Obsah (12)

§ 199§ 65§ 74§ 184§ 68§ 75§ 73§ 200§ 216§ 21§ 56§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-19-7479 17. novembril 2020.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud Tanya Tõnisson ja Anu Tullino, sekretä

§ 199

lg 2 p 7,8,9; 184 lg 2 p 2 järgi vangistusega

§ 65

lg 2 alusel 4 aastat 7 kuud 29 päeva, millest arvati maha vahi all viibitud aeg, kandmisele jäi 2 aastat 11 kuud 26 päeva

§ 74

alusel katseajaga 3 aastat 6 kuud allutamisega elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul (vabanes kohtusaalis); Riigikohtu 13.11.2019 otsusega 1-17-8179 mõisteti Roman Fedortšenko-Jung

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks, Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati Roman Fedortšenko-Jungile

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi mõistetud kaheaastast vangistust 1/3 võrra, s.o pikkuseni 1 aasta ja 4 kuud vangistust,

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 09.06.2016.

a otsusega (

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi) mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva vangistust) võrra, liitkaristuseks 2 aastat, 7 kuud ja 29 päeva vangistust,

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 aasta, 8 kuud ja 6 päeva, ärakantavaks karistuseks loeti 11 kuud ja 23 päeva vangistust (Riigikohtu otsuse p 25 kohaselt muus osas, sh osas, milles maakohus jättis karistuse

§ 74

alusel täielikult täitmisele pööramata ja kohaldas süüdistatava suhtes

§ 75

toodud kontrollnõudeid, jäi kohtuotsuses muutmata); tõkend – vahistamine, vahi all alates 09.06.2019, viibib Tallinna vanglas - süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7,8,9 ja § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja Andrei Dementjev, ik 38305220373, emakeeleks xxx keel, kodakondsus xxx, xxx, elukoht: xxx, ei tööta, varem karistatud, viiM 09.04.2018 Harju Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 6 kuud 28 päeva

§ 73

alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud, tõkend vahistamine, vahi all alates 29.10.2019, viibib Tallinna Vanglas - süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 216 lg 1 järgi ning Anna Melnikova, ik 48508250252, emakeeleks xxx keel, xxx kodanik, xxx, elukoht: xxx, xxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tõkendit ei kohaldatud - süüdistuses

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Süüdistus Roman Fedortšenko-Jungi süüdistatakse selles, et tema koos Andrei Dementjeviga varastas ajavahemikul 24.05.2019 kella 23.00-st kuni 25.05.2019 kella 11.17-ni aadressil xxx, autoukse avamise teel bussist xxx reg-nr xxx I Oele kuuluvat vara, ja nimelt spordikoti Nike väärtusega 15 eurot, spordikoti Adidas väärtusega 15 eurot erinevate rongimudelitega koguväärtuses 5675 eurot:

1. mudelvedur c40-8 UP, maksumusega 160 eurot, Union Pacific
2. mudelvedur c40-8, maksumusega 60 eurot, Union Pacific 1
31. mudelvedur c40-8w, maksumusega 160 eurot, CSX mudelvedur c44-9, maksumusega 200 eurot, Union Pacific mudelvedur c44-9, maksumusega 200 eurot, Union Pacific mudelvedur c44-9, maksumusega 100 eurot, Union Pacific mudelvedur AC6000, maksumusega 200 eurot, Kansas City Southern mudelvedur AC6000, maksumusega 200 eurot, GE Demonstrator mudelvedur AC4400, maksumusega 200 eurot, Union Pacific mudelvedur B23-7, maksumusega 160 eurot, CSX mudelvedur B23-7, maksumusega 160 eurot, CSX mudelvedur ET44, maksumusega 300 eurot, Union Pacific mudelvedur ET44, maksumusega 300 eurot, CSX mudelvedur ES44, maksumusega 300 eurot, Union Pacific mudelvedur ES44, maksumusega 170 eurot, Nickel Plate Road mudelvedur SD70, maksumusega 100 eurot, BNSF mudelvedur SD70ACE, maksumusega 160 eurot, Pennsilvanya mudelvedur U25m, maksumusega 150 eurot, Pennsilvanya mudelvedur SD80 MAC, maksumusega 200 eurot, CSX mudelvedur Santa Fe, maksumusega 120 eurot, auruvedur mudelvedur SD90 MAC, maksumusega 110 eurot, Union Pacific mudelvedur SD90 MAC, maksumusega 200 eurot, Union Pacific mudelvedur SD40-2, maksumusega 160 eurot, Union Pacific mudelvedur SD38-2,maksumusega 160 eurot, BNSF mudelvedur P42, maksumusega 180 eurot mudelvedur C40-32, maksumusega 125 eurot, Santa Fe mudelvagun autode veoks 6 tk, maksumusega 480 eurot, erinevate raudteefirmade omad mudelvagunite komplekt 4 kpl, maksumusega 440 eurot, CSX ja NS mudelvedur c23-7, maksumusega 130 eurot, CSX mustas karbis pitskruvid 2 tk, maksumusega 10 eurot tAkud ja materjalid maketiehituseks, maksumusega 50 eurot. Samuti tema koos Andrei Dementjeviga 03.06.2019 kella 02.48 paiku aadressil xxx, tagumise aknaklaasi eemaldamise teel varastas sõidukist Xxx Xxx reg.nr xxx järgnevad Maksu- ja Tolliametile kuuluvad seadmed:
32. videokaamera Sony, mudel nr SNC-VB770, maksumusega 7956 eurot,
33. objektiiv Carl Zeiss, mudel SEL2470Z, täiskaader 24 kuni 70 mm, maksumusega 1242 eurot,
34. ruuter Teltonika, mudel RUT240, maksumusega 122 eurot,
35. statiiv Manfrotto, mudel 190MF3, maksumusega 149 eurot, vara koguväärtusega 9469 eurot. Seega pani Roman Fedortšenko-Jung toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, omades temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemise ajal kehtivat karistust röövimise toimepanemise eest, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Anna Melnikovaga, kasutades kannatanu suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et Anna Melnikova tiris J Kit käest ja Roman Fedortšenko-Jung lõi seejärel korduvalt kannatanut näo piirkonda, võtsid 26.05.2019.a kella 20.10 paiku Tallinnas, xxx maja ees J Kilt ära kaelakoti väärtusega 50 eurot, milles oli väärtusetu rahakott ja selles J Ki nimele väljastatud ID-kaart, AS-i Swedbank deebet- ja krediitkaart, AS-i LHV Pank deebetkaart ja Partner krediitkaart, töövõimekaart ja erinevad kliendikaardid ning ühissõidukikaart, samuti mobiiltelefoni iPhone SE väärtusega 270 eurot, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused- ülahuulele ja alahuulele suu limaskestal 5mm lahtised haavad, parema käe pöidlale nahamarrastuse. 2 Seega pani Roman Fedortšenko-Jung isikuna, kes on varem toime pannud röövimise toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, s.o

§ 200lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrei Dementjevit süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat karistust varguste toimepanemise eest, uuesti koos Roman Fedortšenko-Jungiga varastas ajavahemikul 24.05.2019 kella 23.00-st kuni 25.05.2019 kella 11.17-ni aadressil xxx, autoukse avamise teel bussist xxx reg.nr xxx I Oele kuuluvat vara, ja nimelt spordikoti Nike väärtusega 15 eurot, spordikoti Adidas väärtusega 15 eurot erinevate rongimudelitega koguväärtuses 5675 eurot:

1. mudelvedur c40-8 UP, maksumusega 160 eurot, Union Pacific
2. mudelvedur c40-8, maksumusega 60 eurot, Union Pacific
3. mudelvedur c40-8w, maksumusega 160 eurot, CSX
4. mudelvedur c44-9, maksumusega 200 eurot, Union Pacific
5. mudelvedur c44-9, maksumusega 200 eurot, Union Pacific
6. mudelvedur c44-9, maksumusega 100 eurot, Union Pacific
7. mudelvedur AC6000, maksumusega 200 eurot, Kansas City Southern
8. mudelvedur AC6000, maksumusega 200 eurot, GE Demonstrator
9. mudelvedur AC4400, maksumusega 200 eurot, Union Pacific
10. mudelvedur B23-7, maksumusega 160 eurot, CSX
11. mudelvedur B23-7, maksumusega 160 eurot, CSX
12. mudelvedur ET44, maksumusega 300 eurot, Union Pacific
13. mudelvedur ET44, maksumusega 300 eurot, CSX
14. mudelvedur ES44, maksumusega 300 eurot, Union Pacific
15. mudelvedur ES44, maksumusega 170 eurot, Nickel Plate Road
16. mudelvedur SD70, maksumusega 100 eurot, BNSF
17. mudelvedur SD70ACE, maksumusega 160 eurot, Pennsilvanya
18. mudelvedur U25m, maksumusega 150 eurot, Pennsilvanya
19. mudelvedur SD80 MAC, maksumusega 200 eurot, CSX
20. mudelvedur Santa Fe, maksumusega 120 eurot, auruvedur
21. mudelvedur SD90 MAC, maksumusega 110 eurot, Union Pacific
22. mudelvedur SD90 MAC, maksumusega 200 eurot, Union Pacific
23. mudelvedur SD40-2, maksumusega 160 eurot, Union Pacific
24. mudelvedur SD38-2,maksumusega 160 eurot, BNSF
25. mudelvedur P42, maksumusega 180 eurot
26. mudelvedur C40-32, maksumusega 125 eurot, Santa Fe
27. mudelvagun autode veoks 6 tk, maksumusega 480 eurot, erinevate raudteefirmade omad
28. mudelvagunite komplekt 4 kpl, maksumusega 440 eurot, CSX ja NS
29. mudelvedur c23-7, maksumusega 130 eurot, CSX mustas karbis
30. pitskruvid 2 tk, maksumusega 10 eurot
31. tAkud ja materjalid maketiehituseks, maksumusega 50 eurot. Samuti tema, olles omades kehtivat karistust varguste toimepanemise eest, uuesti koos Roman Fedortšenko-Jungiga 03.06.2019 kella 02.48 paiku aadressil xxx, tagumise aknaklaasi eemaldamise teel varastas sõidukist Xxx Xxx reg.nr xxx järgnevad Maksu- ja Tolliametile kuuluvad seadmed:
32. videokaamera Sony, mudel nr SNC-VB770, maksumusega 7956 eurot,
33. objektiiv Carl Zeiss, mudel SEL2470Z, täiskaader 24 kuni 70 mm, maksumusega 1242 eurot,
34. ruuter Teltonika, mudel RUT240, maksumusega 122 eurot,
35. statiiv Manfrotto, mudel 190MF3, maksumusega 149 eurot, vara koguväärtusega 9469 eurot. Andrei Dementjevit süüdistatakse samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguseid, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis V Ki ja V D, pani toime varguse- nimelt pärast seda kui V K oli ajavahemikul 29.08.2019 kell 13.30 kuni 31.08.2019 kell 11.50 tunginud Tallinnas aadressil xxx asuvasse elektrialajaama ning sealt välja toonud järgmised xxx OÜ-le kuuluvad 3 esemed: - keskpinge jaotla maanduslatid (2 komplekti) koguväärtusega 950 eurot; - alajaama peamaanduslatt väärtusega 158 eurot; - maandusjuhtmed MKEM 50 KORO – 75 meetrit koguväärtusega 371,25 eurot; - maandusjuhtmed MKEM 25 KORO – 20 meetrit koguväärtusega 50 eurot; - kaabliking 50mm2 – 30 tk koguväärtusega 36 eurot; - kaabliking 25mm2 – 20 tk koguväärtusega 14 eurot; - ühendusklambrid – ümerteras/Cu 50 – 4 tk koguväärtusega 23,20 eurot, viis koos V. Ki ja V. D varastatud esemed sündmuskohalt minema ja müüs kohtueelses menetluses tuvastamata isikule maha. Vargusega tekitati Xxx Xxx OÜ-le varalist kahju summas 1602,45 eurot. Samuti Andrei Dementjev isikuna, kes on varem toime pannud varguseid, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis V Ki ja V D, pani toime varguse- nimelt pärast seda kui V K oli ajavahemikul 09.09.2019 kell 16.00 kuni 10.09.2019 kell 08.15 tunginud Tallinnas xxx juures asuvasse elektrialajaama ning sealt välja toonud peamaanduslati väärtusega 158 eurot ja kaablite komplekti koguväärtusega 1450 eurot, viis koos V. Ki ja V. D varastatud esemed sündmuskohalt minema ja müüs kohtueelses menetluses tuvastamata isikule maha. Vargusega tekitati kannatanule Xxx Xxx OÜ varalist kahju summas 1608 eurot. Seega pani Andrei Dementjev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt, grupi poolt ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Andrei Dementjevit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 27.07.2017 kuni 10.07.2018 korteris aadressil: xxx kasutas võrguenergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o. eemaldas arvesti klemmkarbi kaanelt plommi ja kleeppaberi, ühendas arvestist väljuva faasijuhtme tagasi ja tarbis ebaseaduslikult elektrienergiat seisuga 10.07.2018 hetkekoormusega 0,73A, elades samas korteris, millega põhjustas Xxx OÜ-le varalist kahju kogusummas 331.49 krooni. Seega oma tahtliku tegevusega pani Andrei Dementjev toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, mis on

§ 216lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Anna Melnikovat süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Roman Fedortšenko-Jungiga, kasutades kannatanu suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et Anna Melnikova tiris J Kit käest ja Roman Fedortšenko-Jung lõi seejärel korduvalt kannatanut näo piirkonda, võtsid 26.05.2019.a kella 20.10 paiku xxx maja ees J Kilt ära kaelakoti väärtusega 50 eurot, milles oli väärtusetu rahakott ja selles J Ki nimele väljastatud ID-kaart, AS-i Swedbank deebet- ja krediitkaart, AS-i LHV Pank deebetkaart ja Partner krediitkaart, töövõimekaart ja erinevad kliendikaardid ning ühissõidukikaart, samuti mobiiltelefoni iPhone SE väärtusega 270 eurot, tekitades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused- ülahuulele ja alahuulele suu limaskestal 5mm lahtised haavad, parema käe pöidlale nahamarrastuse. Seega pani Anna Melnikova toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil Roman Fedortšenko-Jung ennast talle ette heidetavates kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Andrei Dementjev tunnistas ennast esialgu süüdi osaliselt: on toime pannud

§ 216

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning vedurimudelite (24.05-25.05.2019 episood) ja MTA seadmete (03.06.2019 episood) varguse. Ei tunnistanud ennast süüdi varguse episoodides 29.08.-31.08.2019 ja 4 09.09.-10.09.2019 elektrialajaamades, viimases sõnas ei vaielnud vastu ka nende episoodide toimepanemises. Anna Melnikova ennast talle ette heidetavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - kannatanud: I O, J K, U-M S, A G, R Š, - tunnistajad: R K, K K, S K, J O, V P, A K, Via K, M P, P S, R P, V K, V D, I T. Kohus uuris ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mida kohus ei pea vajalikuks loetleda. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus refereerib uuritud tõendeid vajadusel nendele hinnangu andmisel. Kohtuliku arutamise järeldused ja kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest, st eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavast hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Esmalt märgib kohus, et esitatud tõendid on lubatavad ning nende kogumisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kohus annab kogutud tõenditele hinnangu iga kuriteoepisoodi juures eraldi, alustades

§ 199järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu täitmise kontrollimisest.

24.05.-25.05.2019 aadressil xxx seisnud sõidukist aset leidnud vargus (süüdistatavad Roman Fedortšenko-Jung ja Andrei Dementjev). Antud episoodis on kannatanuks I O, kes andis ütlusi 14.01.2020 toimunud kohtuistungil. Kannatanu ütluste kohaselt on tema hobiks mudelraudteed ning mudelvedurite väärtus tuleneb transpordist Ameerikast Euroopa Liitu pluss erinevad maksud teevad selle hinna väga kalliks. Jõudis 24.

1. Tallinnas xxx tänaval elava sõbra juurde. Kui parkis auto umbes 11 ajal, olid autos kõrvalistuja jalgade juures esimene kott ja siis teine spordikott oli selle peal. Lisaks esiistmel oli muid mudeleid, vaguneid täis, auto oli otsast lõpuni täis. Asjad olid autos, kuna tuli Rakverest näitusele, järgmisel päeval algas kahepäevane näitus. Ärkas 6:45, kuskil kell 10 läbi avastas, et ta ei näe oma autos olevaid kotte. Läks bussi juurde ja vaatas, et kotte ei ole. Auto uksel kahjustusi ei näinud. Mudelvedureid oli kaks kotti, üks oli Nike ja teine oli Adidas või midagi sellist. Maketid olid haagises, need on väga suured. On enamus asju tagasi saanud, tänase päeva seisuga on ainult 2 vedurit kadunud ja üks on katkine, mis kätte saadi. Mikrobuss lukustus puldiga, hommikul avas puldiga. Ei märganud midagi enne, kui lahtise ukse tuli hakkas märku andma, see oli 100 meetrit peale sõitmist. Haagisel oli plastikkate peal. Kannatanu poolt nimetatud asjade varguses on enda süüd tunnistanud Andrei Dementjev. Tema 05.02.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta koos S K. Mikrobussi uksed olid avatud, seda proovis tema. Mikrobussis oli kaks spordikotti, võttis need spordikotid, ühe spordikoti andis Sle. Kui avas mikrobussi ukse, asus S. K tema kõrval. Viis need spordikotid enda juurde rõdule, hiljem K K juurde ja palus temalt, kas ta võiks need kotid sinna hommikuni jätta, K nõustus. Ta ei rääkinud Kle, mis seal kotis on. Kotid olid seal ilmselt hommikuni, Roman käis nendel kottidel järel tema palvel. K ema oli purjus, kui on purjus, võib solvata ning ta ei tahtnud sinna minna. Teadis, et Roman 5 kavatses K juurde külla minna ning ta palus, et ta võtaks need kotid ja viiks rõdule. Ei öelnud Romanile, mis seal kottides on ja kuidas need sinna sattusid. Läks üles siis, kui need kotid olid rõdul, võttis need kotid ja peitis kotid katusele. Kui sai süüdistusakti, sai aru, et teda süüdistatakse koos R. Fedortšenko-Jungiga, ülekuulamise käigus ei räägitud talle midagi R. Fedortšenko-Jungist. Ei öelnud, et pani varguse toime koos S K, kuna ei tahtnud kedagi kaasata. Tutvus S K 2004 aastal, tAtasid koos narkootikume, elab Ida-Virumaal, tegemist oli juhukohtumistega. Kirjeldab, et S. K on temast pikem, kuskil 175 cm. Vargus leidis aset hommiku poole, oli juba valge, võib-olla kell neli või peale nelja. Kohtus öisel ajal R. Fedortšenko Jungi ja A. Melnikovaga, kuna elab ju seal, Melnikova elab seal ja Roman käis külas. Nägi neid ja läks välja, et suhelda, vist pärast südaööd. Mudelvedurite varguse pani toime pärast Romaniga kohtumist, S K võtsid ühendust telefoni teel, S. K helistas talle, temal S. Ki telefoninumbrit ei ole. Sel ööl helistas S. K talle selleks, et jalutada, jalgrattaga sõita. Kui S. K talle helistas, lamas voodis, nõustus jalgrattaga sõitma minema, kuna tal ei olnud und, sõitsid lihtsalt ringi. S. K ei tulnud jalgrattaga ühiselamu juurde, tema tõi ühiselamust kaks jalgratast. S. K lihtsalt helistas selleks, et jalutada, tema tegi ettepaneku minna jalgratastega sõitma. Autost võetud mõlemad kotid viis alguses rõdule. Kotte ei viinud oma tuppa, kuna ei tahtnud isale neid näidata. Pani kotid rõdule ja seejärel läks K K juurde ja palus luba jätta need kotid tema juurde. Seda, kuidas ta need kaks kotti viienda korruse rõdule viis, ei ole salvestiselt näha seetõttu, et kui ta nende kottidega läks, siis need kotid olid kaetud jakiga. Kotid ei ole suured, pani ühe koti teise peale ja jaki nendest üle. Sealt, kus kohast pääseb rõdule, ei ole kaamerat. Koridoris, kus asub K K tuba, on videokaamera. Oli K K toas kuni tuli Roman, see oli hommikul, kellaaega ei oska öelda. Väljusid koos Romaniga, tema läks koju ja ei tea, kuhu läks Roman. Kotid olid K juures kuni järgmise päevani. Päeval hakkas K ema politseid välja kutsuma, K helistas talle ja ütles, et selline jama on. Ta ei tahtnud üles minna, kuna K ema oli purjus. Teadis, et Roman läheb K juurde, kuna helistas Romanile enne seda politsei asja, helistas lihtsalt, et suhelda. Ütles Romanile, et kui viitsib, võtku Roman kotid ja viigu rõdule. Roman helistas ja ütles, et kotid on rõdul. Ei tea, miks need rongimudelid võttis, alguses ei vaadanud, mis seal on, andis mudeli ka J pojale. Ei tea, miks S K ütles, et Roman tõi musta spordikoti tema elukohta, S K oli üldse purjus. Tol ööl, kui mudelvedurite vargus aset leidis, kandis S. K tumedaid riideid. Kui politsei alustas läbiotsimist, siis S. K oli kadunud ja rohkem ei ole ta ilmunud, S. K ühiselamusse ei sisenenud. Ei mäleta, et oleks kohtueelses menetluses rääkinud, et viis koti koos sõbraga ühisele rõdule. Ei ole kunagi protokolli läbi lugenud, lihtsalt paneb allkirja, ei tea, mida uurija trükib. Rõduga on nii, et kord on rõduuks lukus, kord avatud. Tuleb välja, et rõduuks oli lahti, kui R. Fedortšenko-Jung pääses rõdule. Nõustub tsiviilhagiga 500 eurot. Kohtul puudub alus kahelda A. Dementjevi ütlustes osas, mis haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega, eelkõige tunnistajate ütlustega, aga ka sündmuskoha vaatlusprotokolli, asitõendite vaatlusprotokolli ja ekspertiisiaktiga, samuti ütluste ja olustiku seostamise protokolliga. Ja nimelt selles, et kohtus öisel ajal R. Fedortšenko Jungi ja A. Melnikovaga, et tema oli isikuks, kes viis sõidukist omaniku tahtevastaselt võetud spordikotid rongimudelitega K K korterisse, kotid olid K K juures kuni järgmise päevani ning päeval hakkas K ema politseid välja kutsuma. Nii andis K K 14.01.2020 kohtuistungil tunnistajana ütlusi, millest nähtuvalt elab ta aadressil xxx ning 2019.a kevadel käis Andrei hilisõhtul külas, jättis koti ning palus selle koti jätta kuni hommikuni, ei öelnud, miks. Tegemist oli musta täis kotiga, Andrei ei öelnud, mis seal kotis on. Kott jäi hoiule hommikuni, siis tuli Fjodor (nii kutsub Fedortšenko-Jungi) ja võttis koti ära, ütles, et Andrei jättis ja tema tahab võtta. Ei palunud tal seda kotti minema viia. Mudelveduritest tal A. Dementjevi ja R. FedortšenkoJungiga juttu ei ole olnud. Ema palus napsu ning kui ütles, et ei ole, riidlesid, ema kutsus välja politsei, et nad lahkuksid. Ei pannud tähele, mitu kotti Dementjev tõi, nägi ühte kotti, ei tõstnud kotti ega vaadanud sinna sisse. Fjodor tuli siis, kui riidles emaga, Fjodor võttis koti kardina tagant, lihtsalt astus kööki selle kotiga, et istuda. Poole tunni pärast ajas ema tema ja Fjodori välja, tema läks koeraga jalutama, Fjodor jäi trepikotta. Vastavalt 29.05.2019 äratundmiseks esitamise protokollile (II kd, lk 16-19) tundis K K fotol nr 2 ära isiku, kes käis 26.05.2019 tema juures kodus Tallinnas, Akadeemia tee 34 ning kellel oli kaasas kott, fotol nr 2 on R. Fedortšenko-Jung. 6 Tunnistaja J Ode (K K õde) 14.01.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks eelmine aasta kevade ja suve vahel 25-ndal kuupäeval umbes kell üks öösel koos poja ja elukaaslasega emale ja õele külla, ema elab xxx. Korteris alguses jõid, siis läks koos oma mehega tänavale suitsu tegema, kohtas väljas Andreid, Romani ja Anna Melnikovat, ajasid juttu ja siis läksid laiali. Andrei ja A. Melnikova elavad tema emaga samas majas. Umbes paari tunni pärast, võib-olla kell 4 või 5, nägi Andreid uuesti, Andrei tõi ühe koti, võis olla spordikott. Andrei andis tema lapsele auruveduri köögis kotist. Auruvedur oli metallist karbis, seal olid väikesed tükid, mille laps tegi kohe katki. Andrei oli neil korteris kuskil paar tundi, ei pannud tähele, kas ta ära minnes koti võttis kaasa. Kott oli tumedat värvi. Koti olemasolu aadressil xxx, ei eitanud ka K K ema S K, kes andis tunnistajana ütlusi 14.01.2020 kohtuistungil. Nii kirjeldas ta, kuidas tütre tuttav tuli neile korterisse ja tal oli suur musta värvi kott kaasas. Meesterahvas pani selle koti kööki, kotis oli midagi sees. Küsis tütrelt pohmelliks raha, aga ta ei andnud ning ta läks alla politseid kutsuma. Kui korterisse tagasi tuli, siis meesterahvast ta enam ei näinud, kotti ei näinud. Kott oli lahtine ja nägi seal autosid või ta ei tea, mis seal olid, autosid oli mitu, olid plastmassist, tumedad. Tal ei olnud tütre Kga juttu, et mis kott see oli, oli juua täis. Dementjevit kottidega ei näinud. Esimest korda nägi musta kotti kodus voodi peal, voodi oli köögis. Kui poiss läks minema, siis kotti ka enam ei olnud. Vastavalt 29.05.2019 äratundmiseks esitamise protokollile (II kd, lk 20-23) tundis S K fotol nr 2 ära isiku, kes tuli 26.05.2019 tema korterisse xxx ning kellel oli kaasas spordikott, mille seest paistsid välja mudelrongid, fotol nr 2 on R. FedortšenkoJung. Kuigi S K ütluste ja K K poolt 29.05.2019 äratundmiseks esitamise protokollis osundatu kohaselt ei toonud kotte korterisse mitte A. Dementjev, vaid R. Fedortšenko-Jung, siis lähtudes süüdistatava A. Dementjevi ning tunnistajate K K ja J Ode kohtuistungil antud ütlustest ei ole kahtlust, et spordikotid varastatud esemetega tõi K K juurde Andrei Dementjev, mitte Roman Fedortšenko-Jung. Lähtudes K K ütlustest, mille kohaselt võttis Roman Fedortšenko-Jung koti kardina tagant ning lihtsalt astus selle kotiga kööki, võiski S Kle jääda mulje, kes eelnevalt A. Dementjevi poolt koti korterisse toomist ei näinud, et koti tõi nende korterisse Roman Fedortšenko-Jung. Andrei Dementjevi liikumine 25.05.2019 alates kell 5:55 xxx on talletatud ka videosalvestisel, mida on 26.07.2019 asitõendina vaadeldud (III kd, lk 116-121). Salvestisest nähtub, kuidas kell 5:55:02 liigub Andrei Dementjev väljapääsu poole ning käes on tal beeži värvi riideese. Kell 05.55.42 siseneb Andrei Dementjev korterisse 58, käes on tal musta värvi kott, mis on kaetud beeži värvi riideesemega. Kell 05.57 siseneb samale korrusele R. Fedortšenko-Jung, seisab koridoris ning kell 06:02 siseneb korterisse
2. Kell 06:03 on näha, kuidas Fedortšenko-Jung ja Dementjev liiguvad väljapääsu poole. A. Dementjevi ütlusi osas, et kotte oli kaks ning K K korterist viidi kotid xxx rõdule, pärast mida peitis ta kotid katusele, kinnitab ka 03.06.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd, lk 24). Vaatlusega tuvastati, et 03.06.2019 kell 12:15 saabudes kohale xxx maja ette, suunduti päästeteenistuse autoredeliga viienda korruse rõdule, pärast mida liiguti katusele, kus täpselt maja keskel asus kaks musta spordikotti, millest üks oli musta värvi kilekotis, mille sees asusid rongimudelid karpides. Talletatud info on piisav, seostamaks A. Dementjevi ütlusi talle teadaoleva rongimudelite lõpliku asukohaga. Kahte leitud spordikotti on 10.06.2019 asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud (II kd, lk 25-66) ning tuvastatud, et spordikoti Nike see on näha papist karbid, milles erinevad mudeltooted – vagunid, vedurid ja materjalist tarvikud. Musta värvi kilest prügikoti seest tõsteti välja spordikott, milles on pappkarpides samuti erinevad mudeltooted – vagunid ja vedurid. Kohus arvestab ka ekspertiisiaktis nr 19E-GE0662 (II kd lk 67-72) antud eksperdiarvamusega, milles on muuhulgas välja toodud järgnev: - Tumepunast värvi pappkarbilt kirjega PARAGON SERIES 2 pealmiselt pinnalt, milles mudelvedur GE ES44AC, saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Andrei Dementjevi DNA-profiiliga (punkt 1); - Proovilt roheliselt pappkarbilt kirjega KATO (pakend 1.4), milles mudelvedur ja proovilt läbipaistva karbi pinnalt (pakend 1.5) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. 7 Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Andrei Dementjevilt pärineva bioloogilise materjalid sisaldumist nendes segaproovides (punkt 2); - Ühelt kollast värvi pappkarbilt (pakend 1.1) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Andrei Dementjevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Siinkohal märgib kohus, et sama ekspertiisiakti p 3 kohaselt kollase teibiga ümbert tõmmatud plastikust läbipaistva karbi pinnalt võetud proovist (pakend 1.7) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka Roman Fedortšenko-Jungilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ütluste ja olustiku seostamise protokollis osutab A. Dementjev piirdeaia juures olevale kohale ja selgitab, et selles kohas oli mikrobuss xxx, kus kohast 2019 maikuu lõpus tema koos sõbraga varastas kaks kotti auruvedurite mudelitega, sellest kohast mitte kaugel asub maja aadressil xxx (II kd, lk 141150). Küll ei toeta A. Dementjevi ütlusi aga asjas kogutud tõendid osas, mis puudutab kuriteo toimepanemist koos S Ki, mitte R. Fedortšenko-Jungiga. Esmalt osundab kohus prokuröri poolt viidatule, et S Ki nime tõi A. Dementjev väljas alles kohtus, jätmata samas nimetamata andmed (nt aadress, telefoninumber, vms), mille alusel oleks võimalik väidetava isiku olemasolu kontrollida ning tema isik tuvastada. Kohus nõustub prokuröriga, et pigem on tegemist suvaliselt nimetatud nimega, kuna ei ole usutav, et A. Dementjev on valmis öisel ajal kohtuma juhututtavaga, kelle telefoninumbritki ta ei tea. Teiseks on kohtu hinnangul esitatud tõendid piisavad selleks, et jaatada A. Dementjevi poolt rongimudelite äravõtmist koos R. Fedortšenko-Jungiga. Seda vaatamata sellele, et R. FedortšenkoJung ise ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista. Nii andis Roman Fedortšenko-Jung 03.06.2020 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt nägi ta mudelvedureid K K kodus, need olid köögis kottide sees, kotid olid lahti. Pildistas ühte auruvedurit oma telefoniga, kuna tahtis internetist teada saada, mis mudelid need on. Ainuke, mida puudutas oli see, millest pilti tegi. Arvas, et need vedurid on K omad. Kui neid vedureid vaatas, oli korteris veel S K. Kui tegi pildi ära, hakkas seal konflikt, K ei andnud emale (S K) raha, ema hakkas aknast välja viskama uusi süstlaid karpides. Tema lihtsalt istus ja vaatas, K ema ütles, et kutsub politsei ja ähvardas, et viskab need kotid koos veduritega aknast välja. K helistas Andreile, et Andrei võtaks need kotid ära, aga Andrei ei saanud ja palus Kl, et tema võtaks need ära ja viiks rõdule, mida ta tegigi ja see oli kõik. Kui politsei tuli, oli ta veel xxx elamus. Tema neid asju ei toonud, lihtsalt Andrei ja K palvel viis need rõdule. Oli üllatunud, et K ja tema ema andsid tema kohta ütlusi, kuigi tal ei olnud sellega üldse mingit pistmist. Esmalt märgib kohus, et ka R. Fedortšenko-Jung räägib kahest spordikotist ning ta ei eita, et viis need spordikotid rõdule. Ka 26.07.2019 asitõendina vaadeldud (III kd, lk 116-121) salvestisest nähtub, et kell 16:28 väljub R. Fedortšenko-Jung korterist xxx ning tal on käes kaks suurt musta värvi spordikotti. Küll ei haaku R. Fedortšenko-Jungi ütlused aga K K ütlustega osas, millistel põhjustel ta seda tegi. Kui R. Fedortšenko-Jungi ütluste kohaselt K helistas Andreile, et Andrei võtaks need kotid ära, aga Andrei ei saanud ja palus Kl, et tema võtaks need ära ja viiks rõdule, siis midagi sellist K K ei kinnita. K K ütluste kohaselt tuli R. Fedortšenko Jung hommikul ja võttis koti ära, ütles, et Andrei jättis ja tema tahab võtta, tema (K. K) ei palunud tal seda kotti minema viia. Sellekohased ütlused viitavad R. Fedortšenko-Jungile kui isikule, kes teadis nii seda, mis on kotis, kui ka seda, millistel põhjustel on kott korteris ning miks on vaja kott enne politsei tulekut minema viia. Kohus arvestab siinjuures tunnistajate K K ja S K ütlusi selle kohta, et nende omavahelise tüli tõttu hakkas S. K politseid välja kutsuma. Sellekohaseid ütlusi on andnud ka R. Fedortšenko-Jung. On igati usutav, et olukorras, kus korterisse, milles on varastatud esemed, võib saabuda politsei, teeb esemed varastanud isik kõik endast oleneva esemete politsei huvioribiiti mittesattumiseks (antud juhul viis R. Fedortšenko-Jung 8 esemed korterist kiiresti minema). Siinjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et mitte üksnes kottide äraviimine ei osunda R. Fedortšenko-Jungile kui varguse toimepanijale, vaid ka kottide korterisse toomine. Juba eespool osundatud 26.07.2019 asitõendina vaadeldud salvestisest nähtub selgelt, kuidas mõned minutid hiljem A. Dementjevist siseneb korterisse xxx ka R. Fedortšenko-Jung ning minut hiljem lahkuvad nad korterist koos. Kuivõrd A. Dementjev ei eita, et varguse toimepanemise ajal ei olnud ta üksinda ning salvestisel näidatud ajal viis tema korterisse xxx varastatud esemed, ei ole kahtlust, et A. Dementjev pani varguse toime koos R. Fedortšenko-Jungiga, mitte S. K, kelle kohalolu (aga ka olemasolu üldse) süüdistuses näidatud ajal ei toeta ükski tõend. A. Dementjevi viibimist võõra isiku seltskonnas ei kinnita ka tunnistajate K. K ja J. Ode ütlused, kuigi nad mõlemad nägid A. Dementjevit. J. Ode kirjeldas täpselt, kuidas kohtas öisel ajal väljas Andreid, Romani ja Anna Melnikovat ning kuskil kell 4 või 5 nägi Andreid kotti toomas. Kohus arvestab ka juba eespool viidatud ekspertiisiaktis nr 19E-GE0662 antud eksperdiarvamusega, mille kohaselt saadi kollase teibiga ümbert tõmmatud plastikust läbipaistva karbi pinnalt võetud proovist (pakend 1.7) DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Roman Fedortšenko-Jungilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (punkt 3). Kuigi DNA-analüüs ei anna R. Fedortšenko-Jungi osas vastust kategoorilises vormis, ei saa seda siiski välistada. Seda juba põhjusel, et ka R. FedortšenkoJung ise ei eitanud kohtuistungil varastatud eseme puudutamist, väites, et pildistas ühte auruvedurit oma telefoniga, kuna tahtis internetist teada saada, mis mudelid need on. Kohus nõustub prokuröriga, et R. Fedortšenko-Jungi põhjendus pildistamiseks ei ole veenev, arvestades R. Fedortšenko-Jungi enda ütlusi, mille kohaselt kuulusid need mudelid K. Kle. Järelikult vastava huvi korral oleks ta võinud mudelite kohta küsida K. Klt. Samuti on ebausutav, et isik asub varahommikusel ajal võõras korteris lihtsalt huvi pärast pildistama temale mittekuuluvaid esemeid ning seda veel ajal, kui korteris on ema ja tütre vahel tekkinud tüli tõttu olukord pingeline ja vaenulik. Võimalikku pildistamist R. Fedortšenko-Jungi poolt ei näinud ka ükski teine korteris viibiv isik. Eeltoodu põhjal on kohtul piisavalt alust väita, et suure tõenäosusega mingit pildistamist ei toimunud ning R. Fedortšenko-Jungi võimalik DNA võis sattuda varastatud esemele ajal, kui ta pärast varguse toimepanemist tutvus koti sisuga. Isegi juhul, kui R. Fedortšenko-Jung tõesti ka pildistas mudeleid, tegi ta seda enne kottide korterisse toomist, saamaks näiteks teada varastatu väärtus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõendite pinnalt saab jaatada nii A. Dementjevi kui ka R. Fedortšenko-Jungi poolt neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ning seda vaatamata R. Fedortšenko-Jungi kaitsja poolt osundatule, et materjalides ei sisaldu ühtegi otsest tõendit R. Fedortšenko-Jungi kohta. Asjas kogutud tõendid nende kogumis sisaldavad piisavalt teavet, võimaldamaks teha tõsikindlaid järeldusi tõendamiseseme asjaolude kohta, sealhulgas ka kuriteo toimepannud isikute osas. Kohtul ei ole kahtlust, et mõlemad süüdistatavad valitsesid tegu ning nende mõlema teopanus süüteokoosseisu realiseerimisel oli oluline. Ühist kooskõlastatud tegevust ilmestab nii varguse toimepanemine kui ka süüdistatavate teojärgne käitumine, st varastatu toimetamine nendega mitteseostatavasse kohta (võrrasse korterisse) ning sealt ära viimine. Kuivõrd süüdistatavate käitumises ei ilmnenud vähimatki soovi varastatut omanikule tagastada, on nende käitumises tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. 03.06.2019 aadressil xxx seisnud sõidukist aset leidnud vargus (süüdistatavad Roman FedortšenkoJung ja Andrei Dementjev). Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses märgitud Xxx Xxx reg. nr xxx kuulub Maksu- ja Tolliametile ning 03.06.2019 kella 02.48 paiku aadressil xxx varstati sõidukist tagumise aknaklaasi eemaldamise teel Maksu- ja Tolliametile kuuluvad seadmed: videokaamera, objektiiv, ruuter ja statiiv. Nimetatut tõendavad ka tunnistaja R Ke ütlused ning 03.06.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Tunnistaja R Ke (Maksu- ja Tolliameti töötaja) 14.01.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt teab vargusest MTA-le kuuluvast sõidukist, kust varastati MTA-le kuuluvad tehnikaseadmed. Vargus sõidukist avastati hommikul 8:30 paiku ühe teise MTA töötaja poolt. Läks sündmuskohale ja avastas, 9 et Xxx tagumine klaas oli eemaldatud ning sõidukis ei olnud enam Sony videokaamerat, objektiivi, ruuterit ja statiivi. Esemete koguväärtus oli umbes 9500 eurot. Seadmed saadi kätte samal päeval, temale teadaolevalt leiti need politsei läbiotsimisel ühest xxx ühiselamust. Tunnistaja R Ke ütlusi sõidukisse sisenemise kohta aknaklaasi eemaldamise teel kinnitab 03.06.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd, lk 100-102), mille kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks xxx lähistel asuvate garaažide juures (xxx) parkiv hõbedane s/a Xxx Xxx reg. nr xxx (fotod nr 1-3, lk 103-104). Antud sõidukil visuaalsel vaatlusel puudub tagumine (pagasiruumi) aknaklaas, klaasitihend on pooleldi lahti, näha on tihendi pinnal paremal allnurgas lõikevigastusi (fotod nr 7-9, lk 106-107). Samuti on näha puuduvat tihendit sõiduki parempoolse tagumise küljeukse küljest, mis asetseb selle sama ukse juures maapinnal (fotod nr 5-6, lk 105). Vastu garaaži seina on toetamas tagaukse klaas (foto nr 4, lk 104). Vasakpoolsel tagumisel liuguksel aga tuvastatud lukus muukimisjälg. Tagumise akna (pagasiruumi) tihendil vasakul pool välispinnal tuvastatud puutejäljed, millelt võetud proov (pakend 1). Seejärel tuvastatud pagasiruumi välimisel lingil puutejälg, millelt võetud proov (pakend 2). Järgnevalt leitud pagasiruumi luugil puutejäljed, millelt võetud proov (pakend 3). Garaaži seinale toetuvalt aknaklaasilt tuvastatud taskulambiga külgvalguses vaadeldud puutejälg, millelt võetud proov (pakend 4). Garaaži kõrval maas, sõiduki tagaosa juures asetseb kivi ning juhtmekobar (foto nr 11, lk 108). Sõiduki tagasalongi põrandal puudu oleva aknaklaasi juures põrandal tuvastatud jalatsijäljefragment, mis talletatud musta värvi želatiinkilele (pakend nr 5). Vastavalt 03.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollile toimus pakendis nr 5 musta värvi želatiini tõmmiskilele jäädvustatud jälgede vaatlus (II kd, lk 113-115). Varguse toimepanemist antud episoodis ei eitanud ka Andrei Dementjev. Tema 05.02.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt pani ta varguse toime koos S K. Selgitas, et varguse toimepanemisel rollid jaotatud ei olnud, S. K seisis üldse eemal ja rääkis telefonis, ei kahtlustanud, et tema soovib midagi teha. Tema sõitis jalgrattaga auto juurde, eemaldas auto aknaklaasi ning võttis kaamera. Peale seda läks ühiselamu juurde koju. Nägi seda autot enne kohtumist S. K. Sõiduki juurde läks üksinda. Ütles S. Kile, et ootaks, kuna S. K rääkis telefoniga. Oli öö vastu hommikut, hakkas valgeks minema. Alguses oli jalgrattaga, pärast jalgsi. Sõitis rattaga enne S. K kohtumist. Võttis mikrobussist videokaamera, seal oli veel esemeid, mingi kast, pani asjad valgesse kilekotti. Kui autost asjadega väljus, oli S. K kaupluse taga, teda ei olnud näha. Tema läks koju, ei tea, kuhu läks S. K. Tal endal oli seljas halli värvi jope, sinist värvi spordipüksid ja jalas musta värvi tossud Puma valge kirjaga. Viis autost varastatud esemed rõdule. Alguses tõi asjad akna kaudu koju, seejärel sisenes trepikotta, läks koju ja oma toast läks nende asjadega rõdule. Toas oli kott 3-5 minutit. Rõduuks oli avatud. Esemed jäid rõdule kuni politsei tuli läbiotsimisele. Ei oska öelda, kuidas sattus kilekotile, kus olid varastatud esemed, tema venna V. Ki DNA. V. K magas. Pärast seda, kui viis kaamera, tuli alla ja umbes 5 minutit hiljem koputas Roman uksele, kutsus ta enda juurde teed jooma. R. Fedortšenko-Jung käis ka rõdul, enne kui seal toimetasid politseinikud. Pärast seda, kui jõid teed, läksid rõdule. Läks sekaatoreid (oksakääre) rõdule viima ning R. Fedortšenko-Jung tuli kaasa. Kuna see kott, kus enne olid oksakäärid, oli tühi, pani kaamera selle koti sisse, kus enne olid oksakäärid. Sel ajal, kui tõstis asju ümber, R. Fedortšenko-Jung seisis ja ootas. Kui pani kaamera musta kotti, Roman võttis ja vaatas, mis seal on. Roman võttis kaamera kotist välja ja vaatas. Kinnitab, et varastas lisaks videokaamerale ka ruuteri, objektiivis ja statiivi. Kohtul ei ole alus kahelda A. Dementjevi ütlustes osas, mida tõendavad ka teised asjas kogutud tõendid. Nii toetab neid juba eespool viidatud sündmuskoha vaatlusprotokoll osas, kus kohas ja kuidas ta esemed varastas. Lisaks osutab A. Dementjev ütluste ja olustiku seostamise protokollis (II kd, lk 141-150) xxx asuvate garaažide juures kohale, kuhu oli pargitud mikrobuss Xxx, kus ta pani toime videoseadmete varguse 03.06.
3. Seda, et Maksu- ja Tolliametile kuulunud esemed viis A. Dementjev xxx, rõdule, kinnitab 03.06.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd, lk 24). Vaatlusega tuvastati, et 03.06.2019 kell 12:15 saabudes kohale xxx maja ette, suunduti päästeteenistuse autoredeliga viienda korruse rõdule. Rõduserva juures oli näha musta värvi kilekotti, mille sees olid videokaamera Sony, objektiiv Carl Zeiss, ruuter Teltonika. Sõidukist varastatud esemeid on 10 03.06.2019 asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud (II kd, lk 116-131). Vaatlusprotokolli kohaselt esitati vaatluseks üks kinnitamata markeeringuga paberpakend, mis sisaldab pooleldi plastmasskotiga pakendatud statiivi ning ühte musta värvi kilekotti, kus olid digikaamera ning objektiiv koos kaamera külge kinnitatud ruuteriga. Lisaks toetab A. Dementjevi ütlusi ekspertiisiaktis nr 19E-GE0663 antud eksperdiarvamus (II kd, lk 134-140), milles on välja toodud, et kilekotilt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult ning selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Andrei Dementjevi DNA-profiiliga (punkt 1). Samuti ei saanud kindlalt välistada Andrei Dementjevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist kilekoti teistelt proovidelt (punktid 2, 3) kaamera korpuselt võetud segaproovis (punkt 4) ning statiivi keskmiselt pulgalt võetud segaproovis (punkt 7). Kuriteo toimepanemine süüdistuses näidatud ajal ja kohal nähtub ka kohtule esitatud 30.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (III kd, lk 123-124), kus vaatluse all on DVD plaat (III kd, lk 127) ning videol on näha, kuidas 03.06.2019 kell 02:20 xxx maja juures sõidab isik jalgrattaga, liigub xxx maja suunas ning kell 02.48 on näha, kuidas isik läheneb pargitud sõiduki juurde ning üritab sõiduki akent muukida, mis tal ka õnnestub. Küll aga tuleb kriitiliselt suhtuda A. Dementjevi ütlustesse osas, mis puudutab S Ki olemasolu varguse toimepanemise ajal. Antud episoodis ongi vaidlus tõusetunud selles, kas koos A. Dementjeviga pani teo toime ka Roman Fedortšenko-Jung või pani A. Dementjev teo toime üksinda või koos kellegi tundmatuga (nt väidetavalt S K). Süüdistusest nähtuvalt seisnes nii R. Fedortšenko-Jungi kui ka A. Dementjevi teopanus selles, et nad koos eemaldasid 03.06.2019 kella 02.48 paiku aadressil xxx, sõiduki tagumise akna ning varastasid sõidukis olnud esemed. Selleks, et teha kindlaks süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus, hindab kohus süüdistatavate ütlusi kooskõlas teiste tõenditega. Kui A. Dementjev tunnistas ennast süüdi, siis süüdistatava Roman Fedortšenko-Jungi 03.06.2020 kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei ole ta kuritegu toime pannud. Nägi videokaamerat esimest korda Andrei majas xxx viimase korruse rõdul kilekotis. Ta ise ei puudutanud seda. Viisid Andreiga oksakäärid (nimetab sekaatorid) rõdule. Nii palju kui tema on seal käinud, on rõdu alati lukust lahti. Kui Andrei kodus oli läbiotsimine, viibis kogu aeg trepikoja juures haljasala peal. Kõik esemed olid ühes kotis, oli Maxima kott ja must kott. Näpuga tõstis eest ära musta koti ja nägi seal videokaamerat, kaamerat, ruuterit ja statiivi ta ei puudutanud, isegi kätte ei võtnud neid. Puudutas kotti, asju ei puudutanud, sai aru, et see on provokatsioon. See, et viibis Andreiga trepikoja juures, see ei tõenda midagi, et ta sealt midagi varastas. Tunnistaja V. Ki (A.Dementjevi vend, kes samades episoodides süüdi mõistetud) ütlused jätab kohus tõendite hulgast kõrvale, sest kohtuistungil antud ütlused olid niivõrd ebamäärased, koosnesid enamasti vastustes „ei mäleta“ ja „ei oska öelda“ ning tulemusi ei andnud ka ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlused. Pealegi on tegemist A.Dementjevi vennaga ja samas episoodis juba süüdi mõistetud isikuga, mistõttu V.Ki ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Kohus küll nõustub R. Fedortšenko-Jungi kaitsjaga, et puuduvad ka videopildid, mis otseselt tõendaksid kuriteo toimepanemist R. Fedortšenko-Jungi poolt, kuid kohus arvestab nii A. Dementjevi ütlusi, milles ta tunnistab varguse toimepanemist kui ka teisi eespool viidatud ja A. Dementjevi ütlusi toetavaid tõendeid. Sarnaselt mudelvedurite varguse episoodiga eitab A. Dementjev taas R. Fedortšenko-Jungi osalust kuriteos ning nimetab temaga kaasas olnud isikuks S. Ki, kelle olemasolu ei ole aga tõendatud. Juba selline fakt osutab võimalusele, et tegelikkuses soovib A. Dementjev S. Ki nime nimetamisega tähelepanu just R. Fedortšenko-Jungilt eemale suunata. Siinjuures lähtub kohus videosalvestisest, kus kuriteo toimepanemise eelneval või järgneval ajal ei ole talletatud A. 11 Dementjevi liikumist koos mõne teise isikuga, küll aga on kaadrites taas nähtav R. Fedortšenko-Jung. Nii nähtub 30.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollist (III kd, lk 128-133, DVD lk 135), kuidas 03.06.2019 kell 03:41 väljub xxx ühiselamust R. Fedortšenko-Jung ning kell 03:42 väljub A. Dementjev (vastavalt uurija 19.09.2019 õiendile (III kd, lk 125) videosalvestiselt nähtuvad kellaajad ei vasta tegelikkusele ning on nihkes umbes 30 minutit, s.o salvestiselt nähtuv kellaaeg on tegelikust kellaajast 30 minutit taga). Seega enne varguse toimepanemist ja pärast seda liikusid Dementjev ja Fedortšenko-Jung koos. Ebausaldusväärselt mõjuvad ka A. Dementjevi ütlused osas, et 5 minutit pärast esemete rõdule viimist kutsus ta R. Fedortšenko-Jungi teed jooma ning pärast tee joomist tuli R. Fedortšenko-Jung temaga rõdule kaasa sekaatoreid (oksakäärid) viima. Nimetatu ei olekski võib-olla tähelepanuväärne, kui tegemist oleks päevase ajaga ja nii-öelda tavaolukorras. Antud juhul on aga A. Dementjev koos R. Fedortšenko-Jungiga koos taas öisel ajal ning ajavahemikul, mil A. Dementjev on varguse toimepanemise üles tunnistanud. Sellised asjaolud osundavad selgelt sellele, et tegemist ei saa olla kokkusattumusega, vaid A. Dementjevi ja R. Fedortšenko-Jungi harjumuspärase kooskõlastatud õigusvastase tegevusega. Seda enam, et eespool viidatud ekspertiisiaktist nr 19E-GE0663 nähtub, et kilekotilt võetud proovist ei saa kindlalt välistada ka R. Fedortšenko-Jungilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (punktid 1, 2, 3). Samuti ei saa välistada R. Fedortšenko-Jungilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist kaamera korpuselt võetud segaproovist (punkt 4), segaproovidest statiivi pea nupult, ruuterilt, objektiivilt, kruvilt, must/punase juhtme roheliselt otsikult (punkt 5), segaproovidest ruuteri antennilt, kaamera korpuse allosas olevalt puutejäljelt (punkt 8), segaproovidest kaamera eraldamise nupult, must/punase juhtme mustalt otsikult (punkt 9). Kuigi ekspertarvamus ei ole R. Fedortšenko-Jungi osas antud kategoorilisena, on see piisav, arvestades seejuures teisi asjas kogutud tõendeid nende kogumis, et A. Dementjev pani süüdistuses näidatud viisil, ajal ja kohas Maksu-ja Tolliametile kuuluvate esemete varguse toime koos R. Fedortšenko-Jungiga. Maksu- ja Tolliameti esindaja R Š kinnitas 14.01.2020 kohtuistungil, et Maksu- ja Tolliamet on kõik esemed tagasi saanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõendite pinnalt saab jaatada ka selles episoodis nii A. Dementjevi kui ka R. Fedortšenko-Jungi poolt neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Kuivõrd A. Dementjev oma ütlustes on läbivalt asunud R. Fedortšenko-Jungi nö kaitsma, ei ole kahtlust, et nende vahel on tugev side, millele on rajatud varguste ühine toimepanemine, üksteise toetamine ning kooskõlastatud tegevus. Viimati nimetatut toetab lisaks varguse ühisele toimepanemisele ka mõlema süüdistatava teadmine varastatud esemete asukohast. Sellised asjaolud osundavad mõlema süüdistatava teovalitsemisele ning ei ole kahtlust, et varguse toimepanemisel tegutsesid nad kaastäideviijatena. Kuivõrd ka selles episoodis ei ilmnenud süüdistatavate käitumises vähimatki soovi varastatut omanikule tagastada, on nende käitumises tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. 29.08.-31.08.2019 aadressil xxx asuvas elektrialajaamas ja 09.09.-10.09.2019 aadressil xxx asuvas elektrialajaama aset leidnud vargused (süüdistatav Andrei Dementjev). Kannatanu Xxx Xxx OÜ esindaja U-M S andis 30.01.2020 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt käis xxx alajaamas hiljem, mitte samal päeval. Selle kohta on pildid, kas ust oli muugitud või murtud, uks oli avatud nii, et seda sai uuesti sulgeda, nende käidujuht fikseeris olukorra. Teine episood xxx, see alajaam oli veel ehitusjärgus. Said mõni päev hiljem teada, et ka sinna on sisse murtud, selle avastas vist töövõtja, kes kohale läks. Pidasid lukustatud alajaamu piisavalt varguskindlaks, et neid mitte valve alla panna, nüüd on kõik valve all. Nende alajaamade juures valveseadmeid ei olnud. Soovib, et süüdlaselt mõistetakse tekitatud kahju välja. Alajaama turvalisus oli häiritud, aga katkestust esile ei kutsunud. Elektrialajaamades toimepandud kuritegusid süüdistuses näidatud ajal ja kohas kinnitavad tunnistajad M P, P Si ja R P ning mõlemas episoodis on läbi viidud ka sündmuskoha vaatlus. Sündmuskoha 12 vaatlusprotokolli kohaselt (II kd, lk 186-189) toimus 02.09.2019 xxx alajaama vaatlus ning vaatlusega tuvastati, et xxx parklas asuva elektrialajaama ustel puuduvad lõhkumise jäljed, alajaama ustel on ära lõhutud maandusjuhtmed (foto 2, lk 187 pöördel). Ruumis vasakul pool on 2 kõrgepingevoolu ümberlülituspulti, kus nende tagant on puudu maanduslatid (fotod 4,5, lk 188 pöördel). Ruumi taga otsas on puudu maandusjuhe, mis ühendas trafo ja kõrgepingevoolu ümberlülituspulti (foto 6, lk 189). Tagaruumis on puudu maandusjuhtmed, mis maandavad erinevaid kohti (fotod 7,8, lk 189). Tagumise ukse maandusjuhe on ära lõigatud, kus asub teine trafo ja esimese trafo maandusjuhe samamoodi ära lõigatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II kd, lk 190-202) toimus 10.09.2019 xxx asuva elektrialajaama vaatlus ning vaatlusega tuvastati, et xxx tänava poolsetel ustel otseseid muukimisjälgi ei ole, kuid parempoolse uksekeele avas on kollane teibi tükk, mis pakendatud kaasa (fotod 2,6, lk 191 pöördel ja lk 193 pöördel). Elektrialajaama ümber on liiva sees näha mitmeid jalatsijälgi igal objekti küljel (fotod 7-10, lk 194-195). Palju on jalatsijälgi Xxx tänava poole avataval uksel (foto 11, lk 196). Xxx tänava poolsel uksel on näha muukimisjälgi, uks oli avatud asendis. Lukusüdamik on kõver ning uks on kohati paindunud (fotod 12-14, lk 196-197). Xxx tänava poolses ruumis on sees näha liiva ja katki lõigatud vasktraadi kaableid (fotod 15-17, lk 198-199). Samas ruumis on näha seina peal ka jalatsijälge, mis on fotografeeritud (fotod 18,19, lk 199, 200). Pille tänava poolsel vasakus ruumis on samuti maas näha liiva, katkised vasktraat kaableid ja alajaama tehnikat (foto 20, lk 200 pöördel). Pille tänava poolne parem uks on terve, kuid sees on maas näha liiva ja katkised vasktraat kaableid. Tunnistaja M P 30.01.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostati eelmise aasta suvel või sügisel kahes alajaamas rüüstamist sissemurdmisega, aadresse täpselt ei oska öelda. Alajaam viies oli politsei kohal, kui sündmuskohale jõudis. Kohal oli ka nende esindaja, kes leidis selle. Oli avariiline olukord, kuna alajaam oli pinges ja maandused olid ära koristatud, õnneks ei olnud midagi veel juhtunud. Teise alajaama avastas tööde käigus, kui mehed läksid tööle. Nad avastasid, et uksed on maha murtud ning kaablid on ära veetud, alajaam rüüstatud. Alajaam viies oli ustelt näha, et lukkude juures oli käidud, aga lukku ei olnud lõhutud. Avastati, et ukse vahele oli tagasitulekuks lükatud paber, et uuesti sisse saada. Alajaam viies seisnes rüüstamine selles, et keskpingeseadme pealt olid maanduslatid maha keritud, kõik kambrid olid ilma maanduseta. Kõik, mis vähegi oli keskpinge jaotlast ja maanduslatilt tulevad juhtmed, olid võetud. Samuti maanduslatt oli seina pealt ära viidud, kõik, mis vasest, oli ära viidud, kaablikeldris olid kõik vaskjuhtmed maha lõigatud. Viiendas oli varastatu maksimum 10 kilo ringis, on käsitsi ilma autota ära viidavad. Taastasid kogu maanduspaigalduse. Kõikidele seadmetele tuli uuesti maandusjuhtmestik taastada. Hankisid ja paigaldasid latid ja varastatud juhtmed. Esitasid arve xxx, kuna tema on omanik. Viiendas alajaamas oli rohkem montaažitööd kui materjali, aga 15-ndas oli materjali rohkem, kuna see ei olnud paigaldatud, oli keras, oli õlale võetav, viisid kõik juhtmed ära, mis olid ühendamata. Viieteistkümnendas alajaamas oli kaks ust kapitaalselt lõhutud, kõik kaablid, mida ei olnud ühendatud, olid kaasa viidud, maandused seina pealt oli kaasa viidud, maanduslatid samuti. Ustel tekitatud kahjustuse tõttu oli vajalik uksed ümber vahetada, kuna olid ära lõhutud. Tellisid xxx poolt garantii korras uue. Arved, mis esitasid mõlemal juhul xxx, on tasutud. Pingestatud alajaamas rüüstamine eeldab mingil määral eriteadmiste olemasolu, peab teadma, mis on pinge all, mis mitte, situatsioon võib olla eluohtlik. Tunnistaja P Si 30.01.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt toimus xxx parklas alajaamas 2019 aasta augusti lõpus vargus. On selle piirkonna alajaamade elektrivõrgu haldur, töötab Xxx xxx. Esialgu avastas varguse xxx tänava alajaamas parkla parkimiskontrolör, kuna avastas lahtise ukse, teavitas Xxx brigaadi, kes sõitis kohale, vaatas, et see ei ole nende alajaam ja siis helistati talle. Läks esimesel võimalusel kohale, kutsus politsei ja koos politseiga avasid ukse. Nägi, et sealt oli varastatud alajaama maanduspaigaldis. Vasest maanduslatid, vasest potentsiaalühtlustusjuhtmed, keskpinge seadme maanduslatid olid ka ära võetud. Ei suutnud tuvastada, kuidas sinna alajaama oli sisse saadud. Natuke oli trafo ukse peal kergeid muukimisjälgi, aga mitte nii tugevaid, et selle läbi oleks sisse 13 saanud. Xxx brigaad lükkas peale enda käimist ukse kinni, rohkem nad ei puutunud. Videovalve on parklas, alajaam asub keset parklat, samas kaamerad sinna alajaama peale ei näita. Nad vaatasid salvestusi ning sealt oli näha, et nad läksid saagile järele, et askeldavad ukse juures, pakkisid saagi kokku, võtsid õlale ja läksid edasi. Nägid seda, kui nad käisid varastatud esemete järel, oli selge, et nad olid varem eeltöö ära teinud ja hiljem läksid lihtsalt järele. See oli
4. augustil kell pool 1, oli kolm isikut, kaks olid jala, üks jalgrattaga. Kõik oli kile sisse pakitud ja ühel oli see õla peal. Varastatu võis sinna pakendisse mahtuda. Olukord taastati esmapäeval, kui politsei oli ära käinud. Tunnistaja R Pi 30.01.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt toimus 2019.a sügise alguses alajaam 15-ndas vargus, see oli xxx. Varguse avastas tema paarimees. Projektijuht oli M P, tema koordineeris, Enamjaolt oli kõik paigas, ainult trafod olid puudu ja trafode vask-kaablid olid külge ühendamata, olid lahtiselt seal põrandal. Kui kohale jõudis, oli uks lahti kangutatud, tõmmates tuli uks lahti ja ukse vahelt kukkus välja paberileht, mis oli keele vahele pandud. Alajaamast oli varastatud erinevate läbimõõtudega vaskkaablid. Olid jämedad kaablid, mis olid trafo külge ühendamata, neid oli lihtne kaasa võtta, aga oli ka läbilõigatud peenemaid kaableid, mis olid suvalise koha pealt läbilõigatud. Kaasa oli võetud ka seina pealt maanduslatid. Ühekorraga seda kõike üks inimene ära ei vii. Olukorra taastamisega tegeles nende ettevõte, arve esitati xxx. Tema teada läheduses videokaameraid ei olnud. Nägid jalajälgi. Ukse vahele oli pandud paberileht, avastasid, et ta (varas) oli roninud katuse vahelt, seal on peale tõstetav katus ja seal vahel on väike ruum, sealt vahelt oli ta roninud teise ruumi ja sealt teinud lahti teised alajaama uksed. Järeldas seda sellest, et seina peal oli jalajälg ja käejäljed, seina peale oli paigaldatud kaabelredel, seal oli liiva. Oli näha ja aru saada, et sealt oli üle mindud. Need esemed, mis varastati olid isoleeritud vaskkaablid, oli ka paljast vaske. Seal oli 35-40 kg vaske. Varastati umbes 30 m kaablit, aga taastamiseks kulub rohkem, kuna oli ära lõigatud jupid, aga taastama peab täies pikkuses, ei saa jätkata sealt, kust on maha lõigatud. Antud episoodide kohta on tunnistajana andnud ütlusi ka süüdistuses näidatud varguste kaastäideviijad V K ja V D. Tunnistaja V Ki (A. Dementjevi vend) 30.01.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta jätkuvalt kahtlustatav seonduvalt vargustega alajaamadest. Vargused leidsid aset mullu sügisel, pani vargused toime üksi, oli kaks vargust, kus palus vendadel aidata. Esimene alajaam asub xxx lähedal, vargus toimus öösel. Selgitas, et murdis luku lahti, läks sisse, viis ühe korraga välja kaablid, mis seal olid, peitis 50 m kaugusele. Palus vendadel, et nad aitaksid need ära puhastada. Sel ajal, kui ta seda vargust toime pani, oli vennad kodus. Palus vendadel appi tulla ning nad nõustusid. Kui nad appi tulid, oli päev. Läksid kõik sinna jalgratastel. Andis need ütlused esimese episoodi kohta, juhtmed olid alajaamast kuskil 50 meetrit, olid peidetud lageda taeva all. Sealt kohast, kuhu nad olid peidetud, tassisid eemale ja puhastasid ära, võtsid kummist ümbrisest välja. Kesta eemaldamises osalesid kõik kolm. Edasi panid juhtmed kilekotti, müüsid ära. Said 200-300 eurot, ei mäleta, kuidas raha jagati. Teisel korral asus alajaam xxx, läks vargust toimepanema öösel, läks üksi. Murdis luku kangiga ära, varastas samuti kaableid, puhastas ära ja müüs ära. Puhastas üksi, vennad viibisid koos temaga, aga ei puutunud asjasse. Tulid kaablitele järele päeval, esialgu olid kaablid kotis alajaamas. Kaablite müügiga tegeles tema. Vennad tulid kaasa lihtsalt seltskonna pärast, neil oli igav. Päeval läksid kahekesi, Andreid kohtasid tee peal, sõitis jalgrattaga ringi, ei olnud koos nendega. Varguse toimepanemist V. Ki poolt xxx asuvas elektrialajaamas kinnitab ka ekspertiisiakt 19EGE1030 (II kd, lk 203-206), milles toodud ekspertarvamuse kohaselt saadi ukseluku liblikalt võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaproovis on eristatav peamine DNA-profiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev V Ki DNAprofiiliga. Kuna tunnistaja V D (A. Dementjevi vend) keeldus 05.02.2020 kohtuistungil ütluste andmisest, avaldas kohus tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Vastavalt 30.10.2019 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollile (I kd, lk 126-127) eitab ta kaablite vargust ajavahemikul 09.09.2019 kella 16.00-st kuni 10.09.2019 kella 08.15-ni Tallinnas aadressil xxx maja juures asuvast elektrijaamast. Mäletab, et sel ajal tema vend V K palus tema ja tema venna A. Dementjevi abi 14 kaablite puhastamiseks ja toimetamiseks. Täpseid asjaolusid ta ei mäleta, sest see oli ammu ja tema Andrei Dementjeviga käis V Ki palvel tema poolt kuskilt võetud kaableid puhastamas mitu korda erinevates kohtades. Kõik puhastatud kaablid andsid xxx juures ühele juhututtavale ja metalli eest saadud raha kulutasid enda tarbeks. Nende isa ei teadnud, kuidas nad raha teenivad. Vastavalt 30.10.2019 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollile (lk 128-129) eitab ta Xxx Xxx OÜ esemete vargust ka ajavahemikul 29.08.2019 kella 13.30-st kuni 31.08.2019 kella 11.50-ni Tallinnas aadressil xxx maja juures asuvast elektrijaamast. Tema meelest 2019 augustikuu lõpus tuli tema vend V K koju ja ütles, et on vaja abi kaablite puhastamiseks ja äraviimiseks. Läksid kolmekesi (tema, Andrei Dementjev ja V K) xxx tänavale, kus oli elektrijaam. Tema ega Andrei Dementjev sees ei käinud, V K sisenes elektrijaama ja tõi välja kaabli tükid (elektrialajaama uks ei olnud lukus). Andrei Dementjev oli jalgrattaga. Varastatud kaablitega tema ja V K sõitsid bussiga xxx tänavale, Andrei Dementjev võttis oma osa ja sõitis jalgrattaga. Seal puhastasid varastatud kaablid kaasas olnud nugadega ja viisid metalli (vask) ühele tuttavale, kes maksis neile metalli eest raha. Saadud raha kulutasid enda tarbeks. Andrei Dementjev ennast 05.02.2020 kohtuistungil süüdi ei tunnistanud, andis ütlusi, mille kohaselt pani vargused toime V K. Aitas tal puhastada kaableid. Kui puhastamine algas, ei küsinud ta, kus kohast kaablid pärit on, kuna niigi oli kõik selge. K palus abi, et nad puhastaksid kaablid ja aitaksid viia sinna, kus need vastu võetakse. Sai selle eest esimesel korral 10 eurot ja teisel korral 10 eurot, kokku 20 eurot. Esimene kord, kui aitas vennal juhtmeid puhastada, olid juhtmed elektrialajaama putkas, V võttis sealt koti. Lisaks juhtmetele olid seal ka latid, vist üks latt. Juhtmete puhastamine toimus putkast kaugel, Akadeemia teel, tõid juhtmed sinna. Juhtmetele ja latile leidis ostja V ning V toimetas need üksinda ka ostjani. Tema läks sinna alajaama juurde jalgrattaga, nemad läksid bussiga. Juhtmed olid ühes kotis, latt teises. V võttis ühe koti ning V koti, kus olid latid. Tema ja tema vend V D selle varastatu müügiga ei tegelenud, aitas Vil viia. Vaidleb tsiviilhagile vastu. xxx tänava episoodis aitas V Kil koos vennaga samuti juhtmeid puhastada. Ei näinud, kus juhtmed paiknesid, V käis üksi, võttis juhtmed ja tõi need neile raudtee juurde. Läksid kohe kaasa, kui V läks juhtmeid kuskilt ära tooma. Nägi, et juhtmeid oli vist kuus tükki ja need olid jämedad, müüsid samasse kohta Vi tuttavale. Sai 10 eurot, V sai samuti 10 eurot, ei tea, kui palju sai V. K. Kuigi Andrei Dementjev ennast nimetatud episoodides esialgselt süüdi ei tunnistanud ning ka V. Ki ütluste kohaselt A. Dementjev üksnes abistas teda kaablite puhastamisel, siis viimases sõnas tunnistas A. Dementjev ennast süüdi kõikides varguste episoodides, mida talle ette heidetakse. Kohus leiab, et ka elektrialajaamades aset leidnud varguste puhul on A. Dementjevi süü tõendatud ning tegemist on kaastäideviimisega, sest tegutseti kooskõlastatult ning vargus sai võimalikuks just kõigi ühise tegevuse kaudu. A. Dementjevi, V. Ki ja V. D ühine liikumine xxx asuva elektrijaama läheduses on talletatud ka asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, lk 136-140), salvestus kestab 30.08.2019 kella 12.29-st kuni 12.36ni ning videol on näha, kuidas xxx hoone juures, liiguvad kolm meesterahvast. 05.02.2019 kohtuistungil andis A. Dementjev ütlusi, et rattaga meesterahvas on tema, sinise mütsiga on V. K ning palja peaga V. D. Sarnaselt kirjeldas isikuid ka V. K ning selgitas, et läks kotile järele. Kuigi nii xxx kui ka xxx juures asuvasse elektrialajaama tungis V. K, ei tähenda see automaatselt, et üksnes tema vastutaks varguse toimepanemise eest. Kuna A. Dementjev ei vaielnud vastu, et aitas koos vennaga varastatud kaableid puhastada ning sai selle eest ka raha, on tuvastatav nii A. Dementjevi, V. Ki kui ka V. D vahel kindel tööjaotus, st nad valitsesid toimuvat tööjaotuslikus koostoimes. Teadmine igaühe kindlast rollist tekitas kindlustunde ning mõjutas igaüht vargust toime panema just süüdistuses kirjeldatud viisil. Arvestades varastatud asjade raskust pidi V. K juba enne kuriteo toimepanemise alustamist teadma, et A. Dementjev ja V. D aitavad tal varastatu ära toimetada, st nad olid selle eelnevalt kooskõlastanud. Nimetatut toetavad ka V. D ütlused, mille kohaselt nende isa ei teadnud, kuidas nad raha teenivad ning ka A. Dementjevi ütlused, et kui puhastamine algas, ei küsinud ta, kus kohast kaablid pärit on, kuna niigi oli kõik selge. Järelikult oli neil välja kujunenud 15 kindel käitumismuster ning teadmine igaühe konkreetsest rollist kuriteo toimepanemisel. Kohtu seisukohta toetab ka Harju Maakohtu 11.03.2020 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-1368 (I kd, lk 169-172), millega mõisteti V. K ja V. D muuhulgas süüdi samade episoodide eest ning episoodide teokirjeldus vastab suuresti praeguses kriminaalasjas A. Dementjevile etteheidetava süüdistuse sisule. Kuna pärast kaablite vargust kaableid puhastati eesmärgiga saada nende eest raha, on süüdistatava käitumises tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus üheski varguse episoodis tuvastanud ei ole. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et R. Fedortšenko-Jungi teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi ning A.

Dementjevi teod on kvalifitseeritavad

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi.

R. Fedortšenko-Jung ja A. Dementjev panid 24.05.2019-25.05.2019 ja 03.06.2019 episoodid toime kaastäideviijatena. 29.08.2019- 31.08.2109 ja 09.09.2019-10.09.2019 episoodid pani A. Dementjev toime koos V. Ki ning V. D. Seega R.Fedortšenko-Jungi ja A. Dementjevi tegevus vastab

§ 199lg 2 p 7 koosseisule.

Samuti on tõendamist leidnud, et R. Fedortšenko-Jung ja A. Dementjev panid vargused toime sissetungimisega, st nende tegevus vastab

§ 199lg 2 p 8 koosseisule.

R. Fedortšenko-Jungil ja A. Dementjevil puudus õiguslik alus siseneda sõidukitesse xxx ja Xxx Xxx. Ka episoodides, mille A. Dementjev pani toime koos V. Ki ning V. D, ei toimunud sisenemine elektrialajaamadesse õiguspäraselt. Võõrastesse sõidukitesse sisenemised toimusid nende valdaja tahte vastaselt (03.06.2019 episoodis veel aknaklaasi eemaldamise teel) ning vastava nõusoleku andmine kannatanute ütlustest ei tulene. Elektrialajaamadesse sisenemine õnnestus V. Ki kui varguse kaastäideviija sõnade kohaselt ukseluku murdmise teel. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et R. Fedortšenko tegevus vastab ka

§ 199lg 2 p 9 koosseisule.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-08 kohaselt süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 14.01.2019 kohtuotsusest nähtub (III kd, lk 7-22), et R. Fedortšenko-Jungi on 2019 aastal karistatud

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi (kokku 11 varguse episoodi, süüteod on toime pandud 2017.a).

Nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt viibis R. Fedortšenko-Jung vahi alla alates 19.05.2017 – 14.01.2019. Arvestades, et juba vähem kui 5 kuud pärast vahi alt vabastamist jätkas R. FedortšenkoJung varguste toimepanemist, leiab kohus, et R. Fedortšenko-Jungi poolt varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud tema elatusallikaks, ta sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning püüab järjepidevalt leida ebaseaduslikke lahendusi enda varalise seisundi parandamiseks. Seega on varastamine saanud R. Fedortšenko-Jungi elustiiliks, mistõttu peab kohus tema käitumist varguse toimepanemisel süstemaatiliseks

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et A. Dementjevi tegevus vastab

§ 199lg 2 p 4 koosseisule, st ta pani vargused toime korduvalt.

Kuigi kohtus leidis kinnitamist, et A. Dementjev pani toime neli varguse episoodi, ei ole talle esitatud süüdistust varguse toimepanemises süstemaatiliselt. Olukorras, kus esitatud süüdistuse raames ja pinnalt ei ole võimalik hinnata isiku tegevust varguste toimepanemisel süstemaatilisena, ei saa kohtu hinnangul ka üksnes episoodide arv olla aluseks isiku tegevuse kvalifitseerimiseks

§ 199

lg 2 p 9 järgi kohtumenetluses, sest süstemaatilise varguse toimepanemist ei ole riiklik süüdistaja kriminaalmenetluse vältel sisustanud ja vastavat süüdistust esitanud. Selliselt väljuks kohus esitatud süüdistuse piiridest ning rikuks isiku kaitseõigust, kuivõrd süüdistataval ja tema kaitsjal ei ole võimalik olnud enda seisukohti selles osas avaldada ega kaitsta. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Roman Fedortšenko-Jungile esitatud süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi ja Anna Melnikovale

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Antud episoodis on kannatanuks J K, kes andis ütlusi 14.01.2020 toimunud kohtuistungil. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas on varem kohanud saalis istuvaid noormehi või naisterahvast, osundas kannatanu A. Dementjevile ning teatas, et tunneb ka naisterahvast seoses sellega, et sai peksa ja varastati telefon ja rahakott ära. Selgitas, et kohtueelses menetluses esitati talle ka meesterahvas äratundmiseks, aga siis ei tundnud päris hästi ära, kuna see, kes teda ründas, oli sama mees, aga ta oli 16 ennast ära maskeerinud. Kui juttu rääkisid ja õlut jõid, siis ei olnud nokamütsi peas, aga kui ründas, oli nokamüts peas ja vist ka pusa oli ära vahetatud. Täna tundis isiku ära esmase pildi järgi, mille järgi teda mäletas. Tunneks ära näojoonte järgi, oli kõhna mees. Enne sündmust oli sealsamas xxx sotsiaalmajas ühel sõbral külas ja tarvitas koos M alkoholi. Kui majast väljus, oli ta purjus, talle lähenesid meeste- ja naisterahvas ning palusid juua osta. Ostis neile ja endale õlut, hakkasid koos õlut jooma. Mingi hetk tahtis ära minna ning siis naisterahvas püüdis teda suunata, käest tirida või teda nagu kinni hoida ning siis tuli kuskilt üks või kaks lööki vastu hambaid. Naisterahvas pigem suunas teda, et ta ei saaks vabalt edasi minna, tuli tema ette. Naisterahvas ei teinudki muud, ei lasknud tal ära minna. Käest haaramine valu ei põhjustanud. Siis tuli hops vastu hambaid, lendas pikali ning võib-olla isegi kaotas teadvuse. Pärast avastas, et huul on puruks ning telefon ja rahakott on läinud. Tema meelest tuli löök selja tagant vastu hambaid. Kuna teda löödi selja tagant, siis praegu ei saa kellelegi näidata. Ei oska vastata, kus selle löömise ajal naisterahvas oli. Enne sündmust oli telefon paremas püksitaskus ning rahakott ilmselt jope taskus. Rahakotis olid dokumendid, pangakaart, ühiskaart ja sellised asjad. Naisterahva riietusest muud ei mäleta, kui et tal oli midagi valget peale pandud. Meesterahvast, kes ründas, nägi halvasti, siis tal oli kapuuts peas ja sellised asjad, mida enne ei olnud ning ta ei saa nüüd kindlapeale öelda, et kes teda ikkagi ründas, kuna kui õlut jõid ja juttu ajasid, nägi ta hoopis teistmoodi välja. Kui oli vopsu vastu hambaid kätte saanud, toibus natuke ning vaatas, et tal ei ole telefoni ega rahakotti. Vastuseks kaitsja M. Frey küsimusele, et kas kannatanu nägi ka kohtus olevat vasakpoolset isikut, viidates Roman Fedortšenko-Jungile, vastas kannatanu, et tema arust mitte, ei mäleta. Palus endale kiirabi kutsuda, igaks juhuks läks kiirabiga kaasa, tuvastati, et huul oli katki, panid pea uurimiseks ka kompuutrisse, aga midagi ei leitud. Käe peal ja pöidla otsas on arm, selle sai nii, et kui teda löödi, siis kukkus teele maha ning sealt sai sügavama kriimustuse või marrastuse. Kannatanu ütlusi tema ründamise kohta toetavad ka rünnet pealt näinud tunnistajad V P ja Via K. Tunnistaja V Pi 14.01.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulis eelmisel aastal suvel teise korruse köögis viibides tänaval müra, kuulis kõva jutuajamist. Vaatas välja, nägi mingit naisterahvast ja habemega meesterahvast, kes rääkisid valjult, läksid kaugemale eemale, siis tuli juurde mingi meesterahvas kapuutsiga, lõi inimest, võttis talt ära väikese koti ja läksid laiali. Ajal, mil kapuutsiga meesterahvas tüsedamat meesterahvast lõi, oli ta tüsedama meesterahva taga, naisterahvas oli löögi saanud mehe ees. Kui tüsedam meesterahvas kukkuks pikali, tegi ründaja tema jope lahti, võttis väikese kotikese ja lahkus, naisterahvas ehmus, pööras ringi ja lahkus. Tema nägi, et meesterahvas lõi tüsedamat meesterahvast ühe korra. Kui vaatas aknast välja, oli möödakäijaid väga palju, nemad vaidlesid millegi üle väga valjult ja väga kõrgendatud toonidega karjusid. Kuna lööja seisis kannatanu suhtes seljaga, siis sai kannatanu vastu kukalt. Löögi järel kukkus kannatanu maha. Kannatanu hoidis enda ees telefoni ja kui ta kukkus pikali, siis telefon kukkus maha, ei näinud, mis telefonist sai, kuna auto segas teda. Kannatanu lebas maas mõned minutid kindlasti. Ei näinud, et naisterahvas oleks kannatanut löönud. Kui löömine oli lõppenud, siis lööja läks edasi, naisterahvas tuli tagasi mööda maja ja too inimene läks teises suunas. Sellel momendil, kui meesterahvas kapuutsiga tuli lööma, siis see moment kannatanu jätkas naisega vestlust, see vaidlus ei vaibunud hetkekski, naisterahvas žestikuleeris. Kutsus kiirabi ja kiirabi tuli päris kiiresti. V Pi poolt tehtud kõne 26.05.2019 kell 20:28 numbrile 112 on kajastatud ka 03.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollis (III kd, lk 111-114) ning Häirekeskusele tehtud kõnes teatas V. P, et oli röövimise tunnistajaks. Kirjeldas, kuidas rööviti xxx juures, siin oli mingisugune tüdruk, kes juhtis tähelepanu kõrvale ning mingisugune tüüp astus ligi ning koksas isikut tagant, kott võeti ära, kannatanu lihtsalt varastati jultunul moel paljaks. Tehtud kõnes annab V. P teada, et kannatanu seisab tee peal ja peatab autosid, pöördub inimeste poole. Samas asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud ka 26.05.2019 kell 20:15 numbrile 112 naisterahva poolt tehtud kõne, kus helistaja teatab, et tema poole pöördus meesterahvas, peatas auto kinni maja otsa juures. Meesterahvas ütles helistajale, et xxx sotsiaalmaja juures sai peksa ja võeti iPhone ära, samuti rahakott, meesterahval on nina verine, peksjad jooksid ära. Kui Häirekeskuse töötaja palub teatada, kuidas on meesterahva nimi, on kuulda, kuidas helistaja suhtleb eesti keelt kõneleva meesterahvaga, kes väidab end olevat J K. 17 Tunnistaja Via Ki 16.01.2020 kohtistungil antud ütluste kohaselt ei ole süüdistatavad need isikud. Talle ei esitatud kohtueelses menetluses ka kedagi äratundmiseks. Elab xxx, kell 19:20 nägi aknast, et maja vasaku nurga tagant tuli välja huligaan, möödus autoparklast ja huligaan raske esemega lõi talle vastu pead. Nägi sellist ümarat, kiviga sarnanevat eset. Kui lahkus, siis kapuutsiga varjas nägu, meesterahval olid jalas mustakad teksad. Kui see meesterahvas oli kannatanut löönud, kukkus kannatanu pikali asfaldile ja lamas suletud silmadega. Huligaan soris tema taskutes, võttis telefoni või mis see oli, suur tahvel, võib-olla rahakoti ka võttis, midagi seal korjas taskutest kokku. Telefon oli heledat värvi. Meesterahvas, kes võttis telefoni, hakkas pool joostes ära minema, läks kiiresti maja parema nurga taha. Valvur kutsus politsei. Meesterahval, keda huligaaniks nimetas, oli peas heledat värvi nokamüts, hele pusa. Videosalvestuselt on näha, et tal on suured õlad. Videot nägi valvuri juures toas samal päeval. Tunnistaja ütluste kohaselt ei sarnanenud meesterahvas R. Fedortšenko Jungile, kuna R. Fedortšenko Jung on kõhn. Nägi sündmust oma korterist, sündmus toimus autoparkla juures ja see on temast vasakul. Ründaja pusa oli valge ja helesinist värvi, ründaja ja kannatanu olid seal hoovis kahekesi, kannatanu kukkus ilma häält tegemata pikali, isegi ei karjunud, mingi naist kõrval ei näinud, naisterahva karjumist ei kuulnud. Seega kirjeldavad tunnistajad küll kannatanu ründamist ning kannatanult esemete äravõtmist, kuid nende ütluste põhjal ei saa väita, et ründajateks oleks olnud süüdistatavad ning erinevus on ka kannatanult ära võetud esemetes ja ründe vahendis. Erinevalt V Pist ei näinud tunnistaja V. K sündmuskohal ka naisterahvast ning ei kuulnud naisterahva karjumist. Kannatanu suhtes aset leidnud ründe võimalikult objektiivseks kajastamiseks on oluline roll 04.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollil, kus vaadeldavaks objektiks oli DVD-R plaat, millelt on välja salvestatud tõenduslikku tähtsust omavad videoklipid (III kd, lk 144-171, DVD lk 172). Vaatluse käigus on vaadeldud sündmusega seotud erinevate kaamerate videosalvestised, millest on võetud asjassepuutuvad videolõigud, millised on vaatluse käigus ajaliselt sünkroniseeritud ja nendest on võetud protokollile võtmekaadrid. Vaatlusprotokollis on ka märgitud, et aadressil xxx, Tallinn asuva maja turvakaamerate nr 1,2,3 videosalvestiste salvestusaeg on tegelikkusest 1 tund taga ning aadressil xxx, Tallinn asuva maja turvakaamerate 1,2,3 ja 5 videosalvestiste salvestusaeg on tegelikkusest 30 minutit taga. Videosalvestisi vaadati kohtuistungil ning salvestustest nähtu on piisav, andmaks hinnang süüdistatavate käitumisele. Salvestuse alguses on selgelt näha J K kaelakotiga, R. Fedortšenko Jung (seljas tumesinist värvi spordidress, jalas allapoole põlve ulatuvad teksapüksid, musta värvi sokid ja musta värvi jalanõud) ja Anna Melnikova, kes jäävad seisma xxx trepikoja ees (kohtuistungil A. Melnikova ja R. Fedortšenko-Jung ka kinnitasid, et videosalvestuse alguses on nemad). Kell 20:03:46 lahkub R. Fedortšenko-Jung kaamera vaateväljast. Kui K on jäänud Melnikovaga kahekesi, on näha, kuidas Melnikova tirib mitmel korral Kit vasakust käest. Ei ole kahtlust, et A. Melnikova näeb ka Ki käes olnud telefoni. Kui K liigub välisuksest eemale, võtab Melnikova Kil vasakust käest kinni ning koos liigutakse xxx maja suunas. Kui K kõnnib otse, siis Melnikova liigub Ki ümber, näidates käega kuskile suunda. Kui K lükkab Melnikovat mõlema käega eemale, lükkab Melnikova vastu. xxx majast väljub rohekas jopes meesterahvas, kes liigub tumeda auto poole. Meesterahvas (T) võtab autost mingi eseme ja ulatab selle meesterahvale (FedortšenkoJung), kes kohe paneb selga sellesama helehalli värvi dressipluusi ning liigub autode vahel murule, kapuuts peas. Pärast seda, kui kell 20:09 ilmuvad kaamera vaatevälja taas K ja Melnikova, liigub Melnikova taas Ki ette, tõmbab vasakust käest enda poole, žestikuleerib, kui K läheb edasi, kõnnib Melnikova tema kõrval. Kell 20:10:06 ilmub kaamera vaatevälja jooksuga helehalli värvi dressipluusis meesterahvas (kohtuistungil Fedortšenko-Jung eitas, et see on tema), kellel on jalas põlvedeni ulatuvad helesinised teksapüksid, mustad sokid ning musta värvi jalanõud. Melnikova kõnnib Kist vasakul pool ning paremalt poolt tagant läheneb Kile eelkirjeldatud riietusega meesterahvas, kes kell 20:10:14 lööb Kit parema käe rusikaga näo piirkonda, Kil kukub mobiiltelefon käest maha. Kell 20:10:15 tõstab Melnikova telefoni üles, paneb telefoni enda pusa paremasse taskusse ja kõnnib minema. Kell 20:10:17 haarab meesterahvas Ki kaelakotist kinni, sikutab seda, K kaotab tasakaalu ja kukub, meesterahvas kummardub Ki kohale, tõmbab kahe käega kaelakotist kinni, 18 mõne aja pärast sirutab ennast püsti. Samal ajal tõuseb K istukile, meesterahvas liigub edasi. Kell 20:11 on K kaamera suunas ning on näha, et kaelas ripub tal peenike rihm. Kell 20:17 liigub kaamera suunas R. Fedortšenko-Jung, kellel on seljas tumesinist värvi dressipluus, parema kaena all hoiab ta halli värvi dressipluusi. Seega osundavad eespool viidatud tõendid selgelt, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus rünne kannatanu suhtes, st kannatanut löödi näo piirkonda ning ründe käigus võeti kannatanult ära nii kaelakott kui ka telefon. Vastavalt 07.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollile vaadeldi J Ki kaelas olnud metallklambritega sinist värvi rihma (II kd, lk 162-168) ning kannatanul tuvastatud vigastused on ka dokumentaalselt tõestatud. Vastavalt isiku läbivaatuse protokollile (II kd, lk 155-157) tuvastati 26.05.2019, et kannatanul J Kil oli ülahuul turses ja veremäärdumisega ning parema käe pöidlal nahamarrastus. 26.05.2019 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardil on märgitud, et J K saabus 26.05.2019 kell 20:52 kiirabiga, diagnoositud pea pindmised hulgivigastused, haiguse anamnees: patsient saanud täna löögi vastu pead, esines ka ninaverejooks, nii ülahuulel kui alahuulel suulimaskestal 5 mm lahtised haavad (II kd, lk 158). Kuigi tunnistaja V. K sündmuskohal naisterahvast ei näinud, siis lisaks V. Pi ütlustele osundab ka eelviidatud asitõendi vaatlusprotokoll selgelt sündmuskohal viibivale naisterahvale ning vaidlust ei ole selles, et videol kajastatud naisterahvaks oli Anna Melnikova. Vastavalt äratundmiseks esitamise protokollile tundis J K juba kohtueelses menetluses 28.05.2019 fotolt nr 2 ära naisterahva, kes 26.05.2019 õhtupoole tuli Tallinnas xxx maja lähedal asuva poe kõrval koos meesterahvaga tema juurde ja palus neile õlut osta. Sama naisterahvas karjus tema peale ja vehkis kätega Tallinnas, xxx maja kõrval, tundis naisterahva ära näoilme ja näojoonte järgi, samuti juuksed on sarnased, fotol nr 2 on Anna Melnikova (II kd lk 159-161). Ka süüdistatav Anna Melnikova ei eitanud kohtuistungil, et videol kajastatud naisterahvas on tema ning ta võttis kannatanu telefoni. Vaidlus on tõusetunud selles, kas Anna Melnikova poolt kannatanult telefoni võtmist saab seostada kannatanu suhtes aset leidnud ründega ning kas kannatanu ründajaks ja temalt kaelakoti äravõtjaks on R. Fedortšenko-Jung. Selleks analüüsib kohus järgnevalt süüdistatavate ütlusi ning kõrvutab neid asjas kogutud teiste tõenditega. Süüdistatava Anna Melnikova 03.06.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab ta koos tütrega aadressil xxx, majal on turvasüsteem, läbipääsus istub valvur, kaamerad on igal korrusel, sissepääsul ja ümber maja. Sellel päeval, kui väidetav kuritegu toime pandi, tarvitas alkoholi, jõi kaks päeva. Ei ole R. Fedortšenko-Jungiga kuriteo toimepanemist kokku leppinud. Tiris J Kit, et näidata talle tahvlit maja peal, et kutsuks takso, et näeks aadressi. Kuna tema on venelane ja J K eestlane, siis ei saanud nad teineteisest hästi aru. Ei ole J Kilt midagi võtnud, tal ei olnud mingit eesmärki. J Kit ta ei puudutanud. Tarvitas alkoholi kannatanu ja Roman Fedortšenko-Jungiga. Kui üritas kannatanut ümber pöörata, siis mingi inimene kaugelt jooksuga lõi ta pikali, ei tundnud seda inimest. Üritas aru saada, mis toimus, K kukkus telefon, ei tahtnud ennast ohustada, võttis telefoni ja kõndis minema. Läks poodi, ostis pudeli, läks koju, jõi ära ja jäi magama. Ärgates tuli telefon meelde. Fedortšenko äratas ta üles, istusid ja rääkisid ning siis tuli talle meelde, et tal on telefon taskus. Fedortšenko soovitas anda see telefon politseisse, kuna Fedortšenko on tema tuttav, andis telefoni Fedortšenkole, et ta saaks anda inimesele, et mitte minna politseisse. Ei viitsinud kuhugi minna, seda telefoni ei olnud tal vaja. Kui oleks tahtnud midagi Jga teha, siis ilmselt oleks viinud ta teise kohta, mitte sinna, kus on ümberringi kaamerad. Tema ettekujutuse järgi on R. Fedortšenko-Jungil alati seljas must jope, mustad dressid, ei mäleta konkreetselt. Kinnitab, et kui videosalvestis algab, siis xxx välisukse juures on tema, kannatanu ja Fedortšenko-Jung. Käisid kolmekesi ka majas sees. Mingil hetkel läks tema alla ja nemad jäid rõdule. Käis ära ja kui tagasi tuli, olid nemad juba maja ukse ees, seisid ja vestlesid. Kui hakkas kannatut tirima, ei olnud Fedortšenko-Jung tema juures, läks teadmatus suunas ära, jäi kannatanuga kahekesi. Tiris kannatanut, et näidata talle maja numbrit. Enne kui võttis telefon maast üles, nägi kannatanul telefoni, kuna üritasid taksot välja kutsuda. Sel ajal, kui kannatanut tiris, ei vaadanud ta ringi, võib-olla vaatas midagi, ei mäleta. Meesterahvas tekkis mitte kuskilt, jooksis 19 juurde, jooksis kannatanu pikali, isegi ei näinud, kuidas ta tuleb. Meesterahval oli seljas midagi halli, nägu ei olnud näha, kapuuts või mask oli ees. Videolt on näha, mis püksid meesterahval jalas olid, ei tea, mis püksid Fedortšenko-Jungil jalas olid. See, mis videos kannatanul maha kukkus, oli kas tulemasin või sigaretid, ei olnud telefon. Mobiiltelefon kukkus maha pärast seda, kui meesterahvas ta jalust lõi, telefon oli vist roosat värvi. Sellel momendil, kui telefoni üles võttis, eemaldusid nad temast ja tema hakkas eemalduma, läks ise eemale, et mitte kannatada saada. Unustas telefoni tagastada, see tuli meelde, kui Roman ta äratas. Telefoni võttis maast üles automaatselt. Kahest inimesest, kes lähevad auto juurde, tunneb esimest, see on naaber I. Kannatanut ei löönud jalust maha R. Fedortšenko-Jung, läks üldse teises suunas. Süüdistatava Roman Fedortšenko-Jungi 03.06.2020 kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei ole ta kuritegu toime pannud. Kaks päeva enne 26.05.2019, sel päeval ja pärast seda veel mitu päeva jõi. J Kiga sai tuttavaks poe juures, poe juurest läksid xxx suunas, läksid koos rõdule, jõid. Pärast tuli Anja (Melnikova) nende juurde. Nad kõik kolmekesi olid korralikus joobes. Ta lahkus, läksid laiali ja kuskil 30-40 minuti pärast tuli tagasi. Tahtis sõita koju laste ja naise juurde xxx, aga ta ei jõudnud sinna, läks tagasi xxx juurde, kuna tahtis rõdul metalli puhastada. xxx kohtas ta inimest, kes andis talle halli värvi pluusi ja palus, et ta annaks selle pluusi Anja naabrile Ile ära ja tema ilma tagamõtteta võttis selle jaki ja viis Anja naabrile. See, kes jope andis, on kodutu, kellega ta koos metalli puhastas ja kes elab seal samal rõdul. Andis Ile pluusi ära. Peale seda läks Anjale külla, Anja rääkis, mis juhtus ning ta ütles Anjale, et tekivad probleemid, kuna ta korjas maast selle telefoni üles. Kui läks Anja korterisse, Anja magas, ta äratas Anja üles. Jäid vestlema ja ta pakkus telefon kannatanule tagastada. Otsustasid, et ta võttis tema käest selle telefoni ja lubas Annale, et tagastab selle kannatanule. Terve öö ja päev jõi, lihtsal ei jõudnud telefoni ära viia ja siis ta viidi jaoskonda. Videosalvestises on tema sinises kampsunis ja lühikestes pükstes, jõi õlut, käes olid kindad, kuna pidevalt puhastavad metalli. Kannatanu rääkis, kus ta elab, sel hetkel, kui suhtlesid, olid normaalsed suhted. Telefon alguses ei töötanud, kuivatas ära, kuna see oli märg ja siis oli tema juures kuni kinnipidamiseni. Seega eitasid mõlemad süüdistatavad osalust kannatanu ründamises ning mõlema süüdistatava ütluste kohaselt taheti telefon kannatanule tagastada. Kohtu hinnangul ei haaku aga sellised ütlused sündmuse kui terviku ning asjas kogutud tõenditega, mis on piisavad jaatamaks mõlema süüdistatava osavõttu kannatanu vastu suunatud ründes. Siinkohal on kohtu arvates toimunu tuvastamisel eriti tähtis lähtuda just sellistest teabeallikatest, mis on jäädvustanud sündmustiku sõltumata kellegi isiku mälu võimest ja/või subjektiivsest arvamusest. Selliseks teabeallikaks on kahtlemata videosalvestus. Üldjuhul ei ole eraldiseisvates turvasüsteemides kellaaeg automaatselt uuenev, sest turvasüsteemid ei ole ühendatud internetiga, mistõttu võib inimlikust faktorist tulenevalt olla turvakaamera kellaaeg muutmata. Kohus arvestab samuti, et sama asutuse erinevate turvakaamerate kellaajad võivad olla omavahel nihkes, mis käesoleva video puhul ka aktuaalne on, kuid sündmuse arenemine on tuvastatav video alusel sõltumata nihkesse läinud kellaaegadest. Esmalt põhjendab kohus enda seisukohta Anna Melnikova osas. Siinjuures arvestab kohus nii tunnistaja V. Pi ütlusi kui ka videosalvestusel kajastatut, aga ka A. Melnikova enda selgitusi ja põhjendusi. Nähes videosalvestusel A. Melnikova käitumist, sealjuures kannatanu käest tirimist, tema ette astumist ja aktiivselt žestikuleerimist ning kannatanu püüdlusi A. Melnikovast eemalduda ja tema haardest vabaneda, arvestades seejuures veel kõrgendatud hääletoone, karjumist (millele osundas tunnistaja V. P), ei saa kuidagi nõustuda süüdistatava A. Melnikova väitega, et soovis kannatanut aidata. Eriti ilmekalt tõendab seda videofailil kajastatud fakt, et pärast kannatanu löömist meesterahva poolt, keda A. Melnikova väidetavalt ei tundnud, ei olnud A. Melnikova sugugi ehmunud nagu kirjeldas tunnistaja P ning pärast telefoni maha kukkumist võtab A. Melnikova kannatanu telefoni ning koheselt eemaldub kannatanust. Juhul, kui A. Melnikovale oleks rünne tulnud ootamatuna ning ta oleks tõesti tahtnud kannatanut vaid väidetava takso kutsumisega aidata, oleks ta ilmselgelt pidanud olema ründest üllatunud ning pärast rünnet kannatanule ka telefoni tagastanud. Jääb arusaamatuks, kuidas oleks kannatanu pidanud A. Melnikova arvates endale takso kutsuma, kui just tema võttis talt telefoni äravõtmisega selle võimaluse. Kuivõrd kannatanu ja Melnikova jäid kahekesi suhtlema maja ette, mille aadress oli Melnikovale teada, ei ole usutavad A. Melnikova ütlused, et tiris kannatanut, 20 kuna tahtis talle näidata aadressiga tahvlit maja peal. Videolt nähtub selgelt, et A. Melnikova tiris kannatanut xxx teest ja majast eemale ning jõudes juba isegi vastasmaja tahvli alla, jätkus tirimine ka peale seda. Järelikult ei saa kannatanu tirimist A. Melnikova poolt seostada kuidagi tema sooviga näidata kannatanule maja aadressi. Ka ei tundnud A. Melnikova kui tema enda sõnade kohaselt abivalmis isik vähimatki huvi kannatanu suhtes pärast kannatanu löömist ja kukkumist. Selle asemel, et kannatanut toetada/aidata, läks A. Melnikova aga tema enda sõnade kohaselt hoopis poodi, ostis pudeli, jõi ära ja läks magama. Lähtudes A. Melnikova käitumisest nii enne kannatanu löömist kui pärast seda, ei ole kohtul kahtlust, et tegelikkuses puudus A. Melnikoval mistahes soov kannatanut aidata ning temapoolne kannatanu intensiivne käest tirimine viitab selgelt sellele, et A. Melnikova eesmärgiks oli viia kannatanu kohta, kus teda oli kerge rünnata. Taoline seisukoht kujunes kohtul A. Melnikova enda ütluste põhjal, mille kohaselt selgitas ta, et kui ta oleks tahtnud midagi Jga teha, siis ilmselt oleks viinud ta teise kohta, mitte sinna, kus on ümberringi kaamerad. A. Melnikova enda käitumine sündmuskohal aga näitab, et just seda ta võiski kannatanu tirimisega taotleda. Võib eeldada, et üksnes kannatanu vastupanu tagas selle, et A. Melnikoval ei õnnestunud kannatanut kaamerate vaateväljast täielikult eemale tirida. Ka ei ole välistatud, et A. Melnikovale ei olnud teada kõikide võimalike kaamerate asukohad. Kohus nõustub ka prokuröri poolt osundatuga, et A. Melnikova pidev ringi vaatamine kannatanut tirides annab piisava aluse väitmaks, et ta ootas R. Fedortšenko-Jungi ilmumist. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus ka kuidagi võimalikuks, et soov võtta kannatanult ära telefon tekkis A. Melnikoval alles kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul. Just faktid, et Melnikova ei olnud pärast kannatanu löömist sugugi ehmunud ega üllatunud, vaid tegutses kannatanult telefoni võttes konkreetselt, kinnitavad kohtu veendumust, et Melnikova teadis täpselt, mida ta pärast kannatanu suhtes toime pandud rünnet peab tegema. Videot vaadates ei ole kohtul küll kahtlust, et nii kannatanu kui ka A. Melnikova olid joobeseisundis, kuid joobes olek ei ole vastutust välistavaks asjaoluks ning selline olek ei takistanud A. Melnikova sihipärast tegutsemist ning kannatanu kahjustamist. Järgnevalt põhjendab kohus enda seisukohta R. Fedortšenko-Jungi osas. Kohus on veendunud, et kannatanu ründajaks on just R. Fedortšenko-Jung ning seda vaatamata sellele, et R. FedortšenkoJungile ei osundanud ei kannatanu ega tunnistajad. Videokaadritelt on selgelt äratuntav, et halli värvi kapuutsiga pusa on endale selga pannud R. Fedortšenko-Jung, tegemist on sama kasvu mehega, kellel on sama soeng, sama tumesinist värvi pusa, samad heleda tallaga jalanõud ning meesterahva iseloomulik/omapärane kõnnak selgelt osundab R. Fedortšenko-Jungile. Vaatlusprotokolli fotol nr 23 on näha, et sel ajal kui Melnikova Kit maja nr xxx ette suunab, on Fedortšenko-Jung esmalt maja nr 34 akna juures (võimalik ei ongi Dementjevi aknal, Dementjevi sõnutsi asetsevad maja nr xxx esimese korruse aknad väga madalal). Kohtul ei ole kahtlust, et just enda äratundmise vältimiseks pani R. Fedortšenko-Jung endale selga teist - heledamat värvi dressipluusi, mida käis küsimas sõiduki juures olevalt meesterahvalt. Nii andis 02.10.2020 kohtuistungil tunnistajana ütlusi I T, kes selgitas, et videol on vasakul ilmselt tema, teine isik on R. Fedortšenko-Jung (tunnistaja viitas kohtuistungil R. Fedortšenko-Jungile). Kuigi tunnistaja väitis ka, et video järgi ei oskaks ta kindlaks teha, kas on ikka R. Fedortšenko-Jung, siis mäletab, et tol päeval on ta tulnud juurde ja küsinud kampsunit. Tunnistaja ütluste kohaselt sai selle jope või dressipluusi tagasi õhtul või järgmise päeva hommikul, ei suuda meenutada, kes selle tagastas, sellel pusal, mis andis oli kapuuts ning oli heledamat halli värvi. Kuna vastuseks prokuröri küsimusel vastas tunnistaja, et see oli ainus kord, kui selle pusa on kellelegi andnud, ei ole kohtu hinnangul kahtlust, et keegi teine kui R. Fedortšenko-Jung ei saanud tunnistajalt dressipluusi küsida. Usutavalt ei mõju ka R. Fedortšenko-Jungi ütlused osas, et pärast seda, kui nad läksid laiali, tuli tema tagasi kuskil 30-40 minuti pärast. Tegelikult on teda pärast kell 20:03:46 kaamera vaateväljast lahkumist uuesti tumesinise dressipluusiga näha kell 20:17 ning ta hoiab parema kaenla all halli värvi dressipluusi. Järelikult R. Fedortšenko-Jungi ütlused, et pärast lahkumist tuli tagasi 30-40 minuti pärast, ei ole usutavad ega haaku kogutud tõenditega. Seda, et tegelikuks ründajaks oli R. Fedortšenko-Jung, ei lükka ümber ka A. Dementjevi poolt 02.10.2020 kohtuistungil antud ütlused, kus ta tunnistas ennast antud episoodis süüdi, kuigi Dementjevile ei ole esitatud süüdistust röövimise toimepanemises. Nimetatud kohtu veendumust 21 toetavad nii A. Dementjevi 05.02.2020 toimunud kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt nägi Andrei Dementjev J Kit istungipäeval esimest korda ning tal ei olnud õrna aimugi, miks J K talle kui röövijale viitas, aga ka 02.10.2020 kohtuistungil antud ütlused, kus ta otsustas kuriteo (röövimise) toimepanemise puhtsüdamlikult üles tunnistada. 02.10.2010 A. Dementjevi poolt antud ütlused on ebausutavad ning neid ei toeta teised asjas kogutud ja eespool viidatud tõendid. On selge, et A. Dementjev R. Fedortšenko-Jungiga sama süüdistusakti saanuna ning samadel kohtuistungitel tõendite uurimise juures viibinuna teab kuriteo toimepanemise üldisi asjaolusid (kannatanu löömine, kukkumine, telefoni ja koti äravõtmine, R. Fedortšenko-Jungi riietus), kuid rääkides kuriteo detailidest, on tema ütlused ebatäpsed ja tõenditega vastuolus. Nii jääb A. Dementjevi ütlustes selgusetuks kannatanu löömise eesmärk. A. Dementjevi ütluste kohaselt lõi ta kannatanut seetõttu, et kannatanu karjus A. Melnikova peale. Samas andis ta ka ütlusi, et Anna Melnikova oli juhuslikult seal, kui koti võttis, siis A. Melnikova ta ei näinud, esimest korda nägi A. Melnikovat siis, kui seisis kannatanu juures enne seda, kui tema lähenes kannatanule. Selliste A. Dementjevi ütluste pinnalt jääb arusaamatuks, kui kaua või kuidas ta sai kuulda A. Melnikova peale karjumist, kui ta nägi A. Melnikovat alles siis, kui ta kannatanule lähenes. Seda enam, et sündmust pealt näinud tunnistaja V. P ei kinnita üksnes kannatanu karjumist A. Melnikova peale, vaid seda, et nii kannatanu kui ka A. Melnikova mõlemad rääkisid valjuhäälselt. Samuti ei haaku A. Dementjevi ütlused tunnistaja I. T ütlustega, et halli pluusi I. Tlt võttis tema. I. T andis ütlusi, et pluusi (pusa) on temalt võetud vaid korra ning selleks oli R. Fedortšenko-Jung. Erinevus on ka tema ütlused R. Fedortšenko-Jungiga osas, kellelt väidetavalt R. Fedortšenko sai pusa, mille pidi viima I. Tle – A. Dementjevi ütluste kohaselt andis vaidlusaluse pusa tema R. Fedortšenko-Jungile, kuid R. Fedortšenko-Jungi ütluste kohaselt sai ta selle kodutult. Kuivõrd kannatanu ütluste kohaselt oli ründajaks sama mees, kellega eelnevalt õlut jõi, ründaja oli lihtsalt ennast ära maskeerinud ning R. Fedortšenko-Jung ei eitanud ka ise, et just tema jõi kannatanuga koos eelnevalt alkoholi, ei osunda needki ütlused A. Dementjevile kui kannatanu ründajale. Samuti eksis A. Dementjev selles, kus kohas oli kannatanult ära võetud kott. Eespool kirjeldatud videosalvestiselt on näha, et kott rippus kannatanul kaelas, kuid A. Dementjevi ütluste kohaselt oli kott kannatanul vöö (pükste) peal ning koti juurde pääsemiseks pidi ta kampsuni lahti tegema. R. Fedortšenko-Jungi (mitte A. Dementjevi) seotust antud episoodiga kinnitab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti R. Fedortšenko-Jung kinni 09.06.2019 kell 19:18 ning kinnipidamisel võeti temalt ära valge-roosat värvi mobiiltelefon Apple Iphone SE, katkine SIM-kaart xxx (II kd, lk 151-154). 23.07.2019 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi 09.06.2019 kahtlustatava R. Fedortšenko-Jungi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni Iphone (II kd, lk 169-172). Vaatlusega tuvastati, et mobiiltelefoni avamiseks on valitud pin-kood, mille teatas telefoni teel kannatanu ning vajutades teatud nuppudele, ilmus ekraani peal mobiiltelefoni imei-kood: xxx, sisenedes telefoni omaniku andmetele, ilmus väljus profiil J Ki nimele. Vastavalt 15.08.2019 asitõendi vaatlusprotokollile vaadeldi ka 09.06.2019 kahtlustatava R. Fedortšenko-Jungi kinnipidamisel ära võetud kõnekaarti, mis on katkine ja koosneb kahest osast (II kd, lk 173-174). R. Fedortšenko-Jungi ütlused, justkui oleks kannatanu telefon tema käes olnud seetõttu, et soovis seda kannatanule tagastada, ei mõju usutavalt. Esmalt on kaheldav, et kannatanu oleks andnud enda isiklikke andmeid (telefon, aadress jms) isikule, keda kohtas samal päeval. Sellekohaseid ütlusi ei andnud kannatanu ka kohtuistungil. Lähtudes R. Fedortšenko-Jungi ütlustest, mille kohaselt oli ta mitu päeva alkoholi tarvitanud (tema ilmselge joobes olek oli nähtav ka videol), puudub kohtul ka igasugune usk, et isegi juhul, kui kannatanu oleks enda kontaktid avaldanud, oleksid need R. Fedortšenko-Jungil ka detailselt meeles olnud. Teiseks näitab R. Fedortšenko-Jungi eesmärki võõra telefoni omastamiseks tõsiasi, et kannatanule kuuluv telefon oli R. Fedortšenko-Jungi käes veel kaks nädalat pärast telefoni äravõtmist. Kuivõrd on tuvastatud, et telefoni võttis kannatanult ründe käigus ära A. Melnikova ning sama telefon leiti veel ligikaudu kahe nädala möödudes R. Fedortšenko-Jungi valduses, siis nimetatud faktid osundavad selgelt sellele, et telefoni tagastamine kannatanule ei tulnud R. Fedortšenko-Jungile mõttessegi. Eelnimetatut toetab ka katki tehtud kannatanu kõnekaart. 22 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et süüdistatavate R. Fedortšenko-Jungi ja A. Melnikova poolt neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on usaldusväärselt tõendatud. Kohtus tuvastatud asjaolud viitavad üheselt A. Melnikovale ja R. Fedortšenko-Jungi kui röövimise kaastäideviijate tegevusele. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: a) isiku suhtes kasutati vägivalda; b) vägivalda kasutati asja hõivamiseks (RK otsus nr 3-1-1-12-09, p 7).

§ 21

lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad teo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Lahendis 3-1-1-97-04 (p-d 21-21.5) selgitas Riigikohus, et teovalitsemise teooriast lähtuvalt ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. /…/ Ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik on teovalitsemise teooria mõttes olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n.ö omakäeliselt toime ei pannud. /…/ Süüteo kaastäideviija võib olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja: nt valvab, et keegi süüteo toimepanemisele vahele ei tuleks, juhib tähelepanu kõrvale jne. Kohtu hinnangul nähtub kohtus uuritud tõenditest ka selgelt mõlema süüdistatava roll kannatanu röövimises, st A. Melnikova ja R. Fedortšenko-Jung panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, kuivõrd mõlemad neist valitsesid tegu ja teo tehioludest nähtuvalt pidid mõlemad eeldama, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub neist mõlemast. Nende vahel oli kindel tööjaotus ning nad tegutsesid ühtsest teoplaanist lähtuvalt. Just ühise kooskõlastatud tegevuse tulemusena sai röövimine võimalikuks – Anna Melnikova tegi kõik endast oleneva, et kannatanu ära ei läheks, tirides selleks kannatanut käest ning R. Fedortšenko-Jung kasutas kannatanu suhtes vägivalda, lüües kannatanut näo piirkonda. Kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et vägivalda tarvitas R. Fedortšenko-Jung kannatanule kuuluva vara hõivamiseks. Kuna vägivalla tarvitamine ja kannatanule kuuluva mobiiltelefoni ja kaelakoti hõivamine olid ajalis-ruumiliselt omavahel seotud, on realiseeritud ka kaastäideviimine A. Melnikova ja R. Fedortšenko-Jungi poolt. Seega on röövimise objektiivne koosseis täidetud, sest kannatanu suhtes kasutati vägivalda ning seda tehti kannatanule kuulunud vara hõivamiseks. Kohus peab vajalikus märkida, et kohtumenetluse lõpus on A.Dementjev üles tunnistanud, et R.Fedortšenko-Jungile inkrimineeritud röövimise pani hoopis tema toime, kuigi Dementjevile ei ole esitatud süüdistust röövimise toimepanemises. Samuti Dementjev on kõik vargused nö enda peale võtnud, soovides vabastada vastutusest Fedortšenko-Jungi ja Melnikova. Ka viimases sõnas luges Dementjev maha eelnevalt ettekirjutatu, konsulteerides Fedortšenko-Jungiga. Hinnates vahetult kohtuistungil Fedortšenko-Jungi käitumist kogu kohtumenetluse vältel ei ole kohtul kahtlust selles, et Dementjev käitub Fedortšenko-Jungi ettekirjutuste järgi, Dementjev on täielikult FedortšenkoJungi mõju ja surve all ning ainult sellega on seletatav asjaolu, et Dementjev tunnistas ennast süüdi röövimises, mida talle ette ei heideta. Ülalkirjeldatud asjaoludel jätab kohus tähelepanuta Dementjevi ülestunnistused nendes tegudes, mida talle inkrimineeritud ei ole, sest kohus arutab kriminaalasja väljumata süüdistusakti raamidest. Kohtu hinnangul panid süüdistatavad teo toime kavatsetult. Pärast kannatanult telefoni võtmist läks A. Melnikova koheselt sündmuskohalt minema ning kannatanule kuuluv telefon leiti R. FedortšenkoJungi juurest veel kaks nädalat pärast seda, mistõttu on süüdistatavate käitumises tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk. Kasutades selle eesmärgi saavutamiseks kannatanu suhtes vägivalda, pidid süüdistatavad võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamist. Nende käitumine oli sihipärane ning õigusvastasele tegevusele suunatud. 23 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Anna Melnikova ja R. Fedortšenko-Jung panid grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus ei nõustu süüdistuses märgituga, et R. Fedortšenko-Jungi tegevuse saab kvalifitseerida ka

§ 200

lg 2 p 4 järgi, s.o teo toimepanemine isikuna, kes on varem toime pannud röövimise. R. Fedortšenko-Jung on küll Harju Maakohtu 19.02.2008 kohtuotsusega süüdi mõistetud

§ 200

lg 2 p 7 järgi (III kd, lk 23-32), kuid kohtu hinnangul on nimetatud karistus kustunud. Kohtule on esitatud R. Fedortšenko-Jungi karistusregistri väljavõte (III kd lk 1-6) seisuga 12.08.2019 ning karistusandmetest nähtuvalt oli sellel hetkel isikul üks kehtiv karistus, mis mõisteti Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-4371. Nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati R. Fedortšenko-Jung süüdi üksnes

§ 199

lg 2 p 7,8,9 ja § 4231 järgi, karistusele ei liidetud ka varasemaid kandmata karistusi (st röövimise eest mõistetud karistust ei liidetud). Käesolevaks ajaks (13.11.2019 Riigikohtu otsusega, III kd lk 33-36) on jõustunud Harju Maakohtu 14.01.2019 otsus 1-17-8179, millega R. Fedortšenko-Jungile mõisteti karistus

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi, millele liideti Harju Maakohtu 09.06.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, kuid ei karistatud R. Fedortšenko-Jungi röövimise eest (III kd, lk 7-22). Järelikult ei saa Harju Maakohtu 19.02.2008 kohtuotsusega mõistetud karistust röövimise eest enam korduvuse hindamisel arvestada ning R. Fedortšenko-Jung vastutab sarnaselt A. Melnikovaga üksnes

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Viimasena võtab kohus seisukoha Andrei Dementjevile esitatud süüdistuses

§ 216lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Ebaseadusliku elektrienergia tarbimise kohta xxx on Xxx OÜ poolt esitatud kuriteoteade, millele on lisatud olukorra fikseerimise akt nr 185491, tööülesanne nr xxx, elektrienergia ja võrguteenuse lepinguta tarbimise kalkulatsioon ja fotomaterjal (II kd, lk 175-183). Olukorra fikseerimise aktis on märgitud, et xxx on arvesti klemmkarbi kaanelt eemaldatud plomm ja kleeps, arvestist väljuv faasijuhe tagasi ühendatud ja toimus tarbimine. Elektrienergia ja võrguteenuse lepinguta tarbimise kalkulatsioonis on välja toodud, et aadressil xxx vastav leping puudub. Tunnistaja A K (xxx spetsialist) 16.01.2020 toimunud kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta käinud xxx trepikojas elektrikilbi juures, kuna seal on eelnevalt olnud plommi rikkumine ning järelkontrollid käivad nii kaua, kuni asi on korda tehtud. Ei mäleta, kas käis seal viimati 2018 või

1. Tuvastas, et selle korteri arvestil on plommid peal, kaks tükki. Üks plomm oli puruks tõmmatud, traat katki ning juhe oli pessa tagasi ühendatud. Sellega toimus ebaseaduslik tarbimine, kuna sellel korteril nendega lepingut ei olnud. Sel momendil, kui kontrollima läks, toimus elektri tarbimine väikeses ulatuses, fikseeris näidu. Selleks, et elektri ebaseaduslikku tarbimist enam ei toimuks, võttis juhtme uuesti lahti, sulges kaane, pani plommi peale ning koostas akti. Elektrienergia ebaseaduslikule kasutamisele võrku ebaseadusliku lülitamise teel ei vaielnud vastu ka Andrei Dementjev. Tema 05.02.2020 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole selleks vaja kogemusi ega oskusi, pani kuriteo toime üksinda. Tegi elektriarvesti lahti, eemaldas plommi, seal on plastmassist vidin, tegi selle lahti, üks juhe oli pesast lahti, ühendas selle juhtme uuesti. See võis olla alates
2. juulist
3. Ei tea, kas tema korterikaaslased sellest teadsid. Kahetseb tehtut, on nõus Xxx poolt esitatud tsiviilhagiga. Seega A. Dementjevi ütlused koos asjas kogutud tõenditega nende kogumis kinnitavad, et A. Dementjev pani toime talle inkrimineeritud kuriteo. Süüdistuses näidatud ajal ja kohas puudus A. Dementjevil elektrienergia tarbimiseks vastav leping ning elektrienergia tarbimiseks kasutas ta võrguenergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel. Selleks eemaldas A. Dementjev arvesti klemmkarbi kaanelt plommi ja kleepsu ning ühendas arvestist väljuva faasijuhtme tagasi. Selline A. Dementjevi tegevus vastab

§ 216lg 1 objektiivsele koosseisule.

Kohtu hinnangul pani A. Dementjev teo toime otsese tahtlusega. Lähtudes A. Dementjevi ütlustest, mille kohaselt eemaldas ta plommi ning ühendas pesast lahti oleva juhtme tagasi, teadis ta, et kasutab elektrienergiat ebaseaduslikult, ja tahtis või vähemalt möönas seda. 24 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus selleski episoodis tuvastanud. Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). Esmalt põhjendab kohus Roman Fedortšenko-Jungile mõistetavat karistust. Kohus luges tõendatuks, et R. Fedortšenko-Jung pani toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 ja § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kuna

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus esmalt, kas Roman Fedortšenko-Jungile saaks varguste toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. R.Fedortšenko-Jung on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, s.h analoogse varavastase kuriteo toimepanemise eest, tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud. ViiM karistati teda Harju Maakohtu 14.01.2019 otsusega

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi (III kd, lk 724), s.o varavastaste süütegude toimepanemise eest (11 varguse episoodi 2017). Nimetatud otsusest nähtuvalt on ta viibinud pikalt vahi all, kuid järeldusi oma käitumisest ta seniajani teinud ei ole, jätkates pärast vahi alt vabastamist uute kuritegude toimepanemist. Sellised andmed osundavad R. Fedortšenko-Jungi kuritegelikele hoiakutele ning kohtul puudub igasugune usk, et kergemaliigiline karistus mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekusele. Samuti arvestab kohus, et ka käesoleval juhul on süüdistatavale

§ 199

lg 2 p 7,8,9 inkrimineeritav kuritegu varavastane,

§ 199

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eesmärgiks on saada varalist kasu teiste isikute arvelt enda majandusliku olukorra parandamiseks. Selline teo iseloom viitab süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks ka piisavalt maksevõimeline. Süüdistatava ebapiisavaid rahalisi vahendeid kinnitab ka tõend isiku maksustatava tulu kohta, millest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed R. Fedortšenko-Jung 2018 tulude kohta (I kd, lk 119). Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Kuna käesoleval juhul on tegemist kahe episoodiga ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust. Arvestades aga, et puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud ning R. Fedortšenko-Jung ei ole tehtut isegi mitte kahetsenud, ei ole ta järelikult piisavalt motiveeritud ka edaspidi oma käitumist korrigeerima, mistõttu ei ole tema karistamine väiksemas määras põhjendatud.

§ 200

lõike 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kuna

§ 200

lg 2 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik R. Fedortšenko-Jungile kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 9 aastat. 25 R. Fedortšenko-Jungi süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse tema teopanust. Just tema oli isikuks, kes kannatanut lõi ning kelle tegevuse tõttu sai kannatanu vastupanu mahasurumine lõplikult võimalikuks. Samas arvestab kohus ka seda, et tegemist oli ühe episoodiga, kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, mistõttu võib R. Fedortšenko-Jungi süüd hinnata keskmiseks väiksemaks ning põhjendatud on mõista talle karistuseks vangistus 4 aastat ja 6 kuud. Kuna ka selles episoodis puuduvad karistust kergendavad asjaolud ning R. Fedortšenko-Jung ei ole tehtut kahetsenud, otsides vaid ebausutavaid põhjendusi kuriteo mittesooritamise kohta, ei ole tema karistamine veelgi väiksemas määras põhjendatud. R. Fedortšenko-Jungi käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning enda ebastabiilse käitumise ja kuritegelike hoiakutega ohustab ta jätkuvalt kaaskodanike elu, tervist ja turvatunnet ning sellised andmed välistavad karistuse mõistmise miinimummääras. Lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest peab kohus põhjendatuks kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist

§ 64

lg 1 alusel, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

§ 64

lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 5 aastat vangistust. Lähtudes R. Fedortšenko-Jungi poolt toime pandud kuritegude tehioludest, tema varasemast karistatusest, õiguskorra kaitsmise huvidest, uute kuritegude toimepanemisest peale vahi alt vabanemist vähese aja möödumisel ning talle varasema kohtuotsusega kohaldatud katseajal, on kohus veendunud, et mõistetav karistus vastab isiku süü suurusele ning suunab tema hoiakuid õiguskuulekusele. Kõik ühiskonnaliikmed peavad ennast tundma turvaliselt ning seda ka olukorras, kus nende tähelepanu on hajutatud ning tajumisvõime on näiteks alkoholi tarbimisest või muudest põhjustest tingituna langenud. Kuna uued kuriteod pani R. Fedortšenko-Jung toime talle Harju Maakohtu 14.01.2019 otsusega mõistetud katseajal (Riigikohtu 13.11.2019 otsuse p 25 kohaselt muus osas, sh osas, milles maakohus jättis karistuse

§ 74

alusel täielikult täitmisele pööramata ja kohaldas süüdistatava suhtes

§ 75

toodud kontrollnõudeid, jäi kohtuotsuses muutmata), tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust

§ 65

lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 14.01.2019 ja Riigikohtu 13.11.2019 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 11 kuud ja 23 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 5 aastat 11 kuud ja 23 päeva. Kuna

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka, tuleb R. Fedortšenko-Jungi karistuse alguseks lugeda 09.06.2019, mil ta kahtlustatavana kinni peeti, tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Järgmisena põhjendab kohus Andrei Dementjevile mõistetavat karistust. Kohus luges tõendatuks, et Andrei Dementjev pani toime

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

§ 199

lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ning

§ 216lg 1 sanktsioon rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.

Kuna

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega, hindab kohus A. Dementjevi puhul esmalt seda, kas A. Dementjevile saab kuritegude toimepanemise eest mõista kergemaliigilise karistuse. Andrei Dementjevit karistati kriminaalkorras viimati Harju Maakohtu 09.04.2018 otsusega

§ 199lg 2 p 8,9 järgi vangistusega, mis jäeti täielikult täitmisele pööramata, kui A.

Dementjev ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu (III kd, lk 51). A. Dementjev aga jätkas analoogsete kuritegude toimepanemist, näidates nii ükskõiksust talle määratud karistusse kui ka kohtu usaldusse. Seega puudub kohtul igasugune usk, et kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus, oleks piisav, mõjutamaks A. Dementjevi käitumist õiguskuulekuse suunas. Varavastaste kuritegude järjepidev toimepanemine viitab ka süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks ka piisavalt maksevõimeline. Süüdistatava ebapiisavaid rahalisi vahendeid kinnitab ka 26 tõend isiku maksustava tulu kohta, millest nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed A. Dementjevi 2018 tulude kohta (I kd, lk 120). Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 199

lg 2 p 4,7,8 ja § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes ei ole süüdistatava suhtes võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Vangistuse mõistmine A. Dementjevile on vajalik, et välistada edasised õigusrikkumised ning mõjutada teda enda käitumist tõsiselt analüüsima ning seda muutma. Hinnates Andrei Dementjevi süü suurust

§ 199

lg 2 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel arvestab kohus, et tegemist oli nelja episoodiga ning tekitatud kahju ei saa pidada väikeseks. Sellised andmed välistavad karistuse mõistmise miinimummääras ning annavad aluse hinnata süüdistatava süüd keskmiseks. Kuna aga antud juhul raskendavad asjaolud puuduvad, A. Dementjev on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Selline karistus on piisav, et A. Dementjev mõistaks oma käitumise õigusvastasust ja tagajärgi. Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu. Andrei Dementjevi süü suurust

§ 216

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus keskmisest väiksemaks. Tegemist oli ühe episoodiga ning ka siin raskendavad asjaolud puuduvad, A. Dementjev on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, samuti avaldanud valmisolekut esitatud tsiviilhagi täies ulatuses tasuda. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista Andrei Dementjevile 6-kuuline vangistus. Nimetatud karistus vastab isiku süü suurusele ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Kuna kohus hindas A. Dementjevi süü

§ 216

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos väikeseks, leiab kohus, et lõpliku karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest on põhjendatud lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista

§ 64lg 1 alusel kuritegude kogumi eest A.

Dementjevile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Uued kuriteod pani A. Dementjev toime talle Harju Maakohtu 09.04.2018 otsusega mõistetud katseajal, seega tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust

§ 65

lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 09.04.2018 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 6 kuud ja 28 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 2 aastat ja 28 päeva. Kuna

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka, tuleb A. Dementjevi karistuse alguseks lugeda 29.10.2019, mil ta kahtlustatavana kinni peeti, tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Viimasena põhjendab kohus Anna Melnikovale mõistetavat karistust. Kohus luges tõendatuks, et Anna Melnikova pani toime

§ 200lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuna

§ 200

lg 2 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik A. Melnikovale kohaldada karistusena üksnes vangistust. A. Melnikova süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et kuigi A. Melnikova pani röövimise toime grupis, siis ise ta kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud ning tema teopanust võrreldes R. Fedortšenko-Jungiga saab pidada väiksemaks. Samuti arvestab kohus ka seda, et tegemist oli ühe episoodiga, kannatanu suhtes kasutatud vägivald ei olnud intensiivne ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, mistõttu võib A. Melnikova süüd hinnata väikseks ning põhjendatud on mõista talle karistuseks vangistus miinimummääras, s.o 3 aastat. Selline karistus on piisav, et ka A. Melnikova mõistaks oma käitumise õigusvastasust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune õigusrikkumine on lubamatu ning kõikidele kuritegudele reageerit