Obsah (9)
§ 657§ 447§ 651§ 466§ 174§ 175§ 463§ 178§ 696KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4333 Tsiviilasi Hemp Fu
) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta
§ 657
lg 1 p 1 (koosmõjus
§-ga 659) alusel muutmata, kuid
§ 447lg-st 2 juhindudes parandab ringkonnakohus selle resolutsioonis ilmse vea.
Määruskaebus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 9. Kolleegium kontrollib
§ 651
lg 1 (koosmõjus
§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 420 eurot ületavas osas koos seadusjärgse viivise maksmise kohustusega (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–5). Muus osas on maakohtu määrus jõustunud (
§ 466lg 3).
10. Kolleegium selgitab, et kohus määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (
§ 174lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7).
Kohus saab ja peab
§ 175
lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
§ 175
lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
- Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et hageja hinnangul on maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu kontrollimisel rikkunud
§ 175lg-t 1.
Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kostja kasuks väljamõistetavate kulude ulatust mõistliku suuruseni vähendanud. Kolleegium selgitab, et põhjenduste napisõnalisus teatud toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas (vt Riigikohtu 6. jaanuari 2021. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks. 3
(5)Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 11.
- Hageja on määruskaebuses leidnud, et kostja lepingulise esindaja hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega tutvumise ja vastuse koostamise ajakulu on ülemäärane, sest kostja vastus sisaldab üksnes võlgnevuste kalkulatsioone ja üldiseid õiguslikke seisukohti, mille kostja on juba esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4793 ning asjaolud olid samuti kostja lepingulise esindajale teisest tsiviilasjast teada. Kolleegium märgib, et kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-4793 hagi hageja vastu kinnisasja valduse vabastamise nõudes ning lepingust tuleneva võlgnevuse, kahjuhüvitise ja leppetrahvi nõudes, mistõttu tuleb teises tsiviilasjas hagi lahendamisel samuti kindlaks teha, kas kostja üürilepingu ülesütlemine oli kehtiv. Samas ei nõustu kolleegium hagejaga, et kostja vastus kordab vaid teises tsiviilasjas esitatud seisukohti. Kostja ei esitanud kõnealuses menetlusdokumendis sisulisi vastuväiteid hagile, s.o põhjuseid, miks üürileping on kehtivalt üles öeldud, vaid see sisaldab vastuväited hagi menetlusse võtmisele ja hageja hagi tagamise avaldusele, muuhulgas selgitusi, miks hagi tagamata jätmine ei tekita kostja väitel hagejale kahju, aga hagi tagamine oleks kostja jaoks liialt koormav. Tsiviilasjas nr 2-20-4793 ei arutatud praeguse hagiavalduse menetlemise (menetlusse võtmine, peatamine või hagide liitmine) ega hagi tagamise avaldusega seotud küsimusi. Kuigi kostja on ka viidatud tsiviilasjas esitanud kommunaalkulude arved ja nende tasumata jätmisest tuleneva võlgnevuse arvestuse, siis moodustas see väikese mahu praeguses asjas kostja esitatud vastusest, olles seotud seejuures ka küsimusega, millises summas võiks olla põhjendatud hagejalt tagatise nõudmine, mille üle samuti teises tsiviilasjas ei vaieldud. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on seotud praeguse tsiviilasjaga. Kostja erinevates tsiviilasjades koostatud menetlusdokumendid ei kattu sellisel määral, et kohus saaks asuda seisukohale, et esindaja on märkinud töömahu ülepaisutatuna. Kahe tunniga ei ole võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, s.o tutvuda hagiavalduse ja hagi tagamise avaldusega, analüüsida asjaolusid ja tõendeid, välja töötada õiguslik positsioon, arutada kliendiga läbi ja koostada vastus. 11.
- Kuigi kostja lepinguline esindaja on kulutanud põhjendamatult palju aega erinevate dokumentidega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele, hageja määruskaebusele vastuse kootamisele ja esitamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele, siis ei nõustu kolleegium hageja poolt põhjendatuks peetud ajakuluga 1 tund ja 30 minutit. Hageja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kostja lepingulise esindaja ajakulu täiendavalt vähendada. Kolleegium märgib, et kuigi asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus ning tutvumine kohtulahenditega ja vastaspoole menetlusdokumentidega on põhjendatud ja vajalik kvaliteetse õigusabi osutamiseks, siis on kostja lepingulisel esindajal kõnealusteks toiminguteks kulunud aeg osaliselt ülepaisutatud. Vaatamata sellele, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka analüüsi, positsiooni väljatöötamisest ja selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks, siis on iseenesest õige ka hageja järeldus, et kostja lepinguline esindaja on
- juuni
- a määruskaebuse vastuse koostamisele ja sellega seotud toimingute tegemisele (ajavahemikus
- juunist kuni
- juunini 2020) kulutanud põhjendamatult palju aega. Hageja on vaidlustanud ka menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu. Kuigi kostja viitab iseenesest õigesti, et
- septembri
- a menetluskulude nimekiri sisaldab ka kostja seisukohta hagist loobumise ja menetluskulude jaotuse kohta, siis nimetatud dokumendi sisu ja mahtu arvestades on kostja lepingulise esindaja ajakulu kõnealuse menetlusdokumendi koostamiseks ülemäärane. Samas ei anna kolleegiumi hinnangul eeltoodu alust maakohtu määruse muutmiseks, sest maakohus on toimiku materjalidele tuginedes kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hinnates õigesti kostja lepingulise esindaja ajakulu juba 6 tunni ja 8 minuti võrra vähendanud. 4
(5)12. Kolleegiumi hinnangul ei ole 6 tundi ja 10 minutit ülemäärane aeg kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingute teostamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu jätta muutmata. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul on 120 eurot tunnis vastavuses kohtupraktikaga. Seega jääb maakohtu poolt hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata. 13.
§ 447
lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. See kehtib
§ 463lg 2 järgi ka kohtumäärusele.
Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud kõik menetluskulud hageja kanda ja mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, kuid on ekslikult resolutsiooni p-s 3 märkinud, et rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmse ebatäpsusega. Maakohus on ka vaidlustatud määruse põhjendavas osas analüüsinud vaid kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute ja nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning määranud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, leides, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kuna vaidlustatud määruse sõnastusest ja mõttest on ülejäänud osas selgelt aru saada, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldatakse osaliselt, siis on resolutsiooni p-s 3 märgitud „hageja“ ilmne ebatäpsus, mille ringkonnakohus saab omal algatusel
§ 447lg 2 alusel parandada.
Parandus ei mõjuta vaidlustatud määruse sisu. 14.
§ 178
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule
§ 696
lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)