) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita asjaks on tulenevalt
lg 1 p 12² pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. Õigusjärglane võib vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Nii vastaspool kui õiguseelneja on andnud nõusoleku eriõigusjärglase menetlusse astumiseks, mistõttu kohus asendab esialgse võlausaldaja S Ri eriõigusjärglase osaühingu Polero Konsultatsioonidega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.
lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb võlgniku suhtes jätta läbi vaatamata seoses avaldaja poolt pankrotiavalduse tagasi võtmisega. Tulenevalt
§-dest 172 lg 1 ja 173 ning arvestades, et õiguseelneja ei ole esitanud põhjendamatut avaldust ja võlgnik on eriõigusjärglasele võla tasunud, siis on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldus ei ole kohtu menetluses olnud ja avaldaja võib pöörduda avaldusega sama isiku vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.