← Eesti

3-20-999/37

Obsah (4)§ 47§ 46§ 238§ 2281

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-20-999 16. juu

) § 47 lg

  1. Vaide esitamist ja selle menetlust ei saa pidada kaebetähtaja ületamise mõjuvaks põhjuseks.
  2. Keskkonnaamet leidis vastuses samuti, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, ning palus asja menetluse lõpetada. Kaebaja sai vaidlusalustest haldusaktidest teada
  3. veebruaril 2020, tutvus nendega enda väitel
  4. märtsil 2020 ja esitas kaebuse alles
  5. mail
  6. Kuna kaebajal polnud enam vaide esitamise õigust, pidanuks ta pöörduma kaebusega kohe halduskohtusse. Kaebetähtaja ennistamiseks alust ei ole. Enam kui 10 a vanuste haldusaktide vaidlustamise võimaldamine oleks vastuolus õigusrahu ja õiguskindluse kaitsmise eesmärkidega.
  7. Ka AS Mikskaar oli vastuses seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, ja palus menetluse lõpetada. Kuna kaevandamisloa taotlustest ja väljaandmisest on teavitatud kehtinud seadustes nõutud viisil, pidi kaebaja neist teadlik olema enne
  8. a. Kaebaja ületas vaidetähtaega ka juhul, kui sai lubadest teada alles
  9. veebruaril
  10. Pole eluliselt usutav, et kaebaja sai lubadega tutvuda alles
  11. märtsil
  12. Juba
  13. veebruaril 2020 jagati Facebooki Kolga-Jaani kogukonna grupis, mille liikmeks on ka kaebaja, teavet vaidlusaluses rabas
  14. veebruaril 2020 toimuva kogunemise kohta, ning kaebaja reageeris üleskutsele. Teatele oli lisatud Maa-ameti kaardirakendusest pärinev foto turbamaardla alast. Seega pidi kaebaja olema lubadest teadlik juba 2

(9)3-20-999 hiljemalt
  1. veebruaril
  2. Keskkonnaload, sh vaidlusalused kaevandamisload, on avalikult kättesaadavad arvutivõrgus KeA kodulehel. Kaebaja kuulub ka MTÜ-sse Niilusoo, mis on asutatud mh eesmärgiga takistada vaidlusalust kaevandamist. MTÜ asutamiskoosolek toimus juba
  3. märtsil 2020, kaebaja oli ühingu asutaja ja valiti ka juhatusse. Seega pidi ta lubadega olema tutvunud enne
  4. märtsi
  5. Isegi kui eeldada, et kaebaja sai lubadest teada
  6. märtsil 2020 (millega kolmas isik ei nõustu), siis ei olnud tal
  7. aprillil 2020 enam vaide esitamise õigust HMS § 77 ja § 34 lg 3 järgi, mistõttu ei peatunud kohtusse pöördumise tähtaeg vaidemenetluse ajaks. Kaebaja pole vaidlustanud KeA
  8. aprilli
  9. a vaide tagastamise käskkirja, mistõttu on vaideotsus kehtiv. Tähtaja ennistamise aluseid ei esine. Pussi talu omanikul M. Hannustil oli info olemas juba jaanuaris 2020 ning
  10. veebruaril 2020 tehtud päringusse märkis ta ka kaevandamislubade numbrid, seega pidi talle selleks ajaks lubade sisu teada olema.
  11. Tallinna Halduskohus jättis
  12. septembri
  13. a määrusega rahuldamata KeA, Keskkonnaministeeriumi ja AS Mikskaar taotlused lõpetada asja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 1), luges kaebuse tähtaegseks ja jätkas asja menetlusega (p 2), muutis
  14. juuni
  15. a määruse resolutsiooni ja tunnistas vastustajaks KeA (p 3) ning kõrvaldas menetlusest Keskkonnaministeeriumi (p 4). Halduskohtu hinnangul tagastas KeA vaide õigusvastaselt, jättes välja selgitamata, millal kaebaja kaevandamislubadest teada sai või oleks pidanud teada saama. Seetõttu ei ole KeA-l võimalik õiguspäraselt tugineda HMS §-le 77 koosmõjus § 34 lg-ga
  16. HMS ei seo vaide esitamise tähtaega mitte haldusakti andmise kuupäevaga, vaid vaide esitaja poolt haldusaktist teadasaamise kuupäevaga. Vaide õigusvastase tagastamise tõttu kohaldub

§ 47lg 2 ning kaebus on esitatud tähtaegselt. Ke

A ja kolmanda isiku seisukoht, et kaebaja pidi pöörduma vaide esitamise asemel otse kohtusse, oleks õige juhul, kui tal puudunuks vaide esitamise õigus. Praegu sellist olukorda polnud. KeA ja Keskkonnaministeerium leiavad ekslikult, et kaebajat ei tulnud menetlusse kaasata ja ta pidanuks ise jälgima AT-d. Kaevandamisloa ja KMH menetlustele kehtib lisaks eriseadustele ka HMS, mille § 11 lg 1 p 3 määratleb menetlusosalisena kolmanda isiku. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (KeHAS) § 16 lg 1 p 3 järgi tulnuks piirinaabrid, sh kaebaja, kaevandamislubade menetlusse kaasata. Usutavad on kaebaja väited, et ta sai lubadest teada Pussi talu omaniku kaudu

  1. veebruaril
  2. Menetlusosalised pole esitanud tõendeid, mis veenaks kohut, et kaebaja pidi lubadest olema teadlik varem. See, millal Pussi talu omanik lubadest teada sai, ei oma tähtsust. Kuigi kaebaja ei vaidlustanud kohtus eraldi vaide tagastamise käskkirja, omab selle otsuse õiguspärasus tähendust kaebetähtaja kontrollimisel. Vaide tagastamise otsuse tühistamise nõue ei ole selleks vajalik.
  3. KeA esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja uue määrusega haldusasja menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada.
  4. Kolmas isik esitas samuti määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha asjas uue määruse, millega lõpetada menetlus või alternatiivselt tagastada kaebus.
  5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  6. oktoobri
  7. a määrusega kolmanda isiku tõendite kogumise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas KeA ja kolmanda isiku määruskaebused (p 2), tühistas halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 (p 3), tegi uue määruse, millega luges kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes, jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas asja menetluse (p 4) ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 2160 eurot (p 5). Määrust põhjendati järgmiselt. 12.1.

§ 47lg-s 2 sätestatud kaebetähtaeg laieneb kaebajale üksnes juhul, kui tema vaie on tagastatud õigusvastaselt. Ke

A aga tagastas kaebaja vaide õiguspäraselt. KeA vaideotsuse 3

(9)3-20-999 põhjendustest ei nähtu tõesti, et vastustaja oleks kindlaks teinud, millal möödus vaide esitamise tähtaeg. Sellele vaatamata on vaideotsuse lõppjäreldus õige. 12.2. Haldusaktist teadasaamise ajaks tuleb üldjuhul lugeda selle teatavakstegemise aeg. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile ning see võimaldab haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-10-04, p 13, ja nr 3-3-1-80-15, p 11). Vaidlust pole selle üle, et kaevandamislubasid pole kaebajale teatavaks tehtud. Kaebuse tähtaegsuse seisukohalt pole praegusel juhul oluline, kas load tuli kaebajale teatavaks teha või ta kaasata haldusmenetlusse.

§ 46

lg-st 7 tuleneb, et isik, kellele pole haldusakti teatavaks tehtud, kuid kes on saanud haldusaktist muul viisil teada, peab astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-52-00 ja nr 3-3-1-25-09, p 11). 12.

  1. Kaebaja sõnul sai ta vaidlusaluste lubade olemasolust teada suuliselt M. Hannusti kaudu
  2. veebruaril 2020 ja lubadega tutvuda
  3. märtsil
  4. Kaebaja viivitas alates
  5. veebruarist 2020 ebamõistlikult kaua haldusaktide hankimisega. Kaevandamisload on elektrooniliselt kättesaadavad KeA kodulehel https://eteenus.keskkonnaamet.ee/. Soovi korral saanuks kaebaja lubadega tutvuda juba nendest teadasaamise päeval või lähipäevil. Kaebaja pole esitanud veenvaid põhjendusi, mis takistas tal aktidega viivituseta tutvuda. Kuna kaevandamisload on kõigile isikutele elektrooniliselt kättesaadavad, pole põhjust lähtuda Riigikohtu halduskolleegiumi asjas nr 3-3-1-3-13 tehtud määrusest, mille järgi tuleb teatavaks tegemata haldusakti puhul pidada mõistlikuks ajavahemikuks kohtusse pöördumiseks kahte kuud (30 päeva haldusakti väljanõudmiseks ja seejärel 30 päeva kaebuse esitamiseks). See Riigikohtu lahend on asjakohane üksnes juhul, kui haldusakti väljanõudmiseks tuleb haldusorgani poole pöörduda. Arvutivõrgu kaudu avalikult kättesaadava haldusakti leidmiseks ei saa aga mõistlikult kuluda üle paari päeva. 12.
  6. Kaebaja otsustas tutvuda lubadega M. Hannusti kodus
  7. märtsil 2020 ja esitas seejärel vaide
  8. aprillil
  9. Arvestades eelnenud mõttekäiku, tulnuks vaie esitada hiljemalt aprilli esimese nädala jooksul. Kaebaja ületas vaiet esitades HMS §-s 75 sätestatud tähtaega. 12.
  10. Kuna kaebaja esitas vaide tähtaega rikkudes, ei saanud kaebuse tähtaegsuse küsimuses juhinduda

§ 47lg-st 2, vaid tuli lähtuda § 46 lg-st 1.

Seega on kaebus esitatud tähtaega ületades. 12.

  1. Kaebetähtaega pole alust ennistada. Kuigi ringkonnakohtul pole andmeid kaebaja õigusalaste teadmiste kohta, ei saa kaebajat pidada isikuks, kes ei olnud võimeline selgitama ise välja vaidluse algatamise korda ja vaidlustamise tähtaega või vajaduse korral otsima õigel ajal professionaalset õigusabi. Kaebaja pole esile toonud objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid, mis oleks võinud takistada kaebetähtaja järgimist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja esitas määruskaebuse, Määruskaebuse põhiväited on järgmised. milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada. 13.
  3. Ringkonnakohtu seisukoht, nagu viivitanuks kaebaja ebamõistlikult kaua haldusaktide hankimisega, on väär. Vaide ja kaebuse tähtaegsuse seisukohalt on määrav, millal oli kaebajal võimalik tutvuda haldusakti sisuga (ja selle aluseks olnud KMH aruandega). Ainuüksi kaevandamisloa andmise faktist teadmisest ei piisa. Kaebaja ei teadnud ja iga kodanik ei peagi teadma, 4

(9)3-20-999 et kaevandamisload on avalikud. Kaebaja rõhutab ka, et KMH aruanne ei olnud varem kättesaadav – see laeti üles alles M. Hannusti teabenõudele vastates. 13.
  1. Riigikohus on rõhutanud, et kaalukatest otsustest tuleb avalikkust teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt, iseäranis keskkonnaalaste otsuste puhul (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-31-03, p 26). Kaebuse (analoogiliselt ka vaide) esitamise tähtaeg ei saa hakata kulgema varem, kui mõistlikult käituval kaebajal oleks üldse võimalik aru saada, et rikutakse tema õigusi. 13.
  2. Asjaolusid arvestades oli mõistlik hankida vaidlusalused haldusaktid ja nendega seotud KMH aruanne M. Hannusti abil, kes oli dokumendid KeA-lt juba välja nõudnud. Kaevandamisload polnud iseseisvalt otsides hõlpsasti leitavad. Kaebaja hankis dokumendid vähem kui kahe nädalaga – seda ei saa pidada ebamõistlikuks ajaks. 13.
  3. Lubade vaidlustamine ei riiva kuigi oluliselt kolmanda isiku õiguskindlust. Kuigi load on väljastatud juba
  4. ja
  5. aastal, ei ole AS Mikskaar senini kaevandamist alustanud. Kehtiv MaaPS § 71 lg 2 võimaldaks sellises olukorras load kehtetuks tunnistada. 13.
  6. Ringkonnakohus mõistis kaebajalt põhjendamatult välja kolmanda isiku õigusabikulud. Kolmandal isikul ei olnud kohustust menetluses seisukohti avaldada, arvestades ka, et ettevõtte poolel oli vastustajana KeA ja et vaidlus on seni käinud üksnes tähtaja üle. Samuti mõistis ringkonnakohus põhjendamatult välja halduskohtud kantud kuludest suuremad apellatsioonimenetluse kulud, seda enam, et kolmanda isiku esindajad kulutasid ringkonnakohtus aega asjasse mitte puutuvate dokumentide välja nõudmisele ja analüüsimisele. Arvesse tulnuks võtta Aarhusi konventsiooni art 9 lg-t 4 ning Euroopa Kohtu (otsused asjades C-260/11 Edwards ja Pallikaropoulos ja C-530/11 komisjon vs. Ühendkuningriik) ja Riigikohtu (otsus asjas nr 3-3-1-67-14) praktikat.
  7. Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, jäädes ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kaebaja viivitas ebamõistlikult kaua haldusaktide hankimisega. Kaebeõiguse tagamiseks peab isik astuma mõistliku aja jooksul kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Kaevandamisload on kõigile elektrooniliselt kättesaadavad. Kui kaebaja ei osanud nendega KeA kodulehel tutvuda, olnuks kohaseks sammuks pöörduda haldusaktide väljanõudmiseks KeA poole, kes oleks talle viivitamatult haldusaktid teatavaks teinud või juhendanud, kuidas neid elektrooniliselt leida. Kohane ei ole dokumentide hankimine menetlusväliste isikute käest.
  8. Kolmas isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ning tunnistada

§ 46lg 7 põhiseadusevastaseks.

Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista enda menetluskulud ning jätta määruskaebusele lisatud tõendid tähelepanuta ja tagastada need kaebajale. Lisaks palub kolmas isik küsida Euroopa Inimõiguste Kohtult (EIK) nõuandvat arvamust. Kolmanda isiku põhiväited on järgmised. 15.

  1. Nõuandva arvamuse küsimine EIK-lt on asjakohane, kui Riigikohus asub seisukohale, et EIK
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 19732/17 Stichting Landgoed Steenbergen jt vs. Holland ja
  4. juuli
  5. a otsus asjas nr 54012/10 Mihalache vs. Rumeenia ei anna vastust küsimusele, kas kaebajal oli õigus vaidlustada kolmandale isikule antud kaevandamislubasid 12 ja 8 a pärast nende kohta teadete avaldamist AT-s, ning EIK
  6. veebruari
  7. a otsus asjas nr 25137/16 Sanofi Pasteur vs. Prantsusmaa ei anna vastust küsimusele, kas kaebuse tähtaegseks lugemine ei rikuks kolmanda isiku õigusi, mis on kaitstud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-ga 1 ja esimese protokolli art-ga
  8. Kui haldusakte võimaldatakse vaidlustada sedavõrd hilja pärast nende andmist, rikutakse kolmanda isiku õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul (EIÕK art 6; vt ka 5

(9)3-20-999 EIK
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 6232/73 König vs. Saksamaa, p 88,
  3. septembri
  4. a otsus asjades nr 7151/75 ja 7152/75 Sporrong ja Lönnroth vs. Rootsi, p-d 80-81, ja
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 17257/13 Sine Tsaggarakis A.E.E. vs. Kreeka, p-d 38–43) ja võimalust turbamaardlaid käitada (esimese protokolli art 1). 15.
  7. Kaebetähtaeg hakkas kulgema alates AT-s teadete avaldamisest. Kuna kaevandamisload vastavad üldplaneeringule ja kaevandamine ei toimu kaebaja kinnistul, ei saa kaevandamisload rikkuda kaebaja õigusi. Seetõttu ei tulnud teda menetlusse kaasata ega lubadest teavitada. AT-s avaldamise piisavust kinnitab ka eelviidatud EIK lahend Stichting Landgoed Steenbergeni asjas (p-d 50–52). 15.3.

§ 46lg 7 on põhiseadusega vastuolus.

Erinevalt HMS §-st 67 ei võimalda säte arvestada nende isikute usaldusega, kes eeldasid, et haldusakti vaidlustamise võimalused on ammendunud. Keskkonnalubade mõju võib avalduda kindlaksmääramata hulgale isikutele, sh neile, kes asuvad loa mõjupiirkonda elama või sünnivad alles pärast loa väljaandmist. Kõiki neid isikuid pole võimalik loa andmisest isiklikult teavitada. 15.4.

§ 46

lg 7 põhiseaduspärasusest sõltumata on ringkonnakohus teostanud kaalutlusõigust õigesti, asudes seisukohale, et kaebaja lasi kaebetähtaja mööda ja viivitas vaide esitamisega ebamõistlikult.

§ 46

lg 7 eesmärk ei ole asetada isikut paremasse õiguslikku olukorda kui haldusakti korrapärase kättetoimetamise korral. Selle sättega loodi erandlik võimalus haldusakti väljanõudmiseks ja selle vaidlustamiseks esimesel mõistlikul võimalusel. Kaebaja pidanuks pöörduma vastustaja poole e-kirja teel või veebilehel oleva kontaktivormi kaudu hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. 15.

  1. Kolmandal isikul on selge õiguslik ja äriline huvi, et kaebust ei rahuldataks. Seetõttu oli professionaalse õigusabi kasutamine igati asjakohane ning menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–5 tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ning jätta jõusse halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2, muutes määruse põhjendusi vastavalt praeguse määruse põhjendustele (

§ 238lg 2, § 234 ning § 230 lg 5 p-d 4 ja 6).

17. Asjas vaieldakse selle üle, kas kaebaja on ületanud kaebetähtaega. Kuna kaebaja esitas enne halduskohtu poole pöördumist vaide, tuleb kaebetähtaja arvestamisel kohaldada

§ 47

lg-t 2, mille järgi tuleb juhul, kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, kaebus esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja pöördus kohtusse 30 päeva jooksul pärast vaide tagastamisest teadasaamist. Seega on otsustav küsimus, kas kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, sh kas ta esitas vaide tähtaegselt. 18. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja pidi haldusaktidega tutvuma hiljemalt märtsi esimese nädala jooksul ja ületas seega HMS §-s 75 sätestatud tähtaega. 6

(9)3-20-999 19. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg ei saa üldjuhul hakata kulgema enne, kui teave haldusakti kohta edastatakse isikule viisil, mis võimaldab tal haldusaktile igakülgse hinnangu anda otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte (kolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-52-00, p 2, nr 3-3-1-10-04, p 13 ja nr 3-3-1-80-15, p 11). Kui isik sai haldusaktist teada ilma, et talle oleks seda vajalikus ulatuses teatavaks tehtud, ei pruugi talle selguda, kas sellega rikutakse tema õigusi (määrus asjas nr 3-3-1-52-00, p 2). Kui haldusakti pole isikule teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab isik mõistliku aja jooksul astuma kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks (määrused asjades nr 3-3-1-52-00, p 2, nr 3-3-1-19-09, p 16 ja nr 3-3-1-25-09, p 11). Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks vajalike toimingute tegemiseks, ning pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist peab isik haldusakti vaidlustama tavapärase 30-päevase tähtaja jooksul (kolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-23-07, p 10, nr 3-3-1-82-07, p 15 ja nr 3-3-1-3-13, p 16). Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud ja seejärel 30 päeva jooksul kaebuse esitanud (

§ 46lg 7, vt ka määrused asjades nr 3-3-1-25-09, p 13 ja nr 3-3-1-3-13, p 16).

Kolleegium leiab, et samamoodi tuleb kohaldada ka HMS §

  1. Haldusaktist teadasaamiseks sätte tähenduses tuleb lugeda hetk, mil isikul on reaalne võimalus haldusakti sisuga tutvuda. Alles sellest hetkest hakkab kulgema 30-päevane vaide esitamise tähtaeg. Küll aga võib tähtaja lugeda ületatuks juhul, kui isik saab teada teda, et olemas võib olla teda puudutav haldusakt, ent viivitab ebamõistlikult selle hankimisega.
  2. HMS § 75 näeb vaide esitamise tähtaja alternatiivse algusena ette aja, millal isik oleks pidanud vaidlustatavast haldusaktist teada saama. Praeguses asjas on vastustaja ja kolmas isik seisukohal, et kaebaja pidanuks vaidlusalustest kaevandamisloa andmise korraldustest teada saama nende AT-s avaldamisel. Kolleegium sellega ei nõustu. 20.
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat ei kaasatud vaidlusaluste haldusaktide andmise menetlustesse. Samuti ei teavitatud menetlustest, sh KMH algatamisest ega aruande valmimisest muudes kanalites kui AT-s. 20.
  4. On tõsi, et MaaPS2004 § 27 ja § 33 lg 1 järgi tuligi nii menetluse algatamisest kui ka loa andmisest teavitada AT-s. Seadus ei välistanud aga puudutatud isikute isiklikku teavitamist ning MaaPS2004 § 2 lg 3 järgi kohaldati selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades selle seaduse erisusi. Tollal kehtinud KeHAS § 16 lg 1 p 3, mis KeHAS § 8 p 2 järgi laienes mh kaevandamislubadele, nägi aga ette, et nii KMH algatamisest kui ka aruande valmimisest tuli kirjalikult teatada maaomanikele, kelle huve tegevus võis otseselt mõjutada. Halduskohus on õigesti järeldanud, et selliste maaomanike hulka pidi kuuluma teiste hulgas kaebaja kui piirinaaber, kelle maal asuva kaevu veevarustust kaevandamine KMH järelduste kohaselt võib mõjutada. Sõltumata KeHAS regulatsioonist määratleti ka HMS § 11 lg 1 p-s 3 menetlusosaliste seas kolmas isik, st isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada, ning HMS § 35 lg-ga 2 oli ette nähtud haldusorgani kohustus teatada menetlusosalistele haldusakti andmiseks taotluse esitamisest, §-ga 40 menetlusosaliste ärakuulamise kohustus ja §-ga 62 haldusakti menetlusosalistele teatavakstegemise kohustus. Seejuures on HMS § 62 lg 2 p-s 1 sätestatud, et haldusakt tehakse kättetoimetamisega teatavaks isikule, kelle õigusi haldusaktiga piiratakse (vt ka otsus asjas nr 3-3-1-82-07, p 12). Kuna kaebajat ei olnud menetlusest teavitatud, ei olnud tal ka põhjust jälgida tähelepanelikult AT-s avaldatavaid teateid ning ei saa asuda seisukohale, et ta pidanuks
  5. aastal antud haldusaktidest teada saama nende AT-s avaldamisel. 7

(9)3-20-999 20.
  1. Ka MaaPS2012 § 29 lg-s 2 oli ette nähtud kaevandamisloa menetluse algatamisest ja § 36 lg-s 1 loa andmisest või muutmisest teavitamine AT-s, kuid § 29 lg 1 viitas HMS avatud menetluse sätete kohaldamisele nii kaevandamisloa andmise kui ka muutmise menetluses. HMS § 47 lg 2 p 2 järgi tuli avatud menetluse algatamisest posti teel teatada mh isikule, kelle õigusi haldusakt võib piirata.
  2. Seega sõltub vaide tähtaegsus praeguses asjas sellest, kas kaebaja astus pärast kaevandamislubade olemasolust kuulmist
  3. aastal mõistliku aja jooksul samme, et haldusaktidega tutvuda. Halduskohus pidas usutavaks, et kaebaja sai lubade olemasolust teada naabri kaudu
  4. veebruaril 2020; ringkonnakohus seda kahtluse alla ei seadnud. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka kolmanda isiku väited – varem sotsiaalmeedias avaldatud infost ei saanud järeldada, et kaevandamisload on juba antud. Vaidlusalused haldusaktid sai kaebaja kätte
  5. märtsil 2020 naabri käest, kes oli
  6. veebruari
  7. a kohtumise ajaks juba KeA-ga nende väljanõudmiseks ühendust võtnud, mistõttu kaebaja ei pidanud põhjendatuks esitada samasisulist teabenõuet. Ringkonnakohus aga leidis, et see viivitus haldusaktide kättesaamiseni oli ebamõistlikult pikk, sest kaebaja saanuks kaevandamisload elektroonilisel kujul leida KeA kodulehelt. Selleks ei tohtinuks ringkonnakohtu arvates kuluda üle paari päeva.
  8. Kolleegiumi hinnangul ei viivitanud kaebaja haldusaktide kättesaamisel ebamõistlikult. Teades, et teine isik on haldusorgani poole juba haldusaktide väljanõudmiseks pöördunud ja lubanud saadavaid dokumente jagada, võib mõistlik inimene põhjendatult järeldada, et tal pole vaja teist samasisulist teabenõuet esitada, sest ta ei saaks sel moel haldusakte oluliselt kiiremini kätte, vaid suurendaks üksnes halduskoormust. Ka eespool (määruse p 19) viidatud varasemat praktikat arvestades ei saa umbes kahenädalast ajavahemikku haldusaktide olemasolust teadasaamise ja nende kättesaamise vahel pidada ebamõistlikult pikaks: näiteks on kolleegium pidanud mõistlikuks umbes kuuajalist vahemikku teatavaks tegemata haldusakti olemasolust teadasaamise ja selle kättesaamise vahel (määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p 12).
  9. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et vaidlusalused kaevandamisload on KeA kodulehel elektrooniliselt kättesaadavad. Ei saa eeldada, et õigusteadmisteta isik peaks olema kursis, et erinevad keskkonnaload on avalikest registritest leitavad, ja oskama neid andmebaase ka vilunult kasutada. Pöördumine lubade andmisega tegeleva haldusorgani poole teabenõudega (sh teise isiku varasema teabenõude vastuse äraootamine) on mõistlik meede haldusaktide kättesaamiseks. Haldusaktide avalikus registris avaldamine ei saa asendada haldusaktide isiklikku teatavakstegemist puudutatud isikule.
  10. Ilma et see mõjutaks eeltoodut, märgib kolleegium ka, et isegi kui kaebaja oleks kaevandamislubade KeA registrist otsimise võimalusest teadlik olnud, ei ole vaidlusaluseid lube registrist lihtne leida, arvestades otsingumootori piiratud võimalusi, sh asjaolu, et lube pole võimalik leida näiteks kohaliku omavalitsuse põhise otsinguga. Samuti juhib kolleegium tähelepanu, et lubade kohta registris esitatud teave on eksitav: isegi kui leida load loaomaniku nime või lubade numbrite järgi, on registris mõlema loa puhul objekti asukohaks märgitud „Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond“.
  11. Neil põhjustel on kolleegium seisukohal, et kaebaja esitas vaide HMS §-s 75 sätestatud tähtaega järgides ning selle tagastamiseks puudus alus. Seetõttu luges halduskohus kaebuse

§ 47

lg 2 alusel õigesti tähtaegseks ja jättis menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata. 26. Kolleegiumi seisukohta riigisisese õiguse tõlgendamisel ei muuda kolmanda isiku viidatud EIK praktika. Põhjust ei ole taotleda EIK-lt

§ 2281alusel nõuandvat arvamust. 8

(9)3-20-999 26.
  1. EIK praktika kohaselt hõlmab EIÕK art 6 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigus õigust saada piisavat teavet haldus- ja kohtuotsustest (vt nt
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 19732/17 Stichting Landgoed Steenbergen jt vs. Holland, p 43). EIK peab oluliseks hinnata, kas kaebajal oli selge, praktiline ja tõhus võimalus vaidlusalust haldusakti vaidlustada (samas, p-d 44–45). Kuigi EIK pidas nende tingimuste täidetuse korral põhimõtteliselt lubatavaks haldusaktist teavitamist üksnes elektroonilises vormis (p 47), ei keela EIK nõuda riigisisese õigusaktiga puudutatud isikute isiklikku teavitamist. Nagu eespool (määruse p 20 ja selle alapunktid) selgitatud, nägigi Eesti õigus teatud isikute grupi puhul, kelle hulka kuulus praegusel juhul kaebaja, ette intensiivsema teavitamise kohustuse. Seega ei ole praeguses asjas kaebajal kohtusse pöördumise võimaldamine vastuolus EIK lahendiga Stichting Landgoed Steenbergeni asjas. 26.
  4. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka ülejäänud kolmanda isiku viidatud lahendid, eelkõige õiguskindluse põhimõtet käsitlev praktika. EIK on õiguskindluse tagamiseks pidanud oluliseks just riigisisese õigusega sätestatud kohtusse pöördumise tähtaega (vt nt
  5. veebruari
  6. a otsus asjas nr 25137/16 Sanofi Pasteur vs. Prantsusmaa, p 50), mida on praeguses asjas järgitud. Eesti õigus ei näe ette kaebeõigust piiramatu aja jooksul, vaid tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on võrdlemisi lühike (30 päeva), kuid selle algus sõltub sellest, millal isik, kelle õigusi haldusakt võib rikkuda, haldusaktist teada saab. Ka EIK on selgitanud, et isikult ei saa mõistlikult eeldada kohtusse pöördumist enne, kui ta on enda õiguste rikkumisest teada saanud (vt nt
  7. septembri
  8. a otsus asjas nr 59601/09 Eşim vs. Türgi, p 25). Seadusandjal on haldusaktide vaidlustamise tähtaegade kehtestamisel ulatuslik kaalutlusruum. EIÕK-st ei tulene, et seadusandja peaks haldusaktide vaidlustamiseks kehtestama lühima võimaliku tähtaja, mis oleks kooskõlas EIÕK-ga. Nii haldusorgani kui ka taotleja huvides on mh õiguskindluse saavutamise eesmärgil tagada, et puudutatud isikud saaksid haldusakti andmisest aegsasti teada. Kolmas isik oli praegusel juhul teadlik, et plaanitavate kaevanduste piirinaabrid on jäetud õigusvastaselt menetlusse kaasamata, mistõttu ei saanud tal tekkida usaldust, et vaidlusalused haldusaktid jäävad kehtima.
  9. Kuna praeguses asjas ei ole kohaldatav

§ 46lg 7, ei kontrolli kolleegium selle sätte põhiseaduspärasust.

28. Asja menetlus jätkub halduskohtus, mistõttu ei esita Riigikohus menetluskulude jaotust ega võta seisukohta kolmanda isiku õigusabikulude põhjendatuse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.