← Eesti

2-19-10345/24

Obsah (6)§ 440§ 444§ 468§ 173§ 164§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1034

) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused L. D. esitas 9.07.2019 Harju Maakohtule hagi A. D.i vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xxx. Hageja ja kostja abielusuhted olid lõppenud faktiliselt 1980-ndate alguses, mil hageja jäi elama Eestisse ning kostja asus töötama ja elama Venemaale. Abielulised suhted lõppesid pärast poolte ühise poja sündi xxx. a, pärast mida hageja ja kostja enam teineteist ei külastanud. Hageja soetas 29.10.2003, s.o peale abielusuhete lõppemist, kinnisasja, registriosa xxx, hagejale kuulub 4/16 kaasomandi osa. Hageja tugineb enne 01.07.

  1. a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 15 lg-le 1, mille kohaselt abikaasa lahusvaraks on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Samuti tugineb hageja kehtiva PKS rakendussättele § 210 lg 3, mille kohaselt juhul, kui abielusuhted lõppesid enne 2010.a.
  2. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. Hageja taotleb tuvastada, et kinnistu 4/16 suurune mõtteline osa on hageja lahusvara. Samuti taotleb hageja asendada kohtuotsusega kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistu kaasomandi osa ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostjale on kohtumaterjalid edastatud Vene Föderatsiooni kohtu kaudu. Kostja teatas 13.04.2020 Purovski rajooni kohtu kohtunikule, et oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ta kohtusse ilmuda, talle pole vaja kohtudokumente edastada ja istungile ilmuda ta ei soovi. Samas avalduses võttis kostja hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (

§ 440

lg 1).

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagilises abieluasjas kannab kumbki pool

§ 164lg 1 kohaselt oma menetluskulud ise.

Ühisvara jagamise hagi on hagiline abieluasi. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 2 2-19-10345 Kohus vabastas hageja menetlusabi korras hagilt riigilõivu 300 euro tasumisest.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu. Kohus leiab, et õigeksvõtul põhinevat lahendit saab menetluskulude väljamõistmise suhtes praegusel juhul samastada kompromissi sõlmimisega ning hageja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.