Obsah (9)

§ 134§ 271§ 276§ 334§ 115§ 101§ 132§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11419 Tsiviilasi R. R. ja K. P. i hagi

§ 134

lg 4 sätestab, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud vara. Mittevaralise kahju eest väljamõistetav hüvitis peab samas olema õiglane nii kannatanu kui kahju tekitaja suhtes. Kohtupraktika kohaselt tuleb isikul, kes soovib mittevaralise kahju hüvitist, ära märkida summa, mis on tema arvates õiglane. Selles osas peab isik tundma kuidas on talle kahju tekitaja poolt õigusvastane käitumine mõjunud ja millised on tema üleelamised. Võlaõigusseaduse kohaselt erineb mittevaraline ehk moraalne kahju varalisest kahjust eelkõige selle poolest, et selle tekkimine ei vähenda kannatanu vara, vaid see hõlmab eelkõige kannatanule hingelise ja kehalise valu ja kannatuse põhjustamist. Hagejad hindavad mittevaralise kahju suuruseks 5000 eurot hageja kohta, kokku 10 000 eurot ja märgivad, et kahju põhjustaja on käitunud väga ükskõikselt ja vastutustundetult ning ei ole kuidagi kaasa aidanud probleemi lahendamisele kohtuväliselt. Hagejad taotlevad, et kahju hüvitamine toimuks hagejate kasuks solidaarselt. 1.7 Hagejad täiendasid hagiavaldust mittevaralise kahju nõudes

1. augustil
2. Hagejate hinnangul põhjustas kostja mittevaralise kahju hagejatele ükskõikse suhtumisega pärast põlengut. Kostja oli teadlik, et hagejal I oli märtsis äge infarkt ning füüsiline koormus ning närveerimine on tema tervisele reaalseks ohuks. Mõlemad hagejad olid vaimselt nädalaid väga häiritud õnnetusest, millega kaasnesid tõsised unehäired ja ärevushäired. K. P. pöördus ka 3 2-20-11419 perearsti poole, et saada konsultatsiooni ärevushäiretega toimetulekuks. Kuna hagejad hindasid ohtu tervisele reaalseks, siis seetõttu oli ka kohtuvälise pakkumise esimene punkt reaalselt hagejatele majanduslikult kahjulik. Enne põlengut oli korteri eeldatav turuhind 50 000-55 000 eurot, kuid hagejad pakkusid kostjale korterit 26 000 euroga. See pakkumise tehti, kuna närvipinge, mis õnnetuskohas viibides tekkis, oli piisavalt suur, et rahalisest nõudest osaliselt loobuda. Kostja vastus hagiavaldusele
3. Kostja esitas esialgse vastuse hagiavaldusele
4. septembril
5. Kostja vastas üksnes hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõudele. Hagejad peavad välja tooma põhjusliku seose, mis oli korteri põlengul ja kostja I terviserikkel . Lisaks ei ole toodud ka toodud tõendeid selle kohta, mis annaks alust arvata põhjusliku seost tulekahju ja R. R.l tervise halvenemise osas. Hagejad peavad välja arvutama konkreetselt, kuidas nad said sellise summa, et ühele hagejale peab kostja maksma 5000 eurot ja teisele hagejale 5000 eurot, kokku 10 000 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole välja toonud õigusvastasuse asjaolusid. Lisaks ka süü asjaolusid. Kostja on seisukohal, et esitatud epikriisid ja arsti tõendid ei anna alust arvata, et tervis oli langenud just kostja süü läbi. 2.1 Kostja täiendas oma seisukohta
6. novembril 2020 pärast kohtukirja. Kostja kirjeldas tulekahjule eelnenut selliselt, et ta läks paari tuttavaga korterisse, toas oli meeletult palav ja kostja avas elutoas aknad ja väikses toas jättis õhutuse peale. Üks külaline istus voodile ja toetas selja vastu seina, kuid ütles, et sein on väga kuum. Kostja ei pööranud sellele tähelepanu. Pärast seda 10 minuti pärast tehti ettepanek minna õue suitsu tegema, sest toas oli tõesti palav ning tuppa jäid kostja XXX ja XXX. Kostja sai väljas olla 7-10 minutit, kui tema naine karjudes juba jooksis koridori ja ütles, et korter põleb. Korterisse enam sisse ei saanud, sest leek oli suur. Kostja XXX põlesid sisse. Kostjale on arusaamatu, kuidas sai tema põhjustada põlengu, kui ta oli samal ajal tuttavatega väljas suitsetamas. Pärast põlengut kui kostja läks korterit koristama, siis üks naabritest rääkis, et oli tundud paar päeva enne põlengut kaabli isolatsiooni haisu. Kostja teeb ettepaneku välja selgitada, mis sai tegeliku põlengu alguseks. Kostja ei näe otsest seost endaga, sest ta ei põletanud küünalt ega midagi sellist. Kohtu eelmenetlus
7. Kohus
8. novembri
9. a määrusega lõpetas osaliselt menetluse hagejate varalise kahju hüvitamise nõudest 2000 euro osas hagist osalise loobumise tõttu.
10. Kohus korraldas
11. novembril 2020 eelistungi. Kostja eelistungil ei osalenud, kostja teavitas kohut
12. novembril 2020, et ta ei saa
13. novembril 2020 kohtusse tulla, sest tema naine läheb arsti juurde ja ta peab olema lapsega kodus. Kohus selgitas kostjale, et kuivõrd kostja soovis ise kohtuistungit, on kostjal aega korraldada lapsehoidmine. Pärast eelistungit esitasid hagejad kohtule asjatundja arvamuse tulekahju tekkepõhjuse kohta. Kohus selgitas
14. veebruaril 2021 kostjale, et kostjal tuleb välja tuua oma vastutust välistavad asjaolud ja esitada tõendid. Kohus selgitas, et üürnik ei vastuta üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kahju eest, kui ta tõendab, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise üle andis. Kohus kohustas kostjat nimetatud asjaolud esitama. Kostja kohtule ei vastanud. Kohtuistungil
15. märtsil 2021 kuulas kohus üle tunnistajad. MAAKOHTU PÕHJENDUSED 4 2-20-11419
16. Kohus tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab osaliselt R. R. ja K. P. i hagi V. K. i vastu varalise kahju hüvitamiseks. Kohus mõistab kostjalt välja 27 162 eurot 20 senti varalise kahju katteks ja jätab rahuldamata hagejate nõude 2480 euro saamiseks. Kohus jätab rahuldamata R. R. ja K. P. i hagi V. K. i vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
17. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes hageja esitatud nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
18. Hagejad üürileandjatena nõuavad kostjalt (üürnikult) kahju hüvitamist üürilepingu esemeks oleva korteri hävimise eest tulekahjus ja sellega seotud muude kahjude hüvitamist. Samuti soovivad hagejad mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja on vastu vaielnud hagejate nõudele eelkõige seetõttu, et kindlaks ei ole tema hinnangul tehtud tulekahju tekkepõhjus, samuti ei ole hagejad tõendanud mittevaralise kahju olemasolu ega selle suurust. Kohus on kostjale selgitanud, et kostjal tuleb välja tuua oma vastutust välistavad asjaolud ja esitada selle kohta tõendid. Kohus selgitas ka, et üürnik ei vastuta üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kahju eest, kui ta tõendab, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise üle andis. Kostja nimetut tõendanud ei ole. 8.

§ 271

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 276

lg 2 näeb ette, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

§ 334

lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 334

lg 2 vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega vastutab üürnik üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse rikkumise tõttu üürisuhte ajal tekkinud kahju eest. 9. Hagejate nõuet saab pidada üürilepingu rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks

§ 115lg 1 alusel.

Viidatud sätte järgi, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seejuures tuleb arvestada

§-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust. Eelneva kohaselt tuleb hagejate nõude lahendamiseks esmalt tuvastada, kas kostja rikkus mõnda üürilepingust tulenevat kohustust ning kas selle kohustuse rikkumise tagajärjel tekkis hagejal kahju.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud lepingupoole suhtes õiguskaitsevahendina kasutada muuhulgas kahju hüvitamist. 5 2-20-11419

1. Riigikohus on
2. septembri
3. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-98-12 märkinud, et hagi rahuldamiseks peab olema tuvastatud üüritud ruumide seisund nii kostjale (üürnikule) üleandmisel kui ka hagejale (üürileandjale) tagastamisel, misjärel on võimalik hinnata, kas puudus on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses. Puuduste puhul, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid kostja kasutuses, tuleb hinnata, kas need on sellised, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostja vastutab üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Üürileandja (hageja) peab tõendama nii ruumide seisundi kostjale valduse üle andmisel kui ka kostjalt valduse tagasisaamisel, tooma välja tekkinud puudused ning tõendama, et need ei tekkinud loomuliku kulumise tagajärjel.
4. Hagejad on esile toonud, et kostja rikkus üürilepingu p 3.2.2, mille kohaselt on keelatud suitsetamine eluruumis ja trepikojas kui ka tubakaseaduse § 29 lg 1 p 19, mille kohaselt on suitsetamine keelatud korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis. Seda, et üürnik tõesti korteris suitsetas, on ta kinnitanud hagejatele ise
5. juuli 2020 kirjavahetuses: „ Jah taga toas ma küll õhtuti tegin suitsu aga alati oli mul veepurk olemas kuhu kustutada ja alati kontrollisin üle et kõik oleks ilusti kustutatud“ (tl 5). Tunnistaja V. H., kes elas kostja naaberkorteris, andis järgmisi ütlusi: „ /…/ Nägin neid tihti ka aknal suitsetamas, kui ise rõdul olin. /…/ Tihti tuli neil suitsetamist ette, ei lugenud neid kordi /…/“ (tl 84 pöördel). Tunnistaja T. K. selgitas: „Ma ei tunne hagejaid. Tean, et nende korteris elas noorte kamp, kes pidevalt suitsetasid ja mulisesid. Nägin korteri keskmise akna peal neid kõige sagedamini. /…/ Kui tagasi jõudsin olid leegid aknast väljas juba. Kõne oli mulle kell 18.20, siis nad suitsetasid, aga ma ei fikseerinud seda, millal ma tagasi jõudsin. /…/ See toimus väga ruttu. Alles nad suitsetasid ja juba põles seal. /…/ Peaaegu iga päev oli see noorte kamp seal akna peal /…/ Aknad olid lahti ja nad suitsetasid akna peal.“ (tl 85). Tulenevalt eeltoodust on tõendatud, et kostja rikkus eluruumi üürilepingu p 3.2.
7. Järgnevalt kontrollib kohus, et kas eelnimetatud rikkumise tõttu tekkis hagejatele kahju. Pooled ei vaidle selle üle, et
8. juunil 2020 toimus tulekahju kella 19.04 ajal Tartus XXX . Hagejad on esitanud kohtule pildimaterjali tulekahjueelse korteri kohta (tl 7-11) tulekahjujärgse korteri olukorra kohta (tl 12). Erimeelsus on pooltel tulekahju tekkepõhjuse kohta. Hagejad esitasid kohtule koos hagiavaldusega Päästeameti
9. juuni 2020 õiendi nr XXX , millest nähtus, et tulekahju tekkepõhjuseks on kas hooletu suitsetamine või lahtise tule kasutamine. Hagejad esitasid
10. detsembril 2020 asjatundja arvamuse: Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor R. A.i arvamus tulekahju kohta (sündmuse nr 2006281140). Arvamusele on lisatud fotod tulekahjujärgsest korterist. Asjatundja arvamusest nähtub, et tulekahjus hävis viiendal korrusel oleva kahetoalise korteri sisutus ning, et tulekahju sai alguse magamistoa aknalaua peal. Magamistoa aknalaua peal on esmasele tulekoldele iseloomulik sissepõlenud koht ja lae peal on näha iseloomulikku jälge. Tulekolde kohas puuduvad tehnilised tulekahjuallikad. Ühtlased kahjustused suures toas ja köögis viitavad, et nendes tubades ei asu esmaseid tulekoldeid. Korteri elanik V. K. i ütlustel oli ta vahetult enne tulekahju tekkimist käinud toas suitsupakki ja tulemasinat võtmas ja aknalaua peale võis jääda tulemasin. Asjatundja arvab, et tulekahju tekkis lahtise tule allikast – hooletus lahtise tule kasutamisel, suitsetamisel või päikese käes üle kuumenenud tulemasina süttimine (tl 68-70). Kostja on selgitanud, et ta ei kasutanud korteris küünalt, ta suitsetas sel ajal sõpradega väljas ja tulekahju võis alguse saada elektrijuhtmestikust, sest sel päeval oli magamistoa seinapaneel kuum. Kuigi kohus on kostjale tema tõendamisekoormust selgitanud, ei ole kostja tõendanud, et hagejate korteri kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Kohus leiab, et kostja ei ole

§-le 334 lg 2 alusel usaldusväärselt tõendanud, et asja kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast ja kahjunõue kostja vastu on põhjendatud. Kostja väited, et 6 2-20-11419 tulekahju sai alguse elektrisüsteemist on oletuslikud. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud, et kostjapoolse üürilepingu p 3.2.

1. rikkumise tagajärjel tekkis hagejatele kahju.
2. Pooled on kokku leppinud, et üürnik kohustub hüvitama üürileandjale kõik üürniku või temaga koos elavate isikute süü läbi eluruumi, elamu või nende seadmete rikkumisest tekitatud kahju (üürilepingu p 3.2.5). Tulenevalt

§-st 128 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (

§ 132

). Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.

§ 127

lg 1 kohaselt võrreldakse kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju tekitanud sündmust ei oleks toimunud. Seega loetakse tekkinud kahju suuruseks nimetatud kahe varalise olukorra vahe.

§ 334

lg 2 kohaselt ja

§ 127

lg-st 3 tulenevalt peab lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. 14. Kohus leiab, et hagejatele tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga.

§ 334

lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Samuti oli kahju tekkimine lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi lepingu sõlmimise ajal aru saama, et korter (ka korteri naabruses olevad ruumid, st alumine korter ja kaasomandis olevad ruumid) võivad tema kasutuse ajal saada kahjustatud ning sellisel juhul tuleb tal kahju hüvitada. Rikkumise ja kahju vahel on ka põhjuslik seos. 15. Hagejad on esitanud kohtule tulekahjuga tekitatud kahju tõendamiseks tulekahjus hävinenud korteri remondi hinnakalkulatsioonid, korteri nr XXX remondiks vajaliku kalkulatsiooni ja korteriühistule tekkinud kahju (hoone fassaad, trepikoda ja katus). Riigikohus on

§ 132

lg 3 kohaldamisel selgitanud, et kannatanu saab asja kahjustamise korral nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist ka juhul, kui ta ei ole veel asja korda teinud. Samuti ei välista kahjuhüvitise väljamõistmist, arvestatuna kalkulatsiooni alusel, asjaolu, et asi on korda tehtud (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16 ja
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14).
5. Kohtu hinnangul on hagejate varalise kahju hüvitamise nõue põhjendatud osaliselt. Täielikult on põhjendatud hagejate korteri remondiks kulunud 15 000 eurot (summa hõlmab ka elektritöid, torutöid, radiaatoreid ja remonttööde tarvikuid). Sellekohase B. E. S. OÜ hinnapakkumise on hagejad kohtule esitanud. Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud remondikulu. Korteri hävinenud sisustuse väärtuseks on hagejad hinnanud 550 eurot (korteris olev mööbel ja tehnika: köögikapid, pliit, pesumasin, kardinapuud ja valgustid). Kohtu hinnangul on nimetatud kahjusuurus põhjendatud. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et enne põlengut oli korter sisustatud. Põhjendatud on ka hagejate nõue saamata jäänud tulu saamiseks (

§ 128lg 4).

Korter oli mõeldud väljarentimiseks ning kostja põhjustatud tulekahju tõttu jäi hagejatel alates

1. juulist 2020 kuni
2. novembrini 2020 (üürilepingu järgi lepingu lõppemise aeg) saamata üüritulu 1500 eurot.

§ 128

lg 4 alusel on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Samuti on täies ulatuses põhjendatud alumise korteri (korter nr XXX) remondikulu 7 2-20-11419 5098 eurot 37 senti. Alumine korter sai põlengukahjustusi ja kustutamise tagajärjel veekahjustusi. Hinnakalkulatsiooni on esitanud M. V. OÜ, mida täiendab hagejate selgitus (tl 63). Kuivõrd tulekahju tekitas kahju ka kortermaja kaasomandis olevatele ruumidele, fassaadile ja katusele, on korteriühistu kindlustusandja esitanud tagasinõude hagejate vastu 2200 euro saamiseks (tl 53). Ka nimetatud kulu on põhjendatud välja mõista kostjalt. 17. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostjalt välja mõista hagejate isikliku panusena tehtud töö eest kahjuhüvitis 2480 eurot. Kuigi hagejad nõuavad kahju tekitamisega seoses kantud mõistlike kulude hüvitamist, siis korteri koristamise kulu hüvitamine

§ 128

lg 3 alusel ei ole kohtu hinnangul siiski võimalik, sest hagejad on korteri koristanud enda aja ja töö arvelt, tegemata selles osas otseseid kulutusi ning saamata seetõttu ka otsest varalist kahju. Isiklikult kulutatud aeg kui selline, ei oma rahaliselt mõõdetavat väärtust, kui selles ei ole eelnevalt kokku lepitud, mistõttu isikliku aja ärakulutamisest ei saa hagejate esitatud asjaolude alusel tekkida varalist kahju.

1. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista 27 162 eurot 20 senti varalise kahju hüvitamiseks (29 642 eurot 20 senti – 2480 eurot).
2. Hagejad on samuti soovinud 10 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist solidaarselt. Kohtu hinnangul ei ole hagejate nõue mittevaralise kahju saamiseks põhjendatud. Esmalt märgib kohus, et vastavalt

§ 134

lg 1 võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Antud juhul ei olnud leping (pooltevaheline üürileping) suunatud mittevaralise huvi järgimisele, mistõttu ei kuulu hagejate nõutav kahju hüvitamisele

§ 134lg 1 kohaselt.

20.

§ 134lg 4 alusel oleks võimalik kahju hüvitamine vaid erandlikel asjaoludel.

Nimetatud säte näeb ette, et asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.

§ 134

lg 4 mõtte kohaselt ei anna kahju tekitamisega põhjustatud stress ja moraalsed üleelamised alust mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks. Kohus märgib, et iga kahjujuhtumiga kaasneb inimestel stress ja mured ning tekib pingeline olukord, kuid

§ 134

lg 4 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Hagejad ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Mittevaralise kahju tekkimise eelduseks on ennekõike isiklik põhjus, nt asjaga seonduv mälestusväärtus, nt perekonna mälestusese, kodu vms. Hagejad on tuginenud sellele, et kahjustusi saanud korter oli mõeldud väljaüürimiseks. Erilise huvi olemasolu on eelkõige seotud isiku endaga, talle vaimselt olulistest asjaoludest tingitud tunnete ning emotsioonidega. Seadus ei võimalda aga iga kahjujuhtumi puhul mittevaralist kahju nõuda. Seetõttu tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata.

1. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8 2-20-11419
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja esitab menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb kohtukulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 69% ulatuses, seetõttu jätab kohus 69% menetluskuludest kostja kanda ja 31% hagejate kanda.
3. Hagejad on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1000 euro kostjalt väljamõistmiseks. Kuna riigilõivu tasumise kohustus ja summa tuleneb seadusest, siis on see põhjendatud menetluskulu. Kohus jätab hagejate menetluskuludest 690 eurot kostja kanda ja 310 eurot hagejate enda kanda.
4. Kohtule teadaolevalt ei ole kostjale menetluskulusid tekkinud. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, ega kohtuistungitel osalenud.
5. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9