3-20-1991/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1991 Määruse kuupäev

1. mai 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Ivo Luige (nim Luik) kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.08.2020.a vastuskirja nr 13-4/019078-1 õigusvastasuse kindlakstegemise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja Ivo Luik Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus.
3. Tagastada kaebajale osaliselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebajal tuleb teatada kohtule, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
6. Ivo Luik esitas 12.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA) vastu. Lääne-Viru Maakohtu 23.04.2004.a otsusega kohtuasjas 1-53/04 mõisteti kaebajalt MTA kasuks tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks välja 2 281 406 krooni (145 808,42 eurot). MTA on algatanud täitemenetluse, mis toimub praeguseni. Kaebaja hinnangul on tegemist sisuliselt maksuvõlaga, selle sundtäitmine on aegunud ja MTA peab esitama avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kaebaja esitas 07.07.2020 MTA-le sellekohase taotluse. MTA leidis 06.08.2020.a vastuskirjas nr 13-4/019078-1, et tegemist on kahjunõudega ja nõue ei ole aegunud. Kaebaja esitas vaide, mille MTA jättis rahuldamata. Kaebaja palus kohtul tunnistada MTA 06.08.2020.a keeldumine õigusvastaseks ja kohustada MTA-d kaebaja taotlust uuesti lahendama.
7. Kohus jättis 25.01.2021.a määrusega kaebuse käiguta ja määras kaebajale tähtaja riigilõivu 750 euro tasumiseks riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 4 alusel. 1
8. Kaebaja tasus riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitas 02.02.2021 kohtule avalduse, milles ta leiab, et kohus on ekslikult määranud riigilõivu summa RLS § 60 lg 4 alusel. Kaebaja ei vaidlusta määratud maksusummat, vaid MTA 06.08.2020.a. vastuskirja nr 13-4/019078-1 õigusvastasuse kindlakstegemist ja kohustamaks MTA-d kaebaja taotlust uuesti lahendama. Seega saab kohus nõuda riigilõivu tasumist RLS § 60 lg 1 alusel ning riigilõivusummaks on 15 eurot.
9. Kohus küsis Rahandusministeeriumilt selgitust RLS § 60 lg 4 tõlgendamise kohta. Rahandusministeerium selgitas kohtule, et viidatud norm kehtestab üldistatult riigilõivumäära selliste halduskohtumenetluse toimingute eest, mis seonduvad rahaliselt hinnatava väärtusega kaebuse esitamisega maksuhalduri või muu asutuse haldusakti või toimingu peale. Ka maksuvõla või muu täitmata rahalise kohustuse (sh tsiviilhagi) sissenõudmisega seotud toimingutel on isiku jaoks rahaliselt hinnatav väärtus. Sissenõudmisega seotuks võib olla nii kaebus toimingu keelamiseks kui selle tegemise nõudmiseks. MTA-l on kohustus nõuda sundkorras sisse maksuvõlad ning muud, maksukorralduse seaduse § 128 lõikes 4 nimetatud rahalised kohustused, sh kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused, mille sissenõudjaks ta seaduse järgi ise on. Juhul, kui MTA-l sundtäitmine mõistliku aja jooksul ei õnnestu, jätkab täitemenetlust üldjuhul kohtutäitur. Taolist sundtäitmise üleandmist, aga ka võla sundtäitmise lõpetamisest keeldumist tuleb riigilõivuseaduse tähenduses mõista maksuhalduri tegevusena maksusumma või muu makse sissenõudmisel. Juhul, kui kaebus esitatakse haldusakti või toiminguga seoses, mis isiku rahalisi kohustusi vahetult ei mõjuta, kohaldatakse RLS § 60 lõikes 1 sätestatud riigilõivumäära.
10. Kohus jättis 29.04.2021.a määrusega rahuldamata määruse punktis 3 toodud kaebaja vastuväite ning määras kaebajale tähtaja riigilõivu puuduva osa 735 euro tasumiseks. See tähtaeg oli 10.05.
11. Kaebaja ei teatanud kohtule riigilõivu tasumisest. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja puuduvat osa riigilõivust tasunud. Kohtu seisukoht
12. RLS § 60 lg 4 ütleb, et kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või tagamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro.
13. Kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on vabaneda 2 281 406 krooni (145 808,42 euro) suurusest rahalisest kohustusest. Kaebaja soovib, et kohus teeb kindlaks võla sissenõudmise aegumise ja kohustab MTA-d uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust lugeda võlg aegunuks ja teavitada kohtutäiturit aegunud kohustuse kustutamisest. Kui kohus asja lahendamisel leiab, et võlg on aegunud, tuleb MTA-l asja uuel otsustamisel sellest lähtuda. Eeltoodu tähendab, et riigilõivu määramisel kohaldub RLS § 60 lg
14. Kaebaja vaidlustab MTA tegevust võla sissenõudmisel, sh otsustust, et võla kustutamiseks ja sissenõudmise lõpetamiseks ei ole alust. Vaidlustatavaks summaks on 145 808,42 eurot. Kaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 750 eurot. Samal seisukohal on Rahandusministeerium (vt määruse punkti 4). 2
15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 alusel on riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmine selline puudus, mis välistab kaebuse menetlemise. Seega kuulub kaebus tagastamisele.
16. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel kuulub osaliselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele. Kaebajal tuleb teatada kohtule, kellele ja millisele kontole ta riigilõivu tagastamist soovib. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3