2-20-14395 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 2-20-14395 Kohtuasi D Di hagi A Si vastu elatise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: D D (isikukood xxxx), e-post: xxx Kostja: A S (isikukood xxx), elukoht xxx RESOLUTSIOON
- Jätta D Di hagi A Si vastu elatise nõudes läbi vaatamata.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
- Saata määrus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. ASJAOLUD D D esitas Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi A Si vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale vastuse esitamiseks. 1
(4)2-20-14395 6.01.2021 saatis Viru Maakohus hagejale täpsustuse nõude. Nõudekirjaga kohustas kohus hagejat täpsustama oma nõudeid, samuti esitama kohtule tõendid oma kulude ja võimalike sissetulekute kohta, sh pangakonto väljavõtte. Hageja esitas 13.01.2021 vastuse, milles ei olnud ära toodud 06.01.2021 kohtunõudes palutud täpsustust, samuti olid esitamata kohtu poolt nõutavad tõendid. Hagejale oli 27.01.2021 telefonitsi selgitatud täiendavalt 06.01.2021 kohtunõudega seonduvat. Hageja lubas esitada haginõude täpsustuse (lisades juurde nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid) hiljemalt 12.02.
- Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtu nõuet täitnud ning kohus jättis 22.02.2021 määrusega hagiavalduse käiguta. Määrusega andis kohus hagejale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates hagi põhjenduste esitamiseks (vajadusel täpsustada hagi nõuet) ning tõendite esitamiseks. Hageja pidi esitama kohtule hagiavalduse uue tervikteksti koos lisadega. Hagejale toimetati kohtumäärus kätte 02.03.
- Hageja ei ole tähtajaks põhjendatud hagiavaldust ega tõendeid esitanud. Kohus hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus jättis 22.02.2021 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja põhjendatud hagiavalduse ja tõendite esitamiseks. Hageja ei ole esitanud hagiavalduse uut tervikteksti ega tõendeid. Hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Esitatud hagis on hageja märkinud kulude suuruseks 745 eurot ning palub välja mõista elatis summas 292 eurot kuus alates 07.07.
- Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes, seega tuleb hagejal lisaks kulude kalkulatsioonile tõendada enda kulutusi, so esitada nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid. Samuti peab kulude suurus olema põhjendatud, lähtudes praegusest kulude kalkulatsioonist, on kohtul kahtlus näiteks selles, et hageja igakuised tervishoiukulud moodustavad 50 eurot kuus, so 600 eurot aastas (kui hagejal on meditsiinilised näidustused, mis tingivad sellise kulude suuruse, siis tuleb seda tõendada); või et rõivastele-jalanõudele kulub samuti igakuiselt 175 eurot kuus, so 2100 eurot aastas. Seega tuleb hagejal oma kulusid täpsustada/tõendada. Hageja esitas kohtule nimekirja kulude nimekirja detsembri
- eest, et tema kulud on summas 822 eurot, sh kruvipüstol 150 eurot; kaks jopet kokku 120 eurot; talvesaapad 58 eurot; külmkapp, pesumasin ja mikrolaineahju kokku summas 130 eurot. Ilmselge, et neid kuulutusi ei tehta igakuiselt. Kohus selgitab 2
(4)2-20-14395 hagejale, et kulutused peab esitama keskmiselt arvestatuna mitme kuu lõikus. Ühe kuu kulutused ei anna ülevaadet tegelikkust olukorrast ega põhjenda hageja nõuet. Hageja on esitanud hagi kohtule 01.10.2020 ja palub välja mõista elatis tagasiulatuvalt, so alates 07.07.2020, summas 292 eurot kuus. Kohus selgitas hagejale, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt RKTKo 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt RKTKo 3-2-135-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo 3-21-78-13, p 13; RKTKo 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo 3-2-1-136-13, p 14). Seega tuli hagejal põhjendada/täpsustada tagasiulatuva, so alates 07.07.2020 – 30.09.2020 väljamõistetava elatise nõuet. Kuna hageja puhul on tegemist täisealise isikuga, siis oli hagejal võimalus näiteks suvekuudel ise endale elatist teenida, seega tuleb hagejal kohtule teatada, kas hageja omas nimetatud ajavahemikul sisstulekuid. Kuna hageja õpib alates 04.09.2019, siis tuleb hagejal ka märkida, kas ta saab õppetoetust, so stipendiumi ja/või materiaalabi, kui jah, siis tuleb ära märkida toetus(t)e summaline suurus. Kohus leidis, et esitatud kujul on hagiavaldus perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes ning kohus ei näe väljavaateid hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole kohtu nõuet täitnud. Põhjendatud hagiavaldust ega nõuet tõendavaid dokumente ei ole hageja esitanud. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 3
(4)2-20-14395 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei esitanud kohtule kirjalikke dokumente. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 4
(4)