Obsah (6)

§ 2§ 18§ 23§ 68§ 72§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1119 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidami

) § 15 lg 2 punktis 2 märgitud alust ning loobus punkti 3 alusel taotluse esitamisest.

1. Kohtuistungil avaldas puudutatud isik, et tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole põhjendatud, kuna ta soovib enne lahkumist kohtuda endise elukaaslase ja lapsega.
2. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.05.2021 üksnes resolutsiooni sisaldava määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks nädal – st kuni 01.06.2021 (k.a.). KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. PPA esitas tõendid, et puudutatud isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. 6. Puudutatud isik peeti kinni 23.05.2021 ning samal päeval koostas PPA isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse. Lahkumisettekirjutusega kohustati isikut Eestist lahkuma 23.05.2021 ning ema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu kestusega 4 aastat.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole, kuna talle on ostetud 26.05.2021 kuupäevaga lennupiletid ning Ukrainaga Eestis maismaapiir puudub. 7. Direktiivi 2008/115 artikli 15 lg 1 punkti b kohaselt kui muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid ei ole konkreetsel juhul võimalik tulemuslikult kohaldada, võivad liikmesriigid kinni pidada ainult kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks, eelkõige kui asjaomase kolmanda riigi kodanik hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Olukorras, kus tagasipöördumiskohustust ei ole vabatahtlikuks lahkumiseks määratud tähtaja jooksul täidetud, tuleneb direktiivi 2008/115 artikli 8 lõigetest 1 ja 4, et tagasisaatmismenetluse tulemuslikkuse tagamiseks panevad need sätted liikmesriigile, kes on teinud riigis ebaseaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku suhtes tagasisaatmisotsuse, kohustuse läbi viia väljasaatmine, võttes kõik vajalikud meetmed, sh vajaduse korral sunnimeetmeid, ning tehes need proportsionaalselt ja eelkõige põhiõigusi austades (Euroopa Kohtu otsus asjas C-61/11, punkt 38). 8.

§ 23

lg-st 1 ning § 15 lg 2 punktist 1 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb 2 põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Direktiivi 2008/115/EÜ artikli 3 punkti 7 järgi tuleb termin „põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete kriteeriumite alusel (vrd ka Euroopa Kohtu otsus asjas C-528/15: Al Chodor jt). Eesti õiguses on need ammendavalt sätestatud

§-s

1. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu määrused asjades nr 3-31-93-16, punkt 13; 3-3-1-24-17, punkt 12). 8.
2. PPA hinnang puudutatud isiku põgenemisohule on põhjendatud. PPA täpsustas põgenemisohu aluseid 25.05.2021 toimunud istungil ning tõi välja, et isiku põgenemisoht seisneb asjaolus, et puudutatud isik ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (

§ 68punkt 1).

Samuti viitas PPA

§ 68

punktile 6, mille kohaselt võib põgenemisoht seisneda ka selles, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Kohtu hinnangul ei ole

§ 68

punkti 6 kohaldamise eeldused täidetud ning normi laiendav tõlgendamine viisil, et säte on kohaldatav ka üksnes karistatava teo toimepanemise järgselt, ei ole lubatav. Ehkki PPA taotlusest nähtub, et isik kasutas oma elukaaslase suhtes vägivalda ning tema suhtes koostati kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja ta peeti 22.05.2021 kinni, siis ei tähenda see seda, et talle oleks kuriteo toimepanemise eest mõistetud vangistus. Samuti ei nähtu taotlusest, et isik oleks toime pannud korduvalt tahtlikke kuritegusid. 8.2. Ka

§ 68

punkti 1 eeldused ei ole täietud, kuna lahkumisettekirjutuse tegemisel ei määratud kaebajale vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaega ning et isikule koostati kohe sundtäidetav lahkumisettekirjutus

§ 72lg 2 punktide 1 ja 4 alusel.

Seega ei olnud puudutatud isikul faktiliselt võimalust vabatahtlikult lahkuda (vt eespool punktid 2 ja 3). Eelöeldut arvestades ei saa puudutatud isikule ka ette heita, et ta ei järginud vabatahtliku lahkumise tähtaega, ega tuletada sellest

§ 68

punkti 1 alusel tema põgenemise ohtu.

§ 68

punkti 1 kohaldamine eeldab, et isikule on kirjaliku lahkumisettekirjutusega määratud vabatahtlikuks lahkumiseks tähtaeg (vt Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004). 9. Kohus leiab, et isiku kinnipidamine on praegusel juhul lubatav aga

§ 15

lg 2 punkti 2 alusel, st põhjusel, et isik ei ole kaasa aidanud lahkumiskohustuse täitmisele. Ehkki isiku enda sõnul on ta valmis PPA kaasabil Eestist lahkuma, siis ühtegi sammu selle astumiseks puudutatud isik teinud ei ole. PPA küsimusele, kas isik saaks osta ise tagasilennupiletid, vastas isik eitavalt. Lisaks märgib kohus, et ei pea isiku kaasaaitamiskohustuse täitmist enda vabatahtlikul väljasaatmisel kuigivõrd tõenäoliseks. Ehkki isiku puhul ei esine

§-s 68 sätestatud põgenemisohu aluseid, siis nähtub isiku ütlustest tervikuna, et isik võib asuda vältima enda väljasaatmist ning seda tegevust saab pidada samuti kaasaaitamiskohustuse rikkumiseks. Puudutatud isik on viibinud teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult Eestis enam kui 430 päeva, sh töötanud ebaseaduslikult Eestis ning kui perevägivalla intsidenti 22.05.2021 ei oleks toimunud, siis oleks puudutatud isik jätkanud Eestis ebaseaduslikku viibimist.

1. Ka muud taotluses esitatud andmed (sh puudutatud isiku enda ja tema tänaseks endise elukaaslase ütlused) toetavad PPA järeldust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada puudutatud isiku väljasaatmist. Nimelt ei ole puudutatud isikul kindlat elukohta, kuna senisesse elukohta endise elukaaslase juures tal naasta ei ole lubatud. Samuti puudub isikul raha, et ööbida kindlaksmääratud asukohas. Arvestades asjaolu, et isiku väljasaatmine on kavandatud 26.05.2021 kell 17.00 Tallinn-Kiiev väljuva lennuga ning selle tarbeks on PPA-l olemas ka lennupiletid, siis olukorras kus isiku asukoht ei ole PPA-le teada, ei saa olla kindel 3 ka selles, et isik lennule ilmub. Vaatamata teadmisele, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult, ei plaaninud puudutatud isik Eestist lahkuda, ehkki selline kohustus pidi talle olema mõistetav. Koos lahkumisettekirjutusega koostas PPA puudutatud isikule ka 4-aastase sissesõidukeelu Schengeni alale. See suurendab kahtlemata puudutatud isiku motivatsiooni enda väljasaatmisest kõrvale hoida ning asuda end kas politsei eest varjama või liikuda mõnda teise Schengeni alal olevasse riiki, et seal ebaseaduslikult elada ja töötada. Asjaolu, et puudutatud isikul on Eestis elukaaslane ja laps, ei välista tema paigutamist kinnipidamiskeskusesse.
2. Eelnevast tulenevalt tuleb PPA taotlus kooskõlas

§ 15

lg-ga 1 ja lg 2 punktiga 2 rahuldada ning anda PPA-le luba pidada puudutatud isik kuni üheks nädalaks kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse. Võttes aluseks PPA taotluses märgitud täiendava kinnipidamise ajalise kestuse ning asjaolu, et isikule on ostetud 26.05.2021 väljuvale lennule lennupilet on isiku kinnipidamine proportsionaalne meede, mis aitab tagada tema väljasaatmise Ukrainasse ja lõpetada tema ebaseadusliku Eestis ning Schengeni alas viibimise. Isiku välja saatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4