Obsah (5)

§ 76§ 655§ 195§ 637§ 639

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-102382 Tsiviilasi T. S. hagi M

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 655lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

§ 655

lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega võib tellija iseenesest alati töövõtulepingu üles öelda. Kui ta ütleb selle üles töövõtja rikkumise tõttu, ei ole töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu nende tööde eest, mis ülesütlemise ajaks tegemata jäid. 62.

§ 195

lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei pea töövõtja lepingut enam edasi täitma, kui tellija on selle üles öelnud. Lepingu alusel varem tekkinud õigused ja kohustused jäävad aga kehtima.

1. Asjas kogutud tõenditest ehk hageja ja kostja e-kirjade vahetusest juunis, juulis ja augustis 2018 (toimiku lk 33-35, lk 51, lk 77) nähtub, et kostja pöördus hageja poole palvega töid teostada ning soovis teada, kui kaua tööd aega võtaksid. Hageja vastas sellele 20.06.2018 ja teatas, et tööde teostamine võtab umbkaudu aega 4 nädalat. Seega tegi hageja kostjale pakkumuse selle kohta, kui kaua tööd aega võtavad. Pooled ei vaidle selle üle, et pakkumiste esitamise ja nendega nõustumiste teel sõlmisid pooled lõpuks töövõtulepingu.
2. Täiendava lisatööde pakkumise saatis hageja kostjale 17.09.2018 e-kirjas (toimiku lk 21, lk 78). Hageja pakkus, et saaks töödega alustada 24.09.
3. Kostja nõustus esitatud pakkumisega 18.09.2018 e-kirjas (toimiku lk 22). Vaidlus puudub selle üle, et hageja alustaski töödega 24.09.
4. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks oma varasemast pakkumusest tööde ajalise kestvuse osas loobunud ning olukorras, kus tööd algasid poolte kokkuleppe kohaselt 24.09.2018, varasem nelja nädalane tähtaeg enam ei kehtinud. Seega leiab kohus, et hagejal oli kohustus teha lepingulised tööd ära kokku lepitud tähtaja jooksul. Hageja ei ole tõendanud ühtegi väidet selle kohta, et tööde tähtaegne valmimine oli takistatud kostja või mõne kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Vaidlus puudub selle üle, et nelja nädala jooksul alates 24.09.2018 hageja töid ei lõpetanud.
5. Pooled ei vaidle selle üle, et tööde tähtaegse lõpetamise asemel lahkus hageja
6. a novembris puhkusele. 06.11.2018 saatis hageja kostjale sõnumi (toimiku lk 58), milles teatas, et jõuab tagasi alles kolmapäeva hilisõhtul. 19.11.2018 saatis kostja hagejale sõnumi (toimiku lk 59) ja palus hagejal esimeses järjekorras teha valmis tualett. Lisaks teatas kostja, et ei soovi tööde jätkamisega oodata 2 nädalat, kuni plaadid saabuvad. 04.12.2018 saatis kostja hagejale sõnumi (toimiku lk 61), milles viitas, millised tööd tuleb kindlasti järgmiseks reedeks valmis teha, muuhulgas osundas kostja pesemisvõimaluse puudumisele. 05.12.2018 saatis kostja hagejale uue sõnumi (toimiku lk 60), milles palus teha vannitoa tööd ära ning avaldas, et ei soovi vannitoa osas ajutist lahendust, vaid soovib teada, millal on tööd vannitoas valmis. Seega andis kostja hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu tööde lõpetamiseks ning palus seejuures esimesena lõpetada tööd vannitoas. 10
7. 11.12.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 86), milles küsis, kas uuel aastal jääb teha ainult vannituba. Hageja teatas kostjale vastuseks 11.12.2018 e-kirjas, et on uuesti ära 17.12.2018 kuni 03.01.2019 (toimiku lk 25). Kostja vastas sellele omakorda ning osundas, et hageja ei olnud teda varem sellest äraolekust teavitanud (toimiku lk 62). Kostja viitas, et ta soovis esimese asjana saada valmis vannituba. Vaidlus puudub selle üle, et hageja töid vannitoas ei lõpetanud, mille tõendamiseks esitas kostja kohtule fotod poolikust vannitoast seisuga 17.12.2018 (toimiku lk 63). Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja rikkus oluliselt kokku lepitud tööde tähtaega ega lõpetanud töid ka kostja täiendavalt antud tähtaegade jooksul.
8. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest jaanuaris 2019 (toimiku lk 37-38) nähtub, et kostja saatis hagejale 07.01.2019 e-kirja, milles pidas hageja täiendava tasu nõuet alusetuks. Kostja avaldas: „ühesõnaga, palun tõmbame projektile joone alla siinkohal ja ma pusin ise edasi“. Vaatamata sõnastusele väljendas kostja kohtu hinnangul selles pöördumises selgelt tahet leping üles öelda hageja rikkumiste tõttu. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, mis ei eelda teise poole nõusolekut. Hageja vastas kostja kirjale 08.01.2019 ja teatas hoopis, et tema lõpetab seisuga 08.01.2019 lepingu, sest tööde eest tasustamine ei vasta lepingule. Kohus leiab, et hageja lepingu ülesütlemise avaldusel ei olnud õiguslikke tagajärgi, sest selle saatmise ajaks oli leping kostja ülesütlemise tõttu juba lõppenud. Seega lõppes leping kostja ülesütlemise avaldusega ning iseenesest ei olnud hagejal rohkem kohustust kostja korteris töid jätkata.
9. Järgmisena hindab kohus, kas hageja tasunõue eksperthinnangu koostamise eest on põhistatud ja tõendatud. Hageja e-kirja teel saadetud pakkumised tööde tegemiseks ei sisaldanud pakkumist eksperthinnangu koostamiseks. Seega tuli hagejal tõendada, et ta on kostjaga sõlminud kokkuleppe eksperthinnangu koostamiseks hinnaga 250 eurot, hageja on töö valmis teinud ja kostjale üle andnud. Kohus selgitas hagejale 04.11.2019 eelistungil (toimiku lk 93-94), et viimase tasunõue eksperthinnangu koostamise eest oli täielikult tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele hageja vastavat tasunõuet täiendavalt ei tõendanud.
10. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, et pooled oleksid sõlminud eksperthinnangu koostamiseks kokkuleppe kirjalikult või mõnel muul moel. Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale pakkumuse eksperthinnangu tegemiseks hinnaga 250 eurot ning kostja nõustus sellega.
11. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest juunis, juulis ja augustis 2018 (toimiku lk 33-35, lk 51, lk 77) nähtub, et hageja soovis kostjale tööde hinnapakkumise koostamiseks minna korterit vaatama. Täiendavas kirjavahetuses soovis hageja saada kaetud tööde akte ja muud dokumentatsiooni. Muuhulgas leidis hageja, et kui kostjal ei ole esitada talle kõiki soovitud dokumente, sealhulgas tööprojekti, tuleb teha ekspertiis. Kostja saatis hagejale 08.08.2018 ekirjaga viimase soovitud aktid ja veeprojekti ning soovis teada saada, kui palju maksaks hageja viidatud ekspertiis. Asjas kogutud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hageja oleks teinud kostjale ekspertiisi osas hinnapakkumise ning toonud selles välja, mida ekspertiis sisaldama peaks.
12. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest augustis 2018 (toimiku lk 36) nähtub, et kostja oli pöördunud ehitusjärelevalvet teostava isiku poole, kes viitas, et sarikaplaan on tellitud E OÜ-st. Selle e-kirja saatis kostja hagejale edasi. Hageja saatis seepeale kostjale 10.08.2018 e-kirja, milles leidis, et ehitise konstruktsioon ei ole ehitatud vastavalt joonistele. Täiendavalt esitas hageja mitmeid lisaküsimusi. Mistahes muid tõendeid eksperthinnangu osas kokkuleppe sõlmimise või selle valmimise ja kostjale üleandmise kohta hageja esitanud ei ole.
13. Kohus leiab, et hageja väited eksperthinnangu tegemise osas kokkuleppe sõlmimise kohta on tõendamata. Tõendamata on ka väidetava eksperthinnangu enda tegemine. E-kiri, mille hageja saatis kostjale 10.08.2018, ei ole ühelgi viisil hinnatav ekspertarvamusena. Ehitise või selle 11 osade suhtes läbi viidav ekspertiis peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele ning selle koostajal peab olema seaduses sätestatud pädevus. Hageja ei ole tõendanud nõuetekohase eksperthinnangu koostamist ega endal selle koostamiseks vajaliku pädevuse olemasolu.
14. Ehitusseadustiku (EhS) § 18 reguleerib ehitise auditi tegemist. EhS § 18 lg 3 kohaselt peab auditit tegev isik olema pädev ja sõltumatu ning tagama auditeerimise ühetaolisuse ja usaldusväärsuse. Auditile esitatavad nõuded on EhS § 18 lg 5 alusel reguleeritud majandus- ja taristuministri 24.09.2016 määrusega nr 116 vastu võetud ehitise auditi tegemise korras. Viidatud määruse § 2 lg 2 järgi kontrollitakse auditi käigus ehitist kui tervikut või ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga vastavalt ehitise auditi lähteülesandele. Määruse § 2 lg 3 kohaselt peab ehitise auditi lähteülesande koostama tellija. Määruse § 5 lg 1 sätestab, et ehitise auditi tulemusena koostatakse auditi aruanne, mille vormistuslikud nõuded on toodud määruse §-s
15. Määruse § 6 nõuete kohaselt peab auditi tulemus olema vormistatud kirjalikult ja allkirjastatult, muuhulgas tuleb selles märkida koostaja majandustegevuse registri teavituse number. Eeltoodust tulenevalt ei saa ehitise auditiks ehk eksperthinnanguks lugeda lihtsalt hageja e-kirja, milles on esitatud mõningaid põhistamata väiteid ja püstitatud küsimusi. Hageja ei ole tõendanud nõuetekohase töö tegemist ja kostjale üleandmist. Kuna hageja ei ole tõendanud 250 euro suuruse tasunõude rahuldamise eeldusi, tuleb hageja nõue 250 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
16. Kohus leiab, et hageja tasunõue ei ole ka ülejäänud osas põhistatud ega tõendatud.

§ 637

lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Eeltoodust lähtuvalt ei muutu tasunõue sissenõutavaks siis, kui töövõtja tellijalt tasumist nõuab ning möödub tasu maksmiseks antud tähtaeg. Töövõtu tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud ka siis, kui tellija asub korterisse elama. Vaidlus puudub selle üle, et kostja oli sunnitud korterisse elama asuma juba siis, kui hageja seal alles kokku lepitud töid tegi ning need tööd ei valminud enne korterisse kolimist. 75. Eeltoodust lähtuvalt oleks hagejal tulnud tasunõude rahuldamiseks tõendada, et ta on teinud töid ja üle andnud materjale selles ulatuses, mille eest ta tasu nõuab. Lisatööde eest tasu nõudmisel oleks hagejal tulnud tõendada, et ta sõlmis kostjaga kokkulepped lisatööde tegemiseks, tegi lisatööd valmis ja andis need üle. Hageja vastavaid asjaolusid tõendanud ei ole. Hageja on nõudnud täiendavat tasu tööde ja materjalide eest, mis ei kujutanud endast lisatöid või lisamaterjale, vaid olid hõlmatud pooltevahelise lepinguga. 76.

§ 639

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Hageja on väitnud, et ta sõlmis kostjaga mittesiduva eelarvega lepingu, kuid sellise väite tõendamiseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Iseenesest on väide vastuolus hageja väitega, et pooled hoopis sõlmisid täiendavaid kokkuleppeid lisatööde tegemiseks. Ka selliste kokkulepete sõlmimist ei ole hageja tõendanud. Hageja ei saanud nõuda kostjalt täiendavat lisatasu omal äranägemisel.

1. 04.11.2019 eelistungil (toimiku lk 93-94) selgitas kohus hagejale vajadust välja tuua ja tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millal ja kuidas ta kostjaga kokku leppis ning milliste tööde tegemises kokku lepiti. Kohus selgitas hagejale töövõtu tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada poolte kokkuleppeid lisatööde tegemiseks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei tõendanud. 12
2. 12.08.2018 saatis kostja hagejale loetelu töödest, milliseid ta soovis, et hageja teeks (toimiku lk 52). 15.08.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 98), milles teatas, et kõigi pakutavate tööde maksumuseks on 17 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seinte ja lagede viimistlemine pidi pakkumise kohaselt sisaldama vuugilinte, pahteldamist, lihvimist, kruntimist ja värvimist, materjale ja katmistöid kokku summas 6100 eurot, millele lisandub käibemaks. Plaatimine pidi hõlmama seinte ja põrandate hüdroisolatsiooni, plaatimist, vuukimist, silikoonimist, plaatide peale lõpuliistude paigaldamist. Plaadid pidi tooma kostja. Töö hind oli 2500 eurot, millele lisandus käibemaks. Põrandatööd pidid sisaldama põrandalaudu ja paigaldust, põrandate lihvimist ja õlitamist kokku hinnaga 6800 eurot, millele lisandus käibemaks. Siseuste tööd pidid hõlmama 4 siseust, ukseliiste, lävepakke. Vaid lukud, sulgurid ja lingid pidi hankima kostja. Tööde ja materjalide maksumus 1000 eurot, millele lisandus käibemaks. Aknalauad pidid maksma 700 eurot, millele lisandus käibemaks.
3. Pakkumisest nähtuvalt on eksitavad hageja väited, et kokku lepitud hinna sees ei pidanud hageja objektile tarnima mistahes materjale ning kõigi materjalide tarnimine pidi toimuma täiendavalt kostja kulul. Hinnapakkumine sisaldas seinte ja lagede viimistlemise materjale ning plaatimise materjale, välja arvatud plaate. Põrandatööde osas sisaldas pakkumine põrandalaudu ning pakkumises ei olnud märgitud, et põrandatööde osas peaks mistahes materjale täiendavalt omal kulul tarnima kostja. Hageja hinnapakkumine sisaldas ka 4 siseust, ukseliiste ja lävepakke ning vaid lukud, sulgurid ja lingid tuli hankida kostjal. Samuti sisaldas hinnapakkumine aknalaudu.
4. 15.08.2018 saadetud e-kirjas pidas kostja hinda liialt kõrgeks (toimiku lk 99). 16.08.2018 saatis aga kostja hagejale e-kirja (toimik lk 81), milles teatas, et kuna hagejal tuleb parandada eelmiste ehitajate praaki, valada põranda majapidamisruumis ning trepi all ja panna vannitoas põrandaküte, peaks hageja esitama uue hinnapakkumist. Kostja soovis saada hinnapakkumist, et teada ette, kui palju tal tasuda vaja on. Seega soovis kostja sõlmida siduva eelarvega kokkuleppe.
5. 02.09.2018 saatis hageja kostjale pakkumise summas 17 100 eurot, millele lisandus käibemaks (toimiku lk 117). Sisu osas ühtis pakkumine hageja 15.08.2018 pakkumisega. 17.09.2018 saatis hageja kostjale täiendatud hinnapakkumise (toimiku lk 21, lk 78). Hageja pakkus varasemalt arvestamata lisatöödeks põrandatöid trepi all hinnaga 395 eurot ilma plaadi maksumuseta, majandusruumi põrandatöid koos kruntimise ja valamisega hinnaga 465 eurot, kipsitöid koos vanni eest kinni ehitamisega hinnaga 285 eurot ja muid vannitoa töid koos, torutööde ja põrandakütte paigaldusega hinnaga 1350 eurot. Kokku hindas hageja lisatööde maksumuseks 2495 eurot. Kokkuvõttes pakkus hageja, et kogu tööde summa koos lisatöödega oleks 20 000 eurot, kui kostja tasub sularahas. Kostja valitud materjalid tuli e-kirja kohaselt arveldada pärast ostmist. Kostja nõustus esitatud pakkumisega 18.09.2018 e-kirjas (toimiku lk 22). Seega leppisid pooled kokku hageja pakkumistes sisaldunud tööde tegemises ja materjalide ostmises ning kokku lepitu eest pidi kostja tasuma konkreetse tasu 20 000 eurot. Hageja hinnapakkumine oli siduv, sest teistsugused kokkulepped poolte vahel puudusid. Mittesiduva eelarvega kokkuleppe sõlmimist kohus eeldada ei saa ja sellise kokkuleppe sõlmimist asjas kogutud tõenditest ei nähtu.
6. Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest septembris 2018 (toimiku lk 57, lk 78) nähtub, et kostja teatas hagejale korteri võtmete saamisest 20.09.2018 ja tasus hagejale tööde tegemiseks ettemaksu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja alustas töödega 24.09.
7. 09.10.2018 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 80), milles teatas, et kandis hagejale üle 3000 eurot. Samuti palus kostja hagejalt tšekke nende asjade eest, mida viimane oli ostnud. Hageja lubas samal päeval esitada tšekkidest koopiad. 18.10.2018 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus üle kanda tasu materjalide eest (toimiku lk 82). 13
8. 29.10.2018 saatis hageja kostjale ostetud materjalide tabeli (toimiku lk 23-24), mille kohaselt oli ostetud materjalide summaks 1351,96 eurot. Ostetud materjalide tabel ei sisalda iseenesest neid materjale, millised oleksid olnud varem sisaldunud hageja hinnapakkumises ning oleksid seetõttu lepingulise kokkuleppe osaks. Tšekkide koopiad lubas hageja esitada hiljem. Hageja soovis kostjalt saada materjalide eest tasu. Kostja esitas kohtule tõendid, mida ta nimetas hageja ostetud materjalide tšekkideks (toimiku lk 54-56). Osaliselt ei ole esitatud tšekid loetavad, kuid see ei oma asjas tähtsust, sest kostja võttis 04.11.2019 eelistungil omaks, et tegemist oli hagejalt saadud materjalide ostutšekkidega. 12.02.2020 istungil võttis kostja omaks, et hageja tarnis need materjalid objektile ning kostja tasus nende eest. Kostja konto väljavõttest (toimiku lk 66) nähtub, et kostja tasus hagejale kokku 19 076,96 eurot. Maksete tegemisel on kostja viidanud kokkuleppele. 30.10.2018 on aga kostja teinud ülekande summas 1 351,96 eurot selgitusega „asjad“. Seega võib eelviidatud tõenditest kokkuvõttes järeldada, et lisaks poolte kokkuleppele tarnis hageja objektile täiendavaid materjale 1351,96 euro eest ning kostja tasus nende materjalide eest.
9. 11.12.2018 saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 25), millega koos ta esitas uue tabeli lisamaterjalide ja lisatööde kohta ning lubas edaspidi tuua materjalide tšekkide koopiad. Hageja leidis, et lisatöid ja materjale on tarnitud 1725 euro eest (tabel toimiku lk 26). Tabel kajastab varasemalt tasutud lisamaterjale summas 1351,96 eurot, mille eest tasu saamist on hageja kinnitanud.
10. Lisaks on hageja tabelis kajastanud lisatöid ja materjale, mida olevat tehtud ja objektile toodud ajavahemikul 30.10.2018 kuni 10.12.2018 1725,49 euro eest. Seda, millal ja millistel tingimustel oleksid pooled sõlminud kokkuleppeid lisatööde tegemiseks või lisamaterjalide tarnimiseks, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud ning selliste kokkulepete sõlmimine ei nähtu kohtule esitatud e-kirjade vahetusest. Kohus leiab, et hageja on enda koostatud tabelis meelevaldselt nimetanud lisatöödeks ja lisamaterjalideks töid ning materjale, mis tegelikult sisaldusid tema varasemates hinnapakkumistes, milliste alusel olid pooled sõlminud kokkuleppeid.
11. Lisatööks oli hageja lugenud tabelis muuhulgas põrandaplaadi paigalduse majandusruumi ja transpordi kokku summas 50 eurot, kuigi 17.09.2018 hageja e-kirjaga saadetud pakkumises olid põrandate plaatimise tööd lepingulisteks töödeks. Hageja oli lisatööks lugenud „torude ringitegemist wc-s“ 50 euro eest, kuigi torutööd wc jaoks olid pakkumiste kohaselt lepingulisteks töödeks. Hageja oli lugenud lisatööks torutöid pesumasina, duši äravooluga seoses summas 50 eurot, kuigi kõik vannitoaga seotud torutööd kujutasid hageja pakkumise kohaselt lepingulisi töid. Samuti luges hageja alusetult lisatööks käterätikukuivati ühendamise ja termostaadi paigalduse summas 119 eurot, kuigi need tööd olid pakkumise kohaselt lepingulisteks töödeks. Plaatide liistude eest soovis hageja saada täiendavalt 11,30 eurot, kuigi ka need sisaldusid algses hinnapakkumises.
12. Seega on hageja alusetult nõudnud kostjalt täiendavat tasu lepinguliste tööde eest. Lisatööde tegemist ja nende tööde üleandmist, samuti muude materjalide ostmist ja korterisse tarnimist ei ole hageja tõendanud ning nende tööde tegemist ja materjalide üleandmist ei saa lugeda tõendatuks üksnes hageja koostatud tabeliga, sest kostja on eitanud lisatööde osas kokkulepete sõlmimist ja lisamaterjalide saamist.
13. Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 (toimiku lk 27-28, lk 67-68) nähtub, et hageja pakkus tööde lõpetamist alles uuel aastal. 03.01.2019 soovis kostja teada, millal hageja lõpetab vannitoa tööd ja kui palju ta soovib veel raha saada. 04.01.2019 selgitas kostja täiendavalt, et soovib enne töödega alustamist teada nende maksumust. 14 06.01.2019 saatis hageja uue arvestuse ja leidis, et kostja on maksnud lepinguliste tööde eest 16 000 eurot ja nende tööde eest soovis hageja saada veel 4000 eurot. Materjalide ja lisatööde eest makstuks luges hageja 3076,96 eurot ning nende eest soovis hageja saada veel 706 eurot. Kokku soovis hageja saada 4706 eurot.
14. Hageja esitas kostjale 06.01.2019 uued tabelid (toimiku lk 29-30), sh tabeli, mis pidi kajastama lisatöid ja lisamaterjale. Selles tabelis on võrreldes varasema tabeliga hageja teinud muudatusi, mida ta ei ole põhistanud ja mille vajalikkus ei nähtu teistest asjas kogutud tõenditest. Nii on hageja suurendanud majandusruumi põrandaplaadi paigalduse töö maksumust 10 euro võrra, kuid eemaldanud tabelist torutööd vannitoas. Paigaldatud lampide arvuks oli hageja varasema 4 asemel märkinud 10 ja kuluks 100 eurot. Sarnaselt varasema tabeliga on hageja lugenud lisatöödeks ja materjalideks töid ning materjale, mis olid tegelikult lepinguliste tööde osaks (sh torutööd vannitoas, plaatide liistud ja nende paigaldus). Lisatööde tegemist objektil ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud lisamaterjalide tarnimist objektile. Kohus osundab, et osade materjalide puhul ei ole tabelis isegi selgelt välja toodud, mis materjalidega on tegemist, kui palju neid kasutati ja kuidas kujunes nende kulu.
15. Kostja vastas 07.01.2019 ja leidis, et kokkuleppe kohaselt pidi ta tasuma 20 000 eurot, kui esimesena valmib vannituba. Kostjale ei olnud arusaadav, miks on hageja pidanud põrandaliiste lisamaterjaliks. Üleminekuliistude saamist kostja eitas ning ta viitas vannitoa ja majapidamisruumi uste siseliistude ja majandusruumi põrandaliistude puudumisele. Kostja pidas hageja täiendavat tasunõuet arusaamatuks. Kostja oli nõus tasuma lisamaterjalide eest, kui hageja toob ära kõik materjalid, mis olid kuludes märgitud, kuid olid toomata. Seega ei võtnud kostja hageja tehtud töid vastu. Tõendamiskoormuse selles osas, et pooled leppisid lisatööde tegemises kokku ning hageja tegi lisatööd ja tõi objektile lisamaterjalid, ei ole kostjale üle läinud. Hagejal lasus kohustus oma väiteid tõendada, kuid seda ta ei teinud.
16. Hageja esitas kohtule üksnes P OÜ arve põrandaliistude paigalduse eest xxxkorteris summas 420 eurot (toimiku lk 31) ja X AS arved K OÜ-le (toimiku lk 39-40) põrandaliistude eest. Arved ei tõenda, millises mahus ja kui palju liiste tarnis hageja kostja korterisse. Kostja on eitanud kõigi liistude korterisse toomist ja paigaldamist ning on esitanud fotod puuduvatest ukseliistudest ja lävepakkudest (toimiku lk 64). Lisaks ei saa poolte kokkuleppest järeldada, et põrandaliistud ei kuulunud lepinguliste tööde hulka ning nende tarne ja paigalduse eest oli hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat tasu. Nii on hageja 15.08.2018 pakkumises (toimiku lk 98) märkinud, et teeb tervikuna põrandatööd ning tööd sisaldavad põrandalaudu, paigaldust, lihvimist ja õlitamist. Pakkumises ei ole märgitud, et põrandaliistude tarne ja paigalduse eest, mis paratamatult põrandatöödega kaasneb, peaks kostja maksma täiendavat tasu. Täiendava kokkuleppe olemasolu selles osas ei ole hageja tõendanud. Muude materjalide ostmist ja objektile tarnimist ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud.
17. Hageja ja kostja sõnumite vahetusest jaanuaris 2019 (toimiku lk 32) nähtub, et kostja soovis saada kõikide materjalide tšekkide koopiaid, kuid hageja keeldus nende esitamisest, viidates võlgnevusele. Neid tõendeid ei ole hageja esitanud ka kohtumenetluse käigus. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et ta tegi kokkuleppel kostjaga objektil lisatöid ja tarnis lisamaterjale, mille eest oli tal õigus kogumis nõuda 3 448,36 eurot. Kostja on nõustunud vaid sellega, et hageja tarnis lisamaterjale 1351,96 euro eest, millise summa on kostja tasunud. Hagejal puudus alus lugeda lepinguliste tööde eest tasutud summat 1725 eurot osaliseks makseks lisatööde eest. Kostja ei ole makse tegemisel ühelgi viisil viidanud, et tema tahteks oli tasuda lisatööde või materjalide eest. Hageja täiendav tasunõue lisatööde ja materjalide eest summas 2096,4 eurot (milline on märgitud tabelis toimiku lk 30) on alusetu.
18. Kohus leiab, et järelikult tuleb lugeda kõik kostja tehtud maksed peale 1351,96 euro suuruse 15 makse lepinguliste tööde eest tasumiseks tehtud makseteks. Kostja on kokku tasunud hagejale 19 076,96 eurot (konto väljavõte lk 66), millest materjalide eest tehtud makse oli 1351,96 eurot. Seega oli lepinguliste tööde eest kostja tasunud 19 076,96 eurot – 1351,96 eurot = 17 725 eurot. Kostja tasus järelikult lepinguliste tööde maksumusest 20 000 eurost 88,6%. Viimase makse tegi kostja hagejale 11.12.
20. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja jättis lepingulised tööd lõpetamata. Hageja ei ole aga välja toonud ega tõendanud, et lepingulised tööd jäid lõpetamata üksnes mahus ja ulatuses, mis vastab 700 eurole. Hageja ole tõendanud, et ta üldse tegi objektil mistahes töid pärast 11.12.2018, mil kostja tegi viimase makse. Nii nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja teatas kostjale 11.12.2018 (toimiku lk 28), et lahkub objektilt 17.12.2018 ja naaseb alles 03.01.
21. 04.01.2019 teatas hageja kostjale (toimiku lk 27 pöördel), et tuleb tööle alles esmaspäeval ehk 07.01.2019, mil aga kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingu üles. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest üldse järeldada, et hageja oleks pärast 11.12.2018 objektil töid teinud, rääkimata sellest, et hageja oleks teinud töid täiendavalt 1575 euro eest (lepinguline maksumus 20 000 eurot – kostja tasutud 17 725 eurot – hageja omaks võetud tegemata töö väärtus 700 eurot). Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milliseid töid ta täiendavalt tegi, milline oli nende tööde maht ja kuidas ta need tööd kostjale üle andis. Täiendavate tööde üleandmise soovi poolte kirjavahetusest ei nähtu.
22. Hageja esitas kohtule kaks K-Rauta pakkumist K OÜ-le 12.03.2020 (toimiku lk 134-135) ning väitis, et tegemist on tegemata jäänud tööde materjalide hinnapakkumisega. Kohus ei saa ainuüksi pakkumistest järeldada, kui palju materjale oleks objektil tegemata tööde lõpuni teostamiseks vaja läinud. Sega ainuüksi põhjusel, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, milliseid töid ta objektil tegi ja millises mahus. Hageja on ise väitnud, et kõigi materjalide eest pidi tasuma kostja, mistõttu jääb ebaselgeks, kuidas materjalide hinnapakkumine tõendab hageja tegemata tööde ulatust. Samuti esitas hageja kohtule erinevate ehitusettevõtete kodulehtede väljavõtted (toimiku lk 136-143), kuid ainuüksi nendest väljavõtetest ei saa kohus järeldada, et hageja arvestused tegemata jäänud tööde mahu kohta on põhistatud ja tõendatud. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud ega põhistanud, et tal oleks olnud õigus saada kostjalt lepinguliste tööde eest enam, kui kostja tegelikult tasus. Kokkuvõttes tuleb hageja tasunõue kostja vastu summas 3 921,40 eurot jätta rahuldamata.
23. TsMS § 238 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Tõendit esitav menetlusosaline peab põhistama iga tõendi asjakohasust.
24. Kostja esitas kohtule 25.02.2020 täiendavaid tõendeid, kuid ei põhistanud nende tõendite asjakohasust. Nii esitas kostja kohtule oma 07.01.2019 sõnumi kellelegi A.(toimiku lk 118), milles pakkus kokkulepet vannitoa tööde tegemises 900 euro eest ning lisatööde tegemises hinnaga 12 eurot tunni eest. Kostja esitas oma konto väljavõtte (toimiku lk 119), mille kohaselt on ta tasunud kellelegi K.
25. aasta jaanuaris 1 357,76 eurot ja A. 100 eurot. Kellele on kostja tasunud ning täpselt mille eest, konto väljavõttest ei nähtu. Kostja ei ole põhistanud, milliseid tema vastuväiteid esitatud tõendid tõendavad ja kuidas välistab hageja nõude rahuldamise see, kellele kostja on veel makseid teinud ja millises summas. Kostja ei esitanud hageja vastu vastuhagi ega menetluslikku tasaarvestuse nõuet.
26. Samuti esitas kostja R OÜ arve M OÜ-le plaadilõikuri rendi eest summas 37,80 eurot (toimiku lk 120). Arvest ei ole võimalik tuvastada mistahes seost kostja või tema korteriga. Kostja esitas kohtule koopiad erinevatest tšekkidest (toimiku lk 121-123), kuid ei selgitanud, 16 miks ta need esitas, mida on ostetud ja kes on ostud sooritanud. Ainuüksi tšekkidest ei saa kohus teha mingeid järeldusi selle kohta, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte. Osaliselt ei ole tšekid loetavad. Kostja esitas kohtule oma 28.10.2019 sõnumi kellelegi, milles on juttu värvimisest (toimiku lk 124). Tõendi asjakohasust ei ole kostja põhistanud.
27. Kostja esitas kohtule ostutšekid kuupäevadega 27.10.2018, 01.11.2018, 19.10.2018 ja 21.10.2018 (toimiku lk 125), kuid ei põhitanud tõendite asjakohasust. Tšekkidest ei ole võimalik järeldada, kes on materjale ostnud. Valdavalt on ostetud värvimistega seotud materjale. Lisaks on kostja esitanud kohtule tšekid (toimiku lk 126-127), millele ta on juurde kirjutanud „uksepiirded“, „lävepakud“ ja „aknalauad“. Tšekkidest endist ei ole võimalik järeldada, mida on ostetud ja kes on ostu eest tasunud. Kokkuvõttes on kõik kostja 25.02.2020 esitatud tõendid asjakohatud ega tõenda vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid.
28. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
29. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1008 eurot. Menetluskulude tõendamiseks esitas kostja kaks arvet X OÜ-lt. Üks arve on esitatud 5 tunni eest 30.11.2019 kohtus esindamise eest ning teine arve 14.02.2020 kohtus esindamise eest 5,5 tunni ulatuses. Tunnitasu suurus on 80 eurot.
30. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja leidis, et kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. X OÜ ei ole esindanud kostjat kohtus ega pole esitanud volikirja. Arvetel olev tundide arv ületab kordades tegelikku kohtuistungitele kulunud aega. Alternatiivselt palus hageja vähendada kostja menetluskulusid vastavalt tegelikule ajakulule istungitel ehk kuni 3 tunnini.
31. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seega ei tulene menetlusnormidest, et kui kostja menetluskulude nimekirja ei esita, ei saa kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
32. Kostjat esindas vaidluses lepinguline esindaja, kes osales 04.11.2019 eelistungil, mis kestis 1 tunni ning 12.02.2020 eelistungil, mis kestis 1 h 15 min. Lisaks koostas kostja esindaja 06.01.2020 menetlusdokumendi, mis oli esitatud viiel lehel. Kohtul puudub alus kahelda, et kostja esindaja näol on tegemist X OÜ töötajaga. Küll aga nõustub kohus hageja seisukohtadega, et menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada tegelikku ajakulu, mis esindajal esindamiseks kuluda võis.
33. Kohus leiab, et 04.11.2019 istungiks valmistumiseks võis esindajal aega kuluda 1 tund, millel lisandub istungil osalemise ajakulu 1 tund. 06.01.2020 seisukoha koostamiseks võis aega kuluda põhjendatult 3 tundi, sest osaliselt ei ole vastuväited asjakohased ning seisukohale ei ole lisatud tõendeid. 12.02.2020 istungiks valmistumiseks võis aega kuluda täiendavalt 1 tund ning istungil osalemiseks kulus 1 h 15 minutit. Kogumis on kostja esindaja ajakulu põhjendatud 1 h + 17 1 h + 3 h + 1 h + 1 h 15 min = 7 h 15 min ulatuses.
34. Kostja esindaja tunnitasu suurust 80 eurot, millele lisandub käibemaks, loeb kohus põhjendatuks, arvestades vaidluse keerukust ja sisu. Seega on kostja õigusabikulud põhjendatud 7 h 15 min x 80 euroga = 579,99 eurot ilma käibemaksuta ja 695,99 eurot koos käibemaksuga. Kostja ei ole teatanud, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 695,99 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 18