← Eesti

2-20-5019/50

Obsah (14)§ 132§ 162§ 657§ 190§ 178§ 692§ 691§ 456§ 177§ 171§ 173§ 174§ 175§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-5019 Otsuse kuupäev Tartu, 16. juuni 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Vo

) § 162 lg 1). Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 ning

§ 132

lg-te 1 ja 5 järgi on hageja tasunud riigilõivu hagi esitamisel ettenähtust 225 eurot vähem. Kostja taotletud õigusabikulu 420 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ja vajalik. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse temalt riigilõivu ja kostja menetluskulude väljamõistmise osas ning teha uue otsuse, millega jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud riigi kanda. Hageja palus jätta tema apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus pidanuks jätma hagiavalduse vähem tasutud riigilõivu tõttu läbi vaatamata või hagejale selgitama, et ta on tasunud riigilõivu vähem, ja määrama puuduste kõrvaldamise tähtaja. Kui kohus oleks hagejale selgitanud, et ta peab tasuma lisaks riigilõivu 225 eurot, oleks hageja hagi tagasi võtnud. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus tekkis kohtu vea tulemusena, tuleb erandlike asjaolude tõttu jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud riigi kanda. 2

(5)2-20-5019 5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt välja kostja esindajakulu 728 eurot. Maakohus ei eksinud riigilõivu suurust määrates ega kostja menetluskulusid hageja kanda jättes. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi jäi rahuldamata, jäid menetluskulud õigesti

§ 162lg 1 järgi hageja kanda.

Hagiavaldust esitades pidi hageja olema valmis kandma kaotuse korral kostja menetluskulud. See kohustus ei sõltu riigilõivu suurusest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tartu Ringkonnakohus tühistas
  2. detsembri
  3. a otsusega maakohtu otsuse hagejalt riigilõivu väljamõistmise osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis riigilõivu riigi kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäid poolte endi kanda, v.a apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv, mis jäi riigi kanda. Maakohus jättis menetluskulud õigesti

§ 162lg 1 alusel hageja kanda, sest § 162 lg 4 kohaldamiseks ei olnud alust.

Hagilt vähem tasutud riigilõiv 225 eurot on põhjendatud jätta riigi kanda ja vabastada hageja selle riigituludesse tasumisest. Ka apellatsioonkaebuselt tasutav riigilõiv jääb

§ 190

lg 7 kohaselt riigi kanda.

§ 178

lg 4 järgi ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. See säte kohaldub ka menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral. Hageja ei esitanud sisulisi vastuväiteid kostja menetluskulude rahalisele suurusele. Kuigi

§ 178

pealkiri ja kolmas lõige viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib esimene lõige ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Kuna praeguses asjas kohaldub

§ 178lg 4, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti apellatsioonimenetluse kulud

§ 178

lg 4 alusel poolte endi kanda, ning teha selles osas uue otsuse, millega jätta apellatsioonkaebuse menetlemise kulud hageja kanda. Kostja palub ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda, mõistes temalt välja kostja esindajakulu 672 eurot. Kassatsioonkaebuse järgi kohalduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral

§ 162

lg 1 ja § 171 lg 1, mitte

§ 178lg 4.

Kostja kulude jätmine tema enda kanda on ebaõiglane, kuna tema ei põhjustanud apellatsioonikulusid ja ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse maakohtu menetluskulude jaotuse osas muutmata. Ringkonnakohtu järeldus, et menetluskulude jaotusele kohaldub

§ 178lg 4, on vastuolus põhiseadusega.

  1. Hageja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda, mõistes temalt riigituludesse välja hageja riigi õigusabi tasu ja kulu 324 eurot (sh km). KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 kohaselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Tühistatud osas teeb kolleegium

§ 691p 5 alusel uue otsuse, millega jätab apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kolleegium jätab ka 3

(5)2-20-5019 kassatsioonimenetluse kulud hageja kanda ning saadab asja apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse. 10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt välja nii kostja menetluskulud kui ka hagilt vähem tasutud riigilõivu. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu menetluskulude jaotuse ning temalt kostja esindajakulude ja riigilõivu väljamõistmise. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse riigilõivu hagejalt väljamõistmise osas, jättes riigilõivu riigi kanda, kuid jättis otsuse muutmata osas, milles maakohtu menetluskulud jäid hageja kanda ja temalt mõisteti välja kostja menetluskulu 420 eurot. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus

§ 178lg-le 4 viidates poolte endi kanda, v.a riigilõivu, mis jäi riigi kanda.

Kostja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse apellatsioonimenetluse kulude poolte endi kanda jätmise osas. Kontrollides ringkonnakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas, märgib kolleegium, et ringkonnakohtu otsus on jõustunud maakohtu menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise, samuti hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas (

§ 456lg 4, § 655 lg 2 p 1 ja § 688 lg 1).

11. Ringkonnakohus jättis ekslikult apellatsioonimenetluse kulud

§ 178

lg 4 alusel poolte endi kanda.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, ning hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

§ 178

lg 4 kohaselt ei hüvitata.

§ 178

lg 4 piirab üksnes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamise kulude hüvitamist. Menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulude jaotamist reguleerib praegusel juhul

§ 162lg 1 koostoimes § 171 lg-ga 1.

Ainuüksi asjaolu, et maakohus määras menetluskulud kindlaks lõpplahendis koos kulude jaotusega (

§ 177

lg 1 p 1), mistõttu võib olla jaotuse ja kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid keeruline eristada, ei anna alust asuda seisukohale, et ka menetluskulude jaotamise vaidlustamise kulusid ei hüvitata. Kuna

§ 178

lg 4 ei kohaldu menetluskulude jaotuse vaidlustamise korral, ei hinda kolleegium selle sätte põhiseaduspärasust. 12. Kolleegium leiab, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

Hagimenetluse kulud kannab

§ 162lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab

§ 171lg 1 järgi kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebuse esitaja.

Kolleegium leiab, et olukorras, kus vastustajat puudutavas osas jääb kaebus rahuldamata, on põhjendatud jätta menetluskulude jaotuse vaidlustamisega tekkinud apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ringkonnakohus rahuldas hageja apellatsioonkaebuse üksnes temalt riigilõivu väljamõistmise osas, mis kostja õigusi ja huve ei riiva. Kostjat puudutavas maakohtu menetluskulude jaotuse ja kostja esindajakulude väljamõistmise osas jättis ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seetõttu ei olnud

§ 173lg-s 3 nimetatud alust muuta maakohtu otsuses esitatud menetluskulude jaotust.

Seega tuleb menetluskulude jaotuse vaidlustamisega seotud apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda. 4

(5)2-20-5019 13. Kuna kostja kassatsioonkaebus rahuldatakse ja hagi oli jäänud tervikuna rahuldamata, jäävad ka kassatsiooniastme menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

14. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks määranud, tuleb asi edasikaebeõiguse tagamise eesmärki silmas pidades saata menetluskulude kindlaksmääramiseks ringkonnakohtule (

§ 174lg 4 teine lause koostoimes § 639 lg-ga 1 ja § 680 lg-ga 1).

Lisaks kostja apellatsioonimenetluse kuludele määrab ringkonnakohus

§ 175lg 1 järgi kindlaks ka temale hüvitatavad kassatsiooniastme menetluskulud.

  1. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa esitas Riigikohtule taotluse, milles palub hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest mõista riigieelarvest välja koos käibemaksuga 324 eurot. Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dest 22 ja 23 ning justiitsministri
  2. juuli
  3. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.
  4. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.