Obsah (4)

§ 21§ 22§ 45§ 32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 02. veebruar 2021.a, Tallinnas Menetlusosalised esindajad ja Men

-s, s.h. õigusega saada protokolli lisad.

1. Avaldaja palub välja mõista riigilõiv summas 50 eurot, määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 2 282,40 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused
2. Puudutatud isik vaidleb esitatud avaldusele vastu ning palub jätta esitatud avalduse rahuldamata. 3.
3. Otsuse eelnõu oli saadetud 80 korteriomanikule, kes on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi. Otsuse eelnõu koos hääletamise vormiga edastati ka igale korteriomanikule postkastidesse paberkandjal. Samuti hääletamise vormid jäeti uksehoidja-turvamehele, kelle käest oli võimalus saada eelnõu ja hääletamise vormi. E-postiga edastasid oma vastused 5 korteriomanikku, paberkandjal 52 korteriomanikku. Arvestades seisukohti avaldanud korteriomanike arvu (kokku 57 = 52 + 5) korteriühistu otsust ei olnud

§ 21lg 3 kohaselt vastu võetud.

Seega ei peaks avaldajal olema huvi 11.11.2019 protokolli nr 3 lisade kättesaamise vastu, sest sellega ei kaasne avaldajale juriidilisi tagajärgi ega saa seda mingil moel vaidlustada 2 või rakendada. Korteriühistu ei ole keeldunud avaldajale teabe esitamisest ega keelanud tal tutvuda protokolli ja hääletamise tulemustega. 3.

1. Avaldaja ei soovinud lahendada asja kohtuväliselt, ei soovinud kohtuda juhatusega korteriühistu asukoha järgi, et uurida temale huvi pakkuvaid protokolli lisasid. Avaldaja ei võtnud korteriühistu juhatusega ühendust, vaid edastas korteriühistu üldmeilile 12.11.2019 nõudeavalduse ega veendunud, kas ja millal on seda jõutud lugeda. Puudutatud isik esitab vastuväite avaldaja nõude muutmisele ning leiab, et juhul, kui avaldus rahuldatakse muudetud kujul, siis on tegemist avalduse osalise rahuldamisega ja sel juhul tuleks jätta kõik asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda. 3.
2. Korteriühistu 17.12.2019 koosolekul otsustati sundvõõrandada avaldajale kuuluv korteriomand xxx. Kuivõrd avaldaja ei võõrandanud oma korteriomandi vabatahtlikult, siis esitas korteriühistu tema vastu hagi kohtusse (tsiviilasi nr 2-2016364). Analoogia järgi

§ 22

lg 1 ja § 32 rakendamise kaudu saab väita, et avaldajal võib ka eeltoodud põhjusel puududa õigustatud huvi 11.11.2019 protokolli nr 3 lisade kättesaamise ja seega ka avalduse rahuldamise vastu.

1. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta avaldaja kanda ja välja mõista avaldajalt esindajakulu summas 1 809 eurot. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad.
4. Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses (t lk 3, 67 pöördel).
5. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi
6. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (

) § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

§ 45

lg 3 kohaselt võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. 10. Vaidlust ei ole, et perioodil 25.10.2019-01.11.2019 toimus puudutatud isiku korteriomanike seisukohtade alusel otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata ja korteriühistu juhatus koostas 11.11.2019 hääletusprotokolli nr 3. Sellist otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata reguleerib

§ 21. 11.

Perioodil 25.10.2019-01.11.2019 kehtinud

§ 21

lg 2 esimese lause järgi saadab juhatus otsuse eelnõu kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele (

§ 21

lg 4 3 esimene lause).

§ 21

lg 5 järgi (protokolli koostamise ajal kehtinud redaktsioonis) on käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud korteriomanike seisukohad hääletusprotokolli lahutamatu lisa. Seega on seaduse järgi korteriühistu kohustatud saatma korteriomanikele koos hääletusprotokolliga ka selle lahutamatu lisa, s.o korteriomanike seisukohtade ärakirjad.

1. Avaldaja poolt 22.11.2020 täpsustatud nõude kohaselt palub ta kohtul kohustada KÜ-d Randla 15 andma O. G.ile kätte või saatma tema e-posti aadressile xxx korteriühistu 11.11.2019 protokolli nr 3 (KÜ Randla 15 omanike otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata) lisad – korteriomanike seisukohad otsuse kohta (korteriomanike ekirjad seisukohtadega ja korteriomanike isiklikult täidetud hääletamise vormid) 7 päeva jooksul kohtu lahendi jõustumisest (t lk 78 pöördel).
2. Seega on avaldus kohtule esitatud protokolli lisade väljastamise nõudes. Puudutatud isik on kinnitanud, et e-postiga esitasid oma seisukohad 5 korteriomanikku ja paberkandjal 52 korteriomanikku (t lk 67 pöördel).

§ 21

lg 5 järgi on käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud korteriomanike seisukohad hääletusprotokolli lahutamatu lisa. Seega on seaduse järgi korteriühistu kohustatud saatma korteriomanikele koos hääletusprotokolliga ka selle lahutamatu lisa, s.o korteriomanike seisukohtade ärakirjad. Asjas puudub vaidlus, et korteriühistu neid lisasid avaldajale väljastanud ei ole. Puudutatud isik on avaldajale esitanud 11.11.2019 protokolli nr 3 (t lk 7) ja kohtumenetluses veel hääletamise tulemuste tabeli (t lk 28-30), kuid sellega ei saa lugeda täidetuks

§ 21lg 4 ja lg 5 nõudeid.

14. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt ei ole korteriühistu keeldunud avaldajale teabe esitamisest ega keelanud tal tutvuda protokolli ja hääletamise tulemustega, avaldaja ei ole helistanud korteriühistu juhatusele või tulnud vastuvõtule (t lk 85 pöördel). Need vastuväited ei ole asjakohased. Avaldaja on kohtule esitanud koos avaldusega oma 12.11.2019 e-kirja korteriühistule, milles palub endale väljastada 11.11.2019 protokolli nr 3 lisad: korteriomanike e-kirjad koos nende seisukohtadega otsuse kohta ja korteriomanike poolt täidetud hääletuse vormid, koos nende seisukohtadega otsuse kohta (t lk 8). Seega on avaldaja palunud korteriühistul endale esitada protokolli lahutamatud lisad

§ 21lg 5 mõttes.

Toimikust ei nähtu ja korteriühistu ei ole tõendanud, et need lisad on avaldajale esitatud.

§ 21

lg 4 näeb ette korteriühistu kohustuse need dokumendid korteriomanikule saata, seega selle nõude täitmiseks tuleb need kas paberkandjal või elektrooniliselt korteriomanikule esitada. Samuti ei nähtu puudutatud isiku poolt esitatud tõenditest, et korteriühistu on avaldajale vastuseks 12.11.2019 e-kirjas esitatud nõudele teinud avaldajale ettepaneku nende dokumentidega korteriühistu kontoris või mujal tutvuda ja avaldaja on sellega nõustunud. Kohus järeldab, et puudutatud isik ei ole täitnud

§ 21lg 4 ja lg 5 ette nähtud kohustust.

Avaldaja oli õigustatud kohtu poole pöörduma. 15. Korteriühistu vastuväidete kohaselt ei keeldu ta esitama avaldajale tema poolt palutud dokumente, kuid ei saa mitte mingil määral aktsepteerida avaldaja menetluskulusid, sest arvestades asjaolusid ja avaldaja käitumist on ilmselge, et korteriühistu ei andnud alust kohtusse pöördumiseks (t lk 85 pöördel). Ka see vastuväide ei ole asjakohane.

§ 21

lg 4 näeb ette kohustuse protokolli koos

§ 21

lg-s 5 nimetatud lahutamatute lisadega korteriomanikele esitada ning vaidlus puudub, et seda tehtud ei ole, ka kohtumenetluse kestel mitte. Korteriühistul aga puudub õigus nende esitamisest keelduda kuni menetlusosaliste vahel kohtumenetluse kulude osas korteriühistut rahuldava lahenduseni jõudmiseni. 16. Puudutatud isik väidab, et kuna 11.11.2019 protokollist nr 3 nähtuvalt ei olnud otsuse poolt üle poole korteriomanikest, siis ei olnud täidetud

§ 21

lg 1 häälteenamuse nõue, mistõttu ei olnud otsus vastu võetud ja see ei kehtinud. Sellest otsusest ei tulenenud avaldajale mingeid juriidilisi tagajärgi, seda pole võimalik rakendada ega vaidlustada, seega puudub avaldajal puudutatud isiku arvates põhjendatud huvi 11.11.2019 protokolli 4 nr 3 lisadega tutvumiseks (t lk 67 pöördel). Kohus selle käsitlusega ei nõustu.

§ 21

lg 4 näeb ette kohustuse koostada hääletustulemuste kohta hääletusprotokoll ja saata see viivitamata (koos lahutamatute lisadega,

§ 21

lg 5) korteriomanikele.

ei näe ette, et korteriomanikele tuleb saata hääletusprotokoll vaid juhul, kui otsus(ed) on koosolekut kokku kutsumata vastu võetud. Seega ei saa protokolli lisade saamise õigustatud huvi eitada olukorras, kus otsuseid vastu ei võetud. 17. Puudutatud isik on esitanud ka vastuväite, et avaldajal puudub õigustatud huvi 11.11.2019 protokolli nr 3 lisade kättesaamise ja seega ka avalduse rahuldamise vastu, kuna korteriühistu 17.12.2019 üldkoosolekul otsustati nõuda avaldajalt korteriomandi võõrandamist

§ 32

järgi (t lk 71 pöördel) ning vastavalt

§ 22

lg 3 pole avaldajal enam hääleõigust ega põhjendatud huvi avalduses nõutud dokumentidega tutvumiseks (t lk 67 pöördel). Avaldaja vaidleb sellele vastu, leides, et korteriühistu 17.12.2019 otsus on tühine 22.11.2001 põhikirja punktis 6.5 sätestatud kvoorumi nõude puudumise tõttu ja hääleõigus ei puuduta õigust saada protokolli lisasid (t lk 77 pöördel). Kohus leiab, et käesoleva nõude lahendamiseks puudub vajadus hinnata 17.12.2019 otsuse tühisust või kehtivust. Esiteks, 11.11.2019 protokolli nr 3 koostamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise hetkeks ei olnud 17.12.2019 otsus veel tehtud ja see ei saanud mõjutada enne selle vastuvõtmist tekkinud õiguseid ja kohustusi. Teiseks tuleb nõustuda avaldajaga, et isegi, kui tema hääleõigus oleks piiratud

§ 22

lg 3 alusel, ei mõjutaks see avaldaja subjektiivset õigust saada korteriomanike otsuseid, hääletusprotokolle ja nende lisasid, muu hulgas põhjusel, et ka hääleõiguseta isikul on õigus tehtud otsustest teada saada ja neid vajadusel vaidlustada.

1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja on palunud kohustada korteriühistut andma protokolli lisad talle kätte või saata tema e-posti aadressil. Kohus leiab, et selline määruse täitmise viis on põhjendatud ja võimaldab kontrollida määruse täitmist. See ei koorma puudutatud isikut ülemäära.
2. Puudutatud isik on avaldanud, et vaidleb avaldaja nõude muutmisele ning leiab, et juhul, kui avaldus rahuldatakse muudetud kujul, siis on tegemist avalduse osalise rahuldamisega ja sel juhul tuleks jätta kõik asjas kantud menetluskulud poolte endi kanda.
3. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole avaldaja oma nõuet muutnud, kuivõrd avaldaja eesmärk on kogu menetluse olnud saada puudutatud isikult 11.11.2019 protokolli nr 3 lisad.
4. Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
5. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võttes aluseks avalduse rahuldamise alused ja ulatuse on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel korteriühistu kanda.
6. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
7. Avaldaja palub puudutatud isikule välja mõista menetluskulu summas 2 382,40 eurot (t lk 108-109). Puudutatud isik menetluskulude suurusele vastu ei ole vaielnud, kuid leiab, et menetluskulude temalt väljamõistmine oleks põhimõtteliselt ebaõige, kuna tema ei ole tsiviilvaidlust põhjustanud ning on menetluse kestel pakkunud avaldajale kompromissi sõlmimist tingimusel, et avaldaja loobuks menetluskulude nõudest (t lk 111-112). Kohus märgib siinkohal, et kuigi korteriühistu enda väitel ei ole keeldunud dokumentide esitamisest ja ta on neid valmis esitama, siis ometigi ei ole kohtumenetluse jooksul neid 5 avaldajale esitatud. Samas võinuks see aidata vaidluse mahtu vähendada ja mõlema menetlusosalise kulusid kokku hoida.
8. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulusid tasutud riigilõivude näol kokku summas 100 eurot (50 eurot avalduselt ja 50 eurot määruskaebuselt) ja esindajatasu näol 2 284,40 eurot koos käibemaksuga. Avaldajat on esindanud jurist A. S., Companion OÜ, 15,85 tundi õigusteenuse tunnihinnaga 120 eurot, lisaks käibemaks, seega 144 eurot koos käibemaksuga.
9. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kohus loeb põhjendatuks ka määruskaebuselt tasutud menetluskulu, kuna puudutatud isik vaidles avalduse menetlusse võtmisele vastu ja Tallinna Ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse.
10. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus menetlusosaliselt, kelle kanda kohtulahendi alusel on jäetud menetluskulud, teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
11. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis on otseselt seotud kohtumenetlusega, s.o avalduse ja vastuste koostamine puudutatud isiku seisukohtadele. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna. Võttes arvesse asjas esitatud dokumentide mahtu ning asjaolu, et esindaja on hilisemates dokumentides osaliselt oma varasemaid seisukohti korranud, samuti, et tegemist ei olnud õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, peab kohus õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks põhjendatud ja vajalikuks kokku 8 tunni ulatuses.
12. Avaldaja esindaja tunnitasu oli 120 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud tunnitasu suurus ei ole kõrgem keskmisest samalaadse õigusteenuse eest osutatavast tunnitasust.
13. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Avaldaja menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitada seega käibemaksuga.
14. Avaldaja menetluskulud on seega kokku 1 252 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja esindaja tasu 1 152 eurot (144 eurot x 8 tundi). Kuna menetluskulud jäid korteriühistu kanda, siis tuleb korteriühistult mõista avaldaja kasuks välja menetluskulu summas 1 252 eurot.
15. Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 6