Obsah (4)

§ 459§ 657§ 652§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-770 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-To

§ 459

lg 1 ja jõudnud põhjendamatult seisukohani, et elatise suuruse määramise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud. Elatise suuruse määramisel võttis hageja õigeks hagi 195 euro suuruse elatise osas. Hageja ei võtnud hagi õigeks miinimumelatise muutumise osas. Samuti on maakohus asunud ebaõigesti hindama 15.11.2016 määrusega määratud suhtluskorra mõju 4 28.03.2016 elatise väljamõistmise otsusele. Selle otsuse tegemise ajaks ei olnud 15.11.2016 määrust olemas. Isa ja laste vahetu suhtlus ei olnud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse aluseks. Samuti ei olnud lastetoetuse laekumine kostjate ema kontole aluseks kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse määramisel. Lisaks ei olnud ka hageja ega kostjate ema varaline seis asjaoluks, mis oleks olnud aluseks elatise suuruse määramisel 28.03.2016 otsuses. 28.03.2016 otsuses ei ole nende varalist seisu tuvastatud. Seega tulnuks maakohtul käesolevas asjas tuvastada, millises ulatuses võimaldab hageja majanduslik seisund ülalpidamiskohustust täita ja millises proportsioonis peab kostjate ema lastele ülalpidamist andma.

1. Elatise määramise kohtuotsuse tegemisest alates on hagejale sündinud veel kaks last, lisaks on tõusnud miinimumelatis. RAKE 2020 uuringu kohaselt saab kummagi kostja ülalpidamisvajaduseks lugeda 385 eurot.
2. Hageja on esitanud tõendid, millest nähtub, et tema sissetulekutest ei piisa kostjate ülalpidamiskohustuse täitmiseks senisel määral. Hageja on esitanud ka andmed oma elukaaslase varalise seisundi kohta ning ülevaate oma pere kuludest. Hageja ja tema pere kulud ei ole oma kogumis sellised, mis annaks alust arvata, et hagejal on täiendavaid sissetulekuid. Samuti on hageja esitanud andmed, millele on kulunud kaasomandi lõpetamisest saadud hüvitis. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kosjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada hagejalt kummagi kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 155,50 euroni kuus alates 01.07.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 18. Kostjad esitasid 14.07.2020 koos apellatsioonkaebuse vastusega tõendid (väljavõtted XXX ajakirjast, milles hageja elukaaslane kirjeldab lastele riiete ostmist), millega kostjad soovivad tõendada, et hageja elustandard on kõrgem, kui ta väidab. 04.01.2021 esitasid kostjad tõendid (kinnisvara müügikuulutus, kinnistusraamatu väljavõtted, väljavõtted sotsiaalmeediast) uue kodu ostmise ja selle sisustamise kohta, millega hageja soovib samuti tõendada, et hageja elustandard on tema väidetust parem. Lisaks esitasid kostjad hageja isa pärimismenetluse algatamise teate, millega kostjad soovivad tõendada, et pärimise kaudu on hageja varaline seis paranenud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid on asjakohased ning tuleb

§ 652lg 3 p 2 alusel võtta asja materjalide juurde.

06.01.2021 on kostjad esitanud 04.09.2020 pärimistunnistuse, mille kohaselt on hageja oma isa pärija 1/3 suuruses mõttelises osas. Kuigi see tõend on esitatud pärast kohtu määratud tähtaega (04.01.2021), ei ole alust jätta tõendit vastu võtmata, kuna kostjad on selgitanud, et tõend ei olnud neile varem kättesaadav. Seega võtab kohus tõendi vastu

§ 652lg 3 p 2 alusel.

5 19. Harju Maakohtu 28.03.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17176 mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks alates 14.11.2015 välja elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni laste täisealiseks saamiseni. 20.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

1. Maakohus leidis õigesti, et kostjate emale lastetoetuse maksmine ei saa olla elatise suuruse vähendamise aluseks. Harju Maakohtu 28.03.2016 otsusest nähtuvalt maksti laste emale lastetoetust ka selle otsuse tegemise ajal, mistõttu ei ole lastetoetuse maksmise fakt iseenesest asjaoluks, mis on muutunud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et elatise suuruse muutmise aluseks ei saa olla tsiviilasjas nr 2-15-12775 Harju Maakohtu 15.11.2016 määrusega hageja suhtlemiskorra kindlaksmääramine kostjatega. Harju Maakohtu 28.03.2016 otsusest nähtuvalt viibisid kostjad osa ajast hagejaga ka selle otsuse tegemise ajal. Harju Maakohtu 15.11.2016 määruse kohaselt viibivad kostjad hagejaga iga paaris nädala nädalavahetuse ning osaliselt ka koolivaheaegadel, kuid käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tegelikult kostjad hagejaga sellises mahus ei kohtu (vt II kd tl 35, tl 108, tl 110, III kd tl 10 pöördel, tl 16, tl 53 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Harju Maakohtu 15.11.2016 määruse järgselt on kostjad viibinud hageja juures ajaliselt rohkem kui Harju Maakohtu 28.03.2016 otsuse tegemise ajal. Seega ei ole ka tõendatud, et selles osas on ülalpidamiskohustuse täitmisega seonduvad asjaolud muutunud.
2. Elatise miinimummäär oli 2015.a 195 eurot kuus, 2016.a 215 eurot kuus, 2017.a 235 eurot kuus, 2018.a 250 eurot kuus, 2019.a 270 eurot kuus ning alates 01.01.2020 on elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Riigikohus on 28.10.2015 otsuses nr 3-2-1-124-15 (p 12) selgitanud, et kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused.
3. Hageja palus maakohtule 26.03.2020 ja 24.04.2020 esitatud menetlusdokumentides, et kohus võtaks laste ülalpidamisvajaduse hindamisel arvesse 2020.a ilmunud RAKE uuringu. Apellatsioonkaebuses on hageja RAKE uuringule tuginedes väitnud, et kummagi kostja ülalpidamisvajadus on 385 eurot kuus. Samas on 04.01.2021 lõplikes seisukohtades hageja avaldanud, et hageja ei ole taotlenud elatise vähendamist põhjusel, et kostjate ülalpidamisvajadus on alla kahekordset miinimumelatise määra, vaid põhjusel, et hagejal ei ole võimalik oma varalisest seisundist tulenevalt väljamõistetud elatist tasuda. Kuna hageja on avaldanud, et ta ei tugine asjaolule, et kostjate ülalpidamisvajadus on alla kahekordset miinimumelatist ning kostjad ei ole tõendanud, et ülalpidamisvajadus on suurem, siis lähtub ringkonnakohus sellest, et kostjate ülalpidamisvajadus on kahekordse miinimumelatise määr. Seega ei ole vaja hakata kostjate ülalpidamisvajadust täpsemalt tuvastama. 6
4. Hageja on tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik oma rahalisest seisundist tulenevalt kostjatele miinimumelatise määras ülalpidamist anda. Sealhulgas tugineb hageja sellele, et talle on sündinud veel kaks last. XX.XX.XXXX sündis hagejal kolmas laps RR ning XX.XX.XXXX neljas laps LL. Apellatsioonimenetluses on hageja avaldanud, et hageja osa RR ülalpidamiskuludes on 155,50 eurot kuus ja LL ülalpidamiskuludes 131,40 eurot kuus.
5. Maakohus leidis, et arvestades hageja sissetulekut ning asjaolu, et ta sai kaasomandi lõpetamisest tulenevalt 2017.a 28 627,50 eurot, on hagejal võimalik kostjaid elatise miinimummäära ulatuses ülal pidada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osaliselt. Hageja on esitanud andmed, et sellest rahast 9000 euro ulatuses andis ta laenu oma osalusega ettevõttele, 15 808,91 eurot läks hageja laenude tagastamisele ning ülejäänud osa kodu remondile ja olmekuludele. Ringkonnakohus leiab, et hageja varalise seisu hindamisel elatise maksmiseks ei saa arvesse võtta summat 15 808,91 eurot, kuna see raha läks laenude tagastamisele. Ülejäänud summat 12 818,59 eurot (28 627,50 – 15 808,91) saab hageja varalise seisundi hindamisel arvesse võtta. Sealhulgas on põhjendatud hageja varalise seisundi hindamisel arvestada summaga 9000 eurot, hoolimata sellest, et see laenati välja, kuna laenu andmist ei saa eelistada alaealisele lapsele ülalpidamiskohustuse täitmisele.
6. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai hageja 2017.a pärast maksude maha arvamist tulu 9208,29 eurot, millele tuleb juurde arvestada kaasomandi lõpetamisest saadu 12 818,59 euro ulatuses. Seega tuleb kokku arvestada vahenditeks, mida hageja sai ülalpidamiseks kasutada 22 026,88 eurot. Kummagi kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb 2017.a arvestada 2820 eurot (12x235). Kolmanda lapse RR ülalpidamiseks 1866 eurot (155,50 x 12). Hageja enda ülalpidamiskuludeks tuleb samuti arvestada üks töötasu alammäär kuus ehk 5640 eurot aastas (470 x 12). Seega olid 2017.a hageja ülalpidamiskulud lastele ja temale endale kokku 13 146 eurot (2820 + 2820 +1866 + 5640). Arvestades hageja varalist seisu oli ta 2017.a võimeline kostjate ees ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimumulatuses täitma.
7. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt sai hageja 2018.a pärast maksude maha arvamist tulu 9749,98 eurot. Hageja 08.05.2020 selgitustest ilmneb, et ta on täiendavalt alates 2018.a septembrist saanud S OÜ-st kompensatsiooni 335 eurot kuus, mida hageja on käsitlenud enda tuluna. Seega olid hageja tulud kokku 2018.a 11 089,98 eurot. Eelneva aasta arvestuslik jääk on 8880,88 eurot (22 026,88 – 13 146). Kummagi kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb arvestada 2018.a 3000 eurot (12 x 250). Kolmanda lapse RR ülalpidamiseks 1866 eurot (155,50 x 12). Hageja enda ülalpidamiskuludeks tuleb arvestada üks töötasu alammäär kuus ehk 6000 eurot aastas (500 x 12). Seega olid 2018.a hageja ülalpidamiskulud lastele ja temale endale kokku 13 866 eurot (3000 + 3000 +1866 + 6000). Arvestades hageja varalist seisu oli ta 2018.a võimeline kostjate ees ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimumulatuses täitma.
8. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt sai hageja 2019.a pärast maksude maha arvamist tulu 8808,18 eurot. Sellele tuleb lisada S OÜ-st saadud kompensatsioon 335 eurot kuus, s.o kokku 4020 aastas. Seega on hageja tulud kokku 2019.a 12 828,18 eurot. Eelmise aasta arvestuslik jääk on 6104,86 eurot (11 089,98 + 8880,88 – 13 866). Kummagi kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb 2019.a arvestada 3240 eurot (12x270). Kolmanda lapse RR ülalpidamiseks 1866 eurot (155,50 x 12). Neljanda lapse LL ülalpidamiseks 1576,80 eurot (131,40 x 12) Hageja enda ülalpidamiskuludeks tuleb samuti arvestada üks töötasu alammäär kuus ehk 6480 eurot aastas (540 x 12). Seega olid 2019.a hageja 7 ülalpidamiskulud lastele ja temale endale kokku 16 402,80 eurot (3240 + 3240 +1866 + 1576,80 + 6480). Hageja 2019.a tulud ja arvestuslik jääk eelnevast aastast oli kokku 18 933,04 eurot (12 828,18 + 6104,86) , millest järelduvalt oli hageja suuteline ka 2019.a kostjate ees ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimumulatuses täitma.
9. Hageja on 08.05.2020 avaldanud, et tema palk on 700 eurot kuus ning on lugenud oma sissetuleku hulka ka S OÜ-st saadava kompensatsiooni 335 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt lähtub ringkonnakohus sellest, et hageja sissetulek 2020.a oli 1035 eurot kuus. Lähtudes kostjatele välja mõistetud elatusraha suurusest, hageja enda poolt märgitud kolmanda ja neljanda lapse ülalpidamiskulu suurusest ning sellest, et hageja enda ülalpidamiskuludeks tuleb arvestada üks töötasu alammäär, siis on hageja ülalpidamiskulud temale endale ja lastele kokku 1454,90 eurot kuus (292 + 292 + 155,50 + 131,40 + 584). Arvestades arvestuslikku jääki eelmisest aastast 2 530,24 eurot (18 933,04 – 16 402,80) ning hageja igakuist sissetulekut 1035 eurot, siis oli hageja suuteline kostjaid elatise miinimumulatuses üleval pidama kuni 2020.a juunini (kaasa arvatud).
10. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS § 102 lõikele 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Arvestades, et miinimumelatise määr on tõusnud ning hagejale on sündinud veel kaks last, siis lähtudes hageja igakuisest sissetulekust, ei ole hageja suuteline kostjatele tasuma ülalpidamist elatise miinimummäära ulatuses kuus. Hageja on avaldanud, et tema osa RR ülalpidamiskuludes on 155,50 eurot kuus ja LL ülalpidamiskuludes 131,40 eurot kuus. Kui hageja tasuks kummalegi kostjale elatist 292 eurot kuus, siis jääks hageja enda ülalpidamiseks 164,10 eurot kuus, millega hagejal ei ole võimalik iseenda ülalpidamiskulusid katta. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada alates 2020.a juulist kummalegi kostjale väljamõistetava elatise suurust 155,50 euroni kuus. See on samas suuruses, mis on hageja ülalpidamiskulud RR-le. Makstes kummalegi kostjale ülalpidamiseks 155,50 eurot kuus, jääb hagejale enda kulutuste katmiseks ligilähedaselt sama summa, mis kummalegi kostjale, lähtudes arvestusest, et kostjate ema teeb kulutusi kostjate ülalpidamiseks miinimumelatise suuruses. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud eristada elatise suurust kuude osas sõltuvalt sellest, kas konkreetsele kuule langeb koolivaheaeg või mitte. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei järgi hageja kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorda ning tõendamata on, et nendel kuudel, millele langeb koolivaheaeg, veedavad lapsed isaga oluliselt rohkem aega, kui teistel kuudel. Ringkonnakohus määrab, et elatis kuulub tasumisele kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
11. kuupäeval, ning et elatis tasutakse kostjate ema arvelduskontole. Nii oli täitmise kord määratud ka maakohtu 28.03.2016 otsuses ning pooled ei ole väitnud, et täitmine peaks toimuma muul viisil.
12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kostjate esitatud väited ja tõendid alust tõsikindlalt järeldada, et hageja igakuine sissetulek on suurem kui tema poolt väidetu (1035 eurot kuus). Selliseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja pere on ostnud uue kodu. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt kuulus nii müüdud kinnistu kui ostetud kinnistu hageja elukaaslasele. Mis puudutab kostjate väiteid pärandvara kohta, siis kohtule ei ole esitatud tõendeid pärandvara suuruse kohta, mistõttu ei saa lugeda tõendatuks, et hageja majanduslik olukord on parem tema esitatust. 8
13. Hageja on esitanud ringkonnakohtule 21.11.2020 täpsustatud arvutused. Kostjad palusid selle jätta vastu võtmata, kuna pärast apellatsioonitähtaja lõppu ei saa apellatsioonkaebust muuta. Ringkonnakohtu arvates on kostjate seisukoht põhjendamatu. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse sisulise muutmisega, vaid selle täpsustamisega, mis ei ole keelatud. Menetluskulude jaotus
14. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda (

§ 163lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 9