← Eesti

3-20-1245/31

Obsah (9)§ 249§ 230§ 238§ 253§ 41§ 251§ 162§ 158§ 108

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-20-1245 16. ju

) § 253 lg 1 alusel muuta ringkonnakohtu

  1. juuli
  2. a esialgse õiguskaitse määrust: 1) peatada
  3. aprillil 2021 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 035/2021/991; 2) kohustada AKI-t mitte esitama
  4. aprilli
  5. a ettekirjutus-hoiatuse alusel täitemenetluse algatamise avaldust; kui viimati nimetatud kohustust on rikutud, lugeda täitemenetluse algatamise avaldus tühiseks; 3) keelata AKI-l
  6. aprilli
  7. a ettekirjutus-hoiatuse alusel uute sunniraha määramise otsuste tegemine. Kaebaja hinnangul rikkus AKI Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuli
  9. a määrust, kui algatas täitemenetluse. Kaebaja on täitnud
  10. aprilli
  11. a ettekirjutus-hoiatuse ja viinud andmekaitsetingimused vastavusse ka AKI
  12. aprilli
  13. a seisukohtadega. Sellest tulenevalt ei ole menetluse jätkamine põhjendatud ning kaebaja käitumist ei saa sunnirahaga enam suunata. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, oleks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskem ja kulukam. Pandeemia tõttu on kaebaja müügikohad suletud. Kaebaja eesmärk on tagada, et tema tegevus ja töötajate töökohad säiliksid. Selleks on vaja käibevahendeid.
  14. veebruaril 2021 toimunud veebiplatvormi uuendamise käigus laaditi automaatselt üles kehtetute andmekaitsetingimuste fail. See on kahetsusväärne, kuid inimlik eksimus. Kui AKI hinnangul peaks ka uutes avaldatud andmekaitsetingimustes veel mingeid puudusi esinema, kõrvaldab kaebaja need viivitamatult. Kaebaja palus juba
  15. juunil 2020 AKI-lt abi ja selgitusi, kui peaks selguma, et midagi on vaja veel muuta. AKI ei abistanud kaebajat, vaid algatas täitemenetluse.
  16. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  17. aprilli
  18. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas AKI-t viivitamatult esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse. 2

(6)3-20-1245 1) Kaebaja
  1. aprilli
  2. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei ole määravat tähendust sellel, kas
  3. juulil 2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja kas AKI on varasemat määrust järginud. Sel oleks tähtsust üksnes trahvi määramisel. 2) Kaebaja vajab esialgset õiguskaitset. Pandeemia tõttu on ettevõtjatele niigi kohaldatud piiranguid ning võib eeldada, et iga suurem rahaline kohustus raskendab ettevõtjate olukorda veelgi. Lisaks, kui kaebus rahuldatakse, tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks eeldatavasti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid (kohustada AKI-t tagastama talle tasutud sunniraha, nõuda täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu hüvitamist). 3) Kaebuse ei ole ilmselgelt perspektiivitu. AKI hinnangul ei ole kaebaja ettekirjutust
  4. märtsi 2021 seisuga andmekaitsetingimuste osas täitnud. Ettekirjutusega pandud kohustuste täitmisele võib avaldada mõju see, kui selgelt ja täpselt on ettekirjutuses nõuded sõnastatud. Kui võrrelda AKI ettekirjutust kohtumenetluses esitatud selgitustega, siis esimeses on tehtud üldisi viiteid normidele ja põhimõtetele, teises aga avaldatud põhjalik ja detailne loetelu puudustest. Andmekaitse on spetsiifiline valdkond, kus võib eeldada suuremat AKI-poolset ettevõtjate juhendamist. 4) Avalik huvi ega kolmandate isikute õigused ei saa kahjustatud, kui esialgse õiguskaitse korras sunniraha täitmine keelatakse.
  5. Ringkonnakohus rahuldas
  6. aprilli
  7. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus lubas kaebust täiendada kohustamisnõudega, rahuldas kaebuse, keelas AKI-l
  8. juuni
  9. a teate alusel edasisi sissenõudmistoiminguid teha ning kohustas AKI-t esitama kohtutäiturile täiteasjas nr 035/2021/991 täitemenetluse lõpetamise avalduse. AKI esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis
  10. juuni
  11. a määrusega menetlusse võtmata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  12. AKI esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu
  13. aprilli
  14. a määrus tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 1) Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, kuidas võiks kaebaja õiguste kaitse esialgse õiguskaitse kohaldamiseta osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, nagu eeldab

§ 249lg 1.

Ka pandeemia tõttu ettevõtjate tegevusele kehtestatud piirangud ei ole raskendanud kaebaja olukorda. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja käive pigem kasvanud. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse, ei kaasneks sellega kaebajale olulisi raskusi. Puudub alus arvata, et AKI tõrguks sunniraha tagastamise taotlust täitmast. 2) Sunnivahendi kohaldamise eelduseks on kehtiv ettekirjutus ja selle täitmata jätmine. AKI ettekirjutus-hoiatus on kehtiv. AKI kontrollis enne

  1. märtsi
  2. a täitekorralduse esitamist ettekirjutuse täidetust ning tuvastas, et kaebaja andmekaitsetingimused ei vasta IKÜM art-tele 13 ja
  3. 3) Andmekaitsetingimuste olemasolu ja esitamine AKI-le ei ole pelk formaalsus, vaid vajalik infoallikas kõigile kaebaja praegustele ja tulevastele klientidele. Seetõttu on ringkonnakohus vääralt kohaldanud

§ 249

lg-t 3, jättes avaliku huvi ja kolmandate isikute õigused esialgse õiguskaitse kohaldamisel sootuks tähelepanuta. 4) AKI on kaebajale kohaldanud niigi leebemad meetmed: esmalt tehti kaebajale ettepanek, millele kaebaja ei reageerinud, ja seejärel ettekirjutus. Arvestades kaebaja käivet ja isikuandmete töötlemise mahtu, saanuks AKI keelata ka edasise andmetöötluse kohese täitmise kohustusega. AKI ei saa kaebaja eest tema andmekaitsetingimusi, lähtudes kaebaja tegevusvaldkonna spetsiifikast, ise koostada. AKI kodulehel on avaldatud juhendmaterjale, millest lähtudes andmetöötlustingimusi kujundada. Kaebaja on võimeline kasutama ka kvalifitseeritud õigusabi. IKÜM on kehtinud nüüdseks kolm aastat ja kaebajal on olnud piisavalt aega, et oma tegevus IKÜM nõuetega kooskõlla viia. 3

(6)3-20-1245
  1. Kaebaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud AKI kanda. Kui Riigikohus otsustab AKI määruskaebuse rahuldada ja tühistab ringkonnakohtu määruse, siis palub kaebaja Riigikohtul kohaldada omal algatusel esialgset õiguskaitset, kohustada AKI-t esitama viivitamatult kohtutäiturile täiteasja nr 035/2021/991 menetluse peatamise avalduse ja keelata AKI-l esitada
  2. aprilli
  3. a otsuse alusel täitemenetluse algatamise avaldusi. 1) AKI eesmärk on iga hinna eest sunniraha sisse nõuda. AKI rikkus ringkonnakohtu
  4. juuli
  5. a esialgse õiguskaitse määrust. Seejuures ei tea kaebaja tänini, mis toiminguid AKI
  6. märtsil 2021 tegi, sest AKI ei ole sellega seoses kaebajale kätte toimetanud ühtki dokumenti, rääkimata kaebaja ärakuulamisest. 2) Kaebajal oli ja on vaja esialgset õiguskaitset, eriti arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldas
  7. aprillil 2021 kaebuse. Kui Riigikohus peaks AKI määruskaebuse rahuldama, tuleks kaebajal alustada uus kohtumenetlus, et tasutu tagasi saada. 3) Ringkonnakohus viitas
  8. aprilli
  9. a otsuses AKI seisukohale, et kaebaja on
  10. aprilli
  11. a seisuga viinud andmekaitsetingimused IKÜM art-tega 13-14 üldjoontes kooskõlla. See muudab sunniraha sissenõudmise täitemenetluse alusetuks. 4) Tõele ei vasta AKI osutatu, et kaebaja käive on suurenenud. Esiteks kajastavad Maksu- ja Tolliameti kodulehe I kvartali 2021 andmed käivet detsembrist kuni veebruarini (deklareerimiskohustuse eripära). Detsembris on pühade tõttu käive alati tavapärasest suurem. Teiseks leevendati sel ajal pandeemia tõttu seatud piiranguid. Pandeemiaga kaasnev kahju avaldus alates
  12. märtsist. 5) Tõele ei vasta ka AKI väited, et ta kohaldas vähim koormavat meedet ja täitis nõustamiskohustuse. 6) Kaebaja menetluskulu Riigikohtus tuleks jätta AKI kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  13. Määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 230lg 1 ja § 234).

Kolleegium teeb asjas uue määruse, millega jätab kaebaja

  1. aprilli
  2. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (

§ 238lg 2).

  1. Ringkonnakohus rahuldas
  2. juuli
  3. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Rahuldamata jäi kaebaja taotlus peatada ettekirjutus-hoiatuse ja
  4. juunil
  5. a väljastatud sunniraha rakendamise teate kehtivus. Kohus rahuldas taotluse aga keelamist puudutavas osas: „Keelata Andmekaitse Inspektsioonil 29.04.2020 ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/20/17 ja selle alusel 22.06.2020 väljastatud 10 000 euro suuruse sunniraha kohtutäiturile täitmiseks andmine. Kui Andmekaitse Inspektsioon on andnud sunniraha kohtutäiturile täitmiseks, kohustada Andmekaitse Inspektsiooni esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks.“
  6. AKI mõistis eeltoodud määruse resolutsiooni viisil, et keeld kehtis üksnes
  7. juuni
  8. a teate alusel sunniraha rakendamise kohta (vt eespool p 6). Kaebaja hinnangul laienes esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld ka kõigile edaspidistele sunnivahenditele, mida AKI kohaldab
  9. aprilli
  10. a ettekirjutus-hoiatuse kui haldusakti täitmiseks. Lisaks palus kaebaja

§ 253lg 1 alusel esialgse õiguskaitse abinõusid muuta (vt eespool p 7).

  1. Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määruse resolutsioonist koostoimes põhjendustega nähtub, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld laienes üksnes
  4. juuni
  5. a teate alusel määratud sunnirahale. Määruse põhjendustes keskendutakse konkreetsele sunniraha suurusele konkreetsel ajahetkel. Asjaolu, et ringkonnakohus kohaldas
  6. aprilli
  7. a määrusega ise uut esialgset õiguskaitset, annab samuti tunnistust eeltoodud ringkonnakohtu
  8. juuli
  9. a määruse esialgse õiguskaitse kitsast tõlgendusest. Vastasel korral puudunuks vajadus uue esialgse õiguskaitse järele. Seega tuleb asuda seisukohale, et
  10. juuli
  11. a esialgse õiguskaitse määrusega ei keelatud 4

(6)3-20-1245 hilisemate sunnivahendite kohaldamist
  1. aprilli
  2. a ettekirjutus-hoiatuse täitmiseks ning AKI ei rikkunud esialgse õiguskaitse määrust, kui pöördus
  3. märtsil 2021 kohtutäituri poole.
  4. Kolleegium on seisukohal, et kaebaja
  5. aprilli
  6. a esialgse õiguskaitse taotlus oleks tulnud jätta läbi vaatamata, kuna taotletud abinõud jäid väljapoole vaidluse eset (

§ 41). Ringkonnakohtu 9.

juuli

  1. a ja
  2. aprilli
  3. a esialgse õiguskaitse määrustest ning
  4. aprilli
  5. a otsusest nähtub, et kohtuasja keelamiskaebuse alusena on mõistetud
  6. juuni
  7. a teate põhjal sissenõudmistoimingute tegemist, ning kaebaja pole sellele vastu vaielnud. Ringkonnakohus lubas alles
  8. aprilli
  9. a otsuses vaidluse eset laiendada ja kaebust täiendada nõudega kohustada AKI-t esitama kohtutäiturile täiteasjas nr 035/2021/991 täitemenetluse lõpetamise avaldus (alustati AKI
  10. märtsi
  11. a täitekorralduse alusel). Kohtumenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt

§ 251lg 1).

  1. Kaebaja taotles
  2. mai
  3. a vastuses, et kui Riigikohus rahuldab AKI määruskaebuse, siis kohaldaks ta enda algatusel esialgset õiguskaitset. Kuna Riigikohus ei võtnud AKI kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale
  4. juuni
  5. a määrusega menetlusse, siis ei ole kaebajal esialgset õiguskaitset vaja (

§ 249lg 3).

  1. Kolleegium peab oluliseks selgitada veel järgmist. 18.
  2. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades asus ringkonnakohus seisukohale, et sellel, kas AKI rikkus ringkonnakohtu
  3. juuli
  4. a esialgse õiguskaitse määrust, ei ole tähtsust. See oleks ringkonnakohtu hinnangul oluline vaid trahvi määramise menetluses. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kui kohtuni jõuab teave, et kohtu poolt isiku õiguste kaitseks seatud nõudeid ei täideta, ei peaks kohus jääma tegevusetuks. Eelöeldu ei tähendanuks automaatset vajadust AKI-t trahvida (kui AKI isegi oleks määrust rikkunud, vt eespool p 15), sest trahvimata jätmine võib olla tingitud ka muudest asjaoludest, sh nt esialgset õiguskaitset kohaldava kohtulahendi resolutsiooni ebaselgusest. Küll eeldanuks kohtulahendi täitmata jätmise kahtluse tõstatamine kohtu seisukohavõttu. 18.
  5. Kui kohtuasja esemeks on kehtiva haldusakti alusel täitmistoimingute lubatavus (keelata ettekirjutuse sundtäitmine ja/või kohustada sundtäitmist lõpetama vms), siis tuleb esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ühemõtteliselt sõnastada, millised (menetlus)toimingud on lubatavad ja millised mitte (

§ 162lg 1, § 178 lg 3).

Kohtul on võimalik siduda esialgne õiguskaitse kindla sunniraha rakendamise menetluse alustamise teate, täitekorralduse (täitmisavalduse) või nende aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Kuna haldusorganil pole võimalik ette ära otsustada sunniraha korduvat rakendamist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14), ei saa välistada, et sunniraha hilisemal või teistsugustel asjaoludel rakendamisel pole esialgne õiguskaitse põhjendatud. Kuna sunniraha rakendamise ja sissenõudmise vahele peab jääma võimalus sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (vt eelviidatud otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19), on isikul üldjuhul võimalik iga kord sunniraha rakendamisele reageerida ja vajaduse korral esialgset õiguskaitset taotleda. 18.3. Kui vaidluse esemeks on kehtiva haldusakti sundtäitmise täielik keelamine ning kohus kaalub esialgse õiguskaitse korras täieliku keelu kohaldamist, tuleb erilist tähelepanu pöörata küsimusele, milliste kolmandate isikute õiguste või avaliku huvi kaitsmiseks on kehtiv ettekirjutus tehtud (

§ 249lg 3).

Haldusorgani ettekirjutus ei ole üldjuhul seotud üksnes ettekirjutuse adressaadi õiguste ja kohustustega. Lisaks, nii keelamis- kui ka kohustamiskaebus tuleb kohtul lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga (

§ 158lg 2 esimene lause).

Seega, kui kaebaja on kohtuotsuse tegemise ajaks ettekirjutuse täitnud, tuleb kaebus rahuldada. Samas on haldusorganil keelatud sunnivahendit kohaldada, kui temani jõuab teave ettekirjutuse täitmisest (vt Riigikohtu otsus 5

(6)3-20-1245 asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Seda vaatamata asjaolule, et kaebaja võis täita tal lasuva kohustuse alles kohtumenetluse käigus pärast sundtäitmismenetluse alustamist ja kaebuse esitamist. Seega, sisuliselt võib esialgse õiguskaitse korras kehtiva haldusakti sundtäitmise täielik keelamine tähendada kaebajale lisaaja andmist ettekirjutuse täitmiseks kolmandate isikute õigusi või avalikku huvi rikkuval moel, vabastades ta seejuures kohaldatud (kohaldamise ajal õiguspärastest) sunnimeetmetest. Esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täieliku täitmise keelamine on kohasem

§ 251lg 1 p 1 alusel kohtumenetluses, kus vaidlustatakse ettekirjutust.

19. Kuna AKI määruskaebus rahuldatakse, jäävad kaebaja Riigikohtus kantud menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.