KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-13553 Tsiviilasi XX avaldu

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. 4

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata, kuid maakohtu määruse resolutsioonist tuleb jätta välja p 6 juhatuse asendusliikme ametiaja kohta. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määruskaebus jäetakse rahuldamata. 12. Kolleegium kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus määras korteriühistu juhatuse asendusliikmeks YY. 13. Esmalt lahendab kolleegium menetluslikud küsimused. 13.1.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi tõendeid saab esitada ka vastaspool. Kohus võtab vastu siiski ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

Puudutatud isik esitas

1. veebruari,
2. märtsi ja
3. märtsi
4. a seisukohtadega dokumentaalseid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul ei oma asjas tähtsust puudutatud isiku
5. veebruari
6. a seisukohale lisatud dokumentaalsed tõendid ja
7. märtsi
8. a seisukohale lisatud dokumentaalne tõend. Arvestades määruskaebuse sisu omab asjas tähtsust puudutatud isiku
9. märtsi
10. a seisukohale lisatud korteriühistu
11. a majandusaasta aruanne, mistõttu tuleb see võtta asja juurde. Avaldaja esitas
12. märtsil 2021 tõendina majandamiskulude arve veebruarikuu eest ning
13. märtsi
14. a seisukohaga korteriühistu
15. a üldkoosoleku kokkukutsumise teate ja korduskoosoleku protokolli. Kuivõrd majandamiskulude arve novembrikuu eest on juba käesolevas asjas esitatud ning kulude koosseis ega suurus ei ole muutunud (tl 87–89), siis puudub vajadus avaldaja
16. märtsil 2021 esitatud tõendi vastu võtmiseks. Samuti on juba asjas esitatud
17. mai
18. a üldkoosoleku kokkukutsumise teade (tl 23) ja
19. juuni
20. a korduskoosoleku protokoll (tl 31), mistõttu jätab ringkonnakohus avaldaja
21. märtsi
22. a seisukohaga esitatud tõendid vastu võtmata. Viimastega soovib avaldaja tõendada, et
23. a üldkoosolekul ega korduskoosolekul ei otsustatud kehtivalt uue juhatuse valimist ega eelmise juhatuse ametiaja pikendamist. Kolleegium selgitab, et maakohus tuvastas asja materjalide põhjal, et registrisse kantud juhatuse liikmete volitused on lõppenud ja uut juhatust ei ole valitud. Puudutatud isik ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustanud. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 13.
24. Avaldaja esitas
25. märtsil 2021 taotluse dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks. Avaldaja palus korteriühistu raamatupidamist korraldavalt Mittetulundusühingult A&B HALDUSÜHENDUS nõuda välja korteriühistu arvelduskonto kuue kuu väljavõte ja bilansiõiend remondifondi reservi kohta
26. märtsi
27. a seisuga, tõendamaks korteriühistul piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Kolleegiumi hinnangul tuleb avaldaja taotlus dokumentaalsete tõendite väljanõudmiseks jätta rahuldamata.

§ 238

lg 1 kohaselt korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on juba piisavalt tõendeid esitatud 5

§ 238lg 1).

Puudutatud isik on esitanud kohtule

1. a majandusaasta aruande, millele on lisatud mh ka remondireservi kohta väljavõte. Avaldaja on samuti ise esile toonud taotluses, et majandusaasta aruandest nähtub kasutamata remondifondi suurus. Siinjuures märgib kolleegium, et puudutatud isik ei ole vaielnud vastu sellele, et remondifondis on raha. Samuti nähtub majandusaasta aruandest korteriühistu arvelduskonto jääk. Kolleegiumi hinnangul ei oma esile toodud asjaolusid arvestades asja lahendamise seisukohast tähtsust, milline raha liikumine on toimunud korteriühistu arvelduskontol viimase kuue kuu jooksul. KrtS § 45 lg 1 alusel on korteriomanikul õigus pöörduda juhatuse poole, et saada teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, võib korteriomanik nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek või esitada kohtule avaldus juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama (KrtS § 45 lg 3). Menetluse kestel ei ole esitatud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et avaldaja on juhatuse poole pöördunud ning talle on teabe andmisest keeldutud.
2. KrtS § 25 lg 1 kohaselt võib korteriomanik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist. Maakohtu tuvastatu kohaselt on mõjuv põhjus juhatuse asendusliikme määramiseks olemas. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kes tuleks määrata korteriühistu juhatuse asendusliikmeks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega, neid kordamata, et YY on sobiv juhatuse asendusliige. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist.
3. Avaldaja väidab, et kohtu määratud juhatuse asendusliige peab olema sõltumatu juhatuse liikmetest, kelle ametiaeg on lõppenud ning senise juhatuse liikme uuesti määramine on sisuliselt juhatuse ametiaja pikendamine, mis ei ole kohtu pädevuses. Kolleegium avaldaja käsitlusega ei nõustu. Kohus võib juhatuse asendusliikmeks määrata ka selle isiku, kelle juhatuse liikmeks oleku üle vaidlus käib, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu (462 SE) seletuskiri, lk 57). Erinevalt pankrotihaldurist ei ole seaduses otseselt sätestatud kohtu poolt ametisse nimetatava isiku sõltumatuse nõuet. Sellest tulenevalt ei ole välistatud nimetada juriidilise isiku juhtorgani asendusliikmeks isikut, kes on olnud varasemalt seotud juriidilise isikuga. Nimetatud seisukoht ei ole vastuolus ka asendusliikme instituudi mõttega. Asendusliikme määramisel saab kohus määrata juhtorganisse uue liikme senise liikme asemele, aga mitte täiendavalt seniste juhtorgani liikmete kõrvale. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul puudub kehtivate volitustega juhatuse liige.
4. Avaldaja esitatud põhjendused, et seni juhatuse liikmetena tegutsenud isikud on tegevusetud ja asjatundmatud ning YY ei ole sobilike isikuomadustega, ei veena kolleegiumit, et YY ei sobi juhatuse asendusliikmeks. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, määrates juhatuse asendusliikmeks YY.

§ 603

lg 1 kohaselt võib kohus juhatuse asendusliikmeks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Sealjuures võimet täita juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustusi saab eeldada, kui isik on ka varasemalt täitnud sama liiki juriidilise isiku juhtorgani liikme kohustusi ja kohtule ei ole teatavaks saanud andmed, mis seaksid selle eelduse kahtluse alla. Maakohus on YY kandidatuuri kaalunud ja tema juhatuse asendusliikmeks nimetamist põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tavalisele korteriomanikule, kelle jaoks on korteriühistu juhtimine oma põhitegevusvaldkonna kõrval täiendav ja sellega mitteseotud tegevus, ei saa seada sedavõrd kõrgeid standardeid kui vastava valdkonna asjatundjale. Kui on soov, et 6

§ 604

lg 1 teise lause järgi ei ole kohus juhatuse asendusliikme määramisel avaldusega seotud. Praegusel juhul on kohtu poolt tehtud kõik mõistlikult võimalik, et leida sobiv kandidaat juhatuse asendusliikme kohale. Kolleegium märgib, et kuigi hagita menetluses kohaldub

§ 5

lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 23). Menetlusosalised peavad oma menetlusõigusi käsutama ka hagita menetluses. 17.
3. Maakohus uuris korteriühistu rahalisi võimalusi juhatuse asendusliikme tasu ja kulutuste hüvitamiseks (tl 91 ja pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriühistu remondifondi on kogutud raha. Samas on ekslik avaldaja järeldus, et seda saab kasutada juhatuse asendusliikmele tasu maksmiseks. Remondifondi kogutud raha saab kasutada sihtotstarbeliselt remonditööde eest tasumiseks. Sealjuures ei muuda järeldust ka see, kui vastaks tõele avaldaja väide, et seda on varasemalt kasutatud mittesihtotstarbeliselt. KrtS §-st 41 tulenevalt saab üksnes korteriomanike üldkoosolek otsustada, mis liiki kulutusi saab korteriühistu majandamiskuludena teha (vt ka Riigikohtu
4. novembri
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 12) ning juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja korra määramine on üldkoosoleku pädevuses ka mittetulundusühingute seaduse § 281 lg 1 kohaselt. Sealjuures on korteriühistul ka kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoiuks kohase suurusega remondifondi olemasolu (vt Riigikohtu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). 17.
8. Kuigi avaldaja on esile toonud, et igakuiselt tasutakse iga korteriomandi kohta majandamiskulusid 61,21 eurot, siis on puudutatud isik selgitanud, et sellest ligikaudu pool tasutakse Mittetulundusühingule A&B HALDUSÜHENDUS prügiveo, avariivalve, halduse, hoolduse, koristuse ja kindlustuse katteks ning ülejäänud jääb korteriühistu arvelduskontole remondireservi pangalaenu ja jooksvate remonditööde katteks. Ka avaldaja ise on esile toonud, et Mittetulundusühing A&B HALDUSÜHENDUS osutab korteriühistule teenuseid ning kinnitanud ka korteriühistu juhatusel teatud ülesannete olemasolu, sh võlgnikelt võlgade sissenõudmine ja üldkoosolekute korraldamine. Korteriühistule mh raamatupidamisteenust osutava Mittetulundusühingu A&B HALDUSÜHENDUS esindaja on kinnitanud, et asendusliikme määramiseks ei ole korteriühistu aastakavas ega aastaaruannetes rahalisi vahendeid ette nähtud. Kolleegium selgitab, et tulude suurendamiseks on üldjuhul ainuke võimalus korteriomandi majandamiskulude suuruse tõstmine, mis on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses. 17.
9. Maakohus küsis avaldajalt ettemaksu, kuid avaldaja keeldus selle tasumisest (tl 80–82), misjärel küsis maakohus puudutatud isiku endiselt juhatuse liikmelt YY-lt, kas ta on nõus täitma juhatuse asendusliikme ülesandeid selle eest tasu saamata, millega YY ka nõustus (tl 124). 17.
10. Avaldaja hinnangul ei ole usutav, et kohtul ei ole võimalik leida pädevusnõudele vastavat juhatuse asendusliiget arvukate kutseliste kinnisvarahaldurite või korterelamuhaldurite seast. 7

§ 604

lg 5 järgi võib kohus valitud isiku ka omal algatusel vabastada, samuti vajadusel määrata tema asemele uue juhatuse asendusliikme (Riigikohtu 7. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑42‑17, p 16).

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 20.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 172lg 6 teise lause alusel avaldaja kanda.

1. Puudutatud isik on esile toonud, et tema menetluskuluks on
2. veebruaril 2021 tema eest Mittetulundusühingu A&B HALDUSÜHENDUS poolt Rahandusministeeriumile tasutud 50 eurot. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole puudutatud isiku menetluskuluga, vaid temalt vaidlustatud määrusega välja mõistetud avaldaja menetluskuluga. Kuivõrd avaldaja avalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot mõisteti välja puudutatud isikult avaldaja kasuks, siis tuleb välja mõistetud summa tasuda lahendi jõustumisel avaldajale. 22.
3. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd sisuliselt on tasutud riigilõivu toimingu eest, mille tegemist ei taotletud, siis saab puudutatud isik taotleda tasutud 50 euro tagastamist riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 2 alusel. Riigilõivu tagastamiseks tuleb riigilõivu tasunud isikul esitada kirjalik taotlus, milles märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ja andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lg 1 teine lause). 22.
4. Kuivõrd muid andmeid ei ole puudutatud isik määruskaebemenetluses kantud kulude kohta esitanud ega nähtu tsiviilasja materjalidest, et puudutatud isik oleks menetluskulusid kandnud, siis puudutatud isikul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 8

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9