← Eesti

2-20-313/31

Obsah (17)§ 30§ 153§ 163§ 162§ 168§ 165§ 193§ 65§ 66§ 3§ 11§ 171§ 170§ 172§ 173§ 84§ 175

2-20-313 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3

§ 30

alusel 3000 eurot; Pankrotihalduri tasu, kui kohus selle kinnitab 11 998,48 eurot. Pandiga tagatud nõuete osas (

§ 153lg 1 p 1) väljamakseid ei tehtud ja sellised nõuded puudusid.

Muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuete osas (

§ 153lg 1 p 2) tehti väljamakseid summas 55 947,97 eurot.

Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutel saadaolev vara puudub. Võlgnikule laekuv tulu jääb ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Pankrotihaldur on teinud toiminguid võlgniku arvelduskontodega, käinud tutvumas võlgniku võimaliku varaga (AS XXX valduses olnud vara, mis oli siiski ühisvarana jagatud), korraldanud kinnistu müügi, lahendanud võlgnikule kuuluva relvaga seonduva, esitanud hagiavalduse kohtusse vara tagasivõitmiseks. Eraldi vara pankrotihalduri kontrolli alla võtmise vajadust (väljaarvatud arvelduskontodega seonduv) ei ole käesolevas menetluses olnud. Pankrotimenetluse käigus 2

(7)2-20-313 esitas pankrotihaldur tsiviilasjas nr 2-20-1556 hagiavalduse võlgniku ühisvara jagamise tagasivõitmiseks, menetlus lõppes kompromissi sõlmimisega ja pankrotivarasse tasuti vastaspoole poolt 60 000,00 eurot. Uusi hagisid haldur esitada ei kavatse. Kohtukulud pankrotimenetluses on tsiviilasjas nr 2-20-1556 hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 550,00 eurot, millest 225,00 eurot tagastati. Pankrotihaldur esitas hagiavalduse ise ja koostas selle enda abiliste abiga, kelle töötasu kaetakse pankrotihalduri tasu arvelt. Halduri tehtud vajalikud kulutused olid 554,77 eurot, mis koosnesid viidatud riigilõivu tasumisest ja pangateenustasudest (ülevaade tabel 2). Büroo, transpordi, side, abiliste töötasud jmt kulud kannab pankrotihalduri taotletava pankrotihalduri tasu arvelt. Haldur jääb oma varasema hinnangu juurde, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on käendusest tulenevate kohustuste võtmine ja asjaolu, et põhivõlgnik ei ole olnud enam suuteline oma kohustusi võlausaldaja ees täitma. Võlgnik on seega võtnud äritegevuse käigus endale ebamõistlikult suuri riske ja seda ulatuses, mida ta tegelikkuses katta ei suuda. Pankrotihaldur palub kohtul lõpparuanne kinnitada; määrata pankrotihalduri tasuks 9 998,73 eurot, millele lisandub käibemaks; kinnitada pankrotihalduri tehtud kulutused summas 554,77 eurot; vabastada pankrotihaldur Kristo Teder; algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus; tagastada AS-ile XXX kohtudeposiidis olev 498,00 eurot arvelduskontole nr xxx, LHV Pank AS-is. 3. Tasu taotluse osas on haldur välja toonud, et pankrotihaldur taotleb kohtult alammäärast kõrgema tasu kindlaks määramist lähtudes

§-ist 65¹ lg 2 arvestades, et pankrotivara müügist laekus halduri tegevuse tulemusena 70 596,28 eurot. Kokku on nimetatud summalt tasu ülemmääras 10 112,65 eurot, millele lisandub käibemaks. Haldur taotleb tasu summas 9 998,73 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 11 998,48 eurot. Pankrotihaldur on käesoleval juhul seisukohal, et põhjendatud on alammäärast kõrgema tasu määramine. Menetluses on tekkinud lisaks tavapärastele pankrotimenetluse toimingutele suur ajakulu seoses tsiviilasjas nr 2-20-15560 hagiavalduse ja tagamise taotluste koostamisega, kompromissläbirääkimiste pidamise ja selle kohtuliku ning notariaalse vormistamisega. Pankrotihalduril tuleb tasust katta abiliste töötasu, lisaks katab pankrotihalduri poolt küsitav tasu muu kulu, sealhulgas bürookulu, transpordikulu, sidekulu. Pankrotihaldur on kutsunud kokku võlausaldajate üldkoosoleku 26.04.2021 arvamuse avaldamiseks pankrotimenetluse kulude, sh pankrotihalduri tasu osas. Koosolek ei ole vastuväiteid halduri tasu osas esitanud, küll aga on võlausaldaja AS XXX e-kirja teel avaldanud, et põhjendatud on halduri tasu summas 9 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Olenemata võlausaldaja arvamusest, jääb haldur taotletava tasu juurde. Haldur palub kohtul kinnitada halduri tehtud vajalikud kulutused 554,77 eurot, mis koosnesid riigilõivu tasumisest tsiviilasjas nr 2-20-15560 ja pangateenustasudest. Büroo, transpordi, side, abiliste töötasud jmt kulud kannab pankrotihaldur taotletava pankrotihalduri tasu arvelt. 4. Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise kohta ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.05.2021. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohtumääruse põhjendused 5. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse 3

(7)2-20-313 lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 6. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub G K(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. 7. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus G K(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. 8.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Kristo Teder tuleb vabastada halduri kohustustest G K(pankrotis) pankrotimenetluses. 9. 01.02.2021 jõustunud

§ 193lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid
  2. aasta
  3. jaanuarini. Seega kohaldub käesoleval juhul tasu määramisel kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. 10.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 11. Haldur taotleb tasu summas 9 998,73 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 11 998,48 eurot. Pankrotihaldur toob välja, et soovib tasu määramist lähtuvalt

§-ist 65¹ lg 2 arvestades, et pankrotivara müügist laekus halduri tegevuse tulemusena 70 596,28 eurot. Kokku oleks nimetatud summalt tasu ülemmääras 10 112,65 eurot, millele lisandub käibemaks.

§ 65

lg 51 ütleb, et kohus võib määrata haldurile käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammäärast suurema tasu, mis ei ületa sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära, kui pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane; haldur osaleb oma 4

(7)2-20-313 ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi; kohus peab seda põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on pankrotihaldur piisavalt põhistanud alammäärast kõrgema tasu määramise aluste esinemist. Haldur on välja toonud, et tal on pankrotimenetluses tekkinud lisaks tavapärastele toimingutele suur ajakulu seoses tsiviilasjas nr 2-20-15560 hagiavalduse ja tagamise taotluste koostamisega, kompromissläbirääkimiste pidamise ja selle kohtuliku ning notariaalse vormistamisega. Pankrotihalduril tuleb tasust katta abiliste töötasu, lisaks katab pankrotihalduri poolt küsitav tasu muu kulu, sealhulgas bürookulu, transpordikulu, sidekulu. Haldur on esitanud kohtule võlausaldajate 26.04.2021 üldkoosoleku protokolli, millest nähtuvalt ei ole üldkoosolek halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesoleva asja sisu arvesse võttes põhjendatuks määrata Kristo Teder’i tasuks 9 998,73 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu määrata pankrotivara arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318), mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, kasuks. 12.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur taotleb kulutuste kinnitamist summas 554,77 eurot, mis koosneb riigilõivu tasumisest tsiviilasjas nr 2-20-15560 ja pangateenustasudest. Võlgnik ega võlausaldajad halduri kulutuste osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja kuuluvad kinnitamisele summas 554,77 eurot. 13.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviil-kohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 11

lg 2 kohaselt tagastatakse ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiit makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Võlausaldaja Aktsiaselts XXX on 14.01.2021 tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1500 eurot. Nimetatud summast on deposiidis alles 498 eurot, mille tagastamist võlausaldajale on pankrotihaldur taotlenud. Kohus leiab, et kohtu deposiidis asuv ajutise halduri tasu kulude ettemaksu jääk kuulub võlausaldajale tagastamisele, kuivõrd selle edasiseks kasutamiseks puudub vajadus. 14.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. G K(pankrotis) on kohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. 15. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud 5

(7)2-20-313 vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada G K(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. 16.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Haldur teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 17. Kohus selgitab võlgnikule tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevus

Kvahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132).

§ 172

lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 18.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Kohus lisab aruande vormi käesolevale määrusele. Kohus lisab käesolevale määrusele ka täiendavad selgitused. 19.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. 2. lõike kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6

(7)2-20-313 (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.