← Eesti

2-13-18536/170

Obsah (7)§ 659§ 175§ 174§ 176§ 463§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-13-18536 Kohtuasi Alderton

) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue määrusega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 785 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostja menetluskulud. Kostja ei vaidlustanud määrust osas, milles tema õigusabikulud jäid hagejalt välja mõistmata. Selles osas on vaidlustatud määrus jõustunud.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasemat praktikat). 3 2-13-18536 Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust kohaselt teostanud, kui lähtus kostja õigusabikulu kindlaksmääramisel esindaja tunnitasu keskmisest määrast ning luges põhjendatuks taotletust suurema ajakulu. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et õigusabikuluna taotletud 6946 euro eest on võimalik keskmise tunnitasu 100 euro korral osutada õigusabi 69,46 tunni ulatuses. Vähendades toimingutele kulunud ajakulu 0,5 tunni võrra leidis maakohus seejärel, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu saab olla kokku maksimaalselt 68,96 tundi, pidades menetluse käiku arvestades taotlust selles ulatuses ka põhjendatuks. Seejuures ületas kohus aga taotluse piire, kuna suurendas kostja taotlustes märgitud õigusabi mahtu (kokku 65,87 tundi) omal algatusel 68,96 tunnini (koos juba maha arvestatud 0,5 tunniga koguni 69,46 tunnini). Kuigi kohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise hagita menetluse sätete järgi (

§ 174

lg 8), siis ei paku see võimalust hüvitada õigusabikulu konkreetsete toimingute eest taotletust suuremas ulatuses. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada, vähendades väljamõistetud menetluskulusid kooskõlas kostja taotlustega, vastates seejuures kaebuse väidetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud vaidlus sedavõrd keeruline, et rakendada mitteadvokaadist esindajale 100 eurost (käibemaksuga) kõrgemat tunnitasu. Küll aga ei saa tunnitasu põhjendatuse leidmisel tugineda taotletud tasumäärade keskmisele, nagu tegi maakohus, vaid lähtuda tuleb eelkõige juhtumi keerukusest ja esindaja kvalifikatsioonist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Põhjendatud ja kooskõlas asja keerukusega on kostja esindaja tasumäär kuni 100 eurot/h (käibemaksuga), mis vastab senises kohtupraktikas aktsepteeritud juristi poolt osutatud õigusteenuse tunnitasule. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Maakohus ei ole kostja õigusabikulusid hinnates toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole alust toimingute vajalikkust ümber hinnata. Hageja ei ole määruskaebuses ka tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming neile tingimustele ei vastanud. 14.

  1. Kostja kulunimekirjades märgitud toimingud vastavad asja arutamise käigule etappide kaupa. Seejuures on ajamahukamad olnud just menetlused maakohtus, kus toimus asja sisuline arutamine kõige laiemalt ja korraldati rohkem istungeid: − Maakohtu I menetluses saab õigusabikulu 1724 eurot (21,55 tunni eest tasumääraga 80 eurot/h) pidada tervikuna põhjendatuks. Hageja sellele vastuväiteid ei esitanud. − Ringkonnakohtu I menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 8,1 tunni eest (= 852 : 120 + 1), millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Eelneva põhjal oli vajalik ja põhjendatud kulu 815 eurot (= 8,1 × 100). − Maakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 23,37 tunni eest (= 2528 : 120 + 2,3), mida maakohus vähendas 0,5 tunni võrra. Eelneva põhjal oli vajalik ja põhjendatud kulu 2287 eurot (= 22,87 × 100). − Ringkonnakohtu II menetluses taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 12,85 tunni eest, millele lisandus riigilõiv 425 eurot. Seega oli vajalik ja põhjendatud kulu kokku 1710 eurot (= 12,85 × 100 + 425). 14.
  2. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et maakohus ei kontrollinud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Maakohus vähendas kostja esindaja toimingutele kulunud aega põhjendatud ulatuses. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada, tuues eraldi välja vaid need, 4 2-13-18536 mille osas ei saa toimingut või sellele kulunud aega pidada põhjendatuks. Nii on maakohus käesoleval juhul talitanud ja see jääb eespool p-s Tõrge! Ei leia viiteallikat.1 kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. 14.
  3. Hüvitatava menetluskulu vähendamise põhjus ei ole pelgalt hageja seisukoht, et temalt kostja kasuks väljamõistetud lepingulise esindaja kulu on liiga suur. Hageja ei ole kaebuses selgitanud ega põhjendanud, et mõni kuludokumentides kajastatud töö oleks olnud ebavajalik. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla ka üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei saa alles määruskaebuses tugineda väitele, nagu ei oleks kostja õigusabikulude maht põhjendatud. Kuigi kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse reegleid järgides, ei anna see poolele õigust laiendada oma vastuväiteid vastaspoole kuludele alles kulude kindlaksmääramise määruse peale kaevates. Eeltoodust tulenevalt on maakohus 6536 euro (= 1724 + 815 + 2287 + 1710) ulatuses kostjale hüvitatavad menetluskulud kindlaks määranud õiguspäraselt. Seejuures on maakohtu poolt vähendamata ajakulu kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega. Ringkonnakohus vähendab maakohtu määrusega hagejalt välja mõistetud kostja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kokkuvõttes 785 euro võrra (= 7321 – 6536). Asjakohatu on hageja etteheide, et kostja lepinguline esindaja ei ole esitanud tõendeid menetlusega seonduva ajakulu kohta.

§ 176

lg 6 järgi võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, kuid kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kostja menetluskulude rahaline suurus oli võimalik kindlaks määrata tsiviilasja materjalide ja menetluskulude nimekirjade alusel. Samuti ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostja menetluskulude nimekirjades tehtud toiminguid on tegelikult tehtud või et kostja lepinguline esindaja on nimetatud mahus õigusabi osutanud. Juhindudes

§ 463

lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg 2² esitab ringkonnakohus kohtumääruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Sellest tuleb siiski jätta välja menetlusosaliste registrikoodid, summad sõnadega ja määruse kättetoimetamist puudutav korraldus, sest need ei oma määruse vaidlustamisel ega täitmisel tähtsust.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.