõudele vastu, kuid hageja vastuväited on paljasõnalised ega lükka ümber kostja poolt viidatud Riigikohtunike seisukohti, mille kohaselt aetakse riikliku lapsetoetuse arvelt lapse vajadusi, mis tuleb kasuks mõlemale vanemale. Seega lapse ema on olukorras, kus ta justkui peaks kandma lapse kulusid vaid summas 232 eurot kuus (292 – 60), ent lapse isa peaks justkui kandma kulusid summas 292 eurot.
  3. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemalt elatise väljamõistmisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanema ülejäänud lapsed ei tohi elatise väljamõistmisel jääda kehvemasse olukorda, kui laps, kelle kasuks elatis välja mõistetakse. Erinevalt hageja vastupidistest väidetest, ei ole asjaolu, et kostjal on ka teine laps, käesolevas vaidluses asjakohatu, vaid nimetatud asjaolu kuulub elatise võimalikul väljamõistmisel arvestamisele. Kostja tasub ka oma teisele lapsele elatist summas 150 eurot kalendrikuus ja täiendavate põhjendatud kulutuste tekkimisel ka enam. Seega ei ole ühegi argumendiga põhjendatud hagejale elatise väljamõistmine suuremas summas kui 150 eurot kalendrikuus. Arvestades ka asjaolu, et nimetatud summat on kostja lapsele lisaks lapse elamiskuludele igakuiselt tasunud ning ei ole seega oma ülalpidamiskohustust rikkunud, on hageja elatise nõue täies ulatuses alusetu ja tuleb seega jätta rahuldamata.
  4. Kostja teatas, et 24.03.2021 kohtumäärusega kinnitati hageja vanemate kohtulik kompromiss hageja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Vanemad leppisid hageja suhtlemiskorras kokku viisil, et hageja elab peaaegu võrdselt mõlema vanema juures, seega on lapsel vahelduv elukoht. Terve suve ja kõik tähtpäevad ning pühad veedab laps vanemate juures võrdselt. Tavapärase suhtlemiskorra puhul on laps emaga enam vaid iga kahe nädala tagant kahe päeva võrra. Seega on taastunud endine olukord, kus isa veetis lapsega pärast vanemate lahkuminekut enam-vähem võrdse aja emaga.
  5. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et olukorras, kus laps veedab vanematega võrreldava aja, ehk elab mõlema vanema juures, tuleb asuda seisukohale, et vanemad peavad last vahetult ülal ning elatise väljamõistmiseks kohtus teiselt vanemalt puudub alus. Nii on olukord ka käesoleval juhul. Seega nähtub ülaltoodud kohtulahendist, et lapsel on vahelduv elukoht ning kostja täidab lapse suhtes igakuiselt oma ülalpidamiskohustust, pidades last vahetult ülal, mistõttu ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust rikkunud ning puudub alust kostjalt elatise väljamõistmiseks. KOHTUISTUNG
  6. Kohtuistungil hageja esindajad selgitasid, et laps viibib isa juure ühes kuus 8 ööpäeva ja 8 tundi. Ülejäänud 21 päeva viibib laps ema juures. Hageja nõue on 200 eurot ehk keskmiselt 10 eurot päeva 6
(11)2-20-133215 eest (292:30). Hageja täpsustas, et kuna 06.09.2020 on esitatud maksekäsu kiirmenetlus, siis hageja palub tagasiulatuvat elatist 2020 mai, juuni, juuli, augusti eest. Hagejal ei ole vaidlust, et kostjal ka teine laps. Ei ole vaidlust, et kostja maksab 150 eurot teisele lapsele. Vaidlust kostja palgasuuruse ja kostja kohustuste üle ei ole. See, et kostja sissetulek on 600 eurot, ei vabasta teda ülalpidamise maksmisest. Kostjal on muu vara, mille arvelt elatist katta. Hageja jäi nõude juurde, palus välja mõista elatis miinimaalmääras ja arvestada isa juures viibitud päevad.
  1. Kostja ja tema esindaja selgituste kohaselt tegelikult praeguse suhtluskorra järgi elab laps sisuliselt 48/52% mõlema vanema juures ja kostja ei peaks midagi maksma. Vanemate kooselu lõppes alles juulis. Kuna hagi esitati alles septembris, siis elatist oleks õigus nõuda ainult augusti eest, mil isa juba maksis 150 eurot. Maksimaalselt, mida hageja saaks nõuda, oleks ainult augusti eest. Kostja palus arvestada ka seda, et lapse emale laekub lapsetoetus. Laps viibib mõlema vanema juures keskmiselt 12 päeva. Ülejäänud 6 päeva eest kuus on põhjendatud elatise väljamõistmine 9,7 eurot päevas. Kostja palus jätta hagi kas rahuldamata või alternatiivsel mitte rahuldada suurema ulatuses kui ümmarguselt 60 eurot kalendrikuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja ja poolte esindajate seletused kohtuistungil, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Hagiavalduse kohaselt S. M. (hageja) on sündinud xxxx. Tema vanemateks on A. M. (kostja) ja R. A.. Hageja elab koos emaga. Nende asjaolude üle pooltel vaidlust ei ole.
  4. Hageja nõudeks on elatise väljamõistmine. PKS § 96 esimese lause kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kuna hageja põlvneb kostjast, siis üldjuhul on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist. Samas see veel ei tähenda, et selles tingituna hagi tuleb rahuldada hageja poolt nõutud ulatusest ja ajast alates.
  5. PKS § 97 p 1 tulenevalt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
  6. jaanuarist 2020.a 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot.
  7. PKS § 101 lg 1 toodud miinimummääras elatise nõudmisel ei pea hageja oma vajaduste suurust tõendama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07 p 13 ja 3-21-33-11 p 19). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuse punktis 20 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses 7
(11)2-20-133215 ka siis, kui vanemad elavad lahus. Tsiviilasjas 2-16-135 17.01.2018 tehtud kohtuotsuse punktis 12.
  1. on Riigikohus viidates varasematele kohtulahenditele rõhutanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada.
  2. Hageja esitas 03.09.2020 Pärnu Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses võlgnikult (kostjalt) 292 euro elatise saamiseks alates avalduse esitamisest. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt elab ta igakuiselt 8-10 päeva lapsega koos ja osaleb lapse ülalpidamises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 2 tulenevalt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses tagasiulatuva elatise väljamõistmist taotlenud.

§ 491

lg 1 teise lause kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Maakohtu arvates, kuigi

§ 491

lg 1 kolmas lause ei välista elatise tagasiulatuvalt nõudmist seaduses sätestatud ulatuses hagimenetluses, praeguses olukorras ei olnud maksekäsu kiirmenetluses elatise nõudmiseks avalduse esitamine otstarbekas. Asjas esitatud asjaolude järgi kostja näol ei ole tegemist isikuga, kes elatise maksmise kohustustest kõrvale hoidis. Kuna kostja täitis hageja ülalpidamiskohustuse osaliselt muul viisil kui raha maksmisega ning ka osaliselt elatise rahas tasumisega, siis oli sellises olukorras ainus kohane ja mõislik lahendus elatise väljamõistmiseks hagiavalduse esitamine. Hageja esitas hagiavalduse kohtu nõudel alles 22.10.2020. 34.

§ 438

lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Seega käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas hageja vajaduste rahuldamiseks kulub pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära; 2) kas kostja kui kohustatud isiku varaline seisund võimaldab maksta hageja ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimumulatuses; 3) kas esinevad alused elatise määra vähendamiseks; 4) kas ja kui suures ulatuses peab kostja maksma elatist rahas olukorras, kus laps kuni 12 päeva kuus elab koos kostjaga ja on sellel ajal kostja vahetul ülalpidamisel. 35. Riigikohus on 19.04.2017 otsuse 3-2-1-15-17 punktis 12 lg 2 selgitanud, et vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 24.10.2012 otsuse 3-2-1-118-12 punktis 15 on Riigikohus väljendanud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnatuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd elatis peab olema ja saab olla, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. 8

(11)2-20-133215
  1. Pooltel on tekkinud vaidlus selle üle, millised on hageja igakuised tegelikud vajadused. Kostja vaidleb hagile muu hulgas põhjusel, et hageja seaduslik esindaja ei ole võimeline hageja vajaduste rahuldamiseks kandma kulutusi 644 eurot kuus (2 x 292 eurot + 60 eurot lapsetoetus). Hageja esindaja esitas kohtule lapse nimel taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles märkis enda keskmise sissetulekuna 1 034.20 eurot kuus, s.h töötasu 505 eurot, peretoetus 139.18 eurot, kostja poolt hagejale makstav elatis 125 eurot, internetis müüdavate lasteriiete ja mänguasjade tulu 265.02 eurot (dtl 93). Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on hageja seadusliku esindaja sissetulekuks keskmiselt 600-700 eurot kuus (dtl 255). Hageja ema ülalpidamisel lisaks hagejale on veel üks alaealine laps, kes ei ole kostja laps. Hageja seaduslik esindaja, kostja vastuväidetele vaatamata, ei suutnud selgitada, kuidas sai ta oma sissetulekust keskmiselt 867 eurot kuus (1 034.20 + 700) : 2, kulutada hageja ülalpidamiseks 644 eurot kuus. Sellega on kohus tuvastanud, et hageja vajadused tegelikult ei ole 644 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja varaline seisund ei võimaldanud tal kulutada hageja ülalpidamiseks rahalisi vahendeid summas 644 eurot kuus, sest sellisel juhul jääks hageja seadusliku esindaja ja tema teise lapse vajaduste rahuldamiseks üksnes 223 eurot (867 – 644). Sellega on kohus tuvastanud, et hageja elulaadi arvestades ei ole põhjendatud hageja ülalpidamiseks minimaalmääras elatise väljamõistmine.
  2. PKS § 100 lg 1 alusel ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja on teatanud, et hageja elab igakuiselt 8-10 päeva, suvel poole aja, kostja juures, mil kostja täidab hageja ülalpidamiskohustuse otseselt. Viru Maakohtu 24.03.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-13557 lõpetati menetlus R. A.i avalduses suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja määrati vanemate kokkuleppel kindlaks, et laps (S. M.) viibib paaris nädala nädalavahetustel ehk igal teisel nädalavahetusel isa juures kolmapäevast pühapäevani. Lisaks veedab laps isaga paaritul aastal jõulud, isadepäeva, suvel elab laps vaheldumisi mõlema vanema juures (dtl 234, 235). Lapse ema on kohtuistungil kinnitanud, et laps viibib isa juures keskmiselt 9 päeva kuus (dtl 261). Kohus leiab, et tegelikult 2-20-13557 asjas tehtud määrusest tulenevalt viibib laps isa juures suvekuudel (juuni-august) 46 päeva (92 päeva : 2) ning ajavahemikus september- mai 97 päeva (273 päeva : 7 : 2 x 5) ehk keskmiselt 11 päeva kuus. Kokku veedab hageja kostja juures keskmiselt 12 päeva kuus (46 + 97 ) : 12 kuud. Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult ei pea kostja hageja ülalpidamiseks maksma elatist igakuiselt keskmiselt 12 päeva eest.
  3. Kostja on teatanud, et tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, kellele maksab ta elatist vastavalt kokkuleppele lapse emaga summas 150 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt ta on selles summas üle kandnud raha A. L. M.le (dtl 238). Nimetatud asjaolu üle vaidlust ei ole. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  4. Kohus on kohustanud kostjat esitama tõendeid kostja varalise seisundi ja kohustuste kohta. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt ajavahemikus aprill 2020 kuni märts 2021 sai kostja töötasu S OÜ-st ja W OÜ-st 9 kuu eest kokku 5 723.32 eurot ehk keskmiselt 636 eurot (dtl 240). Kohtuistungil on kostja kinnitanud, et tema sissetulekuks on töötasu 600 eurot kuus (dtl 255). Vaidlust kostja töötasu suuruse üle ei ole. Kohus leiab, et kostja ei ole võimeline töötasust maksta hagejale miinimumelatist, sest sellises 9
(11)2-20-133215 ulatuses elatise väljamõistmisel jääks kostja ja tema teise lapse ülalpidamiseks kokku 344 eurot (636 – 292) ehk kummalegi 172 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks vähendada elatise määra ja loeb põhjendatud elatiseks hageja ülalpidamiseks 212 eurot (636 : 3) ehk keskmiselt 7.06 eurot päevas (212 : 30). Kuna keskmiselt 12 päeva kuus elab hageja kostja juures, siis ei pea kohus vajalikuks selle aja eest kostjalt elatist rahas välja mõista. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja ülalpidamiseks summas 127.08 eurot (18 päeva x 7.06 eurot).
  1. Kostja on üle kandnud hageja ülalpidamiseks elatist alates septembrist 2020 kokku kuni märtsini 2021 igakuiselt 150 eurot (v.a oktoober 202, mil kanti üle 110 eurot) kokku summas 1 010 eurot (6 x 150 + 110) (dtl 239) ehk keskmiselt 144.85 eurot (1 010 : 7). 08.04.2021 esitatud seisukohas on kostja teatanud, et ta on kahes kalendrikuus maksnud hagejale raha 150 eurost väiksemas summas, kuna on nendel kuudel kulutanud lapse vahetule ülalpidamisele tavapärasest enam (dtl 203). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks elatis alates 01.05.2021 igakuiselt summas 127.08 eurot. Hagi sellises ulatuses rahuldamisel sisuliselt kannavad mõlemad vanemad hageja ülalpidamiseks 212 eurot ja lisaks peab hageja ema kulutama hageja ülalpidamiseks lapsetoetuse 60 eurot. Kohtu arvates 484 eurost (212 x 2 + 60) kuus piisab nelja-aastase hageja vajaduste rahuldamiseks. Hagiavalduses kinnitab hageja, et kostja tasus hagejale elatist summas 150 eurot kuus vastavalt kokkuleppele lapse emaga (dtl 30). Kuna elatis on tasutud vanemate kokkuleppel, ei pea kohus seni tasutud elatist ümber arvestama.
  2. Hageja on elatise 292 eurot kuus väljamõistmise nõudmisel tuginenud selle, et kostjal on vara, mille arvelt elatist maksta. Kostja tõendite kohaselt kuulub talle: 1) ½ osa kinnisasjast elamuga aadressil xxxx. Teine osa kaasomandist kuulub lapse emale ja tegemist on hageja osalise elukohaga; 2) elamumaa aadressil xxxx, pindalaga 861 m2; 3) korteriomand aadressil xxxx; 4) garaažiboks aadressil xxxx; 5) sõiduk xxxx, väljalaskeaasta 2008; 5b) mootorratas xxxx, väljalaskeaasta 2003; 6) mootorratas xxxx, väljalaskeaasta
  3. Kostjal on korteriomandi xxxx, laenukohustus, laenujääk 59 984.35 eurot, kostja laenumakse koos põhiosa ja intressiga 280 eurot kuus, kindlustusmakse 6.71 eurot kuus ja korteriühistu arved keskmiselt 147.28 eurot, elektrienergia tasu ca 17.08 eurot kuus ning võrgutasu 14.16 eurot kalendrikuus. Garaažiboksiga xxxx kaasneb kostjale liikmemaks 213.43 eurot aastas ehk 17.78 eurot kuus. Maakohtu arvates hageja senist elulaadi arvestades ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine eelmisest punktist toodust suuremas ulatuses.
  4. Mis puudutab tagasiulatuva elatise väljamõistmist, siis PKS § 108 tulenevalt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi 3-2-1-13612 punktis 12 selgitanud, et PKS § 108 mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja ei ole toonud ühegi mõistlikku põhjust, miks ta kohe kostja vastu nõuet esitada ei saanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal tegelikult vanemad hakkasid lahus elama. Kostja väidab, et kuni juulikuuni 2020 elasid vanemad koos lapsega Rakveres ja augustist alates on kostja tasunud lapse ülalpidamiseks elatist. Hagiavalduses väidab hageja, et kostja lahkus pere ühisest elukohast aprillis
  5. 16.11.2020 menetlusdokumendi punktis 2.
  6. kostja kinnitab, et hageja vanemad elasid kuni käesoleva aasta
(2020)mai kuuni koos ning kasvatasid last ühiselt (dtl. 46). Edasises menetluses on kostja väitnud, et vanemad elasid koos kuni 2020 juulikuuni.

§ 231

lg 3 sätestab, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest 10

(11)2-20-133215 asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ole kostjal enam võimalik tagasi võtta asjaolu, et vanemad elasid koos kuni 2020 aasta maikuuni. Kostja on 18.08.2020 on üle kandnud selgitusega „S. elatis“ 100 eurot (dtl 239). Kuna 2020.a juuni ja juuli kuu eest ei ole kostja elatist maksnud, siis tagasiulatuva elatise osas on põhjendatud kostjalt välja mõista 254.16 eurot (2 x 127.08). Lisaks tuleb kostjalt välja mõista 2020 augusti kuu eest elatise vahena 27.08 eurot (127.08 -100). Kohus ei nõustu kostjaga kostja poolt vanemate ühisvaraga seoses tekkinud kohuste osaliselt tasumise tõttu tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise vajaduse kohta. Maakohtu arvates vanemate vahelised varalised kohustused ei puutu käesolevasse vaidlusesse, neid saab arvestada ühisvara jagamisel. Seega rahuldab kohus hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõudes summas 281.24 eurot. 43. Kohus peab vajalikuks märkida, et vaidluse olemus ja menetlusosaliste suhteid arvestada, üritas kohus tulenevalt

§ 4lg 4 saavutada menetluses kompromissi.

Kostja nõustus kompromissi korras tasuma elatist kohtu poolt pakutud summas 130 eurot kuus. Kompromiss jäi saavutamata hageja esindajatest tulenevatel põhjustel, kes ei nõustunud elatise summa vähendamisega alla 150 eurot kuus alates aprillist 2021. Menetluskulud 44.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 45.

§ 103

lg 4 p 1 kohaselt ülalpidamisasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on nõue seadusest tuleneva vanema ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealise lapse suhtes.

§ 164

lg 1 järgi ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesolevas menetluses esindab hagejat esindaja riigi õigusabi korras. Kostja on kohtuistungi teatanud, et ei esita menetluskulude nimekirja ja ei nõua menetluskulude hagejalt väljamõistmist.

§ 162

lg 4 alusel kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selle sätte alusel kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 46. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.